1) Käesoleva seadusega sätestatakse:
1) majandusarvestusala (edaspidi arvestusala) audiitortegevuse õiguslikud alused;
2) vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale esitatavad nõuded;
3) vandeaudiitori ja vandeaudiitorite ühingu tegevuse õiguslikud alused ja vastutus;
4) atesteeritud siseaudiitorile ja avaliku sektori siseaudiitorile (edaspidi siseaudiitorid) esitatavad nõuded;
5) siseaudiitorite tegevuse õiguslikud alused avaliku sektori ja avaliku huvi üksustes;
6) auditi ja ülevaatuse kohustus, auditikomitee tegevuse alused ning siseaudiitorite õigus kutsetegevuseks;
7) Audiitorkogu õiguslik seisund, pädevus ja vastutus, samuti tegevuse ja töökorralduse ning rahastamise alused;
8) siseaudiitorite, vandeaudiitorite, audiitorettevõtjate ja Audiitorkogu üle järelevalve teostamise alused;
9) audiitortegevuse registri (edaspidi register) tegevuse alused.
(1) Teistes seadustes kasutatud arvestusalaga seotud mõistet «audiitor» käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses audiitorettevõtjana.
(2) Teistes seadustes käesoleva seaduse tähenduses vandeaudiitori kohta sätestatut kohaldatakse ka audiitorettevõtjale, kui teistest seadustest ei tulene teisiti.
(3) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Vandeaudiitor on finantsvandeaudiitor ja kestlikkusvandeaudiitor.
(2) Finantsvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on finantsvandeaudiitori kutse ja kes vastab käesolevas seaduses finantsvandeaudiitorile sätestatud nõuetele.
(3) Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on kestlikkusvandeaudiitori kutse ja kes vastab käesolevas seaduses kestlikkusvandeaudiitorile sätestatud nõuetele.
(1) Avaliku sektori vandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase ja kes vastab käesolevas seaduses avaliku sektori vandeaudiitorile sätestatud nõuetele.
(2) Vandeaudiitor, kellel on käesoleva seaduse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kutse ning kes omab või taotleb avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, antakse kutsetase mõlemale kutsele.
Atesteeritud siseaudiitor on isik, kes on sooritanud kutseeksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud siseaudiitori kutse.
(1) Avaliku sektori siseaudiitor on isik, kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori või avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase.
(2) Avaliku sektori üksuse siseaudiitor on isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 2 nimetatud alamosa ja kutseeksami avaliku õiguse eriosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase.
(3) Avaliku sektori ühingu siseaudiitor on isik, kes on sooritanud käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud alamosa ning kellele valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega on antud avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetase.
(1) Vandeaudiitor, välja arvatud käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud isik, osutab vandeaudiitori kutseteenust audiitorettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorettevõtja ettevõtlus.
(2) Audiitorettevõtja on vandeaudiitorite ühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor.
(3) Vandeaudiitorite ühing (edaspidi audiitorühing) on äriühing, mille üheks tegevusalaks on vandeaudiitori kutseteenuse osutamine.
(4) Eestis võib vandeaudiitori kutsenimetuse all vandeaudiitori kutseteenust osutada üksnes audiitorettevõtja, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(5) Audiitorettevõtjat ja vandeaudiitorit loetakse omavahel seotuks, kui:
1) vandeaudiitor ise on füüsilisest isikust ettevõtjana audiitorettevõtja;
2) vandeaudiitor on audiitorühingu seadusjärgne esindaja või prokurist;
3) vandeaudiitoril on enamus audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest või
4) vandeaudiitori lahkumisel audiitorühingust jääks täitmata käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 sätestatud nõue.
Vandeaudiitorite võrgustik on struktuur, millesse kuuluvate vandeaudiitorite või audiitorühingute eesmärk on koostöö ja kasumi või kulude jagamine või millesse kuulujatel on ühised omanikud, kontroll- või juhtorganid, ühine kvaliteedikontroll, äristrateegia, kaubamärk või ühised kutsealased ressursid.
(1) Sõna «vandeaudiitor» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada üksnes vandeaudiitor või audiitorettevõtja, arvestades äriseadustikus ärinime kohta sätestatut.
(2) Sõna «audiitorühing» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma majandustegevuses või ärinimes kasutada üksnes audiitorühing, arvestades äriseadustikus ärinime kohta sätestatut.
