(1) Kui otsuse on teinud Politsei- ja Piirivalveamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Kui viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Eesti välisesindus, esitatakse vaie läbivaatamiseks Välisministeeriumile, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse on teinud Kaitsepolitseiamet, esitatakse vaie läbivaatamiseks Kaitsepolitseiametile.
(4) Kui viisa andmisest keeldumise otsus põhineb asjaolul, et valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ei kooskõlastanud viisa andmist, kaasab vaide läbivaataja vaide läbivaatamisse selle asutuse, kes:
1) kontrollib viisa andmise kooskõlastamata jätmist;
2) vajaduse korral kooskõlastab viisa andmise.
(5) Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ei kooskõlastanud viisa andmist, sest esines käesoleva seaduse § 65 lõike 2 punktis 6 või viisaeeskirja artikli 32 lõike 1 punkti a alapunktis vi sätestatud alus riigi julgeoleku tagamiseks keelduda viisa andmisest, kaasab vaide läbivaataja vaide läbivaatamisse Siseministeeriumi.
(1) Vaide läbivaatamisel kontrollib:
1) vaide läbivaataja otsuse õiguspärasust ja otstarbekust;
2) käesoleva seaduse § 100⁴ lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus viisa andmise kooskõlastamata jätmise õiguspärasust ja otstarbekust.
(2) Käesoleva seaduse § 100⁴ lõike 4 või 5 alusel kaasatud asutus esitab vaide läbivaatajale:
1) viisa andmise kooskõlastamata jätmise põhjenduse või
2) viisa andmise kooskõlastamise põhjenduse, kui ta pärast viisa andmise kooskõlastamata jätmise kontrolli viisa andmise kooskõlastab.
(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib vaideotsusega:
1) rahuldada vaide, tunnistada otsuse kehtetuks ja teha uue otsuse;
2) jätta vaide rahuldamata;
3) jätta vaide läbi vaatamata.
(2) Välisministeerium võib vaideotsusega:
1) rahuldada vaide ning tunnistada viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks ja teha Eesti välisesindusele ettekirjutuse asi uuesti läbi vaadata;
2) jätta vaide rahuldamata;
3) jätta vaide läbi vaatamata.
(3) Kaitsepolitseiamet võib vaideotsusega:
1) rahuldada vaide ja tunnistada viisa tühistamise või viisa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks;
2) jätta vaide rahuldamata;
3) jätta vaide läbi vaatamata.
(1) Vaideotsust ei põhjendata.
(2) Välismaalasele ega muule isikule ei avaldata vaideotsuse aluseks olevat asjaolu, vaideotsuse tegemise põhjust ega seotud teavet.
§ 100²⁰. Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine
(1) Välismaalane võib esitada otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alusel ja korras kaebuse, kui ta on enne esitanud vaide ja see on jäetud rahuldamata.
(2) Otsuse ja vaideotsuse peale võib esitada halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
§ 100²¹. Otsuse ja vaideotsuse peale kaebuse esitanud välismaalase riigis viibimise õigus
Otsuse ja vaideotsuse peale halduskohtule kaebuse esitamine ega selle menetlemine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
(1) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult Välisministeeriumiga kehtestab määrusega:
1) pikaajalise viisa andmise ja viibimisaja pikendamise taotlemisel esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ja esitamise nõuded ./dyn=130062026103&id=129122015002 ;
2) viisa andmise ja andmisest keeldumise, viibimisaja pikendamise ja pikendamisest keeldumise, viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ning viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tähtajad ./dyn=130062026103&id=129122015002 ;
3) viisa andmise otsustamisel kooskõlastuse andmise korra ja tähtajad ./dyn=130062026103&id=110122015005 ;
4) viisa taotlemiseks ja omamiseks nõutavate kulude kandmiseks piisavate rahaliste vahendite määra ./dyn=130062026103&id=129122015002 ;
5) viisa andmist või viibimisaja pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise korra ./dyn=130062026103&id=122122015049 ;
6) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut pikaajalise viisa menetlustes ei daktüloskopeerita ./dyn=130062026103&id=122122015049 ;
7) muude isikute või isikute kategooriate, keda pikaajalise viisa menetlustes ei daktüloskopeerita ./dyn=130062026103&id=122122015049 , loetelu ja
8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikide vahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.08.2008, lk 60–81), alusel asutatud viisainfosüsteemis VIS andmete töötlemiseks pädevate asutuste loetelu ./dyn=130062026103&id=110122015005 ;
9) viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise, viibimisaja pikendamisest keeldumise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse vaide esitamise korra, vaides esitatavate andmete ja vaidele lisatavate dokumentide loetelu, vaide vormi ning vaide läbivaatamise tähtaja ./dyn=130062026103&id=109072025007 .
