§ 108. Tegevusloamaksu ja järelevalvetasu tasumine
(1) Audiitorettevõtja on kohustatud tasuma tegevusloamaksu ja järelevalvetasu.
(2) Tegevusloamaks tasutakse liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta 10. novembriks.
(2¹) Järelevalvetasu tasumise tähtpäev on liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta:
1) 10. november, millal tuleb tasuda 65% tasumisele kuuluvast summast;
2) 28. veebruar, millal tuleb tasuda 35% tasumisele kuuluvast summast.
(3) Järelevalvetasu tasumisele kuuluv summa arvutatakse liikmemaksu arvestusperioodile eelneva majandusaasta summaarse vandeaudiitori kutsetegevuse müügitulu ja järelevalvetasu määra korrutisena, kuid see ei või olla väiksem kui 400 eurot arvestusperioodi kohta.
(4) Liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta jooksul Audiitorkogu liikmeks saanu, kes on kohustatud tasuma tegevusloamaksu, peab tasuma summa, mis võrdub selleks liikmemaksu arvestusperioodiks kehtestatud vandeaudiitori liikmemaksu kolmekordse suurusega, ühe kuu jooksul liikmeks saamisest arvates.
(5) Audiitorettevõtja ei ole tegevusloa kehtivuse peatamise või lõpetamise avalduse esitamisel ja rahuldamisel enne jooksva aasta 31. detsembrit kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 2 nimetatud summat.
(6) Suurendatud sagedusega kvaliteedikontrollile allutatud audiitorettevõtja järelevalvetasu kasvab 1,5 korda (edaspidi suurendatud määr). Suurendatud määra rakendatakse liikmemaksu arvestusperioodiks olevast majandusaastast, mille kestel järelevalvenõukogu käesoleva seaduse § 142 lõike 2 alusel otsuse tegi, selle liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta lõpuni, mille kestel järelevalvenõukogu teeb otsuse kvaliteedikontrolli nimisageduse taastamise kohta.
(7) Järelevalvetasu suurendatud määra rakendatakse ka audiitorettevõtja suhtes, kes on teinud tegevusaruandes audiitorettevõtja audiitorteenuste ja muu äritegevuse rahalise mahu osas muudatusi pärast 30. septembrit. Sellisel juhul arvutatakse järelevalvetasu suurendatud määr tegevusaruandes kajastatud ja tegelikult osutatud audiitorteenuste müügitulu vahest alljärgnevalt:
1) kui tegevusaruandes kajastatud müügitulu suureneb, korrutatakse juurdemääratav liikmemaksu summa arvuga 1,5;
2) kui tegevusaruandes kajastatud müügitulu väheneb, jagatakse tagastatav liikmemaksu summa arvuga 1,5.
(8) Suurendatud määra alusel tasumisele kuuluv järelevalvetasu summa tuleb tasuda Audiitorkogule kümne tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.
(1) Üldkoosolek on Audiitorkogu organ, kuhu kuuluvad kõik Audiitorkogu liikmed.
(2) Üldkoosolek:
1) kinnitab Audiitorkogu põhikirja;
2) määrab juhatuse liikmete ja asendusliikmete arvu;
3) valib vandeaudiitorite hulgast presidendi, juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed ning asendusliikmed;
4) otsustab vandeaudiitorite hulgast valitud liikmete ja asendusliikmete tagasikutsumise;
5) kutsub tagasi vandeaudiitorite hulgast valitud juhatuse liikme ja asendusliikme, kui seda nõuab järelevalvenõukogu;
6) lahendab kaebused käesoleva seaduse § 115 lõikes 1 sätestatud pädevuse osas;
7) kinnitab Audiitorkogu majandusaasta aruande, jooksva majandusaasta eelarve üldosa ja vähemalt järgmise majandusaasta eelarve üldosa prognoosi;
7¹) kinnitab tegevusloamaksu määra ja vandeaudiitori liikmemaksu suuruse;
7²) annab juhatusele suunise käesoleva seaduse § 106 lõike 6 punktis 1 nimetatud ettepaneku tegemiseks;
8) kinnitab Audiitorkogu sümbolid;
9) otsustab teisi seaduses ja Audiitorkogu põhikirjas ettenähtud küsimusi.
(1) Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpule järgneva nelja kuu jooksul.
(2) Juhatus teatab Audiitorkogu liikmetele korralise üldkoosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt üks kuu enne selle toimumist.
(1) President kutsub erakorralise üldkoosoleku kokku:
1) oma algatusel;
2) juhatuse ettepanekul;
3) revisjonikomisjoni ettepanekul;
4) järelevalvenõukogu ettepanekul;
5) valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul;
6) kui seda nõuab vähemalt üks kuuendik Audiitorkogu liikmetest.
(2) Kui president ei kutsu üldkoosolekut kokku ühe kuu jooksul pärast Audiitorkogu liikmete, järelevalvenõukogu, juhatuse, revisjonikomisjoni või valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku saamist, on Audiitorkogu juhatusel kohustus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
(3) President või juhatus teatab Audiitorkogu liikmetele erakorralise üldkoosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist.
(1) Üldkoosolek on otsustusvõimeline osavõtjate arvust sõltumata.
(2) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu avalikul hääletamisel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
(3) Igal Audiitorkogu liikmel on üks hääl.
(4) Volituse alusel võib Audiitorkogu liige esindada hääletamisel lisaks endale ka ühte või mitut teist Audiitorkogu liiget, omades seejuures vastavat arvu hääli. Audiitorkogu peab võimaldama oma liikmel teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest Audiitorkogule turvalisel ja Audiitorkogu liikme tuvastamist tagaval viisil kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Põhikirjaga võib määrata esindaja määramisest ja volituse tagasivõtmisest teatamise täpse korra.
(5) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest. Üldkoosoleku otsusega võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.