(3) Sõna «audiitorettevõtja» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada üksnes audiitorettevõtja, arvestades äriseadustikus ärinime kohta sätestatut.
(4) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor ei või sama ärinime all tegutseda tegevusalal, mis pole vandeaudiitori kutseteenuse osutamine või muu äritegevus käesoleva seaduse § 44 lõikes 3¹ sätestatud tähenduses.
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on pädev asutus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) või kolmanda riigi organ, mille ülesanne on vandeaudiitorite või audiitorühingute tegevuse reguleerimine või järelevalve.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on kolmas riik iga riik, mis ei ole lepinguriik.
(3) Eestis on pädevaks asutuseks audiitortegevuse järelevalve nõukogu.
Käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes teeb kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing ning keda ei ole sellisena tunnustatud.
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on avaliku sektori üksus Eesti Vabariik avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), riigiraamatupidamiskohustuslane raamatupidamise seaduse tähenduses, riigi tulundusasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus, mittetulundusühing või konsolideerimisgrupp, mille konsolideeriv üksus raamatupidamise seaduse tähenduses on käesolevas lõikes nimetatud avaliku sektori üksus.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses on avaliku sektori ühing avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all olev äriühing, sihtasutus, mittetulundusühing või konsolideerimisgrupp.
(1) Käesoleva seaduse tähenduses on avaliku huvi üksus:
1) äriühing, mille väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul väärtpaberituru seaduse tähenduses;
2) äriühing, mis on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
3) äriühing, mis on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses;
4)
5)
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(1) Kutseeksamit korraldatakse ja sooritatakse vastavalt käesolevale seadusele ja kutseeksami korrale, kasutades võimaluse korral registri infosüsteemi.
(2) Kutseeksamit korraldab Rahandusministeerium ja võtab vastu kutseeksami eksamikomisjon (edaspidi eksamikomisjon), kui kutseeksami korras ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kutseeksami korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=121072011003 määrusega.
(4) Kutseeksami programmi alusel koostatud kutseeksami küsimustest ja ülesannetest võib kutseeksamil kasutamiseks valida küsimusi ja ülesandeid õigusakti redaktsiooni kohta, mis on avaldatud vähemalt kaks kuud enne kutseeksami toimumise päeva.
(5) Kutseeksamil eksamineeritavale esitatavad küsimused ja ülesanded valitakse kutseeksami programmi alusel koostatud kutseeksami küsimuste ja ülesannete hulgast juhuslikult.
(6) Kutseeksam korraldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. Kutseeksami toimumise aja ja koha ning dokumentide esitamise tähtaja määrab audiitortegevuse järelevalve nõukogu (edaspidi järelevalvenõukogu).
(7) Kutseeksam korraldatakse eesti keeles ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eksamineeritava isiksuseomaduste sobivuse hindamiseks võib korraldada vestluse ja arvestada suuliselt antavaid selgitusi.
(8) Selleks et tagada hindamise objektiivsus, kasutatakse eksamineeritava isikuandmeid kutseeksamil kodeeritult, välja arvatud isiksuseomaduste sobivuse hindamiseks korraldataval vestlusel.
(9) Kutseeksami korraldamisel registri infosüsteemi sisestatud või selle vahendusel esitatud või edastatud andmed ei ole avalikud.
(1) Eksamikomisjon moodustatakse vähemalt viieliikmelisena.
(2) Eksamikomisjoni liikmed ja esimehe nimetab ning kutsub tagasi järelevalvenõukogu.
(3) Eksamikomisjoni liikme volituste tähtaeg on kolm aastat eksamikomisjoni liikmeks nimetamisest arvates.
(4) Eksamikomisjoni töökord sätestatakse kutseeksami korras.
(5) Eksamikomisjoni esimees korraldab eksamikomisjoni tegevust ja selle asjaajamist.
(1) Kutseeksamitasu on kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise eest eksamineeritavalt võetav tasu.
(2) Kutseeksamitasu maksimaalne suurus on:
1) raamatupidamise eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;
1¹) kestlikkusarvestuse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;
2) vandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;
3) tunnustamise sobivustesti korraldamise ja vastuvõtmise eest 650 eurot;
4) avaliku õiguse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 eurot;
5) siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 150 eurot;
6) avaliku sektori siseaudiitori alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 900 eurot;
7) siseaudiitori atesteerimise alamosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 1300 eurot.
