§ 40. Vandeaudiitorilt nõutav hoolsus ja kompetentsus
(1) Vandeaudiitor peab täitma oma kohustusi nõutava hoolsusega, olema objektiivne ja järgima vandeaudiitori kutsetegevuse head tava.
(2) Vandeaudiitoril on kohustus hoida oma teadmisi, oskusi ja vilumusi pidevalt tasemel, mis ei ohustaks vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti.
(1) Vandeaudiitor on oma tegevuses kohustatud vältima mis tahes samme, mis võivad vandeaudiitori kutse, Audiitorkogu, selle organite või nende liikmete mainet, usaldusväärsust või autoriteeti kahjustada.
(2) Vandeaudiitori, audiitorühingu ja nende töö reklaamimisel või avalikkusele tutvustamisel ei tohi kasutada esitlusviisi ja vahendit, mis võivad vandeaudiitori kutse, Audiitorkogu, selle organite või nende liikmete mainet, usaldusväärsust või autoriteeti kahjustada.
(3) Vandeaudiitor ja audiitorühing ei tohi esitada liialdatud väiteid teenuste kohta, mida nad on õigustatud osutama, ning oma kvalifikatsiooni või kogemuste kohta.
(1) Vandeaudiitor on kohustatud täiendama oma teadmisi ja oskusi täiendusõppe korra kohaselt.
(2) Vandeaudiitori täiendusõppe korra kinnitab järelevalvenõukogu.
(3) Vandeaudiitor on kohustatud osalema Audiitorkogu tunnustatud või tema korraldatavas täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, vähemalt 120 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. Vandeaudiitor on finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel kohustatud lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud täiendusõppele osalema täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, 40 tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul. Täiendusõppe mahust vähemalt 40 protsenti peab olema Audiitorkogu korraldatav täiendusõpe.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendusõppe kohustusest vähemalt 60 akadeemilist tundi peab vandeaudiitor täitma kahe aasta jooksul alates kolmeaastase arvestusperioodi algusest.
(5) Vandeaudiitori suhtes, kes osaleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendusõppes lektorina, arvestatakse lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmisel juhendatud täiendusõppe ajalist kestust kahekordsena.
(5¹) Kui vandeaudiitor on arvestusperioodi jooksul osalenud täiendusõppes nõutavast mahust rohkem, arvestatakse enam osaletud tundide arv, kuid mitte rohkem kui 40 akadeemilist tundi, järgmise arvestusperioodi täiendusõppe kohustuse täitmiseks.
(6) Käesolevas paragrahvis vandeaudiitori kohta sätestatut ei kohaldata:
1) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijale;
2) üle nelja kuu töövõimetuslehel viibijale;
3) muu mõjuva põhjuse tõttu järelevalvenõukogu otsusega täiendusõppe kohustusest vabastatud isikule.
(6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul väheneb vandeaudiitorile kohalduv käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse.
(7) Täiendusõppe arvestusperiood algab Audiitorkogu majandusaasta algusest. Vandeaudiitori kutse saamise või tunnustamise järel algab täiendusõppe arvestusperiood vandeaudiitori vande vastuvõtmise aastale järgneva Audiitorkogu majandusaasta algusest.
§ 44. Vandeaudiitori kutsetegevus ja muu ärialane tegevus
(1) Vandeaudiitori kutseteenus (edaspidi audiitorteenus) on vandeaudiitori kutsetegevusena kindlustandva või seonduva audiitorteenuse osutamine.
(1¹) Vandeaudiitori kutsetegevus on audiitorteenuse osutamine ja muu äritegevus.
(2) Kindlustandev audiitorteenus on audit, ülevaatus ja muu kindlustandev audiitorteenus.
(3) Seonduv audiitorteenus on muu hulgas audiitorteenus rahandusinformatsiooni koostamiseks või kokkuleppeline toiming rahandusinformatsiooni osas.
(3¹) Vandeaudiitori muu äritegevus on nõustamine, koolitus ja teenuse osutamine käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud valdkondades.
(4) Vandeaudiitori muu ärialane tegevus käesoleva seaduse tähenduses on tema tegevus väljaspool audiitorettevõtjat või Riigikontrolli.
(1) Vandeaudiitor, kes täidab seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid avaliku sektori üksuses töötades, ja audiitorettevõtja peavad vandeaudiitori kutsetegevuses täitma käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.