(6) Audiitorkogu organite liikmed valitakse üldkoosolekul järgmiste põhimõtete kohaselt:
1) hääled antakse igale kandidaadile eraldi;
2) valituks osutub rohkem hääli saanud kandidaat, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teistsugust hääletamise nõuet.
(7) Presidendi valimisel osutub valituks kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei ole saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse valimiste teine voor, milles osaleb kaks enim hääli saanud kandidaati. Selles voorus teisest kandidaadist rohkem hääli saanud kandidaat osutub valituks. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.
(1) President esindab Audiitorkogu kõigis õigustoimingutes, mis pole käesoleva seaduse kohaselt antud järelevalvenõukogu esimehe pädevusse.
(2) President korraldab juhatuse tööd ning juhatab juhatuse ja üldkoosoleku istungeid.
(3) Presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid asepresident.
(4) Presidendi tasu suurus määratakse eelarves üldkoosoleku otsusega.
(5) President valitakse kuni 42 kuuks.
(6) Kehtetu
(1) Juhatus on vähemalt kolmeliikmeline Audiitorkogu alaliselt tegutsev organ, mis korraldab Audiitorkogu tegevust Audiitorkogu seaduslike ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(2) Juhatuse liikmed valitakse kuni 42 kuuks.
(3) Juhatuse liikme volitused algavad tema ametisse valimise päeval, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
(3¹) Juhatuse liikme volitused lõpevad korraliselt tema asemele uue juhatuse liikme valimisel uue juhatuse liikme volituste algusest arvates. Juhatuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt tema tagasiastumise või tagasikutsumise päeval.
(4) Juhatus peab kinni pidama järelevalvenõukogu järelevalvealastest seaduslikest korraldustest.
(5) Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni ega järelevalvenõukogu koosseisu.
(6) Juhatuse täpsema töökorra võib ette näha Audiitorkogu põhikirjas.
(7) Juhatuse liikmete tasu suurus määratakse eelarves üldkoosoleku otsusega.
(8) Juhatuse koosolekud ei ole avalikud.
(1) Audiitorkogu tegevuse korraldamisel on juhatuse pädevuses:
1) valida oma liikmete hulgast Audiitorkogu asepresident ja ta tagasi kutsuda;
2) nimetada ametisse Audiitorkogu kantsler, kes täidab juhatuse antud täitev-korraldavaid ülesandeid;
3) juhtida Audiitorkogu, arvestades käesoleva seaduse § 114 lõikes 4 sätestatut;
4) valitseda Audiitorkogu vara;
5) korraldada Audiitorkogu raamatupidamist;
5¹) esitada valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva seaduse § 106 lõikes 6 nimetatu;
5²) määrata tegevusloamaksu summa suurus käesoleva seaduse § 106 lõike 8 alusel;
5³) otsustada Audiitorkogu liikme liikmemaksu tingimused käesoleva seaduse § 106 lõike 10 alusel;
6) koostada ja esitada üldkoosolekule kinnitamiseks Audiitorkogu lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruanne, jooksva majandusaasta eelarve üldosa ja järgmise majandusaasta eelarve üldosa prognoos;
7) otsustada Audiitorkogu tegevuseks vajalike tehingute tegemine üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve üldosa või selle prognoosi ulatuses ja kohaselt;
8) korraldada koostööd teadusasutuste ja ülikoolidega.
(2) Järelevalve alal on juhatuse pädevus:
1)
2)
3)
4)
5)
6) viia läbi vandeaudiitorite täiendusõpe kooskõlas täiendusõppe korraga;
7) otsustada täiendusõppe tunnustamine käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel;
8)
9)
10)
11)
12)
13)
(3) Juhatuse ülesanne on töötada välja või muuta ja esitada järelevalvenõukogule:
1) käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 1 sätestatud standardid ja nende tõlgendused;
2) käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud standardid ja nende tõlgendused;
3)
4)
5)
6) tegevusaruande ja läbipaistvusaruande koostamise, esitamise ja avaldamise kord;
7) Audiitorkogu asjaajamise kord;
8) vandeaudiitori täiendusõppe kord;
9) audiitortegevusega seotud soovitused ja juhendid;
10) kutseeksami küsimused ja näidisvastused;
11) rahvusvaheliste standardite ja muude audiitortegevusega seotud dokumentide tõlked.
(4) Juhatuse ülesanne on töötada välja või muuta ja esitada Rahandusministeeriumile:
1) kutseeksami programm ja kord;
2) vandeaudiitori juhendamisel praktiseerimise ja kutsealal tegutsemise tõendamise kord.
(5) Kehtetu
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korrad esitab juhatus Rahandusministeeriumile pärast nende kooskõlastamist järelevalvenõukoguga.
(7) Juhatus annab järelevalvenõukogu esimehele eelarve järelevalveosa kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud volitused.
(1) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolek protokollitakse. Protokollimisnõuded sätestatakse Audiitorkogu põhikirjas.
(3) Juhatusel on õigus võtta vastu otsus koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik juhatuse liikmed. Audiitorkogu põhikirjas sätestatakse menetlusreeglid ja hääletusprotokollile esitatavad nõuded juhatuse otsuse tegemiseks koosolekut kokku kutsumata.
(4) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamises osalenud juhatuse liikmete häältest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav presidendi hääl.
(5) Kehtetu
(6) Juhatuse otsus tehakse Audiitorkogu liikmele, kelle suhtes otsus tehti, viivitamata teatavaks.
(7) Juhatuse liige ei või hääletada, kui otsustatakse temaga tehingu tegemist või kui hääletatakse muud teda või tema huve otseselt puudutavat otsust.
(1) Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja Audiitorkogu põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega Audiitorkogule tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel on jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli või kui ta ei viibinud otsuse langetamise juures.
(3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.
(1) Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline.
(2) Revisjonikomisjon kontrollib Audiitorkogu majandusaasta aruannet. Revisjoni käigus tuleb teha vähemalt käesoleva seaduse § 53¹ lõikes 3 nimetatud toimingud.