(3) Kutseeksamitasu kasutatakse kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise kulude katmiseks.
(4) Kutseeksami korras sätestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kutseeksamitasude suuruse määramise alused.
(5) Kutseeksami korras võib sätestada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 nimetatud tasu osade kaupa maksmise tingimused.
§ 17. Teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste kontrollimine
(1) Eksamikomisjon kontrollib ja hindab koos isiksuseomadustega kutseeksamil ka eksamineeritava kutsetegevuse alustamiseks või jätkamiseks vajalikku ettevalmistuse taset, teadmisi, oskusi ja vilumusi.
(2) Järelevalvenõukogu võib eksamineeritavat kutseeksamile mitte lubada, kui eespool nimetatud isik:
1) ei vasta käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele;
2) ei täida käesoleva seaduse § 23 lõikes 5 sätestatud kohustust;
3) ei ole hea mainega või usaldusväärne.
(1) Eksamineeritava kutseeksami jao või alamosa sooritamisel antud vastuseid hinnatakse pallides ühest sajani. Eraldi hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust kutsetegevuseks.
(2) Eksamineeritava vastuste hindamise tulemuseks on kutseeksami jao või alamosa sooritamist hindavate eksamikomisjoni liikmete antud pallide aritmeetiline keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Kutseeksami jao või alamosa tulemus alla 60 palli on mitterahuldav.
(3) Isiksuseomadusi hinnatakse sobivaks või mittesobivaks. Mittesobivaks hinnatud isiksuseomaduste otsust peab põhjendama.
(4) Eksamineeritava vastuste hindamise tulemused ja isiksuseomaduste hinnangu kannab eksamikomisjon eksamiprotokolli.
(5) Kutseeksam loetakse sooritatuks, kui kõik kutseeksami jaod või alamosad, mida eksamineeritav on kohustatud sooritama, on sooritatud.
(6) Kutseeksami jagu või alamosa jääb sooritamata, kui tulemus on mitterahuldav või kui eksamineeritava isiksuseomadusi ei peeta sobivaks.
(7) Kutseeksami sooritatuse otsustab kutseeksami tulemuste põhjal järelevalvenõukogu.
(8) Pärast kutseeksami sooritatuse otsustamist teavitab järelevalvenõukogu viivitamata eksamineeritavaid kutseeksami tulemustest.
(1) Kutseeksami jaod on:
1) raamatupidamise eriosa;
1¹) kestlikkusarvestuse eriosa;
2) vandeaudiitori eriosa;
3) avaliku õiguse eriosa;
4) siseaudiitori eriosa;
5) tunnustamise sobivustest.
(2) Kutseeksami jao võib jaotada alamosadeks. Lisaks käesolevas seaduses sätestatule võib järelevalvenõukogu oma otsusega moodustada alamosasid ja neid rühmitada.
(3) Vandeaudiitori või siseaudiitori eriosa üheks alamosaks võib olla järelevalvenõukogu määratud teemal essee kirjutamine. Essee alusel hinnatakse eksamineeritava isiksuseomaduste sobivust vandeaudiitori või siseaudiitori kutsetegevuseks.
§ 20. Eksamineeritava kohustused seoses kutseeksamiga
(1) Eksamineeritav peab:
1) omama vähemalt bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse diplomit või nendega samaväärset haridusalast kvalifikatsiooni enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist;
2) sooritama kutseeksami jaod või alamosad, mis on sätestatud käesolevas seaduses või järelevalvenõukogu otsusega;
3) tasuma kutseeksamitasu enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist.