(2) Avaliku sektori üksus, kus töötab rohkem kui kaks vandeaudiitorit, kes täidavad seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, on kohustatud kohaldatavas ulatuses täitma vandeaudiitori kutsetegevuse standardina kehtestatud või kinnitatud kvaliteedikontrolli standardit.
(1) Vandeaudiitori kutsetegevuse standardid on:
1) Euroopa Komisjoni määrusega kehtestatud rahvusvahelised standardid;
2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud standarditega katmata osas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (edaspidi IFAC) põhimõtete ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid;
3) muud standardid käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud standarditega katmata osas.
(2) Järelevalvenõukogu kinnitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtete järgi ja standardite alusel koostatud ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud standardid.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvahelised standardid IFAC-i kinnitatud:
1) rahvusvahelised auditeerimise standardid;
2) rahvusvahelised ülevaatamise teenuse standardid;
3) rahvusvahelised kindlustandvate teenuste standardid;
3¹) rahvusvahelised kestlikkuskindluse standardid;
4) rahvusvahelised seonduvate teenuste standardid;
5) rahvusvahelised kvaliteedikontrolli standardid;
6) eetikakoodeks;
7) muud dokumendid, mis reguleerivad vandeaudiitori tegevust.
(4) IFAC-i või Euroopa Komisjoni tõlgendusega katmata vandeaudiitori kutsetegevuse standardi või selle osa tõlgenduse annab Audiitorkogu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud põhimõtete järgi ja rahvusvaheliste standardite alusel koostatud standardid võivad nende koostamisel aluseks olevatest standarditest erineda vaid ulatuses, mis on vajalik vastavuses olemiseks Eestis kehtivate õigusaktidega.
(1) Audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor peavad olema vandeaudiitori kutsetegevuses sõltumatud kindlustandva audiitorteenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu teiseks osapooleks olevast isikust, asutusest või organist (edaspidi usaldusklient), tema tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani raamatupidamise seaduse tähenduses (edaspidi tegevjuhtkond või kõrgem juhtorgan) liikmest, osanikust, aktsionärist, liikmest ja temaga muul viisil seotud isikust vastavalt käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud eetikakoodeksile.
(2) Kui audiitorettevõtja või seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ähvardavad märkimisväärsed ohud, peavad nad rakendama kaitsemeetmeid nende ohtude vähendamiseks. Kui ohtude mõju rakendatud kaitsemeetmetega võrreldes on nii suur, et sõltumatus on saanud või saab kahjustada, siis on vandeaudiitori kutsetegevus nimetatud ulatuses keelatud.
(3) Audiitorettevõtja või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor on kohustatud dokumenteerima kõik sõltumatust ähvardavad märkimisväärsed ohud, samuti nende ohtude vähendamiseks rakendatud kaitsemeetmed.
(4) Audiitorettevõtjal või sellega ühtse omandi, kontrolli, juhtimise või vandeaudiitorite võrgustiku kaudu seotud isikul, samuti tegevjuhtkonna või kõrgema juhtorgani liikmel ja muul isikul ei ole lubatud sekkuda vandeaudiitori kutsetegevusse viisil, mis ohustaks vandeaudiitorile käesolevas seaduses sätestatud sõltumatuse nõudeid.
Vandeaudiitor ja endine vandeaudiitor, kes on allkirjastanud usalduskliendiga sõlmitud kliendilepingu või selle alusel koostatud vandeaudiitori aruande või kes on iseseisva otsustuspädevusega osalenud usalduskliendile kindlustandva teenuse osutamises, ei tohi asuda usalduskliendi tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtorgani liikmeks enne, kui viimasest sellisest toimingust on möödunud vähemalt üks aasta, või kui usaldusklient oli avaliku huvi üksus, siis vähemalt kaks aastat.
(1) Audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor on kohustatud hoidma saladuses talle vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot ja dokumente. Kutsesaladuse hoidmise kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast vandeaudiitori kutsetegevuse lõpetamist.
(2) Kutsesaladuse hoidmise kohustus laieneb Audiitorkogu organite liikmele, Rahandusministeeriumi avalikule teenistujale ning muule isikule, kellele on vandeaudiitori kutsesaladus ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud.