(2¹) Revisjonikomisjonile võib Audiitorkogu tegevuse seaduslikkuse, otstarbekuse, tulemuslikkuse ning vara kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks ja hindamiseks anda ühekordseid ülesandeid Audiitorkogu üldkoosolek otsusega, mille eelnõu valmistab ette juhatus või järelevalvenõukogu.
(2²) Revisjonikomisjoni pädevusse ei kuulu käesoleva seaduse § 115 lõikes 2 ja §-s 124 nimetatud tegevuse kontrollimine ega hindamine.
(3) Revisjonikomisjoni liige ei või kuuluda järelevalvenõukogu koosseisu ega olla töösuhtes Audiitorkogu ega Rahandusministeeriumiga.
(4) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse kuni 42 kuuks.
(5) Igal revisjonikomisjon liikmel on üks hääl. Revisjonikomisjoni otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku revisjonikomisjoni liikmete häältest. Revisjonikomisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
(1) Audiitorkogu majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil.
(2) Juhatus koostab lõppenud majandusaasta kohta majandusaasta aruande ning esitab selle järelevalvenõukogule ja revisjonikomisjonile majandusaasta lõpule järgneva 75 päeva jooksul.
(3) Revisjonikomisjon kontrollib majandusaasta aruannet ja koostab selle kohta revisjonikomisjoni aruande kümne tööpäeva jooksul pärast aastaaruande revisjonikomisjonile esitamist. Revisjonikomisjoni aruandes tuleb muu hulgas anda ülevaade kontrolliprotseduuridest, esitada eraldi väljatoomist nõudvad asjaolud ja kontrolli kokkuvõte ning näidata, kas revisjonikomisjon teeb üldkoosolekule ettepaneku majandusaasta aruanne kinnitada või tagasi lükata.
(4) Järelevalvenõukogu vaatab majandusaasta ja revisjonikomisjoni aruande läbi ning koostab selle kohta kirjaliku aruande (edaspidi järelevalvenõukogu aruanne). Järelevalvenõukogu aruandes tuleb näidata, kas järelevalvenõukogu kiidab juhatuse koostatud majandusaasta aruande heaks.
(5) Järelevalvenõukogul on õigus teha järelevalvenõukogu aruandes juhatusele ettepanekuid koostatud majandusaasta aruande muutmiseks enne selle esitamist üldkoosolekule.
(6) Majandusaasta lõpule järgneva nelja kuu jooksul esitab juhatus majandusaasta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks koos revisjonikomisjoni ja järelevalvenõukogu aruandega.
(1) Haldusjärelevalvet Audiitorkogu üle teostab Rahandusministeerium.
(2) Kõigist Audiitorkogu üldkoosoleku otsustest saadetakse koopiaid Rahandusministeeriumile. Audiitorkogu juhatus saadab üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande koopia koos revisjonikomisjoni arvamuse ja järelevalvenõukogu aruande koopiatega Rahandusministeeriumile kümne tööpäeva jooksul, arvates majandusaasta aruande kinnitamisest üldkoosoleku poolt.
(3) Audiitorkogu on kohustatud esitama Rahandusministeeriumile tema nõudel oma organite dokumentide ja menetlusmaterjalide koopiad, ärakirjad ja väljavõtted.
(4) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus protestida halduskohtus Audiitorkogu organi haldusakt või toiming.
(1) Järelevalvenõukogu on käesoleva seaduse alusel loodud Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks.
(2) Järelevalvenõukogu on viie- kuni seitsmeliikmeline haldusorgan, kes täidab kooskõlas avalike huvidega talle seadusega pandud ülesandeid.
(3) Järelevalvenõukogu töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=131102017003 määrusega.
(4) Audiitorkogu liikmed ja käesoleva seaduse § 30¹ lõike 1 kohaselt registreeritud vandeaudiitorid (edaspidi kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitor) on allutatud riiklikule järelevalvele ning Audiitorkogu sisesele järelevalvele.
(4¹) Riikliku järelevalve raames teostab järelevalvenõukogu kvaliteedikontrolli ning kaebuste menetlemist ja uurimist, teeb ettekirjutusi, määrab nende täitmiseks sunniraha ning otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise ja audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise.
(4²) Audiitorkogu sisese järelevalve raames viib järelevalvenõukogu läbi distsiplinaarmenetlusi.
(5) Siseaudiitorite üle teostab riiklikku järelevalvet Rahandusministeerium.
(6) Valdkonna eest vastutav minister moodustab kuni viieliikmelise nõuandva komisjoni siseaudiitorite kutsetegevuse ja järelevalvega seotud küsimuste lahendamiseks (edaspidi siseaudiitorite kutsekomisjon).
(7) Seaduses sätestatud karistatava teo tunnustest teadasaamisel võib järelevalvenõukogu sõltuvalt teo asjaoludest teha:
1) otsuse distsiplinaarmenetluse algatamiseks või ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks või mõlemad;
2) Rahandusministeeriumile ettepaneku väärteomenetluse algatamiseks;
3) prokuratuurile ettepaneku kriminaalmenetluse algatamiseks.
(8) Järelevalvenõukogu poolt järelevalve subjektile riikliku järelevalve teostamisel õigusvastaselt tekitatud kahju eest, samuti järelevalvenõukogu esimehe poolt tema kohustuste rikkumisega Audiitorkogule tekitatud kahju eest vastutab riigivastutuse seaduses toodud korras riik.
(9) Käesolevas seaduses ette nähtud sunniraha rakendamisel, asendustäitmisel ja sunnivahendi rakendamisel kohaldatakse asendustäitmise ja sunniraha seaduse sätteid.
(9¹) Käesoleva seaduse alusel teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.
(10) Audiitorkogu liikme ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos ei tohi takistada vajaliku järelevalve teostamist, samuti ei tohi järelevalve olla takistatud riigi, kus on asutatud või tegutseb isik, kellega audiitorkogu liikmel on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu.