(2) Eksamineeritav peab olema enne kutseeksami tegemiseks avalduse esitamist praktiseerinud käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras:
1)
1¹) vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aastaaruande või muu sarnase aruande audiitorkontrolli tegemist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb finantsvandeaudiitori kutset;
1²) vähemalt kaheksa kuud käesoleva lõike punktis 1¹ nimetatud perioodist kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemist või muude kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset;
2) tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt kaks aastat, kui ta taotleb siseaudiitori kutset või kutsetaset.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb finantsvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt seitse aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1¹ sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb finantsvandeaudiitori kutset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1² sätestatud nõuded loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset ja tõendab lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt 15 aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised keskkonna-, sotsiaal-, ühingu üldjuhtimise, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb siseaudiitori kutset või kutsetaset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 2 sätestatud nõue loetakse täidetuks isiku puhul, kes taotleb avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaset ja tõendab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras, et ta on vähemalt viis aastat tegutsenud kutsealal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja sisekontrolli valdkonnas.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks avaliku sektori üksuses töötava isiku puhul, kes taotleb vandeaudiitori kutset ja tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat töötanud Riigikontrollis vandeaudiitori juhendamisel ametikohal, mis on võimaldanud tal omandada küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse valdkonnas.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud korrad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=108072011077 määrusega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kutseeksamitasu tasumise kohustuse võib eksamineeritava asemel täita avaliku sektori üksus, kus vandeaudiitori kutset, avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaset, siseaudiitori kutset või kutsetaset esmakordselt taotlev eksamineeritav töötab, või audiitorettevõtja.
(1) Kutseeksami programmis esitatakse kutseeksamiga hõlmatavate valdkondade ja teemade seotus kutseeksami jagudega ning valdkondade ja teemade üksikasjalik liigendus.
(2) Kutseeksami programmi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=119072019004 määrusega.
(3) Kutseeksami programmi koostab ja esitab Rahandusministeeriumile:
1) käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktide 1–2 ja 5 kohta Audiitorkogu;
2) käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 3 kohta Riigikontroll.
(4) Kutseeksami korras sätestatakse, kas kutseeksami programmi alusel korraldab kutseeksami küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamist ning avalikkusele kättesaadavaks tegemist Audiitorkogu või muu isik. Avalikkusele tehakse kättesaadavaks kõik kutseeksami küsimused ja ülesanded ning kuni pool näidisvastustest.
(5) Käesoleva seaduse § 121 lõikes 6 nimetatud siseaudiitorite kutsekomisjon teeb vajaduse korral ettepanekuid kutseeksami programmi ja selle alusel koostatud kutseeksami siseaudiitori eriosa küsimuste, ülesannete või näidisvastuste kohta.
(6) Kutseeksami programmi kehtestamisel ning selle alusel küsimuste, ülesannete ja näidisvastuste koostamisel ning avalikkusele kättesaadavaks tegemisel võib arvestada rahvusvaheliselt tunnustatud vande- või siseaudiitorite organisatsioonide soovitusi ja nõudeid.
§ 22. Kutseeksami programmiga hõlmatavad valdkonnad ja teemad
(1) Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses vähemalt järgmised valdkonnad:
1) arvestus, sealhulgas raamatupidamine, kestlikkusarvestus ja audiitortegevus;
2) ettevõtte rahandus;
3) õigus;
4) juhtimine;
5) infotehnoloogia;
6) matemaatika ja statistika.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks, hõlmates nii teoreetilisi kui ka praktilisi aspekte:
1) finantsarvestus;
2) rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja nende tõlgendused;
3) Eesti finantsaruandluse standard ja selle tõlgendused;
4) kulu-, juhtimis- ja maksuarvestus;
5) vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused;
6) käesoleva seaduse §-des 46 ja 70 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused;
7) riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus;
8) ühinguõigus, sealhulgas ühingu üldjuhtimise hea tava;
9) majandushaldusõigus;
10) kaubandusõigus;
11) võlaõigus;
12) tööõigus;
13) pankrotiõigus;
14) maksuõigus;
15) riigiõigus;
16) haldusmenetlus;
17) mikro- ja makroökonoomika;
18) äri- ja avaliku sektori juhtimine;
19) Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused;
20) kestlikkusanalüüs;
21) keskkonnaõigus;
22) kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused.
(1) Kutseeksami tegemiseks esitab eksamineeritav registri infosüsteemi vahendusel:
1) avalduse kutseeksami tegemiseks, näidates eri- ja alamosa, kui see on asjakohane;
2) elulookirjelduse, sealhulgas kontaktandmed;
3) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 3 nõutud kutseeksamitasu tasumist tõendava dokumendi koopia.
(2) Eksamineeritav kinnitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel esitatavas avalduses muu hulgas:
1) kõigi esitatud ja esitatavate andmete õigsust;
2) oma head mainet ja usaldusväärsust.