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) Euroopa Liidu liikmesriigis elavate ning kooliekskursioonil osalevate kolmandate riikide kodakondsusega õpilaste nimekirja vormi ning selle täitmise korra ja kasutamise juhendi ./dyn=130062026103&id=13358332 ;
2)
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) viibimisaja pikendamise taotluse esitamise tähtajad ./dyn=130062026103&id=129122015002 ;
2) viisa andmise kooskõlastamiseks pädevate asutuste loetelu ./dyn=130062026103&id=110122015005 ;
3) viisakleebise andmeväljale „MÄRKUSED” kantavate riigisiseste märgete loetelu ./dyn=130062026103&id=113012017011 ;
4) tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva Eestis viibimise õiguse pikaajalise viisana vormistamise taotluse täitmise nõuded ning taotlemisel esitatavate andmete, mis on vajalikud isikusamasuse tuvastamiseks ja otsuse tegemiseks, loetelu ja nende esitamise nõuded ./../vaheleht.html ;
5) viisa taotlemisel iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra, selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded ./dyn=130062026103&id=118012017002;119012024001 .
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=110122015005 võib kehtestada määrusega Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse poolt antud ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamiseks pädevate asutuste loetelu.
(5) Pikaajalise viisa taotluse esitamise tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=129122015002 määrusega.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=124072020012 võib kehtestada määrusega asukohast sõltumatu töötaja määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra, selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded.
(1) Viisaregistri asutab Vabariigi Valitsus ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=116122015003 määrusega.
(2) Viisaregistri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste Eestis ajutise viibimise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu.
(3) Viisaregistri pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse viisa andmise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse ning viibimisaja pikendamise ja ennetähtaegse lõpetamise menetluse kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase isanimi, sünnikoht ja isikut tõendava dokumendi andmed;
3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;
4) välismaalase perekonnaseisuandmed;
5) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;
6) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
7) välismaalase eluloolised andmed;
8) välismaalase terviseseisundi andmed;
9) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;
10) välismaalase esindaja üldandmed, esindusõiguse andmed ja isikut tõendava dokumendi andmed;
11) viisa liik, sihtriik, sihtriigis kavandatava viibimise või transiidi andmed ja sissesõiduloa andmed;
12) viimase viie aasta jooksul antud viisa ja elamisloa andmed;
13) Eestis ja teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis varasema viibimise andmed ja viibimisaja pikendamise andmed;
14) elukohariiki tagasipöördumise loa andmed;
15) reisi- ja viibimiskulude ning legaalse sissetuleku andmed;
16) külastatava isiku üldandmed;
17) välismaalase perekonnaliikme ja lähedase sugulase üldandmed ja sünnikoht ning seos välismaalasega;
18) välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslase perekonnaseisuandmed;
19) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed;
20) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise andmed;
21) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.
(3¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud viisaregistrisse.
(4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib viisaregistri andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse olemasolu ning Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.
(5) Viisaregistris töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida viisa kehtivust, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
(7) Viisaregister on seotud Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemiga vastavalt Euroopa Liidu õigusaktides sätestatule.
(8) Viisaregistri kaasvastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Välisministeerium.
(9) Viisaregistri põhimääruses sätestatakse viisaregistri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) kaasvastutavate töötlejate ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(9¹) Viisaregistri andmeid säilitatakse kõige kauem 60 aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse registri põhimääruses.
(10) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse viisaregistrist viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
§ 103. Ühtse viisa alase teabevahetuse korraldamine
Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud ühtse viisa alast teabevahetust korraldavad vastavalt pädevusele Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus ja Välisministeerium.
§ 104. Eestis ajutiselt viibiva välismaalase Eestis töötamise õiguslikud alused
(1) Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.
(2) Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel.
(3) Välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada.
(1) Välismaalasel, kes on kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune, on lubatud Eestis töötada kinnipidamisasutuses viibimise ajal.
