(1) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, vabastatakse sellest.
(2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel otsustab välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksamist käesoleva seaduse § 250 lõike 3 alusel moodustatud ekspertkomisjon (edaspidi ekspertkomisjon) sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel kehtestatud korras.
§ 211. Tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise pädevus
(1) Tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kui käesolev seadus või välisleping ei sätesta teisiti.
(2) Käesoleva seaduse §-s 210³ nimetatud tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks erandina andmise otsustab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
Julgeolekuasutus julgeolekuasutuste seaduse tähenduses võib tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise menetluses või menetluse algatamiseks anda Politsei- ja Piirivalveametile hinnangu välismaalase kujutatava ohu kohta riigi julgeolekule.
(1) Tähtajalise elamisloa taotlemiseks esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse isiklikult.
(1¹) Välismaalane ei pea tähtajalise elamisloa taotlemiseks isiklikult Eesti välisesindusse või Politsei- ja Piirivalveametisse ilmuma, kui teda on elamisloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning käesoleva seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud nõuetele.
(2) Vähemalt 15-aastane alaliselt välisriigis elav alaealine laps võib tähtajalise elamisloa taotluse esitada iseseisvalt üksnes seadusliku esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekul.
(3) Alaealisele lapsele elamisloa taotlemisel tuleb esitada Eestisse elama mitteasuva vanema notariaalselt või Eesti välisesinduses ametlikult kinnitatud nõusolek. Vanema nõusolekut eeldatakse, kui ta esitab elamisloa taotluse alaealise lapse eest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui alaealine laps saab tähtajalise elamisloa elama asumiseks vanema juurde käesoleva seaduse § 150¹ alusel.
(1) Kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa taotluse edastab välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja. Kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja esitab nimetatud toimingute sooritamisel lisaks kinnipeetava volikirjale oma ametitõendi.
(2) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, kui tema isikusamasust on kontrollinud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja.
§ 215. Tähtajalise elamisloa taotluse esitamine Eesti välisesindusele
Välismaalane esitab tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist või isikusamasuse kontrollimist ja biomeetriliste andmete võtmist, kui see on nõutav, menetlemiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
§ 216. Tähtajalise elamisloa taotluse esitamine Politsei- ja Piirivalveametile
(1) Politsei- ja Piirivalveametist võib tähtajalist elamisluba taotleda:
1) välismaalane, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus;
2) ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.
(1¹) Hiljemalt ühe kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates peab taotlema Euroopa Liidu sinist kaarti, elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde või elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde:
1) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa Liidu sinist kaarti omav välismaalane, kes taotleb Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti;
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellel kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud elamisluba, kui ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde;
3) teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase lähedane sugulane, kellel kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmel on teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud elamisluba, kui ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde.
(2) Kehtetu
(1) Kriminaalmenetluses osalemiseks algatatakse tähtajalise elamisloa andmise menetlus prokuratuuri kirjalikul taotlusel, millele on lisatud välismaalase kirjalik nõusolek. Välismaalane ei pea nimetatud elamisloa taotlust isiklikult esitama.
(2) Välismaalane kaasatakse kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise menetlusse kolmanda isikuna haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 punkti 3 tähenduses.
(3) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise juhtude asjaolude selgitamiseks on prokuratuuril või prokuratuuri korraldusel uurimisasutusel õigus küsitleda välismaalast, teha järelepärimisi andmekogusid haldavatesse asutustesse ja kasutada psühholoogi, üld- ja erialaarstide ning tõlgi abi.
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamiseks esitab välismaalane tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse isiklikult Politsei- ja Piirivalveametile.
(2) Välismaalane ei pea tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamiseks isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse ilmuma käesoleva seaduse §-s 277 sätestatud juhtudel ja juhul, kui taotleja viimases elamisloa, tööloa, elamisõiguse või isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 6 ning käesoleva seaduse § 224 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 250 lõike 2 punktide 7 ja 8 alusel kehtestatud nõuetele.
(3) Kehtetu
(4) Kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu või arestialuse tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse edastab välismaalase poolt selleks volitatud kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja. Kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja esitab nimetatud toimingute sooritamisel lisaks kinnipeetava volikirjale oma ametitõendi.