(3) Täiendavale kutseeksamile suunatud eksamineeritav esitab registri infosüsteemi vahendusel kutseeksami tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud dokumendid või nende koopiad.
(4) Eksamineeritava esitatud andmetes või dokumentides kutseeksami perioodi kestel toimunud muudatustest teatab eksamineeritav viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist ja esitab uued andmed, dokumendid või nende koopiad.
(5) Kui eksamineeritav on esitanud valeandmeid või ei ole esitanud kõiki käesolevas seaduses kutseeksami tegemiseks nõutud andmeid, dokumente või nende koopiaid või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on kutseeksami korraldajal õigus nõuda eksamineeritavalt puuduste kõrvaldamist. Eksamineeritav on kohustatud puudused kõrvaldama kutseeksami korras sätestatud organi või isiku poolt ettenähtud tähtaja jooksul.
§ 24. Vandeaudiitori kutse taotleja ja vandeaudiitori kohustused seoses kutseeksamiga
(1) Kehtetu
(1¹) Finantsvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud finantsvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad.
(1²) Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1¹ ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad.
(1³) Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotleja peab sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami eriosa.
(1⁴) Kutseeksami vandeaudiitori eriosa sooritamist finantsvandeaudiitori kutset taotledes arvestatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ning vastupidi.
(2) Järelevalvenõukogu otsusega suunatakse vandeaudiitor täiendavale kutseeksamile, kui distsiplinaarmenetluse tulemusel selgub, et vandeaudiitori teadmiste või oskuste ebapiisavus seab ohtu vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi. Järelevalvenõukogu otsusega määratakse vandeaudiitorile tähtaeg täiendava kutseeksami sooritamiseks.
(3) Kui isik taotleb füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori või lepinguriigi vandeaudiitori kutse samaväärsuse tunnustamist käesoleva seaduse §-s 3 sätestatuga, peab ta sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetatud tunnustamise sobivustesti Eestis kehtivate vandeaudiitori tööks vajalike õigusaktide tundmise kohta vastavalt käesolevale seadusele.
§ 25. Avaliku sektori vandeaudiitori kohustused seoses kutseeksamiga
Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud avaliku sektori vandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kutseeksami jaod.
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatule esitab eksamineeritav kutseeksami vandeaudiitori eriosa tegemiseks registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule:
1) haridust tõendava dokumendi koopia, mis kinnitab käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmist;
2) käesoleva seaduse § 20 lõike 7 alusel kehtestatud korras sätestatud dokumendi koopia, mis kinnitab käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõude täitmist;
3) tõendi koopia käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud dokumendi koopia asemel, kui soovitakse kasutada käesoleva seaduse § 20 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud võimalust.
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatule esitab eksamineeritav, kes on teise lepinguriigi vandeaudiitor, järelevalvenõukogule kutseeksami tunnustamise sobivustesti tegemiseks registri infosüsteemi vahendusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide koopiate asemel käesoleva seaduse tähenduses vandeaudiitoriks olemist kinnitava, päritolumaa pädeva asutuse audiitortegevuse registri väljavõtte koopia, mis peab sisaldama vähemalt vastava registri andmeid ja vandeaudiitori registrinumbrit.
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatule esitab eksamineeritav füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitor kutseeksami tunnustamise sobivustesti tegemiseks registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide koopiate asemel käesoleva seaduse tähenduses vandeaudiitoriks olemist kinnitava, päritolumaa pädeva asutuse audiitortegevuse registri väljavõtte koopia, mis peab sisaldama vähemalt vastava registri andmeid ja vandeaudiitori registrinumbrit;
2) päritolumaa pädeva asutuse kinnitatud tõendi koopia, et tunnustamist taotlev isik vastab käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatuga samaväärsetele nõuetele;
3) tõendi koopia, et tunnustamist taotlev isik on päritolumaal allutatud pädeva asutuse järelevalvele, mis on tunnistatud samaväärseks Euroopa Liidus kehtiva regulatsiooniga.
(1) Kutseeksami sooritanud vandeaudiitori kutse taotlejale antakse vandeaudiitori kutse järelevalvenõukogu otsusega. Järelevalvenõukogu kannab kutset kinnitava märke registrisse.
