(1) Siseaudiitor allkirjastab siseaudiitori kutsetegevuse lepingu teenuse osutaja poolt ja siseaudiitori aruande enda või esindatava nimel isiklikult.
(2) Kutsetegevuseks avaliku sektori üksusega sõlmitava lepingu teenuse osutaja poolne ja siseaudiitori aruande allkirjastaja peab olema avaliku sektori üksuse siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor.
(3) Kutsetegevuseks avaliku sektori ühinguga sõlmitava lepingu teenuse osutaja poolne ja siseaudiitori aruande allkirjastaja peab olema avaliku sektori siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor.
(4) Avaliku sektori üksuses töötav siseaudiitor allkirjastab siseaudiitori aruande isiklikult.
§ 75. Siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise õigus
(1) Avaliku sektori üksuses võib siseaudiitori kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda üksnes avaliku sektori üksuse siseaudiitor või atesteeritud siseaudiitor.
(2) Avaliku sektori ühingus võib siseaudiitori kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda üksnes siseaudiitor.
(3) Kehtetu
(1) Audiitorühingule ja audiitorühingut esindama õigustatud isikutele kohaldatakse käesoleva seaduse § 39 lõigetes 2 ja 3 maine ning usaldusväärsuse kohta sätestatut.
(2) Audiitorühing võib audiitorteenust osutada ühena järgmistest äriühingu liikidest:
1) täis- või usaldusühinguna;
2) osaühinguna;
3) aktsiaseltsina;
4) Euroopa äriühinguna, mis tuleneb nõukogu määrusest (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta (EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1–21);
5) mõnes lepinguriigis registreeritud äriühinguna.
(3) Enamus audiitorühingu osade või aktsiatega esindatud häältest peab kuuluma mõne lepinguriigi pädeva asutuse järelevalvele piiranguteta allutatud vandeaudiitoritele, kes on saanud kutse mõnes lepinguriigis, või audiitorühingutele.
(4) Osaühingust audiitorühingu osakapital peab olema vähemalt 12 000 eurot ja see peab olema täies ulatuses sisse makstud.
(5) Audiitorühingul ei või olla tegevusala, mis ei ole audiitorteenuse osutamine või muu äritegevus.
(6) Audiitorühing ei või kuuluda vandeaudiitorite võrgustikku, mille struktuur ei võimalda saada järelevalveks vajalikku ammendavat informatsiooni.
(1) Audiitorühingut seaduse alusel esindavatest isikutest peavad vähemalt kolm neljandikku olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitorid, kes on Audiitorkogu liikmed.
(2) Audiitorühingus, mille juhatuses on:
1) kuni kaks liiget, peab vähemalt üks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitor, kes on Audiitorkogu liige;
2) kolm liiget, peavad vähemalt kaks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitorid, kes on Audiitorkogu liikmed.
(3) Täis- või usaldusühingust audiitorühingus, mida on juhtima õigustatud:
1) kuni kaks osanikku, peab vähemalt üks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitor, kes on Audiitorkogu liige;
2) kolm osanikku, peavad vähemalt kaks neist olema mõnes lepinguriigis kutse saanud vandeaudiitorid, kes on Audiitorkogu liikmed.
(1) Tegevusloa saamiseks audiitorühingule esitab asutatava või tegutseva audiitorühingu asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud esindama õigustatud isik järelevalvenõukogule registri infosüsteemi vahendusel taotluse koos järgmiste dokumentide ja andmetega:
1) kehtiva põhikirja koopia;
2) audiitorühingu osanike või aktsionäride nimekiri, milles on märgitud iga osaniku või aktsionäri registri- või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, ning andmed igale osanikule või aktsionärile kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arvu kohta;
3) andmed audiitorühingu juhatuse liikmete ja täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanike kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaega, elukohta, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete ja täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanike vastutusvaldkonna kirjeldust;
3¹) kinnitus audiitorühingu juhatuse liikmete ja täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanike usaldusväärsuse ja käesoleva seaduse nõuetele vastavuse kohta;
4) asutatava audiitorühingu puhul asutamislepingu või -otsuse või ühingulepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja koopia.
(2) Audiitorühingu tegevusloa taotluse menetlemise ajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetes või dokumentides toimunud muudatustest teatab audiitorühing viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist järelevalvenõukogule ja esitab uued andmed või dokumentide koopiad.
(3) Audiitorühing ei ole kohustatud järelevalvenõukogule esitama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente, nende koopiaid või andmeid, mis on kättesaadavad riigi infosüsteemi andmekogudest.