(5) Kinnipidamisasutuses viibiv kinnipeetav, vahistatu või arestialune võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada posti teel kinnipidamisasutuse kaudu kinnipidamisasutuse kaaskirjaga, mis kinnitab, et kinnipidamisasutuse ametnik või töötaja on kontrollinud taotleja isikusamasust.
§ 218. Mitme tähtajalise elamisloa taotluse üheaegne läbivaatamine
Kui välismaalase suhtes on üheaegselt menetluses mitu elamisloa taotlust, tehakse otsus välismaalase valikul ainult ühe elamisloa taotluse suhtes. Kui välismaalane ei teavita otsuse tegemiseks pädevat haldusorganit, millise elamisloa taotluse suhtes ta soovib otsuse tegemist, tehakse otsus kõige hiljem esitatud elamisloa taotluse suhtes ja ülejäänud elamisloa taotlused jäetakse läbi vaatamata.
§ 219. Tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmine
(1) Tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui:
1) välismaalasele on keeldutud käesoleva seaduse alusel elamisluba andmast ja välismaalane ei ole esitanud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud välismaalasele eelmise taotluse menetlemise ajal teada;
2) välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa taotluse selleks, et vältida tagasi- või väljasaatmise või väljaandmise täideviimist ning tal on olnud eelnevalt võimalus esitada tähtajalise elamisloa taotlus;
3) välismaalane ei ole esitanud usutavaid tõendeid tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse kohta;
4) välismaalase või seletuste andmiseks kohustatud isiku seletused ei ole järjekindlad, on vastuolulised, ebatõenäolised või ei sisalda olustikulisi või isiklikke asjaolusid;
5) ilmneb haldusmenetluse seaduses sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus või
6) välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.
(2) Tähtajalise elamisloa taotluse võib jätta läbi vaatamata:
1) kui Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 40² lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta;
2) kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 võib jätta kohaldamata, kui välismaalane on Eesti kinnipidamisasutuses viibiv selline kinnipeetav, vahistatu või arestialune, keda ei pea ükski riik kehtiva seaduse alusel oma kodanikuks.
§ 220. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmine
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui ilmneb käesoleva seaduse §-s 219 sätestatud alus.
(2) Kui välismaalase Eesti elukoha andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse, antakse välismaalasele tähtaeg elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks. Elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmata jätmisel jäetakse tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus läbi vaatamata.
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemiseks ettenähtud tähtaega ei ennistata, kui tähtajalise elamisloa kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui välismaalane on esitanud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse käesoleva seaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja jooksul.
(1) Tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse peale võib kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates esitada kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus.
(2) Kui tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise otsustamine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, ei saa vaiet esitada.
(3) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise või andmisest keeldumise, pikendamise või pikendamisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse peale võib välismaalane esitada kaebuse või vaide käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.
(1) Käesoleva seaduse § 210³ lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks erandina andmise otsuse või selle tegemata jätmise peale võib esitada vaide.
(2) Käesoleva seaduse § 210³ lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks erandina andmise otsuse või selle tegemata jätmise peale ega vaideotsuse peale ei saa esitada kaebust halduskohtule.
(1) Välismaalase kohanemisprogrammi, kohanemisprogrammis osalemisse suunamise ning selles osalemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=112062026009 määrusega.
(2) Riik korraldab kohanemisprogrammi sihtasutuse kaudu, mis on loodud eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumise, sealhulgas kohanemise ja keeleõppe toetamiseks. Sihtasutuse asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium.
(3) Kultuuriministeerium teostab järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sihtasutuse üle.