(2) Järelevalvenõukogu teatab kutse andmisest või sellest keeldumisest vandeaudiitori kutse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 29. Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme andmine
(1) Kutseeksami sooritanud avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme taotlejale antakse avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase järelevalvenõukogu otsusega. Järelevalvenõukogu kannab kutsetaset kinnitava märke registrisse.
(2) Järelevalvenõukogu teatab avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme andmisest või sellest keeldumisest kutsetaseme taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(1) Kutseeksami sooritanud füüsilisest isikust kolmanda riigi vandeaudiitori ja lepinguriigi vandeaudiitori kutse käesoleva seaduse §-s 3 sätestatuga samaväärsuse tunnustamise otsustab järelevalvenõukogu. Järelevalvenõukogu kannab kutse tunnustamist kinnitava märke registrisse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kutse tunnustamist taotlevale ja tunnustatud kutsega isikule kohaldatakse käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatut.
(3) Järelevalvenõukogu keeldub kutse tunnustamisest, kui kutse tunnustamise taotleja ei vasta käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatud nõuetele.
(4) Järelevalvenõukogu teatab kutse tunnustamisest või sellest keeldumisest vandeaudiitori kutse tunnustamise taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 30¹. Kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimine
(1) Kolmanda riigi vandeaudiitor registreeritakse registris, kui ta:
1) esitab vandeaudiitori aruande selle kolmanda riigi äriühingu raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või konsolideeritud aruande kohta, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturule;
2) allub Eesti audiitortegevuse järelevalvele või kolmanda riigi audiitortegevuse järelevalvele, mis on samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/668/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107), artiklites 29, 30 ja 32 sätestatuga;
3) vastab vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 5 viidatud nõuetega samaväärsetele nõuetele.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral on kolmanda riigi vandeaudiitori või audiitorettevõtja koostatud audiitorkontrolli aruanne tühine.
(2) Kolmanda riigi vandeaudiitorit ei pea registris registreerima, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud äriühing emiteerib üksnes väärtpaberituru seaduse § 184² tähenduses võlaväärtpabereid, mis on võetud Eesti turule kauplemisele ja mille nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot või mis vastasid emiteerimise päeval vähemalt 100 000 eurole, kui need on nomineeritud muus valuutas, või
2) Eesti on kolmanda riigiga, mille äriühingu väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturule, sõlminud vastastikuse kokkuleppe vandeaudiitori registreerimise kohustuse kohaldamata jätmise ja järelevalvele allutamata jätmise kohta. Vastastikuse kokkuleppe sõlmimise eelduseks on kolmanda riigi vandeaudiitori allumine kolmandas riigis avaliku järelevalve, kvaliteedikontrolli, uurimise ja sanktsioonide süsteemile, mis on samaväärne käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artiklites 29, 30 ja 32 sätestatuga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud samaväärsust hindab Euroopa Komisjon. Kuni Euroopa Komisjon ei ole otsust teinud, võib samaväärsust hinnata järelevalvenõukogu, kes võib hinnangu andmisel tugineda mõne teise liikmesriigi samaväärsuse hinnangule. Järelevalvenõukogu esitab samaväärsuse hinnangu Euroopa Komisjonile.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud samaväärsust hindab järelevalvenõukogu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 6 sätestatud erisust.
(1) Vandeaudiitori kutse saanud ja tunnustatud kutsega isik annab järelevalvenõukogule vande:«Tõotan kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja muude õigusaktidega, kutse-eetikaga ja vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks vandeaudiitori kutsetegevus mind kohustab.»
(2) Vande andja kirjutab vande tekstile alla ja märgib vande andmise kuupäeva.
(3) Allkirjastatud vande teksti säilitab Audiitorkogu.
(4) Järelevalvenõukogu kannab vande vastuvõtmist kinnitava märke registrisse.
§ 32. Vandeaudiitori kutse äravõtmine ja selle kaotamine
(1) Järelevalvenõukogu otsustab vandeaudiitori kutse äravõtmise vandeaudiitori avalduse alusel.
(1¹) Vandeaudiitori kutse saanud isik kaotab kutse, kui ta ei ole mõjuva põhjuseta andnud vannet 45 päeva jooksul pärast kutse saamist.
(1²) Vandeaudiitor kaotab kutse, kui ta on käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul Audiitorkogust välja arvatud.