(2) Välismaalasel, kes on vedurimeeskonna liige või vedurit või rongi teenindava personali liige või autojuht, kes toimetab sõitjaid või veoseid kohale riigipiiri ületades, või lennumeeskonna liige, on lubatud Eestis töötada, kui tal puudub Eestis elukoht ning tema tööandjal puudub Eestis tegevuskoht ning tal on Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus.
(2¹) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval, välja arvatud reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, kui laev on sisenenud Eesti sadamasse viimase 365 päeva jooksul kuni 25 korda.
(2²) Välismaalasel on lubatud töötada Eesti riigilipu all sõitval reisilaeval, mis teeb Eesti sadamast rahvusvahelisi regulaarreise, tingimusel, et välismaalasele makstakse tasu, mis on vähemalt võrdne kollektiivlepingus kokkulepitud palgamääraga vastaval ametikohal.
(2³) Kui ettevõtja ei ole sõlminud käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud kollektiivlepingut, tuleb välismaalasele maksta laevandussektori kollektiivlepingutes kokkulepitud palgamääraga vastava ametikoha keskmist tasu.
(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2¹–2³ sätestatud seadusest tulenevat õigust töötada Eesti riigilipu all sõitval merelaeval ei ole kohalikku rannasõitu tegevate laevade välismaalastest laevapere liikmetel.
(3) Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane võib Eestis viibida Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tema ajutise viibimisaja kestuse jooksul.
(4) Ilma töötamiseks antava elamisloata võib Eestis töötada välismaalane:
1)
2) kes on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik ja kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;
3) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus, kelle töötamine on ajutise iseloomuga ning kelle töötamise kestus ei ületa viit päeva 30-päevase perioodi jooksul;
4) kellel on tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida;
5) kellel on käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 10 nimetatud Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud pikaajaline viisa või elamisluba õppimiseks, tingimusel et tema Eestis töötamine ei takista õppimist;
6) kellel on Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–8 nimetatud seaduslik alus ning kes on vastu võetud õppeasutuse neljanda või viienda taseme kutseõppesse, rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppesse, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevasse õppesse või magistri- või doktoriõppesse, tingimusel et tema Eestis töötamine ei takista õppimist;
7) kellel on Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 62⁵ alusel antud viisa kaugtöö tegemiseks ja kelle töökohustuste täitmine vastab sama paragrahvi lõike 2 tingimustele;
8) kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus ja kelle töötamine on seotud autoriõiguse seaduse kohase sellise audiovisuaalse teose Eestis tootmisega, mis valmib Eesti ja välismaa filmitootjate koostöös ning mis Kultuuriministeeriumi või tema volitatud asutuse kinnitusel soodustab eesti kultuuri arengut ning toetab märgatavalt Eesti rahvusvahelistumist ja Eesti filmitootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, tingimusel et see teos ei jää Eestisse ning selle tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses ei asu Eestis;
9) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 118 punkti 1, 2, 3, 5, 6¹, 6², 7 või 9 alusel;
10) kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 130 alusel, tingimusel et tal oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ja ta jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures.
(5) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja võib Eestis viibida kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul selleks, et teha tööandja ärihuvides ajutist tööd, mis on otseselt seotud Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja töökohustustega ja hõlmab ärikohtumisel, konverentsil või seminaril osalemist, ärikokkuleppega seotud läbirääkimiste pidamist, müügi- või turundustegevust, ärivõimalusega tutvumist või koolitusel osalemist.
§ 106. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimine
(1) Lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
(1¹) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise võib registreerida, kui:
1) välismaalasel on töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised;
2) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse, välja arvatud juhul, kui ta on avalik-õiguslik juriidiline isik;
3) lühiajaline töötamine registreeritakse täistööajaga töötamiseks.
(1²) Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise nõuded peavad olema välismaalase lühiajalise Eestis töötamise jooksul jätkuvalt täidetud.
(1³) Lühiajaline Eestis töötamine on lubatud kuni 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõiget 1³ ei kohaldata järgmistel juhtudel:
1) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
2) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine akadeemilise töötajana;
3) töötamine tippspetsialistina, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus;
4) töötamine iduettevõttes.
(1⁵) Lühiajaline Eestis töötamine hooajatöötajana on lubatud kuni 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.