§ 79¹. Tegevusloa taotlemine teise lepinguriigi tegevusluba omavale audiitorühingule
(1) Kui audiitorühingul on kehtiv tegevusluba teises lepinguriigis, esitab audiitorühingut esindama õigustatud isik järelevalvenõukogule taotluse käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 nimetatud andmetega, millele on lisatud teise lepinguriigi pädeva asutuse väljastatud tõend, mis ei tohi olla vanem kui kolm kuud ja mis kinnitab, et taotlejal on selle lepinguriigi kehtiv tegevusluba.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes toimunud muudatustest teatab audiitorühing viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist järelevalvenõukogule ja esitab uued andmed.
(3) Käesoleva paragrahvi alusel väljaantud tegevusloa kehtivus lõpeb koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigis väljastatud tegevusloa kehtivuse lõppemisega. Audiitorühingule, millele on väljastatud tegevusluba käesoleva paragrahvi alusel, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 76, 77, 85–87 ning § 90 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
(1) Kui audiitorühing on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid või ei ole esitanud kõiki käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 nimetatud andmeid, dokumente või nende koopiaid või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on järelevalvenõukogul õigus nõuda tegevusloa taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse § 79 lõikes 1 nimetatud andmete, dokumentide või nende koopiate põhjal ei ole võimalik veenduda, kas audiitorühing vastab seadusega tema kohta sätestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid tegevusluba taotleva audiitorühinguga seotud asjaolusid, võib järelevalvenõukogu nõuda lisaandmete, -dokumentide või nende koopiate esitamist.
(3) Tegevusloa taotlemisel audiitorühingu esitatud andmeid kontrollib järelevalvenõukogu, samuti võib järelevalvenõukogu määrata ekspertiisi ja erakorralise audiitorkontrolli, teha päringuid riigi infosüsteemi andmekogudest, saada audiitorühingu juhtidelt või esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt selgitusi esitatud dokumentide või nende koopiate sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed, dokumendid või nende koopiad esitatakse järelevalvenõukogu määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui tegevusluba taotlev audiitorühing ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud nõutud andmeid, dokumente või nende koopiaid, võib järelevalvenõukogu jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbivaatamata jätmise korral tagastab järelevalvenõukogu esitatud dokumendid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel järelevalvenõukogu määratud ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab tegevusluba taotlev audiitorühing.
(1) Audiitorettevõtjal peab audiitorteenuse osutamiseks Eestis olema kehtiv tegevusluba, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Kui audiitorühingule on tegevusluba antud käesoleva seaduse § 79¹ alusel, võib tema nimel Eestis audiitorteenust osutada üksnes vandeaudiitor, kellele on Eestis antud kutse vastavalt §-le 28 või kelle kutset on tunnustatud vastavalt §-le 30. Nimetatud vandeaudiitorile kohaldatakse seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori kohta sätestatut.
(2) Audiitorettevõtjal, kui ta või teda seaduse või prokuura alusel esindav isik on avaliku sektori vandeaudiitor, on õigus oma nimel osutada kindlustandvaid audiitorteenuseid avaliku sektori üksuses.
(3) Avaliku sektori üksuses töötav isik peab seaduses sätestatud kindlustandvate vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmiseks olema avaliku sektori vandeaudiitor.
(4) Tegevusluba ei ole vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul avaliku sektori üksuses seaduses sätestatud kindlustandvate vandeaudiitori kutsetegevusalaste ülesannete täitmiseks.
(1) Tegevusloa annab järelevalvenõukogu.
(2) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.
(3) Tegevusluba on tähtajatu.
(4) Tegevusluba on elektrooniline.
(5) Tegevusloale antakse järjekorranumber.
(6) Tegevusloa andmise ja kehtivuse ning käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 sätestatud loa andmise kohta teeb järelevalvenõukogu märke registrisse.
(1) Tegevusluba antakse audiitorettevõtjale.
(2) Otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta teeb järelevalvenõukogu 30 päeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kahe kuu möödumisel tegevusloa taotluse saamisest arvates.
(3) Kui tegevusloa väljastamist soovitakse vahetult vandeaudiitori vande vastuvõtmise järel, peab käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 1 sätestatud avaldus sisaldama ka taotlust tegevusloa saamiseks. Järelevalvenõukogu teeb sellisel juhul otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta 30 päeva jooksul pärast vandeaudiitori vande vastuvõtmist.
(4) Järelevalvenõukogu teeb vajaduse korral tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd asjakohase pädeva riigiasutusega.
(5) Otsuse tegevusloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta toimetab järelevalvenõukogu viivitamata tegevusluba taotlevale audiitorühingule või vandeaudiitorile kätte.