(1) Järelevalvenõukogu liikmel ja käesoleva seaduse § 138 lõikes 1 nimetatud töörühma liikmel on õigus kontrollida Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kutsetegevusega seotud üksikasju, saada Audiitorkogu liikmelt, kolmanda riigi pädevalt asutuselt ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitorilt järelevalveks vajalikku informatsiooni, tutvuda Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kutsetegevusega seotud dokumentidega mis tahes teabekandjal ning saada nendest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid.
(2) Audiitorkogu juhatusele teatavaks saanud teabe Audiitorkogu liikme või kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori poolt käesoleva seaduse rikkumise kohta peab Audiitorkogu juhatus edastama järelevalvenõukogule.
(3) Järelevalvenõukogule teatavaks saanud teabest Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori käesoleva seaduse rikkumise kohta, mille asjaolude kogum annab aluse süüteokahtluseks, mis õigusrikkumisena ei ole käsitatav käesoleva seaduse §-s 144 sätestatud distsiplinaarsüüteona ega 10. peatükis sätestatud väärteona, peab järelevalvenõukogu teavitama pädevat riigiorganit.
(1) Rahandusministeeriumi pädevuses on:
1) korraldada registri pidamist;
2) haldusjärelevalve Audiitorkogu üle;
3)
4)
5)
5¹)
6) järelevalve siseaudiitorite üle;
7) siseaudiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme andmise, andmisest keeldumise ja äravõtmise otsustamine;
8) kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuste tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise otsustamine;
9) siseaudiitorite kutsetegevuse osas esitatud kaebuste menetlemine;
10) uurimised käesoleva seaduse § 132 lõike 5 alusel;
11) teha otsused seoses kutseeksamiga käesoleva seaduse § 33 lõike 4 alusel;
12) täiendusõppest vabastamise otsustamine käesoleva seaduse § 67 lõike 7 punkti 3 alusel;
13) täiendusõppe tunnustamine käesoleva seaduse § 67 lõike 3 alusel;
14) seaduses ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussunni rakendamine;
15) käesoleva seaduse 10. peatükis nimetatud väärtegude menetlemine;
16) järelevalvetasu määra kehtestamine vastavalt käesoleva seaduse § 106 lõigetele 5¹ ja 7¹.
(1¹) Kehtetu
(2) Rahandusministeeriumi ülesanne on töötada välja või muuta:
1) siseaudiitori kutsetegevuse ja selle aluseks olevad standardid;
2) tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise kord;
3) siseaudiitori tegevusaruande koostamise ja esitamise kord;
4) siseaudiitori täiendusõppe kord.
(3) Rahandusministeeriumi ülesanne on korraldada rahvusvaheliste siseauditeerimise standardite ja muude siseauditeerimisega seotud dokumentide tõlkimist.
(4) Vajaduse korral teeb siseaudiitorite kutsekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 6–12 ja lõikes 2 sätestatud küsimuste kohta.
(1) Järelevalvenõukogu pädevuses on:
1) järelevalve korraldamine ja juhtimine;
1¹) eelarve järelevalveosa koostamine ja kinnitamine;
2) käesoleva seaduse § 115 lõike 3 punkti 1 kohaselt esitatu kinnitamine või heakskiitmine ning esitamine ülevõtmiseks ja kehtestamiseks, vajaduse korral muudatustega;
3) käesoleva seaduse § 115 lõike 3 punktide 2 ja 6–10 kohaselt esitatu kinnitamine, vajaduse korral muudatustega;
4) kutseeksami küsimuste ja näidisvastuste avalikkusele kättesaadavaks tegemine;
5) nõuda Audiitorkogu üldkoosolekult juhatuse või revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumist, kui juhatus või revisjonikomisjon ei ole täitnud seadusest või Audiitorkogu põhikirjast tulenevaid ülesandeid või kui neid ülesandeid pole täidetud nõutava hoolsusega;
6) kvaliteedikontrolli korraldamine;
7) distsiplinaarmenetluse läbiviimine;
8) Audiitorkogu liikme kohta laekunud kaebuste menetlemine ja uurimine;
9) järelevalve vandeaudiitorite täiendusõppe üle;
10) eksamikomisjoni liikmete ja esimehe nimetamine ning tagasikutsumine;
11) kutse taotleja või korduseksamile suunatu kutseeksamile lubamise otsustamine;
12) kutseeksami sooritamise või mittesooritamise üle otsustamine;
13) vandeaudiitori kutse andmine, andmisest keeldumine ja äravõtmine;
13¹) tegevusloa andmine, selle andmisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine ning tegevusloa kehtivuse peatamine ja taastamine;
13²) vandeaudiitori kutse samaväärsuse tunnustamine ja tunnustamisest keeldumine;
13³) kolmanda riigi vandeaudiitori registrisse kandmine ja registrist kustutamine;
13⁴) samaväärsuse hindamine käesoleva seaduse § 30¹ lõigete 3 ja 4 kohaselt;
13⁵) käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 nimetatud loa andmine;
14) vandeaudiitori vande vastuvõtmine;
15)
16) täiendusõppest vabastamise otsustamine käesoleva seaduse § 42 lõike 6 punkti 3 alusel;
17)
18) järelevalvetasu tingimuste üle otsustamine käesoleva seaduse § 106 lõike 11 alusel;
19) kutse äravõtmine käesoleva seaduse § 32 lõike 1 alusel;
20)
21) igakülgse koostöö tegemine pädevate asutuste, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee, Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumiga, sealhulgas ettepanekute tegemine käesoleva seaduse alusel;
22) otsuste tegemine käesoleva seaduse § 160 lõike 2 alusel;
23) Eesti esindamine Euroopa Komisjonis seoses audiitortegevuse järelevalvega;
24)
25) Audiitorkogu tegevuse kohta esitatud kaebuste menetlemine;
26) uurimine käesoleva seaduse § 132 lõigete 1–4 alusel;
27) ettepanekute tegemine käesoleva seaduse § 121 lõike 7 alusel;
28) valdkonna eest vastutavale ministrile käesoleva seaduse § 106 lõikes 6 nimetatu esitamine;
29) Audiitorkogu juhatuse ettepanekute kooskõlastamine, kui see on seaduses ette nähtud;
30) Audiitorkogu juhatusele ettepanekute tegemine ja korralduste andmine;
31) audiitorettevõtja vabatahtlikuks lõpetamiseks loa andmine;
32) avaliku huvi üksusega sõlmitud kliendilepingu ülesütlemise vaidlustamine kohtus, kui selleks on mõjuv põhjus;
33) turul valitseva kvaliteedi ja konkurentsi seiramine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27.