(1⁶) Kui see on majanduse ja tööturu vajadusi arvestades põhjendatud, võib Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026103&id=116032022024 massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 1³ sätestatud välismaalase lühiajalise töötamise ajast pikema aja, kuid mitte pikema kui 730 päeva 913 järjestikuse päeva jooksul.
(1⁷) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 3 sätestatud täistööajaga töötamise nõuet ei kohaldata, kui tegemist on töötamisega õpetajana, akadeemilise töötajana või teadlasena Eesti õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses või töötamisega noorsootöötajana.
(2) Ilma elamisloata töötamiseks võib välislepingus sätestatud tingimustel Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ja kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
(3) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 1⁴ punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eesti äriregistrisse kantud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1⁴ punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähemalt 12 kuud ning lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) äriühingul on vähemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud investeering teise Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi;
2) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas;
3) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1⁴ punktis 3 nimetatud alusel võib lühiajalise töötamise registreerida, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest.
(6) Kehtetu
(7) Lühiajaliselt võib Eestis töötada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ka välismaalane, kes teeb renditööd töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditöö), välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10, 11 või 13 nimetatud juhul.
(8) Renditöö võib registreerida lühiajalise Eestis töötamisena, kui:
1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;
2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;
3) tööandjal on vahetult enne lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
(8¹) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Välismaalase lühiajalise töötamise hooajatöötajana võib registreerida, kui:
1) välismaalane asub tööle käesoleva seaduse § 110 lõike 3 alusel kehtestatud määruses loetletud hooajast sõltuval tegevusalal;
2) tööandja on enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist sõlminud välismaalasega tähtajalise töölepingu või teinud tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase tööle võtma sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud tingimustel;
3) välismaalase majutus Eestis viibimise ajal on tagatud õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavas eluruumis või majutusettevõttes.
(11) Hooajatöötaja käesoleva seaduse tähenduses on välismaalane, kelle alaline või peamine elukoht on kolmandas riigis ning kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud alusel ning teeb hooajatööd Eesti äriregistrisse kantud tööandjaga sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel.
(12) Kui hooajatöötaja majutus on korraldatud tööandja poolt või kaudu, ei tohi majutuse maksumus olla ülemäära suur ega ebaproportsionaalne võrreldes välismaalase ühe kuu töötasuga ning majutuse maksumust ei tohi välismaalase töötasust maha arvata.
(12¹) Kui välismaalane on eelnevalt töötanud käesoleva seaduse § 176² alusel antud tähtajalise elamisloa alusel, võib tööandja registreerida tema uue lühiajalise töötamise ühe aasta möödumisel pärast nimetatud elamisloa kehtivusaja lõppemist.
(13) Käesoleva paragrahvi lõiget 1³ ei kohaldata välismaalasele, kes töötab ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil lühiajaliselt Eestis juhtivtöötaja, spetsialisti või praktikandina teise Euroopa Liidu liikmesriigi kehtiva ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa alusel.
(14) Välismaalase lühiajalise töötamise ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul võib registreerida, kui:
1) välismaalasel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba töötamiseks ja ta viiakse töötamise või praktika eesmärgil ettevõtjasiseselt üle Eestisse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknevast äriühingust Euroopa Liidu liikmesriigis paikneva äriühinguga samasse kontserni kuuluvasse äriühingusse või äriühingu filiaali (edaspidi vastuvõttev üksus);
2) välismaalane saabub Eestisse ettevõtjasisese üleviimise eesmärgil;
3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva äriühinguga tööleping, mille alusel vastuvõttev üksus kohustub isiku tööle võtma töölepingus kindlaks määratud tingimustel.
(15) Lühiajalise töötamise praktika eesmärgil võib registreerida, kui:
1) välismaalane omandab kõrgharidust või on omandanud kõrghariduse kahe aasta jooksul enne lühiajalise töötamise registreerimise taotluse esitamist;
2) praktika võimaldaja ja praktikandi vahel on sõlmitud leping;
3) praktika on seotud omandatud või omandatava haridusega.
(16) Lühiajalise töötamise kutseõppe praktika eesmärgil võib registreerida välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui praktika on õppeprogrammi osa.
(17) Tööandja on kohustatud välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerima, kui välismaalase Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega ning välismaalasel on selle liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja tal on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus.
(18) Välismaalase teenuse osutamise eesmärgil lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatut.