1) Järelevalvenõukogu võib keelduda tegevusloa andmisest, kui:
1) tegevusluba taotlev vandeaudiitor ei vasta käesolevas seaduses vandeaudiitori kohta sätestatud nõuetele;
2) tegevusluba taotlev audiitorühing ei vasta käesolevas seaduses audiitorühingu kohta sätestatud nõuetele;
3) audiitorühingut seaduse alusel esindavad isikud ei vasta seaduses sätestatud nõuetele;
4) käesoleva seaduse alusel piisava järelevalve teostamine on takistatud;
5) esitatud andmetest selgub, et tegevusloa taotleja kavatseb tegutseda vaid teises lepinguriigis.
1) Tegevusloa kehtivus lõpeb:
1) tegevusloaga vandeaudiitori surma korral;
2) audiitorühingute ühinemisel uue audiitorühingu asutamise korral – uue audiitorühingu äriregistrisse kandmisega;
3) audiitorühingute ühinemisel ühendataval ühingul – ühinemise kandmisega äriregistrisse;
4) audiitorühingu lõpetamise korral – äriregistris lõpetamise kande tegemisega või kohtulahendi jõustumisega;
5) audiitorettevõtja pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega;
6) vandeaudiitori kutse äravõtmise korral, kui audiitorettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, – kutse äravõtmise otsuse jõustumisega;
7) täiendava kutseeksami mittesooritamise korral, kui audiitorettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja, – kutse äravõtmise otsuse jõustumisega;
8) Audiitorkogu liikme väljaarvamisel Audiitorkogust – otsuse jõustumisega;
9) tegevusloa kehtetuks tunnistamisega.
(1) Tegevusloa tunnistab kehtetuks järelevalvenõukogu.
(2) Audiitorettevõtja algatusel tunnistatakse tegevusluba kehtetuks tema avalduse alusel.
(3) Kui audiitorettevõtja või temaga seotud vandeaudiitori suhtes on alustatud käesoleva seaduse alusel kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teha, kui vastav menetlus on lõpetatud.
(4) Järelevalvenõukogu võib tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui:
1) audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;
2) audiitorettevõtja ei vasta seaduses sätestatud nõuetele;
3) audiitorettevõtjale või seaduse alusel audiitorühingut esindavale isikule on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase kuriteo eest;
4) audiitorettevõtja esitab või avaldab teadvalt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või avaldab teadvalt ebaõiget või eksitavat reklaami ja nendest rikkumistest tulenevalt on audiitorettevõtjat karistatud väärteomenetluse korras;
5) audiitorettevõtja, kelle tegevusluba on peatatud, ei ole täitnud ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses järelevalvenõukogu otsust või ettekirjutust;
6) tegevusluba on olnud peatatud järjest vähemalt 18 kuud;
7) äriühing ei ole kantud äriregistrisse kahe kuu jooksul äriühingule tegevusloa andmise otsusest arvates;
8) audiitorühing on käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 või §-s 77 sätestatud nõudeid rikkunud üle kolme kuu;
9) audiitorühingut seaduse alusel esindav isik on rikkunud korduvalt või olulisel määral tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut ja nendest rikkumistest tulenevalt on karistatud audiitorühingut või audiitorühingut seaduse alusel esindavat isikut distsiplinaar- või väärteomenetluse korras;
10) käesoleva seaduse alusel piisava järelevalve teostamine on takistatud.
(5) Kehtetu
(6) Enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist annab järelevalvenõukogu audiitorettevõtjale või tema esindajale võimaluse olla ära kuulatud.
§ 88. Tegevusloa kehtivuse peatamine ja taastamine
(1) Tegevusloa kehtivuse peatab ja taastab järelevalvenõukogu audiitorettevõtja avalduse alusel.
(2) Järelevalvenõukogu võib tegevusloa kehtivuse peatada, kui:
1) audiitorettevõtja on seotud vandeaudiitori või tema kutsetegevuse mainet või klienti oluliselt kahjustada võivate vaidlustega;
2) audiitorettevõtja, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, ei saa ajutiselt tervise tõttu või muul põhjusel audiitorteenust osutada järjest üle kuue kuu;
3) audiitorettevõtjale on tehtud käesoleva seaduse alusel korduv ettekirjutus;
4) audiitorettevõtjaga käesoleva seaduse § 7 lõike 5 tähenduses seotud vandeaudiitor on suunatud täiendavale kutseeksamile.
(3) Audiitorettevõtja peab teatama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolude või punktis 3 nimetatud ettekirjutuse põhjustanud asjaolude äralangemisest järelevalvenõukogule kümne tööpäeva jooksul asjaolude äralangemisest teadasaamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 või 2 alusel peatatud tegevusloa kehtivus taastatakse nimetatud asjaolude äralangemisest teadasaamisel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel peatatud tegevusloa kehtivus taastatakse ettekirjutuse põhjustanud asjaolude äralangemisest teadasaamisel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 alusel peatatud tegevusloa kehtivus taastatakse, kui vandeaudiitor on sooritanud täiendava kutseeksami.