(2) Järelevalvenõukogu ülesanne on korraldada:
1)
2) rahvusvaheliste standardite ja muude audiitortegevusega seotud dokumentide tõlkimist.
(3) Järelevalvenõukogu lahendab ka teisi audiitortegevusega seotud küsimusi ja Audiitorkogu juhtimisega seotud ülesandeid.
(1) Igal järelevalvenõukogu liikmel on üks hääl. Järelevalvenõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Järelevalvenõukogu on otsustusvõimeline, kui järelevalvenõukogu koosolekul osaleb üle poole järelevalvenõukogu liikmetest. Järelevalvenõukogu koosolek protokollitakse. Protokollimisnõuded sätestatakse järelevalvenõukogu töökorras.
(3) Järelevalvenõukogul on õigus võtta vastu otsus koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik järelevalvenõukogu liikmed. Järelevalvenõukogu töökorras sätestatakse menetlusreeglid ja hääletusprotokollile esitatavad nõuded järelevalvenõukogu otsuse tegemiseks koosolekut kokku kutsumata.
(4) Järelevalvenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole hääletamises osalenud järelevalvenõukogu liikmete häältest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav esimehe hääl.
(5) Järelevalvenõukogu otsuse allkirjastab järelevalvenõukogu esimees.
(6) Järelevalvenõukogu otsus tehakse viivitamata teatavaks isikule, kelle kohta otsus tehti.
(7) Järelevalvenõukogu liige ei või hääletada, kui hääletatakse teda või tema huve otseselt puudutavat otsust.
(1) Järelevalvenõukogu liikmed ja esimehe nimetab ning kutsub tagasi valdkonna eest vastutav minister.
(2) Ettepaneku järelevalvenõukogu koosseisu kohta teevad valdkonna eest vastutavale ministrile:
1) Finantsinspektsioon – ühe liikme kohta;
2) Riigikontroll – ühe liikme kohta;
3) Justiits- ja Digiministeerium – ühe liikme kohta.
4)
(3) Järelevalvenõukogu liikmele makstava tasu suuruse määrab valdkonna eest vastutav minister.
(4) Järelevalvenõukogu liikme nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.
(1) Järelevalvenõukogu liikmed nimetatakse arvestuse, rahanduse, ettevõtluse või õiguse asjatundjate hulgast.
(2) Järelevalvenõukogu liige peab olema teovõimeline Eesti kodanik, hea eri- või ärialase mainega ning juhtimiseks vajalike kogemustega.
(3) Järelevalvenõukogu nimetatud liikmetest vähemalt üks peab olema vandeaudiitor. Järelevalvenõukogul tervikuna peab olema piisavalt teadmisi kohustusliku auditi seisukohalt olulistes valdkondades, et täita järelevalvenõukogu ülesandeid.
(4) Järelevalvenõukogu liige ei tohi oma liikmeksoleku ajal ega kolme aasta jooksul enne liikmeks nimetamist olla:
1) osutanud audiitorteenust audiitorettevõtjana;
2) omanud hääleõigust audiitorühingus;
3) olnud audiitorühingu juhatuse liige või juhtima õigustatud osanik;
4) töötanud audiitorühingus või olnud muul viisil sellega olulisel määral seotud.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Järelevalvenõukogu liikmeks ei või nimetada isikut:
1) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega ette nähtud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialases kuriteos või tahtlikult toimepandud muus kuriteos;
2) kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti, sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
3) kes on pankrotivõlgnik või kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja.
(8) Kehtetu
§ 127. Järelevalvenõukogu liikme volituste tähtaeg
(1) Järelevalvenõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat järelevalvenõukogu liikmeks nimetamisest arvates.
(2) Volituste tähtaja lõppemisel täidab järelevalvenõukogu liige oma kohustusi kuni uue liikme nimetamiseni, välja arvatud käesoleva seaduse § 128 lõikes 2 sätestatud juhul.
(3) Järelevalvenõukogu liikme volituste tähtaja lõppemise, tema tagasikutsumise või surma korral esitab § 125 lõikes 2 nimetatud isik valdkonna eest vastutavale ministrile mõistlikult vajaliku aja jooksul ettepaneku uue järelevalvenõukogu liikme kohta.
(1) Järelevalvenõukogu liikmelt enne tema volituste tähtaja lõppu tagasiastumiseks kirjaliku avalduse saamisel kutsutakse avalduse teinud liige tagasi 30 tööpäeva jooksul.
(2) Järelevalvenõukogu liige kutsutakse tagasi viivitamata enne tema volituste tähtaja lõppu:
1) järelevalvenõukogu liikme suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral;
2) käesolevas seaduses järelevalvenõukogu liikme sõltumatuse või kutsesaladuse hoidmise kohustuse kohta sätestatu rikkumise korral;
3) järelevalvenõukogu liikme suhtes pankrotiotsuse jõustumise, ärikeelu kohaldamise või seaduse alusel ettevõtjaks olemise õiguse äravõtmise korral;
4) järelevalvenõukogu liikmele käesolevas seaduses esitatud nõuetele mittevastavuse või nendele nõuetele vastavuse kohta valeteabe esitamise korral.
(3) Järelevalvenõukogu liikme võib enne tema volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda üle nelja kuu kestva haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu, millest tingituna järelevalvenõukogu liige on võimetu oma kohustusi täitma.
(1) Järelevalvenõukogu esimees:
1) korraldab järelevalvenõukogu tegevust ja selle asjaajamist;
2) kutsub kokku ja juhatab järelevalvenõukogu koosolekuid;
3) korraldab koosolekute protokollimist;
4) täidab muid järelevalvenõukogu tegevust puudutavaid ülesandeid.
(2) Järelevalvenõukogu esimehel on õigus sõlmida Audiitorkogu nimel töö-, töövõtu- ja käsunduslepinguid järelevalvenõukogu otsuste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks.
(3) Järelevalvenõukogu esimees või tema volitatud isik on Audiitorkogu esindajaks:
1) järelevalvenõukogu otsuse või ettekirjutuse vaidlustamisel kohtus;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingutest tulenevates õigussuhetes.
(1) Järelevalvenõukogu liikmed vastutavad oma õigusvastase käitumisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(2) Järelevalvenõukogu liige on kohustatud riigile hüvitama tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Raskest hooletusest põhjustatud kahju eest nõutav hüvitis ei tohi ületada järelevalvenõukogu liikmele makstava tasu kuue kuu määra.
(3) Järelevalvenõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta seadusele mittevastava otsuse vastuvõtmisel asus seadusega kooskõlas olevale seisukohale ja esitas vastava eriarvamuse, mis on lisatud protokollile.
(4) Järelevalvenõukogu liikme vastu esitatav nõue aegub kolme aasta jooksul rikkumise toimumisest arvates.
§ 130. Rahandusministeeriumi ja järelevalvenõukogu ettekirjutused
(1) Rahandusministeerium võib teha ettekirjutuse, milles:
1) esitab Audiitorkogule või siseaudiitorile nõude lõpetada õigusrikkumine;
2) esitab Audiitorkogule nõude toimingu tagasitäitmiseks;
3) esitab Audiitorkogule nõude haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks;
4) suunab siseaudiitori täiendavale kutseeksamile.
5)
(2) Järelevalvenõukogu võib teha ettekirjutuse, milles:
1) esitab vandeaudiitorile või audiitorettevõtjale nõude lõpetada õigusrikkumine;
2)
3)
4) esitab audiitorettevõtjale nõude tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks;
5) esitab vandeaudiitorile nõude kutse äravõtmise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks;
6) esitab nõude käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud ärinime kasutamise korra rikkumise lõpetamiseks;
7) esitab audiitorettevõtja juhatuse liikmele, täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanikule või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale vandeaudiitorile nõude käesoleva seaduse §-s 89¹ sätestatud audiitorühingu vabatahtliku lõpetamise korra rikkumise lõpetamiseks.
(3) Ettekirjutuses peab sisalduma:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
4) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus;
5) selgelt väljendatud nõue koos viidetega asjakohaste õigusaktide sätetele;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
8) ettekirjutuse vaidlustamise kord.
(4) Ettekirjutus antakse ettekirjutuse saajale viivitamata allkirja vastu kätte või saadetakse talle väljastusteatega tähtkirjaga.
(5) Ettekirjutuse täitmine on ettekirjutuse saajale kohustuslik ja selle vaidlustamine ei vabasta saajat ettekirjutuse täitmise kohustusest.
(1) Rahandusministeerium ja järelevalvenõukogu võivad oma käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul kuni 5000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning juriidilise isiku puhul kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.
(1) Järelevalvenõukogu võib Audiitorkogu või Audiitorkogu liikme ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori tegevust iseseisvalt uurida, et selgitada, avastada, korrigeerida või vältida käesolevas seaduses sätestatud nõuetele mittevastavat tegevust.
(2) Audiitorkogu presidendi, juhatuse, revisjonikomisjoni ja üldkoosoleku suhtes rakendab järelevalvenõukogu uurimismeetmeid käesolevas seaduses sätestatud järelevalve eesmärkide ja ülesannete täitmiseks.
(3) Eesti registrisse kantud kolmandate riikide vandeaudiitorite suhtes rakendab järelevalvenõukogu uurimismeetmeid nende tegevuse kohta Eestis.
(4) Järelevalvenõukogu võib uurimismenetluses asjaolude selgitamiseks moodustada töörühma.
(5) Rahandusministeerium võib siseaudiitori tegevust iseseisvalt uurida, et avastada, korrigeerida või vältida käesolevas seaduses sätestatud nõuetele mittevastavat tegevust.
(1) Käesoleva seaduse alusel järelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik.
(2) Järelevalve käigus järelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud info ja dokumendid mis tahes andmekandjal, sealhulgas andmed, järelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud järelevalve tulemusi kajastavad dokumendid, on konfidentsiaalsed.
(3) Isik on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalset infot ja dokumente, mis on temale teatavaks saanud, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Isikutel on keelatud kasutada neile teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalset infot ja dokumente erahuvides.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse info ja dokumentide, sealhulgas järelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud:
1) käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud institutsioonidele nende ülesannete täitmiseks, tingimusel et nad on seaduse alusel kohustatud hoidma ametisaladust;
2) pädevale asutusele käesoleva seaduse §-des 160 ja 162 ette nähtud korras;
3) kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid järelevalve subjekti kliendi kohta.
(1) Audiitorkogu organite ja audiitortegevuse järelevalve otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik nende otsuste kajastamiseks registris käesoleva seaduse § 156 lõigetes 3–6 sätestatud alusel.
(2) Järelevalvenõukogul ja Rahandusministeeriumil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada haldusakt ja kvaliteedikontrolli tulemused või väärteoasjas tehtud lahend, kui see on vajalik avalikkuse, investorite ja järelevalve subjektide klientide kaitseks või audiitortegevuse õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.