(2) Kui vandeaudiitori, kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori või käesoleva seaduse § 7 lõike 5 tähenduses nendega seotud audiitorettevõtja suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib otsuse vandeaudiitori kutse äravõtmiseks või kolmanda riigi registreeritud vandeaudiitori registrist kustutamiseks vandeaudiitori avalduse alusel teha, kui vastav menetlus on lõpetatud.
(3) Kutse tunnustamise lõpetamisele ja lõppemisele kohaldatakse vandeaudiitori kutse äravõtmise ja kutse kaotamise kohta sätestatut.
(4) Järelevalvenõukogu võib vandeaudiitori kutse ära võtta:
1) vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduva või olulise rikkumise korral;
2) teadvalt valeandmete esitamise korral vandeaudiitori kutse saamise või säilitamise eesmärgil või tunnustamisel või registrisse kande tegemisel;
3) seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamise korral;
4) määratud ajal või ulatuses täiendava kutseeksami sooritamata jätmisel.
(4¹) Järelevalvenõukogu otsustab finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse äravõtmise teineteisest eraldi.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsus vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) vandeaudiitori kutse saanud isiku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) vandeaudiitori kutse andmise otsuse number ja aeg;
3) otsuse tegemise kuupäev;
4) vandeaudiitori kutse äravõtmise tinginud asjaolud koos viitega käesoleva paragrahvi lõike 4 punktile, mille alusel kutse ära võeti.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud rikkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaegu.
(7) Järelevalvenõukogu teatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest kirjalikult ja viivitamata isikule, kellelt vandeaudiitori kutse ära võeti, ning teeb vastava kande registrisse.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusest ja selle alustest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata lepinguriikide pädevaid asutusi, millega on otsuses märgitud isik seotud käesoleva seaduse alusel registrisse tehtud tegutsemise koha märkega ning Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed.
(9) Vandeaudiitori kutse äravõtmisel võib isik, kellelt kutse ära võeti käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda kutset uuesti kolme aasta möödumisel vandeaudiitori kutse äravõtmisest arvates, kuid mitte enne, kui karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(10) Kui finantsvandeaudiitori kutse äravõtmisel jääb vandeaudiitorile alles käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud kutse, säilib tal avaliku sektori vandeaudiitori kutsetase koos alles jäänud kutsega.
§ 33. Siseaudiitori kohustused ja piirangud seoses kutseeksamiga
(1) Avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetaseme taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud avaliku sektori üksuse siseaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 3 nimetatud kutseeksami jao ja käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 2 nimetatud alamosa.
(2) Avaliku sektori ühingu siseaudiitori kutsetaseme taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud avaliku sektori ühingu siseaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 1 nimetatud alamosa.
(3) Siseaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud atesteeritud siseaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 34 lõike 1 punktis 3 nimetatud alamosa.
(4) Rahandusministeeriumi otsusega suunatakse siseaudiitor täiendavale kutseeksamile, kui siseaudiitori tegevuse või tegevusetuse tõttu tekib Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtlus, et siseaudiitori teadmised või oskused võivad olla ebapiisavad või mittesobivad ulatuses, mis seaks ohtu siseaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi. Rahandusministeeriumi otsusega määratakse siseaudiitorile tähtaeg täiendava kutseeksami sooritamiseks.
(5) Täiendavale kutseeksamile suunatud siseaudiitor ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse tegemisest täiendava kutseeksami sooritamiseni tegeleda siseaudiitori kutsetegevusega nendel juhtudel, kus seadusega on sätestatud siseaudiitori kutse või kutsetaseme nõue.
(6) Täiendavale kutseeksamile suunatud siseaudiitorile võib Rahandusministeerium anda loa siseaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks.
(7) Otsuses, millega Rahandusministeerium annab loa siseaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, tuleb märkida:
1) tehingud või toimingud, mille lõpetamiseks luba antakse;
2) loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tehingu või toimingu jaoks olla pikem kui kümme tööpäeva loa andmise päevast arvates.
(1) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosadeks on vähemalt:
1) käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 sätestatud siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa;
2) avaliku sektori siseaudiitori alamosa;
3) siseaudiitori atesteerimise alamosa.
(2) Kutseeksami korras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud alamosade sisu määramisel võib lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud siseaudiitorite organisatsiooni soovitustest, nõuetest ja printsiipidest.