§ 89. Luba vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute ja toimingute lõpetamiseks
(1) Pärast tegevusloa kehtivuse peatamist või lõppemist võib järelevalvenõukogu anda loa vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, kui see on audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse peatamise või lõppemise asjaolusid arvestades vajalik ja võimalik.
(2) Järelevalvenõukogu võib nõuda vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamist võimaldava loa andmise otsuse põhjendatuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja andmeid.
(3) Tegevusloa kehtivuse peatamise või lõppemise järgses otsuses, millega järelevalvenõukogu annab loa vandeaudiitori kutsetegevusega seotud tehingute või toimingute lõpetamiseks, tuleb märkida:
1) tehingud või toimingud, mille lõpetamiseks luba antakse;
2) loa kehtivuse tähtaeg, mis ei või ühegi käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tehingu või toimingu jaoks olla pikem kui kümme tööpäeva loa andmise päevast arvates.
(4) Käesolevas seaduses audiitorettevõtja kohta sätestatud nõudeid kohaldatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel tegutsejale.
(1) Audiitorettevõtjat ei või järelevalvenõukogu kirjaliku loata vabatahtlikult lõpetada.
(2) Audiitorettevõtja juhatus, täis- või usaldusühingut juhtima õigustatud osanik ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud vandeaudiitor on kohustatud vähemalt 20 päeva enne audiitorettevõtja lõpetamise otsustamist esitama järelevalvenõukogule taotluse audiitorettevõtja vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks.
(3) Järelevalvenõukogu võib keelduda audiitorettevõtjale vabatahtlikuks lõpetamiseks loa andmisest, kui audiitorettevõtja või käesoleva seaduse § 7 lõike 5 tähenduses temaga seotud vandeaudiitori suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib järelevalvenõukogu loa andmisest keelduda, kuni vastav menetlus audiitorettevõtja või temaga seotud vandeaudiitori suhtes, kes osutab vandeaudiitori kutseteenust füüsilisest isikust ettevõtjana või on selle audiitorühingu seadusjärgne esindaja või prokurist, on lõpetatud ning menetlusest tulenevad nõuded ja Audiitorkogu nõuded rahuldatud.
§ 90. Tegevusloa kehtivuse peatamise ja lõppemise tagajärjed
(1) Tegevusloa kehtivuse peatamisel või lõppemisel ei rakendata käesoleva seaduse § 57 lõikes 4 sätestatud põhimõtet.
(2) Tegevusloa kehtivuse lõppemisel on audiitorettevõtja, kellele antud tegevusloa kehtivus lõppes, kohustatud kümne tööpäeva jooksul tasuma kogu liikmemaksu, mis tal oleks tulnud tasuda Audiitorkogule sellel majandusaastal, millesse jääb tegevusloa kehtivuse lõppemise päev.
(3) Tegevusloa kehtivuse peatamise, taastamise või lõppemise otsus toimetatakse audiitorettevõtjale, kelle tegevusloa kohta otsus tehti, viivitamata kätte.
(4) Tegevusloa andmise, selle kehtivuse peatamise, taastamise või lõppemise otsusest ja selle põhjusest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata nende lepinguriikide pädevaid asutusi, kus audiitorettevõtja, kellele tegevusloa kohta otsus tehti, on registreeritud. Tegevusloa kehtivuse peatamisest, taastamisest või lõppemisest teavitab järelevalvenõukogu viivitamata ka Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteed.
(5) Tegevusloa kehtivuse lõppemisel võib audiitorettevõtja, kellele antud tegevusloa kehtivus lõppes käesoleva seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud asjaolude alusel, taotleda tegevusluba kolme aasta möödumisel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates, kuid mitte enne, kui karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 5 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 2 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 50 inimest.
(2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 15 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 7 500 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 180 inimest.
(3) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on majandusaasta jooksul enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.
(4) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille tulu või varad aruandekuupäeva seisuga on vähemalt 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.
(1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatus kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 24 inimest.
(2) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv 72 inimest.
(2¹) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetamata sihtasutusele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:
1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot.
(2²) Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik käesoleva seaduse § 91 lõikes 4 nimetatud sihtasutusele, mille tulu või varad aruandekuupäeva seisuga on alla 1 000 000 euro.
(3) Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.
§ 92¹. Audiitorkontrolli kohustuse tekkimise tingimuste analüüs
Rahandusministeerium on kohustatud analüüsima üks kord kahe aasta jooksul käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 ning § 92 lõigetes 1 ja 2 nimetatud audiitorkontrolli kohustuse tekkimise tingimusi ning vajaduse korral algatama nende ajakohastamise.