(3) Kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta info või dokumentide avaldamist:
1) Audiitorkogu presidendile, juhatusele ja järelevalvenõukogule nende ülesannete täitmiseks;
2) Rahandusministeeriumile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks;
3) kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel;
4) uurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega;
5) Rahapesu Andmebüroole tema ülesannete täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud alustel;
6) kliendi emaettevõttele audiitorteenuse osutajale;
6¹) kliendi sama majandusaasta aruande osaks oleva eraldi aruande audiitorkontrolli tegevale vandeaudiitorile;
7) vandeaudiitorite võrgustikku kuulumisel sisemise kvaliteedikontrolli läbiviijaile;
8) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 16 lõike 2 või § 51 lõike 2 punkti 4 alusel;
8¹) pandikirjaseaduse § 14 lõigetes 4–8 nimetatud juhtudel;
9) muudele isikutele kliendi kirjalikul loal.
(4) Kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ei peeta info avaldamist:
1) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks;
2) Finantsinspektsioonile tema ülesannete täitmiseks.
(5) Uue audiitorettevõtja valimisel või audiitorettevõtja asendamisel peab asendatu avaldama valitule või asendajale, kes seda nõuab, kliendiga seotud vandeaudiitori kutsetegevuse käigus teatavaks saanud infot kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega.
§ 49. Isikute kaasamine vandeaudiitori kutsetegevusse
(1) Audiitorettevõtja võib omal vastutusel vandeaudiitori kutsetegevusse kaasata eksperdi, abilise või muu isiku, kes tegutseb tema juhtimisel.
(2) Kutsetegevusse kaasatud isikule laieneb käesoleva seaduse §-des 45–48, välja arvatud § 45 lõikes 2, sätestatu.
(3) Kehtetu
(4) Kaasamine on lubatud ainult juhul, kui:
1) see ei kahjusta audiitorettevõtja või tema kliendi õigustatud huve;
2) see ei takista vandeaudiitori kutsetegevust ega käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmist;
3) see ei takista järelevalvet audiitorettevõtja üle;
4)
5) audiitorettevõtjal on õigus ja võimalus kontrollida kolmanda isiku poolt käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist;
6) on tagatud, et käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmiseks kogutavaid dokumente ja infot säilitatakse käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
7)
(5) Kehtetu
(1) Audit käesoleva seaduse tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud auditeerimise standarditega.
(2) Auditi objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide rahandusinformatsioon.
(3) Auditis on audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas vormis arvamust.
(1) Ülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud ülevaatamise teenuse standarditega.
(2) Ülevaatuse objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud möödunud perioodide rahandusinformatsioon.
(3) Ülevaatuses on audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas eitavas vormis ülevaatuse kokkuvõte.
(1) Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 3¹ sätestatud rahvusvaheliste kestlikkuskindluse standarditega.
(2) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud raamatupidamise seaduse § 24 lõikes 2 ja § 31 lõikes 4 sätestatud kestlikkusaruanne.
(3) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli puhul on audiitorteenuse osutaja eesmärk võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust.
(1) Tehingute seaduslikkuse kontroll käesoleva seaduse tähenduses on kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega.
(2) Tehingute seaduslikkuse kontroll on suunatud kontrolli objektiks oleva tehingu kontrollikriteeriumina määratletud õigusaktile vastavuse kindlaks tegemisele või mittevastavuse tuvastamisele.
(3) Tehingute seaduslikkust kontrollitakse eesmärgil võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas või eitavas vormis kokkuvõte.
(1) Tehingute seaduslikkuse kokkuleppeline kontroll käesoleva seaduse tähenduses on seonduv audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud seonduvate teenuste standarditega.
(2) Tehingute seaduslikkust kontrollitakse kokkuleppeliselt eesmärgil võimaldada piiritletud kasutajale aruande koostamist kokkuleppeliste toimingute objekti ja eesmärgi, läbiviidud protseduuride, tähelepanekute ning leitud vigade ja erandite kohta selleks, et piiritletud kasutaja saaks nende põhjal teha otsustusi.
(1) Arvestusalane revisjon on käesoleva seaduse § 44 lõikes 3¹ nimetatud muu äritegevus.
(2) Arvestusalane revisjon on sisekontrolli osa. Revisjoni eesmärgi, ulatuse ja kontrolliprotseduurid kinnitab revisjoni määranud isik, organ või kogu või revisjoni teostaja.
(3) Kui arvestusalase revisjoni kontrolliobjektiks on majandusaasta aruanne, siis revisjoni käigus:
1) koostatakse kontrolliplaan, milles kirjeldatakse kontrolliprotseduure, mis on vajalikud revisjoni määranud isiku, organi või kogu või revisjoni teostaja kinnitatud eesmärgi saavutamiseks, näiteks selliseid protseduure, millega võrreldakse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande vastavust raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele või tegevusaruandes esitatud andmeid raamatupidamise aastaaruandes esitatud andmetega või raamatupidamise aastaaruande andmeid algsaldode, raamatupidamisregistrite, algdokumentide, kinnitatud eelarve ja juhtorganite otsustega;
2) kogutakse ning hinnatakse tõendusmaterjale;
3) koostatakse kirjalik revisjoni kokkuvõte.