(1) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
1) tähtajalise elamisloa taotlemise, andmise, pikendamise ja kehtetuks tunnistamise korra, tähtajad, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ./dyn=130062026103&id=114012017030 ;
2) käesolevas seaduses sätestatud legaalse sissetuleku ja töötasu määrad ./dyn=130062026103&id=114012017030 ;
3) vanuse alampiiri, millest nooremat isikut ei daktüloskopeerita ./../vaheleht.html ;
4) muud isikud või isikute kategooriad, keda ei daktüloskopeerita ./dyn=130062026103&id=103122015015 ;
5) tähtajalist elamisluba või selle pikendamist taotleva välismaalase daktüloskopeerimise korra ./dyn=130062026103&id=103122015015;113122022001 ;
6) tähtajalise elamisloa vormi ./dyn=130062026103&id=109112018004;128082020008 ;
7) ettevõtluseks tähtajalise elamisloa taotlemisel esitatava äriplaani kirjelduse andmete loetelu ./dyn=130062026103&id=114012017030 ;
8) võõrustamislepingus sisalduvate andmete loetelu ./dyn=130062026103&id=119052018008 ;
9) Eesti Töötukassa loa taotlemise korra ja tähtaja ning taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ./dyn=130062026103&id=125042025019 ;
10) töökohavahetuse registreerimise taotluse esitamise korra, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu ning taotluse esitamise ja läbivaatamise tähtajad ./dyn=130062026103&id=119052026006 .
(1¹) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega käesoleva seaduse § 181 lõikes 7 ja § 192 lõikes 2¹ nimetatud erafondivalitsejale esitatavad nõuded või erafondivalitsejate loetelu.
(1²) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=111042017005 kehtestab määrusega käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud Eesti riigi rahastatavate ja rahvusvaheliselt tunnustatud stipendiumide, riikidevaheliste lepingute, õppeasutuste väliskoostöölepingute ning rahvusvaheliste koostööprogrammide loetelu ja neile esitatavad nõuded.
(1³) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=118012017002;119012024001 kehtestab määrusega tähtajalise elamisloa ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded.
(2) Kehtetu
(3) Tähtajalise elamisloa taotluste, tähtajalise elamisloa pikendamise taotluste, tähtajalise elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluste ja Eestist eemalviibimise registreerimise taotluste menetluste käigus antud haldusaktide ja toimingute, samuti elamisloa ja tööloa kehtetuks tunnistamise menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid töödeldakse elamislubade ja töölubade registris.
§ 226. Välismaalase viibimiskoht ja välismaalasele osutatavad teenused
(1) Välismaalane paigutatakse välismaalase nõusolekul käesoleva seaduse §-s 205 sätestatud järelemõtlemisajaks, kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise ajaks ja nimetatud elamisloa andmisel elamisloa kehtivuse ajaks Sotsiaalkindlustusameti määratud kohta.
(2) Sotsiaalkindlustusamet osutab välismaalasele tema nõusolekul ohvriabi seaduse §-des 17–19 ja 22–25 nimetatud teenuseid.
(3) Välismaalasele teenuste osutamisel arvestatakse alaealiste, saatjata alaealiste, puuetega inimeste, eakate, rasedate, alaealiste lastega üksikvanemate ning piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute erivajadusi.
(4) Saatjata alaealise välismaalase viibimiskoha määramisel ning teenuste osutamisel arvestatakse eelkõige alaealise õiguste ja huvidega. Võimaluse korral ei lahutata üksteisest saatjata alaealisi õdesid ja vendi.
§ 227. Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase esindamine
Saatjata alaealise ja piiratud teovõimega täisealise välismaalase esindamisele käesolevas seaduses sätestatud menetlustes kohaldatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses vastavalt saatjata alaealise või piiratud teovõimega täisealise rahvusvahelise kaitse taotleja või saaja esindamise kohta sätestatut.
(1) Elamislubade ja töölubade registri asutab Vabariigi Valitsus ja registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=122122015048 määrusega.
(2) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste Eestis elamise ja töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu.