Raamatupidamiskohustuslane, kes on vastavalt raamatupidamise seaduse § 28 lõikele 1 ja §-le 29 kohustatud koostama konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtub auditi või ülevaatuse kohustuslikkuse määramisel konsolideeritud näitajatest.
Raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 nimetatud isikute kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik.
(1) Audiitorettevõtja on kohustatud kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega auditi või ülevaatuse käigus kontrollima koos raamatupidamise aastaaruandega avaldatava rahandusalase ja muu info vastavust raamatupidamise aastaaruandele ning selle avaldamise vastavust seaduses sätestatud avaldamise nõuetele.
(2) Audiitorettevõtja on kohustatud avaliku huvi üksuse ning sellise äriühingu, kes on raamatupidamise seaduse tähenduses keskmise suurusega ettevõtja, suurettevõtja, keskmise suurusega konsolideerimisgrupp või suur konsolideerimisgrupp, auditi tegemisel:
1) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega;
2) avaldama vandeaudiitori aruandes, kas tegevusaruanne on koostatud kooskõlas kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega;
3) kirjeldama vandeaudiitori aruandes tegevusaruandes tuvastatud väärkajastuste olemust, kui audiitorettevõtja on auditi käigus teada saadud asjaolusid ning arusaamist ettevõtjast ja tema tegevuskeskkonnast arvestades teinud tegevusaruandes kindlaks olulisi väärkajastusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata informatsiooni korral, mis esitatakse tegevusaruandes raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 2–3 ja 6 ning § 31 lõigete 4 ja 7–10 alusel.
Äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi tulundusasutusele on tehingute seaduslikkuse kontroll kohustuslik Riigikontrolli määratud ulatuses.
§ 95². Audiitorettevõtja nimetamise õigust piirava kokkuleppe tühisus
(1) Kokkulepe, mis piirab audiitorettevõtja nimetamiseks õigustatud isikute valikuvabadust raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust või kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegeva audiitorettevõtja nimetamisel mõne audiitorettevõtja või audiitorettevõtjate kategooriaga, on tühine.
(2) Raamatupidamise seaduse tähenduses kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja aktsionäril või osanikul, kellele kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või suurettevõtte kapitalist, või aktsionäridel või osanikel, kellele ühiselt kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või suurettevõtte kapitalist, on õigus teha üldkoosolekule ettepanek, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli teeb ja vandeaudiitori aruande esitab üldkoosolekule kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud õigust ei ole käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksuse aktsionäril ega osanikul.
Auditikomitee on selle liikmed valinud, kinnitanud või nimetanud organi või isiku nõuandev organ raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas.
(1) Auditikomitee liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu või selle puudumisel kõrgeim juhtorgan.
(2) Ministeeriumi auditikomitee liikmed nimetab ja kutsub tagasi minister.
(3) Auditikomitees on vähemalt kaks liiget, kellest vähemalt üks peab olema raamatupidamise või auditeerimise asjatundja. Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb. Auditikomitee liikme valimiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.
(4) Auditikomitee liikmeks ei tohi olla selle organisatsiooni, mille tegevust komitee käsitleb, igapäevast tegevust juhtima ja tehinguid tegema õigustatud isik, prokurist, siseaudiitor ega audiitorkontrolli teostav isik.
(4¹) Enamik auditikomitee liikmetest, nende hulgas auditikomitee esimees, peavad olema auditeeritavast üksusest sõltumatud, välja arvatud juhul, kui kõik auditikomitee liikmed on ühtlasi selle moodustanud organi liikmed.
(5) Auditikomitee esimeheks ei tohi olla nõukogu esimees.
(1) Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida:
1) rahandus- ja kestlikkusinformatsiooni töötlemist ja terviklikkust;
2) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust;
3) raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või nende konsolideeritud aruannete audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi;
4) audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust teistele käesoleva seaduse, ja kui see on asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 nõuetele.
(2) Seoses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannetega on auditikomitee kohustuseks anda selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule ülevaade audiitorkontrolli tulemustest, selle panusest raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande terviklikkusesse ja oma tööst ning teha ettepanekuid vähemalt järgmistes küsimustes:
1) audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine;
2) siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine;
3) probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis;
4) vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale;
5) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande teabe terviklikkus.
(3) Audiitorettevõtja peab andma auditikomiteele ülevaate osutatud teenustest ja olulisematest tähelepanekutest ning esitama ettepanekuid riskijuhtimise ja kontrollisüsteemide kohta. Avaliku huvi üksuse auditikomiteele esitab audiitorettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 11 nimetatud täiendava aruande.