(4) Audiitorkogu juhatus töötab välja revisjoni läbiviimise juhendmaterjali ja avalikustab selle Audiitorkogu kodulehel.
(1) Vandeaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud vandeaudiitori kutsetegevuse aruanne, milles sõltumatu audiitorettevõtja või avaliku sektori üksus, kus täidetakse seaduses sätestatud vandeaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid, avaldab vandeaudiitori kutsetegevuse objekti kohta auditi, ülevaatuse või muu kindlustandva audiitorteenuse osutamisel omandatud kindlust väljendava auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte, kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse või muu kokkuvõtte.
(2) Käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele vastavad auditi, ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormid kehtestab järelevalvenõukogu ettepanekul valdkonna eest vastutav minister ./dyn=107012025013&id=13299202;129122010107 määrusega, lähtudes raamatupidamise seaduse § 14¹ lõike 1 alusel kehtestatud majandusaasta aruande taksonoomiast.
(3) Auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse avaldaja lähtub vandeaudiitori aruande vormistamisel raamatupidamise seaduse § 14¹ lõike 1 alusel kehtestatud taksonoomiast ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest.
(4) Kui raamatupidamiskohustuslasel on seadusest tulenev kohustus esitada majandusaasta aruanne või selle koopia või ärakiri registripidajale, lähtub auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse avaldaja vandeaudiitori aruande vormistamisel äriregistri seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korrast.
(1) Audiitorteenuse osutamiseks sõlmib audiitorettevõtja kliendiga kirjalikus vormis audiitorteenuse osutamise lepingu (edaspidi kliendileping). Kliendilepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(1¹) Kliendileping peab sisaldama kliendilepingu ülesütlemise korda ja teavitamiskohustust vastavalt käesoleva seaduse §-le 57.
(1²) Leping raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmitakse vähemalt kaheks aastaks.
(1³) Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada järjest kuni kümneks aastaks. Järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ (ELT L 158/77, 27.05.2014, lk 77–112), artikli 17 lõike 4 punktis a ja lõikes 5 sätestatud tingimusi, võib lepinguid sõlmida või sõlmitud lepinguid pikendada kokku kuni 20 järjestikuseks aastaks.
(1⁴) Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegemiseks võib kliendilepingu sõlmida erinevate audiitorühingutega.
(2) Kliendilepingus lepitakse kokku vähemalt:
1) audiitorteenuses ja selle objektis;
2) audiitorteenuse osutamise eeldatavas ajalises kestuses tundides;
3) vandeaudiitori aruande või tema kutsetegevuse muu aruande allkirjastajas;
4) konsolideerimisgrupi olemasolul konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjas ja audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse olemasolul konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas;
5) audiitorteenuse osutamise tasu (edaspidi kliendilepingu tasu) suuruses ja tasumise korras.
(3) Käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 sätestatud audiitorteenuse osutamisel on kliendi kõik tegevjuhtkonna liikmed kohustatud kirjalikult kinnitama vastavalt käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardile enne vandeaudiitori aruannet tegevjuhtkonna vastutust. Käesolevas lõikes nimetatud kinnitust võib audiitorettevõtja nõuda ka teisi audiitorteenuseid osutades.
(4) Audiitorettevõtja on kohustatud registri infosüsteemi vahendusel teavitama järelevalvenõukogu kindlustandva audiitorteenuse osutamiseks esimese kliendilepingu sõlmimisest avaliku huvi üksusega ja viimase sellise kliendilepingu lõppemisest viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest või lõppemisest arvates.
(5) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruannet kontrollib konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande audiitorettevõtja. Konsolideerimisgrupi kestlikkusaruannet kontrollib konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande audiitorettevõtja.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatut ei kohaldata vandeaudiitorist avalikule teenistujale avalikus teenistuses.
§ 56. Audiitorettevõtja õigus juurde pääseda infole ja dokumentidele
(1) Klient on kohustatud andma audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2) Konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja on kohustatud andma konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjale kogu vandeaudiitori kutsetegevuseks vajaliku info ja võimaluse tutvuda kõigi selleks kutsetegevuseks vajalike dokumentidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
(2¹) Kui kolmanda riigi audiitorettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustust ei täida, teavitab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja sellest järelevalvenõukogu.