(19) Eestis registreeritud ettevõtja on kasutajaettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning tal on käesolevas seaduses sätestatud kasutajaettevõtja õigused ja kohustused, kui ta vahetult võimaldab Eestis töötada välismaalasel:
1) kelle Eestis töötamine on seotud teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte asumisega Eestisse seoses teenuste osutamisega;
2) kellel on nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse antud viisa või elamisluba ja
3) kellel on nimetatud liikmesriigis töötamise õigus.
(1) Tööandjal ja praktika võimaldajal, kelle juures välismaalase lühiajaline töötamine registreeriti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
(1¹) Kui välismaalase lühiajaline töötamine registreeritakse käesoleva seaduse § 107 lõike 1² punktis 10 sätestatud tingimustel lähetatud töötaja töötamisena, kohaldatakse kutsuja kohustusi Eestis registreeritud ettevõttele, kelle juurde välismaalane tööle lähetatakse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktika võimaldajal lõpevad kutsuja kohustused, kui välismaalasele antakse elamisluba muul alusel või 180 päeva pärast praktikandiga sõlmitud lepingu lõppemist.
(1) Kasvuettevõte käesoleva seaduse tähenduses on tegevust kasvatav Eesti äriregistrisse kantud äriühing või välismaa äriühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele:
1) on tegutsenud vähemalt kümme aastat;
2) Eestis töötab vähemalt 50 töötajat;
3) on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot.
4)
(2) Kehtetu
(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga.
(1¹) Tööandja on kohustatud maksma käesoleva seaduse § 106 lõike 1⁴ punktis 3 nimetatud juhul välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu maksmise nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:
1) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
2) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
3) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
4) erialane tegevus sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel;
5) töötamine praktika eesmärgil;
6) töötamine noorteprojekti või -programmi raames, kui noorteprojekti või -programmi tunnustab Haridus- ja Teadusministeerium;
7) välisriigi diplomaatilise esinduse teenindamine Välisministeeriumi loal;
8) välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;
9) välismaalasel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba omamata;
10) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste seaduse tähenduses;
11) töötamine hooajatöötajana;
12) töötamine iduettevõttes;
13)
14) töötamine teenuse osutamise eesmärgil käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul.
(1³) Tööandja on kohustatud maksma käesoleva seaduse §-s 106³ nimetatud juhul välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.
(2) Kehtetu
(2¹) Kehtetu
(3) Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise ajal Statistikaameti viimati avaldatud andmetele.
(3¹) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib välismaalasele, kelle lühiajaline töötamine on käesoleva seaduse § 106 lõike 13 alusel registreeritud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töötamisena, maksta käesolevas seaduses sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknev äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena tuleb välismaalasele, kes on registreeritud lühiajaliselt töötama rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti riigilipu all sõitval laeval, maksta käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2² ja 2³ ettenähtud tasu.
(4) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.
§ 107¹. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise õiguslik tähendus
(1) Kui tööandja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni järgmistel juhtudel:
1) käesoleva seaduse § 106 lõigetes 1⁴, 13 ja 17 ning §-s 106³ nimetatud juhtudel;
2) töötamine hooajatöötajana käesoleva seaduse § 106 lõikes 10 sätestatud tingimusel, kui välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja tema lühiajalise töötamise registreerimist ei ole käesoleva seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt kehtetuks tunnistatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välismaalane Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine.
§ 107². Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbi vaatamata jätmine
Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 40² lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta.
§ 108. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumine
(1) Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldutakse, kui:
1) vähemalt üks tingimus, mis on lühiajalise töötamise registreerimiseks nõutav, ei ole täidetud;
2) välismaalasele makstav tasu ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
3) välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
3¹) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt;
4)
5)
6)
7)
8) on kahtlus, et välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
9) välismaalane, tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, on kasutanud pettust või on esitanud võltsitud dokumente.
(1¹) Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest võib keelduda, kui:
1) välismaalane, tema tööandja või kasutajaettevõtja on rikkunud käesolevat seadust ja tema karistatus nimetatud rikkumise eest ei ole kustunud;
2) tööandjal või kasutajaettevõtjal on maksuvõlgnevusi ja need ei ole ajatatud;
3) algatatud on tööandja või kasutajaettevõtja likvideerimine, kohus on võtnud tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimetamise, välja on kuulutatud tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus;
4) juriidilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja juhtorgani liikme, täisühingu osaniku või usaldusühingu täisosaniku või füüsilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on kehtestatud ärikeeld;
5) välismaalase, tema tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.