(3¹) Avaliku huvi üksuse auditikomitee edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendava aruande Finantsinspektsioonile viie tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
(3²) Avaliku huvi üksuse auditikomitee esitab järelevalvenõukogule andmed oma tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks.
(4) Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ning riigi asutatud sihtasutuse auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=126112010006;122112017001 määrusega.
(5) Auditikomitee moodustamise, tasustamise ja töökorra põhimõtted muudel juhtudel, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 4, kehtestab vajaduse korral auditikomitee liikmed valinud organ või nimetanud isik.
(1) Auditikomitee moodustamise kohustus on avaliku huvi üksusel ja avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all oleval juriidilisel isikul, mille raamatupidamise või konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kolm ületab alljärgnevaid näitajaid:
1) müügitulu või tulu – 14 000 000 eurot;
2) varad bilansipäeva seisuga kokku – 7 000 000 eurot;
3) keskmine töötajate arv – 200 inimest;
4) nõukogu liikmete arv – 8 inimest.
(2) Raamatupidamiskohustuslane, kes on vastavalt raamatupidamise seaduse § 28 lõikele 1 ja §-le 29 kohustatud koostama konsolideeritud majandusaasta aruande, lähtub auditikomitee kohustuslikkuse määramisel konsolideeritud näitajatest.
(3) Konsolideerimisgrupis ei ole mitme auditikomitee moodustamise kohustust, kui auditikomitee on moodustanud konsolideeriv üksus raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 mõistes ning auditikomitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.
(4) Ministeeriumis moodustatud auditikomitee tegevus hõlmab kogu ministeeriumi valitsemisala.
(1) Audiitorkogu on omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseühendus arvestusala audiitortegevuse korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning oma liikmete kutsealaste õiguste kaitsmiseks.
(2) Audiitorkogu on avalik-õiguslik juriidiline isik.
(3) Audiitorkogu juhindub oma tegevuses õigusaktidest, Audiitorkogu põhikirjast, Audiitorkogu organite otsustest, Rahandusministeeriumi otsustest ja ettekirjutustest, vandeaudiitori kutsetegevuse üldtunnustatud normidest ja tavadest ning headest kommetest.
(4) Audiitorkogu põhikirjas sätestatakse Audiitorkogu organite töökorraldus, Audiitorkogu liikmete ja Audiitorkogu organite vahelised õigussuhted ning reguleeritakse muid Audiitorkogu pädevuses olevaid küsimusi.
(5) Audiitorkogu registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(1) Audiitorkogu eesmärk on Audiitorkogu liikmete:
1) kutsetegevuse kõrge kvaliteet, hea maine ja usaldusväärsus;
2) kutsetegevuse hea tava kujundamine ja ühtlustamine;
3) järelevalve korraldamine;
4) täiendusõppe korraldamine;
5) kutsealaste õiguste kaitsmine.
(2) Oma eesmärkide saavutamiseks Audiitorkogu:
1) teeb igakülgset koostööd pädevate asutustega, osutades kaasabi järelevalve teostamisel, riikliku sunni rakendamisel ja võetud meetmete tulemuslikkuse saavutamisel;
2) koordineerib Audiitorkogu liikmete kutsetegevust;
3) valitseb oma vara;
4) esindab Audiitorkogu rahvusvahelistes kutseorganisatsioonides;
5) lahendab vandeaudiitori kutsetegevusega seotud küsimusi.
(1) Audiitorkogu liige on:
1) vandeaudiitor vandeaudiitori vande vastuvõtmise kuupäevast alates;
2) audiitorettevõtja tegevusloa andmise otsuse jõustumisest arvates;
3) isik, kelle kutset on tunnustatud käesoleva seaduse § 30 lõike 1 alusel, vandeaudiitori vande vastuvõtmise kuupäevast alates.
(2) Audiitorkogu liikme liikmesus Audiitorkogus lõpeb:
1) vandeaudiitori kutse äravõtmisel või käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud isiku kutse tunnustamise lõpetamisel;
2) audiitorettevõtja tegevusloa kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel;
3) määratud ajal või ulatuses kohustusliku liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata jätmisel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul arvatakse Audiitorkogu liige Audiitorkogust välja juhatuse otsusega.
(4) Kui Audiitorkogu liikme või temaga seotud vandeaudiitori või audiitorettevõtja suhtes on alustatud kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust, kaebuse menetlust, väärteomenetlust või uurimist, võib otsuse Audiitorkogust väljaarvamise kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel teha, kui vastav menetlus on lõpetatud.
(1) Audiitorkogu tegutseb oma organite kaudu.