(3) Järelevalvenõukogul ja Rahandusministeeriumil on õigus avalikustada järelevalve subjektide kohta süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti tegevust, tema pakutavaid teenuseid või tema finantsseisundit ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha järelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat järelevalve subjekti üksikklienti.
(4) Järelevalvenõukogu edastab Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteele kord aastas koondteabe kõigi käesoleva seaduse alusel mõistetud distsiplinaar- ja väärteokaristuste kohta.
(5) Järelevalvenõukogu jagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 26 lõikes 6 nimetatud informatsiooni asjakohase avaliku huvi üksuse auditikomiteega.
Hiljemalt iga aasta 15. oktoobril teeb järelevalvenõukogu üldkasutatavas arvutivõrgus kättesaadavaks järelevalve aastaraamatu, milles avaldatakse järelevalvenõukogu tööplaanid ja tegevus ning selle tulemused. Muu hulgas tuleb järelevalve aastaraamatus näidata, kuidas järelevalvenõukogu on järelevalvet korraldanud ja juhtinud.
(1) Kvaliteedikontrolli käigus on Audiitorkogu eesmärgiks kvaliteedikontrollile allutatud isiku kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine.
(2) Kvaliteedikontrollile on allutatud audiitorettevõtja, käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud isik ja kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitor.
(3) Kvaliteedikontrolli korraldab järelevalvenõukogu.
(4) Käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel tunnustatud isikute suhtes viiakse kvaliteedikontroll läbi nende isikute Eestis osutatud audiitorteenuse osas.
(5) Kvaliteedikontrolli korra kinnitab järelevalvenõukogu.
(1) Audiitorkogu teostab korralist või erakorralist kvaliteedikontrolli audiitorettevõtja ja käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud isiku töö- või asukohas või Audiitorkogu asukohas. Kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori kvaliteedikontroll teostatakse Audiitorkogu asukohas.
(2) Audiitorkogu teostatavad kvaliteedikontrollid põhinevad eelneval andmete kogumisel ja riskianalüüsil.
(3) Kvaliteedikontrollile allutatud isiku korraline kvaliteedikontroll teostatakse sagedusega vähemalt üks kord kuue aasta jooksul (edaspidi nimisagedus), kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Tegevusloa andmise järel teostatakse kvaliteedikontrollile allutatud isiku korraline kvaliteedikontroll kahe aasta jooksul tegevusloa andmise ajast arvates.
(5) Audiitorettevõtja suhtes, kes on avaliku huvi üksusega sõlminud kliendilepingu, samuti vandeaudiitori suhtes, kes osutab selles üksuses audiitorteenust avaliku sektori üksuses töötades, teostatakse korralist kvaliteedikontrolli vähemalt kord kolme aasta jooksul sellele avaliku huvi üksusele vandeaudiitori aruande väljastamisest arvates.
(5¹) Korralist kvaliteedikontrolli ei viida läbi audiitorettevõtja suhtes, kellele on antud tegevusluba käesoleva seaduse § 79¹ alusel.
(6) Kvaliteedikontrolli teostamise käigus hinnatakse:
1) käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite ja käesoleva seadusega sätestatud nõuete täitmist;
2) audiitorteenuse osutamiseks kasutatud ressursside kogust ja kvaliteeti, et selgitada vastavust käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ja võimaldada otsustada käesoleva seadusega sätestatud nõuete täitmise üle;
3) sisekontrolli kui süsteemi ja selle toimivust;
3¹) kohustusliku audiitorkontrolli tasu suurust;
4) muid toiminguid ja protseduure, mis on vajalikud järelevalve eesmärkide saavutamiseks või ülesannete täitmiseks.
(7) Kvaliteedikontrolli läbiviimisel arvestatakse kontrollitava tegevuse ulatust ja mahtu ning asjaolu, et käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega.
(1) Kvaliteedikontrolli ja kutseühendusesisese distsiplinaarmenetluse viib läbi ning kaebuse ja uurimise asjaolud selgitab välja järelevalvenõukogu moodustatud töörühm (edaspidi töörühm).
(2) Järelevalvenõukogu määrab töörühma suuruse ja valib liikmed lähtuvalt riskianalüüsist, eesmärgist, ajakavast ja objektist. Töörühmas peab olema vähemalt kaks liiget.
(3) Töörühma liige peab olema läbinud järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse kvaliteedikontrolli alal ning omama asjakohast kutseharidust ja -kogemust audiitorkontrolli ja finantsaruandluse valdkonnas. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli tegemisel peab töörühma liige olema läbinud kvaliteedikontrollialase erikoolituse ning omama asjakohast kutseharidust ja -kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(1) Järelevalvenõukogu valib töörühma liikmed selliselt, et oleks välditud huvide konflikt töörühma liikme ning kontrolli või menetluse objekti või sellega seotud isikute vahel.
(2) Töörühma liige peab järelevalvenõukogule deklareerima, et tema ja kvaliteedikontrolli või distsiplinaarmenetluse objekti või sellega seotud isikute vahel ei ole huvide konflikti.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Huvide konflikt loetakse väldituks, kui seda põhjustanud suhte või muu seose lõppemisest on möödas rohkem kui kolm aastat.
(6) Töörühma liikmeid tasustatakse eelarve järelevalveosast. Kui töörühma liige ei kuulu järelevalvenõukokku, sõlmib järelevalvenõukogu esimees temaga lepingu vastavalt käesoleva seaduse § 129 lõikele 2.
(7) Töörühma liikmeks ei tohi valida isikut, kellel on käesoleva seaduse alusel määratud kehtiv karistus.