§ 36. Siseaudiitori kutse ja kutsetaseme andmine ning tunnustamine
(1) Kutseeksami sooritanud siseaudiitori kutse või avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetaseme taotlejale antakse kutse või kutsetase valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsusega. Kutset või kutsetaset kinnitav märge kantakse registrisse valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ministeeriumi ametniku otsuse alusel.
(2) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami sooritanud või välisriigis siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni omandanud isik võib Rahandusministeeriumilt taotleda selle tulemuse tunnustamist kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosa sooritamisena.
(3) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisele kohaldatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse või välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=109072011007 määrusega. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Rahandusministeerium.
(3¹) Kutseeksami siseaudiitori eriosa alamosaga sarnase eksami tulemuse ja välisriigis omandatud siseaudiitori kutsetegevuse kvalifikatsiooni tunnustamisel ei kohaldata sobivustestile välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 14 lõiget 3, vaid valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega sobivustesti sisu ja läbiviimise korra.
(4) Rahandusministeerium teatab siseaudiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme andmisest, tunnustamisest või sellest keeldumisest siseaudiitori kutse või avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme või selle tunnustamise taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 37. Siseaudiitori kutse ja kutsetaseme äravõtmine
(1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ministeeriumi ametnik võtab siseaudiitori kutse või kutsetaseme ära siseaudiitori avalduse alusel.
(2) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ministeeriumi ametnik otsustab siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise:
1) siseaudiitorile või tema kutsetegevusele käesoleva seaduse §-des 66–75 sätestatu korduva või olulise rikkumise korral;
2) teadvalt valeandmete esitamise korral siseaudiitori kutse või kutsetaseme saamise või säilitamise eesmärgil või tunnustamisel või registrisse kande tegemisel;
3) seadusega siseaudiitorile sätestatud nõuetele mittevastamisel;
4) määratud ajal või ulatuses täiendava kutseeksami sooritamata jätmisel.
(3) Otsus siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) siseaudiitori nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
2) siseaudiitori kutse või kutsetaseme andmise otsuse number ja aeg;
3) otsuse tegemise kuupäev;
4) siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmise tinginud asjaolud koos viitega käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile, mille alusel kutse või kutsetase ära võeti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud rikkumistele kohaldatakse käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaegu.
(5) Rahandusministeerium teatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsusest kirjalikult ja viivitamata isikule, kellelt siseaudiitori kutse või kutsetase ära võeti, ning teeb vastava kande registrisse.
(6) Atesteeritud siseaudiitori kutse äravõtmisega loetakse selle olemasolul ka avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetase äravõetuks.
§ 38. Siseaudiitori kutse ja kutsetaseme äravõtmise tagajärjed
(1) Nendel juhtudel, kus seadusega on sätestatud siseaudiitori kutse või kutsetaseme nõue, ei tohi siseaudiitor tegeleda siseaudiitori kutsetegevusega pärast siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmist.
(2) Pärast siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmist võib isik, kelle kutse või kutsetase võeti ära käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude alusel, taotleda atesteeritud siseaudiitori kutset või avaliku sektori üksuse või ühingu siseaudiitori kutsetaset uuesti vähemalt kolme aasta möödudes siseaudiitori kutse või kutsetaseme äravõtmisest arvates.
(1) Vandeaudiitor peab järgima kutse-eetika aluseid, mis sätestatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 46 eetikakoodeksis.
(2) Vandeaudiitor ja vandeaudiitori kutse taotleja peavad olema hea mainega ja usaldusväärsed.
(3) Vandeaudiitori ja vandeaudiitori kutse taotlejate mainet või usaldusväärsust tuleb pidada igal juhul kahjustatuks isikul:
1) kelle kohta karistusregistri andmetest ilmneb, et nimetatud isiku kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on pankrotivõlgnik või kellel on kehtiv ärikeeld või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja;
3) kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja pankroti väljakuulutamisest või sundlõpetamisel kohtu poolt likvideerija määramisest või tegevusloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat või kui karistusandmed pole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(4) Igal vandeaudiitoril peab olema talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektronposti aadress. See võib olla ühel või mitmel vandeaudiitoril ühine audiitorühinguga. Elektronposti aadress kuulub registri registrikaardi andmete koosseisu.