(2²) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja rakendab meetmeid, et vajaduse korral tagada pädevale asutusele juurdepääs kolmanda riigi konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavatele dokumentidele. Sellisteks meetmeteks võivad olla kutsetegevuse standardites ettenähtud võimalused või kokkulepe kolmanda riigi audiitorettevõtjaga ligipääsu saamiseks nimetatud dokumentidele taotluse korral või muud asjakohased meetmed. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli puudutavatele dokumentidele juurdepääsu saada, peab ta säilitama tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva nimetatud dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta.
(3) Vandeaudiitori kutsetegevuseks vajalikest dokumentidest võib teha koopiaid, ärakirju või väljavõtteid ja hankida selle kutsetegevusega seotud tõendusmaterjali muul viisil.
(1) Kliendilepingu võib üles öelda üksnes mõjuvatel põhjustel.
(2) Arvamuste lahknevus raamatupidamise, kestlikkusarvestuse või vandeaudiitori tegevusega seotud teemade käsitlemisel ei saa olla mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks.
(3) Kliendilepingu ülesütlemisest peavad audiitorettevõtja ja klient registri infosüsteemi vahendusel teavitama viivitamata järelevalvenõukogu, edastades kliendilepingu ülesütlemise põhjuste kohta omapoolsed selgitused. Vahetult pärast järelevalvenõukogu omapoolset teavitamist esitab audiitorettevõtja kliendile aruande tehtud töö kohta.
(4) Kliendil lasub kohustus tasuda audiitorettevõtjale viivitamata kõigi kliendilepingus kokku lepitud tööde eest, mis tehti enne kliendilepingu ülesütlemist.
(1) Kliendilepingu tasu ei või:
1) olla sõltuvuses muude teenuste, kaupade või hüvede pakkumisest;
2) olla sõltuv tingimustest, mis võiksid kahjustada vandeaudiitori käitumist kutsetegevuses.
(2) Kliendilepingu tasu lepitakse kokku kindlaksmääratud lõppsummana, tunnihinnana või nende kombinatsioonina.
(3) Audiitorettevõtja on kohustatud lisaks raamatupidamise seaduse lisa 3 lõikes 4 sätestatud teabele avalikustama raamatupidamise aastaaruande, ja kui see on asjakohane, siis ka konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisas müügitulu, jaotatuna:
1) auditi tasudeks;
2) ülevaatuse teenuse tasudeks;
3) muude kindlustandvate teenuste tasudeks;
4) seonduvate teenuste tasudeks;
5) muu äritegevuse tasudeks.
§ 59. Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete audiitorkontrolli erinõuded
(1) Avaliku huvi üksuse raamatupidamise aasta- ja konsolideeritud aruannete auditi tegemisel lähtutakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 537/2014 sätestatust.
(2) Kui ettevõtja on käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, on tema osanikul või aktsionäril, kellele kuulub vähemalt viis protsenti ettevõtja osa- või aktsiakapitalist, või osanikel või aktsionäridel, kellele ühiselt kuulub vähemalt viis protsenti ettevõtja osa- või aktsiakapitalist, õigus audiitorettevõtjaga sõlmitud kliendilepingu ülesütlemine kohtus vaidlustada, kui selleks on mõjuv põhjus.
§ 59¹. Avaliku huvi üksusele lisateenuste osutamise keeld
(1) Avaliku huvi üksuse kohustuslikku auditit tegev audiitorettevõtja ning ükski vandeaudiitorite võrgustiku liige, millesse see audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada auditeeritavale avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt ühtegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõikes 1 nimetatud teenust. Sama määruse artikli 5 lõikes 3 osutatud teenuseid võib osutada, järgides selles lõikes sätestatud nõudeid.
(2) Avaliku huvi üksuse kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegev audiitorettevõtja ning vandeaudiitorite selle võrgustiku liige, millesse audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktides b ja c ning punktides e–k nimetatud teenuseid järgmistel perioodidel:
1) alates kestlikkusaruande audiitorkontrolli perioodi algusest kestlikkusaruande audiitorkontrolli aruande esitamiseni;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodile vahetult eelneval majandusaastal seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktis e nimetatud teenustega.
§ 59². Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli erinõuded
Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli tegemise käigus raamatupidamise aastaaruannet ja kestlikkusaruannet reguleeriva õigusnormi võimaliku rikkumise avastamisel on vandeaudiitor või audiitorettevõtja kohustatud lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7.
(1) Audiitorettevõtja ja käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud isik kogub ja säilitab vandeaudiitori kutsetegevuse dokumente ja andmeid (edaspidi kutsetegevuse dokumendid) viisil ja mahus, mis vastab käesoleva seaduse § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning võimaldab avalikku järelevalvet.
(2) Kutsetegevuse dokumente säilitatakse vähemalt seitse aastat vandeaudiitori või tema kutsetegevuse muu aruande kuupäevast arvates, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Konsolideerimisgrupis esitab kutsetegevuse dokumendid avalikku järelevalvet tegema õigustatud organile või isikule konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja.
(4) Kutsetegevuse dokumente võib säilitada mis tahes infokandjal. Säilitatavaid kutsetegevuse dokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. Kutsetegevuse dokumentide loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.
(5) Kutsetegevuse dokumente võib vormistada:
1) käsitsi kirjutatuna või trükituna;
2) infokandjal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui on tagatud säilitatava info autentsus.
(6) Käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 nimetatud isiku kutsetegevuse dokumentide säilitamise kohustus on avaliku sektori üksusel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide säilitamise kohustus jätkub ka siis, kui vandeaudiitorilt kutse ära võetakse või audiitorettevõtja tegevusloa kehtivus lõpeb muul põhjusel kui vandeaudiitori surma tõttu, kuid mitte kauem kui kaks aastat pärast kutse äravõtmist või tegevusloa kehtivuse lõppu.
§ 61. Kutsetegevuse dokumentide infokandja hävitamine
(1) Kutsetegevuse dokumentide infokandja võib hävitada pärast infokandjal säilitatavate kutsetegevuse dokumentide säilitustähtaja möödumist.
(2) Kutsetegevuse dokumentide infokandja tuleb hävitada viisil, mis ei võimalda selle taastamist ega sellel oleva infoga tutvumist.
(3) Kutsetegevuse dokumentide infokandja hävitamise õiguspärasuse eest vastutab isik, kes on kohustatud kutsetegevuse dokumente säilitama.
(1) Audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest.
(2) Vastutuse ülempiir on kümnekordne kliendilepingu tasu, milles lepiti kokku kliendilepingus, millega seoses kahju tekitati. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga vastuolus olev kokkulepe vastutuse välistamise või piiramise kohta on tühine.
(4) Kui audiitorettevõtja või vandeaudiitor ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg viis aastat vandeaudiitori aruande kuupäevast arvates.
(1) Audiitorteenuse osutamisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise tagamiseks on nõutav audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu olemasolu. Kutsekindlustuslepingut ei nõuta audiitorettevõtjalt, kellele antud tegevusloa kehtivus on peatatud või kes ei tegutse käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 nimetatud loa alusel.
(2) Audiitorettevõtja on kohustatud sõlmima kutsekindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
1) kindlustusjuhtumiks on audiitorteenuse osutamisega otsese varalise kahju tekitamine;
2) kindlustuskaitse kehtib kahjude kohta, mille tekkimise põhjuseks olnud sündmus või tegu leidis aset kindlustusperioodi jooksul;
3) kindlustussumma vastab käesoleva seaduse §-s 64 sätestatule.
(3) Kutsekindlustusleping peab katma audiitorettevõtja varalise vastutuse vähemalt käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud kindlustussumma ulatuses ka käesoleva seaduse § 62 lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul.
(4) Käesoleva seaduse nõuetele vastava kutsekindlustuslepinguta on audiitorettevõtjal keelatud oma nimel Eestis audiitorteenust osutada. Audiitorettevõtja on kohustatud kutsekindlustuslepingu sõlmima 30 päeva jooksul tegevusloa andmise või 10 päeva jooksul tegevusloa kehtivuse taastamise päevast arvates.
(5) Kehtiva kutsekindlustuslepingu koopia või kutsekindlustuslepingu kutsekindlustuspoliisi koopia peab audiitorettevõtja esitama registri infosüsteemi vahendusel järelevalvenõukogule viivitamata pärast kutsekindlustuslepingu sõlmimist.
(6) Vastutust kohustuse tahtliku rikkumise eest kindlustama ei pea.
(7) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatud kutsekindlustuslepingule võib audiitorettevõtja sõlmida vabatahtliku kutsekindlustuslepingu.
§ 64. Kutsekindlustuslepingu kindlustussumma ja omavastutus
(1) Käesoleva seaduse § 76 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud ühinguna tegutseva audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu kindlustussumma peab olema:
1) ühe kindlustusjuhtumi kohta vähemalt eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kahe suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot;
2) aastas kõigi esitatud nõuete kohta eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kolme suurema kliendilepingu tasude kümnekordne summa, kuid mitte väiksem kui 64 000 eurot.
(2) Füüsilisest isikust ettevõtjana või täis- või usaldusühinguna tegutseva audiitorettevõtja kutsekindlustuslepingu kindlustussumma peab olema:
1) ühe kindlustusjuhtumi kohta vähemalt eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kahe suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa, kuid mitte väiksem kui 32 000 eurot;
2) aastas kõigi esitatud nõuete kohta eespool nimetatud isiku viimase lõppenud tegevusaruande perioodi kolme suurema kliendilepingu tasude viiekordne summa, kuid mitte väiksem kui 32 000 eurot.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kliendilepingu tasud on viimasel lõppenud tegevusaruande perioodil väljaantud audiitorteenuse aruannete aluseks olnud töövõttude eest kliendilepingus ettenähtud tasud.
(3) Kutsekindlustuslepingus sätestatud omavastutus ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või olla suurem kui:
1) audiitorettevõtja osa-, aktsia- või Euroopa äriühingu põhikapital;
2) 3000 eurot audiitorettevõtjal, kes tegutseb usaldus- või täisühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana.
(4) Audiitorettevõtja peab oma kutsekindlustuslepingu kindlustussumma käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud määraga vastavusse viima 50 päeva jooksul pärast viimase tegevusaruande perioodi lõppemist.
(1) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor või seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor allkirjastab kliendilepingu audiitorteenuse osutaja poolt ning vandeaudiitori ja seonduva audiitorteenuse muu aruande enda või esindatava nimel isiklikult.
(2) Avaliku sektori üksusega sõlmitava kliendilepingu audiitorteenuse osutaja poolne ning vandeaudiitori ja seonduva audiitorteenuse muu aruande allkirjastaja peab olema avaliku sektori vandeaudiitor.
(3) Avaliku sektori üksuses töötav avaliku sektori vandeaudiitor allkirjastab vandeaudiitori ja seonduva audiitorteenuse muu aruande enda või esindatava nimel isiklikult.
(4) Audiitorettevõtja prokurist peab olema vandeaudiitor.
(5) Kliendilepingut, vandeaudiitori aruannet ega muud seonduva audiitorteenuse aruannet ei tohi allkirjastada vandeaudiitor, kes on suunatud täiendavale kutseeksamile, kuid kes ei ole seda sooritanud.
Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud avaliku sektori üksuse enamusosalusega või valitseva mõju all oleva juriidilise isiku ja kohaliku omavalitsuse üksuse kohta võib üks ja sama vandeaudiitor allkirjastada vandeaudiitori aruandeid kuni seitsmel järjestikusel aastal.
Siseaudiitorile ning siseaudiitori kutse ja avaliku sektori siseaudiitori kutsetaseme taotlejatele kohaldatakse käesoleva seaduse § 39 lõigetes 2 ja 3 maine ning usaldusväärsuse kohta sätestatut.
(1) Siseaudiitoril on kohustus end pidevalt täiendada, et hoida oma teadmisi, oskusi ja vilumusi tasemel, mis ei ohusta siseaudiitori kutsetegevuse kvaliteeti.
(2) Siseaudiitorite täiendusõppe korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(3) Avaliku sektori siseaudiitor on kohustatud osalema Eesti siseaudiitoreid ühendava organisatsiooni või Audiitorkogu korraldatavas või nende või käesoleva seaduse § 121 lõikes 6 sätestatud siseaudiitorite kutsekomisjoni tunnustusega täiendusõppes vähemalt 20 akadeemilise tunni ulatuses aastas.
(4) Atesteeritud siseaudiitor on kohustatud osalema Eesti siseaudiitoreid ühendava organisatsiooni või Audiitorkogu korraldatavas või nende või käesoleva seaduse § 121 lõikes 6 sätestatud siseaudiitorite kutsekomisjoni tunnustusega täiendusõppes vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses aastas.
(5) Siseaudiitori suhtes, kes osaleb käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud täiendusõppes lektorina, arvestatakse lõikes 3 või 4 nimetatud kohustuse täitmisel juhendatud täiendusõppe ajalist kestust kahekordsena.
(6) Siseaudiitor, kes siseaudiitori tegevusaruande perioodil ei tegele siseaudiitori kutsetegevusega, on kohustatud osalema käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud täiendusõppes aastasest mahust poole ulatuses.
(7) Käesolevas paragrahvis siseaudiitorite kohta sätestatut ei kohaldata:
1) emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibijale;
2) üle nelja kuu töövõimetuslehel viibijale;
3) muu mõjuva põhjuse tõttu Rahandusministeeriumi otsusega täiendusõppe kohustusest vabastatud isikule.
(7¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul väheneb siseaudiitorile kohalduv käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusliku täiendusõppe määr proportsionaalselt vabastuse kestuse suhtega arvestusperioodi kestusse.
(8) Täiendusõppe arvestusperiood algab kalendriaasta algusest. Siseaudiitori kutse või kutsetaseme saamise järel algab täiendusõppe arvestusperiood kutse või kutsetaseme saamise aastale järgneva kalendriaasta algusest.
§ 68. Siseaudiitorile seoses tema kutsetegevusega esitatavad nõuded
(1) Siseaudiitor peab oma kutsetegevuses olema objektiivne ja kompetentne, hoidma kutsesaladust, tegutsema nõutava hoolsusega ning käituma siseaudiitori kutse kohaselt.
(2) Siseaudiitor peab oma kutsetegevuses täitma käesoleva seaduse § 70 alusel kehtestatud siseaudiitori kutsetegevuse standardeid.
(1) Siseaudiitori kutsetegevus on oma olemuselt organisatsioonisisene protsess.
(2) Siseaudiitori kutsetegevus on sõltumatu, objektiivne, kindlust ja nõu andev tegevus, mis on kavandatud lisama väärtust organisatsiooni tegevusele ja seda täiustama.
(3) Siseaudiitori kutsetegevus aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Siseaudiitor läheneb süsteemselt, reeglipäraselt ja järjepidevalt riskide juhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususe hindamisele ja täiustamisele.
(4) Siseaudiitori kutsetegevuse üheks objektiks on sisekontroll kui süsteem, samal ajal analüüsitakse sisekontrolli kui protsessi tõhusust ja hinnatakse selle vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.
(5) Siseaudiitori kutsetegevusse kaasatav ekspert, abiline või muu isik tegutseb siseaudiitori juhtimisel ja vastutusel.
(6) Käesoleva seaduse §-des 68–73 sätestatu laieneb siseaudiitori kutsetegevusse kaasatud isikule.
(1) Siseaudiitori kutsetegevuse standardid on:
1) Rahvusvahelise Siseaudiitorite Ühingu (edaspidi IIA) põhimõtete järgi ja rahvusvaheliste siseauditeerimise standardite alusel koostatud standardid;
2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud standarditega katmata osas muud siseaudiitori kutsetegevusega seotud standardid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud põhimõtete alusel koostatud ja punktis 2 sätestatud standardid kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=107012025013&id=115122011009 määrusega.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses on rahvusvahelised siseauditeerimise standardid IIA kinnitatud rahvusvaheline kutsetegevuse raamistik ja muud dokumendid, mis reguleerivad siseaudiitori kutsetegevust.
(4) IIA tõlgendusega katmata siseaudiitori kutsetegevuse standardi või selle osa tõlgenduse annab Rahandusministeerium, kaasates selle väljatöötamisse eksperte ja erialaorganisatsioone.
(1) Siseaudit käesoleva seaduse tähenduses on siseaudiitori kutsetegevus, mille objektiks on kriteeriumide alusel korraldatud protsessid, nende juhtimine ja kontroll, või mis on suunatud kontrolli objektiks oleva tehingu kontrollikriteeriumidena määratletud õigusaktile vastavuse kindlaks tegemisele või mittevastavuse tuvastamisele.
(2) Siseauditis on siseaudiitori eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal siseaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas või eitavas vormis arvamust.
Käesoleva seaduse tähenduses on nõuandev töö siseaudiitori kutsetegevus, mille kohta ta esitab siseaudiitori aruande, milles avaldatakse piiritletud kasutajale teave, lahendust pakkuv teguviis, arvamus või seisukoht.
Siseaudiitori aruanne on dokumendina vormistatud siseaudiitori kutsetegevuse aruanne, milles siseaudiitor avaldab oma kutsetegevuse objekti kohta siseaudiitori kutsetegevusega omandatud kindlust väljendava arvamuse või muu kokkuvõtte.