(2) Kui välismaalase Eestis töötamine on registreeritud käesoleva seaduse § 107¹ lõike 1 kohaselt ning käesoleva seaduse § 106 lõikes 1⁴, 13 või 17 või § 107¹ lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimus lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks ei ole täidetud, tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise asemel välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks käesoleva seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt.
§ 109. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamine
(1) Välismaalase Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
(2) Välismaalase Eestis töötamise registreerimise võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb käesoleva seaduse § 108 lõikes 1¹ nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui välismaalane töötab Eestis käesoleva seaduse § 106 lõike 13 alusel.
(4) Käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktides 2, 3 ja 8 ning lõikes 1¹ nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei kohaldata, kui välismaalane töötab Eestis käesoleva seaduse § 106 lõike 17 alusel.
§ 109¹. Lühiajalise Eestis töötamise registreeringu lõppemine
(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreering lõpeb, kui tema ajutine viibimisalus lõpeb, talle antakse elamisluba, keeldutakse talle viisat andmast ja tal puudub muu seaduslik alus riigis viibimiseks ja töötamiseks või kui tööandja registreerib tema töötamise lõpetamise töötamise registris.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalase taotluse läbivaatamise ajal, kui välismaalane taotleb käesoleva seaduse § 67 lõike 4¹ või 4² alusel viibimisaja pikendamist või § 91¹ alusel pikaajalist viisat.
§ 110. Lühiajalise Eestis töötamise asjade korraldamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=110122015003 kehtestab määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimise korra, tähtajad, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu.
(1¹) Käesoleva seaduse § 106 lõikes 5 nimetatud erafondivalitsejale esitatavad nõuded või erafondivalitsejate loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1²) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=118012017002;119012024001 kehtestab määrusega lühiajalise töötamise registreerimisel iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded.
(2) Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antav viisa vormistatakse lühiajalise või pikaajalise viisana.
(3) Hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026103&id=117012017013 määrusega.
§ 111. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu
(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) asutab Vabariigi Valitsus ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=128122023002 määrusega.
(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu.
(3) Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja selle kehtetuks tunnistamise menetluse kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase sünnikoht, isikut tõendava dokumendi andmed ja riskiprofiili andmed;
3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;
4) välismaalase eluloolised andmed;
5) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
6) välismaalase majutuse ja ülalpidamise andmed;
7) välismaalase tervisekindlustuslepingu andmed;
8) välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse andmed;
9) välismaalase usuline kuuluvus, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana;
10) üldandmed ja riskiprofiili andmed tööandja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb;
11) tööandja esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;
12) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.
(3¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse.
(4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse olemasolu ja Eestis töötamise tingimuste kohta.
(4¹) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(4²) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(4³) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
(4⁴) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses.
(5) Andmekogus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
§ 111¹. Sunniraha Eestis töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest
(1) Kui tööandja ei ole käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajalist töötamist registreerinud, võib Politsei- ja Piirivalveamet määrata registreerimiseks uue tähtaja ja teha hoiatuse, et lühiajalise töötamise registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
(2) Kui tööandja ei ole talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Politsei- ja Piirivalveamet esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selle tasumise tähtpäeva ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(3) Lühiajalise töötamise registreerimise täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ning nõude vaidlustamise tähtaeg on möödunud.
Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.
(1) Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on piiratud sisserände piirarvuga.
(2) Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
(1) Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(2) Sisserände piirarvu raames võib valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires.
1) Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata järgmisi isikuid:
1) eestlane;
2) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde;
3) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealine ja täisealine laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde;
4) välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks;
5) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
6) välismaalane, kellele antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks;
7) välismaalane, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki;
8) Ameerika Ühendriikide kodanik;
9) Jaapani kodanik;
9¹) Ühendkuningriigi kodanik;
10) välismaalane, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki;
11) välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
12) välismaalane, kellele on antud elamisluba käesoleva paragrahvi punktis 2 või 3 nimetatud alusel, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel;
13) välismaalane, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
13¹) välismaalane, kellel on endise Euroopa Liidu sinise kaardi valdajana Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba;
14) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
15) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
16) välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega;
17) välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina;
18) välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 3 alusel tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina;
19) välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 176² alusel tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks;
20) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes.