§ 146. Audiitorkogu liikme distsiplinaarvastutus ja distsiplinaarkaristuse määramine
(1) Distsiplinaarsüüteo toimepanemisel võib järelevalvenõukogu võtta Audiitorkogu liikme distsiplinaarvastutusele.
(2) Audiitorkogu liikmele distsiplinaarmenetluse raames distsiplinaarkaristuse määramise õigus on järelevalvenõukogul.
(3) Distsiplinaarmenetluses teeb järelevalvenõukogu otsuse, millega:
1) tuvastab distsiplinaarsüüteo ja määrab karistuse;
2) lõpetab menetluse ja jätab karistuse määramata, kui süütegu oli väheoluline või on aegunud;
3) lõpetab menetluse ja jätab karistuse määramata, kui süütegu annab aluse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks või kutse äravõtmiseks või
4) tuvastab distsiplinaarsüüteo puudumise.
(4) Järelevalvenõukogu kannab mõistetud distsiplinaarkaristused vastutava isiku registrikaardile, märkides sealjuures õigusrikkumise sisu.
(1) Audiitorkogu liikmele distsiplinaarkaristusena määratav rahatrahv ei või olla väiksem kui 200 eurot.
(2) Füüsilisest isikust Audiitorkogu liikmele määratakse distsiplinaarkaristusena rahatrahv kuni 6400 eurot. Juriidilisest isikust Audiitorkogu liikmele määratakse distsiplinaarkaristusena rahatrahv kuni 32 000 eurot.
(3) Distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahv arvatakse Audiitorkogu tuludesse ja see tuleb tasuda Audiitorkogule kolme kuu jooksul selle määramise päevast arvates. Makstud trahvidest kaks kolmandikku laekub eelarve järelevalveossa ja üks kolmandik eelarve üldossa.
(4) Järelevalvenõukogu otsus distsiplinaarkaristusena määratud rahatrahvi kohta on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 mõistes.
(1) Käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 ning lõike 2 punktides 1–8 ja 10 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kolme aasta jooksul süüteost teadasaamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui seitse aastat pärast süüteo toimepanemist.
(2) Käesoleva seaduse § 144 lõike 2 punktis 9 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata kahe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates.
§ 149. Ühe distsiplinaarsüüteo eest mitme distsiplinaarkaristuse määramise keeld
(1) Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
(2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib Audiitorkogu liikmele määrata uue distsiplinaarkaristuse.
(3) Audiitorkogu liikme võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.
(4) Distsiplinaarkaristust raskendav asjaolu on distsiplinaarsüüteo toimepanemise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus varasemalt toimepandud distsiplinaarsüüteo eest.
Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui Audiitorkogu liikmele ei ole kahe aasta jooksul karistuse määramise päevast arvates määratud uut distsiplinaarkaristust.
Audiitorkogu liige võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul talle distsiplinaarkaristuse määramisest teatamise päevast arvates.
(1) Register on riiklik register, mis sisaldab informatsiooni käesoleva seaduse reguleerimisalasse kuuluvate isikute ja nende tegevuse kohta.
(2) Registri pidamise eesmärk ja ülesanded on:
1) informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks tegemine;
2) isikute registreerimine ja arvestus, et teostada järelevalvet;
3) info ja dokumentide elektrooniline edastamisvõimalus;
4) eelduste ja võimaluste loomine elektrooniliseks asjaajamiseks.
§ 153. Registri pidamine ning vastutav ja volitatud töötleja
(1) Registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=107012025013&id=13360310 määrusega.
(2) Registrit peetakse elektrooniliselt.
(3) Registri vastutav töötleja on Rahandusministeerium, kes korraldab registri pidamist.
(4) Registri volitatud töötleja on Audiitorkogu, mille juhatus ja järelevalvenõukogu teevad registritoiminguid ja kasutavad registris olevaid andmeid, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud pädevusest.
(1) Registrikanne jõustub registrisse kandmise päeval.
(2) Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei peeta kehtivaks õigustoimingute suhtes, mis tehakse kümne tööpäeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
(3) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma.
(4) Kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku tähenduse kohtuotsuse jõustumisel.
(1) Registris olevate andmete muutumise korral on registri nimekirja kantud isik või teda esindama õigustatud isik kohustatud viivitamata esitama registri infosüsteemi vahendusel uued andmed.
(2) Registrile andmete esitamiseks kohustatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest.
(3) Kui registrile esitatakse ebaõigeid andmeid, vastutavad esitatule alla kirjutanud isikud sellega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
(1) Registrikaardi andmed on avalikud, välja arvatud andmed, mille avaldamisele on seadusega kehtestatud piirangud.
(2) Järelevalvenõukogu otsusega võib piirata käesolevas paragrahvis nimetatud andmete avalikustamist, kui avalikustamine põhjustaks asjaomastele ettevõtjatele või üksikisikutele ebaproportsionaalset kahju või ohustaks nende tervist või julgeolekut või finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist.
(3) Tegevusloa peatamist ja taastamist puudutavad registrikaardi andmed on avalikud kolme aasta jooksul tegevusloa taastamist kajastava otsuse jõustumisest arvates.
(4) Kehtetuks muutunud ja kehtetuks tunnistatud tegevusloaga isikute registrikaardi andmed on avalikud viie aasta jooksul tegevusloa kehtivuse lõppemisest või kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest.
(5) Registrikaardi andmed käesoleva seaduse alusel määratud karistuste, tehtud ettekirjutuste ja kvaliteedikontrolli tulemuste kohta avalikustatakse vahetult pärast seaduses sätestatud vaide, kaebuse või apellatsiooni esitamise tähtaja möödumist, kui otsust ei ole vaidlustatud. Otsuse vaidlustamise korral lähtutakse edasistest lahenditest ning nendele vaide esitamise tähtaegadest.
(6) Registrikaardi andmed käesoleva seaduse alusel määratud karistuste ja tehtud ettekirjutuste kohta on registrikaardil avalikud viie aasta jooksul vastava otsuse avalikustamisest arvates. Registrikaardi andmed kvaliteedikontrolli tulemuste kohta on registrikaardil avalikud seitsme aasta jooksul vastava otsuse jõustumisest arvates.
(7) Igaühel on õigus tutvuda registri nimekirjaga ning saada registrikaardist koopiaid.
(8) Registri koosseisu kuuluvad menetlustoimikud ei ole avalikud.
(9) Rahandusministeeriumi poolt koopiate või tõendite väljastamise ja muude registriteenuste tasu määrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Audiitorkogu liige on kohustatud koostama ja registri infosüsteemi vahendusel Audiitorkogule esitama tegevusaruande. Tegevusaruanne tuleb esitada 50 päeva jooksul pärast tegevusaruande perioodi lõppu. Audiitorkogu liikmesuse lõppemisel tuleb tegevusaruanne esitada 50 päeva jooksul liikmesuse lõppemisest arvates.
(2) Tegevusaruanne sisaldab andmeid Audiitorkogu liikme tegevuse kohta tegevusaruande perioodil 1. juulist 30. juunini. Kui tegevusaruanne tuleb esitada seoses Audiitorkogu liikme Audiitorkogust väljaarvamisega, koostatakse tegevusaruanne perioodi kohta, mis jääb Audiitorkogu liikme Audiitorkogust väljaarvamise ja viimase kohustusliku tegevusaruande perioodi lõpu kuupäeva vahele. Tegevusaruanne koostatakse eesti keeles.
(3) Tegevusaruandes esitatakse vähemalt järgmised andmed:
1) audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuse õiguslik vorm;
2) vandeaudiitori täiendusõpped, milles on osaletud, nende korraldajad ja ajaline kestus;
3) audiitorettevõtja audiitorteenuste ja muu äritegevuse rahaline maht;
4) audiitorettevõtja audiitorteenuste ja muu äritegevuse ajaline kestus tundides;
5) kehtivad registrikaardile kantavad andmed.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib järelevalvenõukogu täpsustada tegevusaruandes Audiitorkogu liikme tegevuse praktika kohta esitatavaid andmeid.
(5) Tegevusaruande vormi ning selle koostamise ja esitamise korra kinnitab järelevalvenõukogu.
(6) Tegevusaruande andmed Audiitorkogu liikme tegevuse praktika kohta ei ole avalikud, välja arvatud kehtivad registrikaardile kantavad andmed.
(7) Audiitorkogu juhatus esitab järelevalvenõukogule tegevusaruannetes sisalduva info koondaruande hiljemalt jooksva aasta 31. augustiks.
(1) Audiitorettevõtja, kelle usalduskliendiks lõppenud majandusaastal oli avaliku huvi üksus, on kohustatud koostama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 13 nimetatud läbipaistvusaruande, esitama selle registri infosüsteemi vahendusel Audiitorkogule nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ning avalikustama samaks tähtpäevaks selle ka oma kodulehel või viimase puudumisel Audiitorkogu kodulehel.
(2) Läbipaistvusaruanne sisaldab andmeid audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuse praktika kohta majandusaastal. Läbipaistvusaruanne koostatakse eesti keeles ja ühes nende riikide ametlikus keeles, kus kliendiks olev avaliku huvi üksus tegutseb.
(3) Läbipaistvusaruanne peab sisaldama vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 13 lõikes 2 nimetatud teavet.
(4) Kehtetu
(5) Läbipaistvusaruande vormi ning selle koostamise, esitamise ja avaldamise korra kinnitab järelevalvenõukogu.
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(9) Järelevalvenõukogu võib otsustada avaldada ühepoolselt andmed, mis läbipaistvusaruande koostaja oleks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule pidanud läbipaistvusaruandes avaldama, kuid mis on jäetud avaldamata.
(1) Siseaudiitor on kohustatud koostama ja registri infosüsteemi vahendusel esitama siseaudiitori tegevusaruande perioodi lõpule järgneva kahe kuu jooksul siseaudiitori tegevusaruande.
(2) Siseaudiitori tegevusaruanne sisaldab andmeid siseaudiitori kutsetegevuse praktika kohta siseaudiitori tegevusaruande perioodil – 1. jaanuarist 31. detsembrini. Siseaudiitori tegevusaruanne koostatakse eesti keeles.
(3) Siseaudiitor esitab oma kutsetegevuse praktika kohta siseaudiitori tegevusaruandes vähemalt järgmised andmed:
1) täiendusõpped, milles on osaletud, nende korraldajad ja ajaline kestus;
2) kehtivad registrikaardile kantavad andmed.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib valdkonna eest vastutav minister määrusega täpsustada siseaudiitori tegevusaruandes tema kutsetegevuse praktika kohta esitatavaid andmeid.
(5) Siseaudiitori tegevusaruande vormi ning selle koostamise ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=109072011015 määrusega.
(6) Registri infosüsteemi vahendusel esitatud siseaudiitori tegevusaruande andmed tema kutsetegevuse praktika kohta ei ole avalikud.
§ 160. Pädevale asutusele info edastamise piirangud
(1) Kutsetegevusega seotud infot või dokumente võib edastada või avaldada pädevale asutusele väljaspool Eestit ainult järelevalvenõukogu.
(2) Pädeva asutuse taotluse vandeaudiitori kutsetegevusega seotud info või dokumentide saamiseks või avaldamiseks, samuti järelevalveks, uurimiseks või nendes osalemiseks, võib järelevalvenõukogu otsusega tagasi lükata, kui:
1) vandeaudiitori kutsetegevusega seotud info või dokumentide andmine või avaldamine või järelevalve või uurimine või selles osalemine kahjustaks Euroopa Liidu või Eesti suveräänsust, julgeolekut või avalikku korda;
2) isikuandmete edastamisel rikutaks isikuandmete kaitse seaduse §-s 18 sätestatut;
3) Eesti ametivõimud on juba algatanud sama tegevuse ja samade isikute suhtes kohtumenetluse;
3¹) kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba läbi viidud kaebuse menetlus, uurimine või distsiplinaar- või väärteomenetlus;
4) taotletavat ei kasutataks vandeaudiitori kutsetegevuse järelevalveks avalikes huvides.
(1) Järelevalvenõukogu teeb igakülgset koostööd lepinguriikide pädevate asutustega ja nimetab esindaja Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteesse.
(2) Audiitorkogu liikmed alluvad lepinguriigis osutatud vandeaudiitori kutsetegevuses sealse pädeva asutuse järelevalvele ja kvaliteedikontrollile.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse järelevalves või kvaliteedikontrollis võib osaleda ka järelevalvenõukogu määratud esindaja.
§ 162. Koostöö kolmandate riikide pädevate asutustega
(1) Järelevalvenõukogu teeb koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega käesolevas jaos sätestatud korras.
(2) Kui Euroopa Komisjon on hinnanud kolmanda riigi isikuandmete kaitse taseme piisavaks, valmistab järelevalvenõukogu selle riigi asjaomase pädeva asutusega ette lepingu, millega reguleeritakse vastastikusel tunnustamisel põhinevat koostööd.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud koostöölepingu allkirjastab Vabariigi Valitsuse volituse alusel valdkonna eest vastutav minister.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koostöölepingus sätestatud töökorraldus reguleerib muu hulgas, et:
1) pädev asutus selgitab järelevalvenõukogule vandeaudiitori kutsetegevusega seotud dokumentide või info taotlemise või avaldamise, järelevalve ja uurimise või selles osalemise eesmärki;
2) pädeva asutuse, selle töötajate ja varem töötanud isikute kohta kehtib kutsesaladuse hoidmise kohustus;
3) pädev asutus võib taotletavat vandeaudiitori kutsetegevusega seotud infot või dokumente kasutada või avaldada ainult vandeaudiitori kutsetegevuse järelevalves avalikes huvides ja ohustamata auditeeritava üksuse tööstus- ja intellektuaalomandi kaitstust.
(5) Rahandusministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koostöölepingus sätestatud töökorralduse Euroopa Komisjonile.
Järelevalvenõukogu teeb koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve, Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, kui see on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 tulenevate kohustuste ja ülesannete täitmiseks.
§ 164. Vandeaudiitori tegevuse, kutsetegevuse ja audiitorteenuse osutamise aluste rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 55 lõigetes 1 ja 2, § 58 lõikes 1 ja § 63 lõigetes 1–5 sätestatu rikkumise eest vandeaudiitori poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.
§ 165. Kutsetegevuse dokumentide kogumise, säilitamise ja hävitamise nõuete rikkumine
(1) Kutsetegevuse dokumentide kogumise, säilitamise või hävitamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot või kuni viis protsenti juriidilise isiku käibest.
Käesoleva seaduse §-s 89¹ sätestatud audiitorühingu vabatahtliku lõpetamise korra rikkumise eest audiitorettevõtja juhatuse liikme, täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osaniku või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud vandeaudiitori poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 166³. Avaliku huvi üksuse juhtorgani või auditikomitee liikmele kehtestatud kohustuste rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 55 lõikes 1² või 1³ või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklites 4, 5 või 16 sätestatud nõude rikkumise eest –karistatakse vastutavat avaliku huvi üksuse juhtorgani või auditikomitee liiget rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud karistuse kohaldamisest teavitab kohtuväline menetleja viivitamata järelevalvenõukogu, kes teavitab sellest Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed.
Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käive on audiitorettevõtja audiitorteenuste ja muu äritegevuse rahaline maht vastavalt viimasele esitatud tegevusaruandele.
(1) Käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud alustel vandeaudiitori kutsetegevuse standardi kehtestamise või kinnitamiseni tuleb vandeaudiitori kutsetegevusega seotud teenust osutada kooskõlas IFAC-i kinnitatud asjakohase teenuse standardiga või auditeerimiseeskirjaga.
(2) Auditeerimiseeskiri sisaldab nõudeid kutse-eetika ning vandeaudiitori ja audiitorühingu tegevuse kohta, mis põhinevad IFAC-i kinnitatud rahvusvahelistel standarditel. Auditeerimiseeskirja on välja töötanud Audiitorkogu juhatus.
(3) Audiitorkogu juhatuse välja töötatud auditeerimiseeskirja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=129122010129 määrusega.
(4) Käesoleva seaduse §-s 70 sätestatud alustel siseaudiitori kutsetegevuse standardi kehtestamiseni peab siseaudiitor kutsetegevusega seotud tööülesande täitma kooskõlas IIA kinnitatud asjakohase standardiga.
§ 171. Seaduse kohaldamine audiitorile, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist
(1) Audiitorile, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes on audiitorite nimekirjas ning kelle kutsetegevus käesoleva seaduse jõustumisel ei ole järjest peatatud enam kui kaks aastat või kes on audiitorite nimekirja kantud käesoleva seaduse jõustumise järel käesoleva seaduse § 185 alusel, antakse käesoleva seaduse jõustumisel või audiitorite nimekirja kandmisel vandeaudiitori kutse ja kutset kinnitav märge kantakse registrisse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes on audiitorite nimekirja kantud enne käesoleva seaduse jõustumist, annab käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud vande.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isikule, kelle kutsetegevus käesoleva seaduse jõustumisel ei ole distsiplinaarkaristusena peatatud ja kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse ja esitanud vastava avalduse järelevalvenõukogule, kohaldatakse käesolevas seaduses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva audiitorettevõtja kohta sätestatut 2012. aasta 30. septembrini. Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isiku korral tähendab tegevusloa kehtivuse lõppemine, kehtetuks tunnistamine või peatamine käesolevas seaduses füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva audiitorettevõtja kohta sätestatu kohaldamise lõppemist. Kohaldamise lõppemisel taotletakse tegevusluba üldistel alustel, lähtudes käesoleva seaduse 5. peatükis audiitorühingule tegevusloa taotlemise nõuetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud kutseeksami vandeaudiitori eriosa alamosa testi 2012. aasta 1. oktoobriks, võib esitada taotluse tegevusloa saamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes ei ole sooritanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud kutseeksami vandeaudiitori eriosa alamosa testi 2012. aasta 1. oktoobriks, võib esitada taotluse tegevusloa saamiseks või kuuluda vandeaudiitorina audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häälte enamuse hulka või seaduse või prokuura alusel audiitorühingut esindada pärast kutseeksami raamatupidamise eriosa ja vandeaudiitori eriosa sooritamist.
(6) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor, kes ei ole sooritanud käesoleva seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud kutseeksami vandeaudiitori eriosa alamosa testi, võib enne 2012. aasta 30. septembrit käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 nimetatud audiitorteenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu kohaselt allkirjastada vandeaudiitori aruannet kuni 2012. aasta 30. septembrini.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel tegevusloa saanud vandeaudiitorile käesoleva seaduse § 137 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata.
(8) Selle audiitori kutsetegevus, kellele on audiitori kutsetunnistus väljastatud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes on kantud audiitorite nimekirja ning kes on Audiitorkogu juhatuse otsusega suunatud täiendavale eksamile, kuid kes ei ole täiendavat eksamit sooritanud hiljemalt käesoleva seaduse jõustumise päeval või kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõige 1, lõpetatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud audiitortegevuse seaduse mõistes käesoleva seaduse jõustumisel.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vandeaudiitori kutse saanud isik, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse ja kes on Audiitorkogu liige, peab avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotlemisel sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami jao.
Audiitoritele enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtivad kutsetunnistused kaotavad kehtivuse käesoleva seaduse jõustumise päeval. Kehtetu kutsetunnistusega audiitoril ei ole õigust audiitorteenust osutada.
§ 174. Seaduse kohaldamine audiitorühingutele, mis on audiitorite nimekirjas käesoleva seaduse jõustumise ajal
(1) Audiitorühingutele, mis on audiitorite nimekirjas käesoleva seaduse jõustumise ajal, antakse tegevusluba käesoleva seaduse jõustumise päeval.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa saanud audiitorühing on Audiitorkogu liige alates tegevusloa saamisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud tegevusloa kehtivus lõpeb 2010. aasta 1. juulil, kui Audiitorühing ei vasta nimetatud tähtajaks käesoleva seadusega audiitorühingutele esitatud nõuetele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa saanud audiitorühingule käesoleva seaduse § 137 lõikes 4 sätestatut ei kohaldata.
§ 175. Avaliku huvi ja avaliku sektori üksuse sätete jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 207 lõikes 7 sätestatu jõustumiseni ei rakendata § 13 lõike 1 punktides 1–3 ning lõigetes 2 ja 3 nimetatute kohta § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(2) Käesoleva seaduse § 20 lõike 6 jõustumiseni 2014. aasta 1. jaanuaril loetakse eksamineeritava praktiseerimise nõue täidetuks avaliku sektori üksuses töötava isiku puhul, kes taotleb vandeaudiitori kutset ja tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat töötanud Riigikontrollis ametikohal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas, ning kellel on riigikontrolöri soovitus.
§ 176. Järelevalve teostamine ja distsiplinaarkaristust raskendava asjaolu kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal pooleliolevale järelevalvele kohaldatakse käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud audiitortegevuse seadust.
(2) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud audiitortegevuse seaduse alusel määratud distsiplinaarkaristustele kohaldatakse käesoleva seaduse § 149 lõikes 4 ja §-s 150 sätestatut.
§ 177. Järelevalvenõukogu kokkukutsumine ja registri töölerakendamine
(1) Rahandusminister nimetab käesoleva seaduse § 125 lõike 1 alusel järelevalvenõukogu liikmed ja esimehe ning käesoleva seaduse § 121 lõike 6 alusel siseaudiitorite kutsekomisjoni liikmed 2010. aasta 31. märtsiks.
(2) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud audiitortegevuse seaduses sätestatud kutsekomisjoni õigusjärglane on järelevalvenõukogu.
(3) Käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 sätestatud register rakendatakse tööle hiljemalt 2010. aasta 1. juulil.
(4) Audiitorettevõtja teavitab alates 2010. aasta 1. juulist registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogu kindlustandva audiitorteenuse osutamiseks avaliku huvi üksusega sõlmitud kliendilepingutest ja viimase sellise kliendilepingu lõppemisest.
(5) Senise järelevalvenõukogu volitused lõpevad 2017. aasta 1. septembril. Valdkonna eest vastutav minister nimetab järelevalvenõukogu uue koosseisu liikmed ja esimehe 2017. aasta 2. septembril.
§ 178. Audiitorkogu tegevuse ja dokumentide käesoleva seadusega kooskõlla viimine
(1) Audiitorkogu juhatuse ja revisjonikomisjoni volitused, mis hakkasid kehtima enne käesoleva seaduse jõustumist, lõpevad käesoleva seaduse alusel Audiitorkogu organite valimisega, kuid mitte hiljem kui 2010. aasta 31. detsembril.
(2) Audiitorkogu majandusaastat, mille kestel käesolev seadus vastu võeti, lühendatakse kuue kuu võrra. Käesolevale seadusele vastav 12-kuuline majandusaasta algab 2010. aasta 1. juulil.
(3) Audiitorkogu juhatus teeb rahandusministrile järelevalvenõukogu koosseisu kahe liikme suhtes ettepaneku. Audiitorkogu juhatuse ettepaneku alusel nimetatud järelevalvenõukogu liikmete volitused kehtivad 2010. aasta 31. detsembrini või käesoleva seaduse alusel Audiitorkogu esindajate valimiseni järelevalvenõukogusse.
(4) Audiitorkogu on kohustatud hiljemalt 2010. aasta 1. juuliks viima oma dokumendid ja tegevuse kooskõlla käesoleva seadusega.
(5) Käesoleva seaduse alusel Audiitorkogu organite valimiseni täidab käesolevas seaduses sätestatud Audiitorkogu presidendi ülesandeid Audiitorkogu juhatuse esimees.
(6) Audiitorkogu juhatus kehtestab hiljemalt 2010. aasta 25. märtsiks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuue kuu võrra lühendatud majandusaasta perioodiks Audiitorkogu eelarve ning vajaduse korral käesoleva seaduse § 105 lõikes 6 nimetatud likviidsusreservi ja liikme ühekordse täiendava liikmemaksu suuruse.
(7) Audiitorkogu liikmelisus Audiitorkogu liikme ühekordse täiendava liikmemaksu osas määratakse 2010. aasta 8. märtsi seisuga.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ühekordse täiendava liikmemaksu tasumise tähtpäev on 2010. aasta 30. aprill.
(9) Kvaliteedikontroll, distsiplinaarmenetlus ja kaebuse uurimine, mida on alustatud enne 2017. aasta 1. septembrit , viiakse lõpule menetluse algatamise ajal kehtinud korra kohaselt.
(10) Järelevalvenõukogu alustab kvaliteedikontrollide läbiviimist, sealhulgas kinnitab uue kvaliteedikontrolli perioodi ja kvaliteedikontrolli valimi, enne 2017. aasta 30. septembrit.
(11) 2017. aasta 1. septembril arvatakse Audiitorkogu raamatupidamise aastaaruandes seisuga 2017. aasta 30. juuni bilansis kirjel „Raha” kajastatavad ja lisas 2 avatud likviidsed rahalised vahendid käesoleva seaduse § 105 lõikes 7 nimetatud summa ulatuses likviidsusreservi kuuluvaks.
Järelevalvetasu määr 2017. aasta 1. juulil algaval audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodil on 1,2% eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust, mida kajastatakse käesoleva seaduse § 157 kohases tegevusaruandes.