(1) Kvaliteedikontrolli läbiviimine protokollitakse. Protokollile kirjutavad ühelt poolt alla kõik töörühma liikmed ja teiselt poolt isik, kelle suhtes kvaliteedikontroll läbi viiakse, või teda esindama õigustatud isik. Kumbki allakirjutanud pool saab protokolli ühe eksemplari.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud protokoll peab sisaldama vähemalt:
1) töös osalenute andmeid;
2) töö tegemise aega ja kirjeldust;
3) tööl põhinevaid leide, seisukohti, järeldusi, ettepanekuid ja eriarvamusi.
(3) Töörühma töö tulemuste kohta esitab töörühm järelevalvenõukogule töörühma aruande, millele kirjutavad alla kõik töörühma liikmed.
(4) Töörühma aruanne peab sisaldama vähemalt:
1) töörühma koosseisu;
2) töö tegemise aega ja kirjeldust;
3) töö käigus tuvastatud leidude, sealhulgas peamiste puuduste kirjeldust;
4) töörühma seisukohti, sealhulgas peamisi järeldusi;
5) töörühma põhjendatud arvamust vandeaudiitori kutsetegevuse vastavuse või mittevastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
6) töörühma ettepanekut järelevalvenõukogule;
7) töörühma töö käigus vormistatud protokolle, õiendeid ja muid dokumente;
8) töö käiku iseloomustavaid ja töörühma arvamust motiveerivaid tõendusmaterjale.
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Töörühma töö kohta protokolli ja aruande koostamise ning esitamise kord sätestatakse kvaliteedikontrolli korras.
(1) Järelevalvenõukogu arutab töörühma aruandes käsitletud teemasid ja teeb vastavad otsused.
(2) Järelevalvenõukogu peab andma asjaosalisele Audiitorkogu liikmele võimaluse selgitada kvaliteedikontrolli või distsiplinaarmenetluse asjaolusid ja seisukohti.
(3) Töörühma aruande põhjal tehtud järelevalvenõukogu otsus tehakse asjaosalisele Audiitorkogu liikmele viivitamata teatavaks ning on viimasele teda puudutavas osas täitmiseks kohustuslik.
(4) Järelevalvenõukogu edastab Riigikontrollis töötava käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud ja käesoleva seaduse kohaselt kvaliteedikontrollile allutatud isiku järelevalve tulemusi puudutava info riigikontrolörile.
(1) Kvaliteedikontrolli sageduse suurendamise või vähendamise otsustab järelevalvenõukogu, lähtudes töörühma töö tulemustest.
(2) Järelevalvenõukogul on õigus käesoleva seaduse §-s 137 sätestatud kvaliteedikontrolli nimisagedust suurendada sageduseni kuni üks kord ühe aasta jooksul (edaspidi suurendatud sagedus), kui töörühma töö või distsiplinaarmenetluse või kaebuse menetluse tulemusel tuvastatakse olulisi rikkumisi, mis ei ole siiski piisavad, et algatada tegevusloa kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine.
(3) Kvaliteedikontrolli suurendatud sagedust võib järelevalvenõukogu vähendada pärast sellist kvaliteedikontrolli, mille käigus ei tuvastata olulisi rikkumisi.
§ 143. Kutseühendusesisese distsiplinaarmenetluse alustamine ja läbiviimine
(1) Audiitorkogu liikme kutseühendusesisese distsiplinaarmenetluse (edaspidi distsiplinaarmenetlus) alustamise aluseks on uurimise või kvaliteedikontrolli tulemused, Rahandusministeeriumi ettekirjutus või muu dokument või info, mis annab alust arvata, et Audiitorkogu liige on pannud toime distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab järelevalvenõukogu Audiitorkogu liikmelt kirjaliku seletuse.
(2) Distsiplinaarmenetluse alustamiseks teeb järelevalvenõukogu otsuse, mis tehakse viivitamata teatavaks Audiitorkogu liikmele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus alustati.
(2¹) Distsiplinaarmenetlust ei pea algatama, kui võimalik distsiplinaarsüütegu on järelevalvenõukogu veendumuse kohaselt vähetähtis või kui sama rikkumise põhjal algatatakse menetlus kutse äravõtmiseks või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Distsiplinaarsüütegu ei ole vähetähtis, kui selle toimepanemisega on tekitatud oluline varaline kahju karistusseadustiku mõistes.
(3) Distsiplinaarmenetluse asjaolud ja läbiviimine ei ole avalikud.
(4) Distsiplinaarmenetluse korra kinnitab järelevalvenõukogu.
(1) Audiitorkogu liikme distsiplinaarsüüteod on käesolevas seaduses sätestatud Audiitorkogu liikme kohustuse süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, Audiitorkogu liikme tegevust reguleerivate muude õigusaktide, samuti järelevalvenõukogu otsuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine.
(2) Audiitorkogu liikme distsiplinaarsüüteod on muu hulgas:
1) ebaõigete või eksitavate andmete esitamine või avaldamine;
2) ebaõige või eksitava reklaami avaldamine;
3) täiendusõppe kohustuse rikkumine;
4) tegutsemine õiguslikus vormis, mille kohta puudub märge registris;
5) tegutsemine valdkonnas, mis on käesoleva seadusega keelatud;
6) kutsekindlustuseta tegutsemine;
7) tegevusaruande tähtaegselt esitamata jätmine pärast läbipaistvusaruande esitamise ja avalikustamise tähtaega;
8) läbipaistvusaruande tähtaegselt esitamata või avalikustamata jätmine;
9) tegu, mis pandi toime seoses vandeaudiitori kutsetegevusega või muu äritegevusega ja mis on vastuolus eetikakoodeksis sätestatuga ja üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis diskrediteerib vandeaudiitori kutset, Audiitorkogu või teisi isikuid;
10) käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardite täitmise nõude rikkumine.
§ 145. Audiitorkogu liikme distsiplinaarkaristused
1) Distsiplinaarmenetluses on Audiitorkogu liikme distsiplinaarkaristused:
1)
2) noomitus;
3) rahatrahv või rahatrahv koos täiendavale kutseeksamile suunamisega.