(2) Audiitorkogu organid on üldkoosolek, president, juhatus, revisjonikomisjon ja järelevalvenõukogu. President kuulub Audiitorkogu juhatusse.
(3) Audiitorkogu organeid valides valitakse kõigepealt president, seejärel juhatuse liikmed ja asendusliikmed, siis revisjonikomisjoni liikmed ja asendusliikmed.
(4) Audiitorkogu organite pädevus sätestatakse käesoleva seadusega.
(5) Audiitorkogu organite õigusaktid ja otsused on Audiitorkogu liikmetele kohustuslikud.
(1) Audiitorkogu vara moodustub:
1) Audiitorkogu liikmete kohustuslikust liikmemaksust;
2) riigieelarvelistest eraldistest;
3) kutseeksamitasudest ja täiendusõppetasudest;
4) Audiitorkogu vahendite paigutamisest saadavast tulust;
5) Audiitorkogule distsiplinaarkaristusena laekuvatest rahatrahvidest;
6) annetustest;
7) muudest laekumistest.
(2) Järelevalvenõukogu ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse kuni 50% ulatuses sihtotstarbeliste eraldistega riigieelarvest. Sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest peavad olema järjepidevad ning koos teiste laekumistega eelarve järelevalveossa tagama käesoleva seadusega järelevalvenõukogule pandud kohustuste täitmise sõltumatuse.
(3) Audiitorkogu ei või tagada teiste isikute kohustusi ega anda laenu. Seda keeldu rikkuv tehing on tühine.
(3¹) Audiitorkogu majandusaasta eelarve koosneb järelevalve- ja üldosast. Järelevalvelisi vahendeid hoitakse üldosa vahenditest eraldi arvelduskontol ning Audiitorkogu peab nende üle eraldi arvestust. Järelevalveliste vahendite valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on järelevalvenõukogul.
(3²) Eelarve üldosa kinnitab üldkoosolek. Eelarve järelevalveosa kinnitab järelevalvenõukogu. Eelarveosad kinnitatakse jooksva majandusaasta 31. oktoobriks.
(3³) Audiitorkogu majandusaasta eelarveosad koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et tulude ja kulude vahena tekkiv eelarveosa tulem oleks positiivne või võrdne nulliga. Eelarveosa tulem võib olla negatiivne kuni 25% ulatuses eelarveosa tuludest, kui puudujääk kaetakse varasemate perioodide sama eelarveosa ülejäägina kogunenud likviidsetest varadest, mis ületavad likviidsusreservi.
(3⁴) Kuni eelarveosa on kinnitamata, võivad juhatus ja järelevalvenõukogu esimees teha alanud majandusaasta igal kuul kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarveosa vastavast kulutusest.
(4) Eelarve üldosas ja selle prognoosis näidatakse muu hulgas:
1) tulu liikmemaksu laekumisest;
2) tulu täiendusõppe tasudest;
3) kulu presidendi tasuks;
4) kulu juhatuse liikmete tasudeks;
5) kulu revisjonikomisjoni liikmete tasudeks;
6) väljaminekud investeerimistegevusteks.
(4¹) Eelarve järelevalveosas ja selle prognoosis näidatakse muu hulgas:
1) tulu järelevalvetasu laekumisest;
2) tulu sihtotstarbelistest eraldistest riigieelarvest järelevalve korraldamiseks;
3) tulu kutseeksami tasudest;
4) kulu järelevalvenõukogu liikmete tasudeks;
5) kulu käesoleva seaduse § 129 lõike 2 kohaselt värvatud isikute tasudeks;
6) muu kulu järelevalve korraldamiseks.
(5) Audiitorkogu ei tohi muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud riigieelarveliste eraldiste sihtotstarvet.
(6) Likviidsusriski maandamiseks moodustab Audiitorkogu likviidsusreservi. Likviidsusrisk on oht, et Audiitorkogul ei ole oma kohustuste õiguspärase täitmise tagamiseks piisavalt likviidseid vahendeid.
(7) Likviidsusreservi suurus on vähemalt 175 000 eurot, millest vähemalt 100 000 eurot kuulub järelevalveliste vahendite hulka (edaspidi järelevalve likviidsusreserv). Järelevalve likviidsusreservi hoitakse järelevalveliste vahenditega samal arvelduskontol, kui järelevalvenõukogu ei otsusta teisiti.
(8) Likviidsusreservi vahendeid võib paigutada nõudmiseni või tähtajalisele hoiusele tähtajaga kuni 180 päeva. Järelevalve likviidsusreservi vahendeid paigutab juhatus vastavalt järelevalvenõukogu otsusele.
(9) Likviidsusreservi vahendeid võib kasutada üksnes juhul, kui jooksva majandusaasta rahavoog ei võimalda teha eelarve või käesoleva paragrahvi lõike 3⁴ kohaseid kulutusi.
(10) Likviidsusreservi vahendeid kasutanud Audiitorkogu organ peab hiljemalt vahendite kasutamise aastale järgneval eelarveaastal nägema ette enda koostatava eelarveosa ülejäägi mahus, mis võimaldaks taastada käesolevas seaduses ettenähtud likviidsusreservi suuruse.
(1) Audiitorkogu liikme kohustuslik liikmemaks (edaspidi liikmemaks) on kolmeosaline:
1) vandeaudiitori liikmemaks;
2) tegevusloaga liikme liikmemaks (edaspidi tegevusloamaks);
3) tegevusloaga liikme järelevalvetasu (edaspidi järelevalvetasu).
(2) Liikmemaksu arvestusperiood on Audiitorkogu majandusaasta. Liikmemaksu suurus kehtestatakse arvestusperioodiks oleva Audiitorkogu majandusaasta kohta. Liikmemaksu osade suuruse kehtestamisel võetakse arvesse, et need koos teiste laekumistega tagaksid käesoleva seadusega Audiitorkogu organitele pandud ülesannete täitmise.
(3) Liikmesus seoses liikmemaksu tasumise kohustusega määratakse kindlaks liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta 1. juuli seisuga.
(4) Vandeaudiitori liikmemaksu suurus on 50–200 eurot vandeaudiitori kohta.
(5) Tegevusloamaksu määr on 0,3–0,8% audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust, mida kajastatakse § 157 kohases tegevusaruandes.
(5¹) Järelevalvetasu määr on 0,7–2,4% audiitorettevõtja liikmemaksu arvestusperioodile eelneva liikmemaksu arvestusperioodi summaarsest käesoleva seaduse § 81 lõikes 1 nimetatud tegevusloa alusel osutatud audiitorteenuste müügitulust ./dyn=107012025013&id=118092019009 , mida kajastatakse § 157 kohases tegevusaruandes.
(5²) Vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloamaks laekuvad eelarve üldossa ning järelevalvetasu laekub eelarve järelevalveossa.
(6) Audiitorkogu juhatus ja järelevalvenõukogu esitavad kumbki valdkonna eest vastutavale ministrile jooksva majandusaasta 1. märtsiks:
1) oma ettepanekud eeloleva majandusaasta järelevalvetasu suuruse kohta;
2) eeloleva majandusaasta kulude ja tulude prognoosi.
(7) Vandeaudiitori liikmemaksu suuruse ja tegevusloamaksu määra liikmemaksu arvestusperioodiks olevaks majandusaastaks kehtestab Audiitorkogu korraline üldkoosolek. Kui üldkoosolek ei kinnita eelarve üldosa käesoleva seaduse § 105 lõikes 3² nimetatud tähtpäevaks, loetakse vandeaudiitori liikmemaks ja tegevusloamaks sellel majandusaastal kehtestatuks kõrgeimas seadusega lubatud määras.
(7¹) Järelevalvetasu määra liikmemaksu arvestusperioodiks olevaks majandusaastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=118092019009;103092020001;107092021001;128092022002;105092023018;119092024001;109092025011;125092026008 jooksva majandusaasta 30. augustiks.
(8) Audiitorkogu juhatuse otsusega võib määrata tegevusloamaksu summa suuruse käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 sätestatud isikule, kes jätab määratud tähtajaks tegevusaruande esitamata või kes esitab tegevusaruandes valeandmeid või kes alustab või jätkab vandeaudiitori kutsetegevust, lähtudes võrdse kohtlemise printsiibist.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 5¹ sätestatut kohaldatakse ka tunnustamise sobivustesti sooritanud vandeaudiitori puhul, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjast audiitorettevõtjana.
(10) Mõjuval põhjusel võib Audiitorkogu juhatus otsustada Audiitorkogu liikme liikmemaksu ja tegevusloamaksu tasumise tähtpäeva muutmise ja summa alandamise.
(11) Mõjuval põhjusel võib järelevalvenõukogu otsustada Audiitorkogu liikme järelevalvetasu tasumise tähtpäeva muutmise ja summa alandamise.
(1) Vandeaudiitor on kohustatud tasuma vandeaudiitori liikmemaksu. Vandeaudiitori liikmemaksu võib tasuda organisatsioon, kus vandeaudiitor töötab.
(2) Vandeaudiitori liikmemaksu tasumise tähtpäev on liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta 10. november.
(3) Liikmemaksu arvestusperioodiks oleva majandusaasta jooksul Audiitorkogu liikmeks saanu on kohustatud tasuma vandeaudiitori liikmemaksu ühe kuu jooksul liikmeks saamisest arvates.