(3) Elamislubade ja töölubade registri pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse elamisloa või tööloa andmise, pikendamise, kehtetuks tunnistamise ja taastamise menetluse, elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise menetluse, Eestist eemalviibimise registreerimise menetluse, Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme tähtajalise elamisõiguse andmise ja pikendamise menetluse, Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme alalise elamisõiguse registreerimise menetluse ning kohanemisprogrammiga seotud toimingu kohta järgmisi andmeid:
1) välismaalase üldandmed;
2) välismaalase isanimi, sünnikoht, rahvus ning isikut tõendava dokumendi ja riskiprofiili andmed;
3) välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;
4) välismaalase perekonnaseisuandmed;
5) välismaalase eluloolised andmed;
6) välismaalase terviseseisundi andmed;
7) välismaalase hariduse ja õppimise andmed;
8) välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
9) välismaalase ülalpidamise ja legaalse sissetuleku andmed;
10) välismaalase organisatsiooni kuulumise andmed;
11) välismaalase kriminaalkorras karistamise andmed;
12) välismaalase ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise andmed, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise andmed ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise ja töötamise andmed;
13) välismaalase kuritegelikku või terroristlikku ühendusse või äärmusrühmitusse kuulumise andmed, terroristliku ühenduse või äärmusrühmituse kontrolli all oleval alal viibimise andmed, tulirelva või lõhkematerjaliga kokkupuutumise andmed ning inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemise andmed;
14) elamisloa või elamisõiguse taotlemise alus ja soovitud kehtivusaeg ning välismaalase elamisloa või elamisõiguse andmed teises riigis;
15) välismaalase esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;
16) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, ja Euroopa Liidu kodaniku sellekohane kinnitus;
17) andmed, kas välismaalane on Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja abikaasa või registreeritud elukaaslane;
18) andmed, kas välismaalane on rahvusvahelise kaitse saaja teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
19) välismaalase pere- ja leibkonnaliikme ning lähedase sugulase üldandmed, sünnikoht ja perekonnaseisuandmed ning seos välismaalasega;
20) välismaalase Eestist eemalviibimise andmed;
21) andmed, kas välismaalane on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu välisriigis elamispinna või Eestist lahkumiseks toetust;
22) andmed, kas taotleja on kantud „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil” artikli 2 punktis 3 märgitud, täpsustatud ja Eesti heakskiidetud nimekirja;
23) välismaalase usuline kuuluvus, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana;
24) taotlusega seotud muu oluline teave, mida välismaalane peab oluliseks esitada;
25) kutsuja üldandmed ja riskiprofiili andmed;
26) andmed spordialaliidu nõusoleku kohta;
27) kutsuja perekonnaseisuandmed;
28) kutsuja esindaja esindusõiguse ja kontaktisiku andmed;
29) kohanemisprogrammi suunamise ja selles osalemise andmed;
30) menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed.
(3¹) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15⁵ tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud elamislubade ja töölubade registrisse.
(4) Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib elamislubade ja töölubade registri andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise seadusliku aluse olemasolu ja Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise tingimuste kohta.
(4¹) Elamislubade ja töölubade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(4²) Elamislubade ja töölubade registri põhimääruses sätestatakse elamislubade ja töölubade registri pidamise kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) andmekogudevaheline andmevahetus;
4) vastutava töötleja ülesanded;
5) volitatud töötleja ja tema ülesanded;
6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
8) muud korralduslikud küsimused.
(4³) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse elamislubade ja töölubade registrist viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist.
(4⁴) Elamislubade ja töölubade registri andmeid säilitatakse alaliselt. Andmete säilitamise lühemad tähtajad sätestatakse elamislubade ja töölubade registri põhimääruses.
(5) Elamislubade ja töölubade registris töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida elamisloa ja elamisõiguse kehtivust, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
(1) Tähtajalise elamisloa alast teabevahetust Euroopa Liidu liikmesriikidega korraldab Siseministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabevahetust korraldava asutuse määrab ning teabevahetuse korra, ulatuse ja tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Eesti võtab tagasi välismaalase, kellele on käesoleva seaduse § 162 lõike 1, § 182 lõike 1 või § 190¹⁴ kohaselt antud tähtajaline elamisluba ja see on kehtetuks tunnistatud või selle kehtivusaeg on lõppenud teises Euroopa Liidu liikmesriigis ettevõttesisese üleviimise, teadustöö tegemise või õppimise ajal.
(2) Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja ja tema perekonnaliige, kellel on Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja perekonnaliikme elamisluba, võivad teise Euroopa Liidu liikmesriigi nõudmisel pöörduda viivitamata Eestisse tagasi, kui:
1) teine Euroopa Liidu liikmesriik ei anna Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdajale Euroopa Liidu sinist kaarti või
2) Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusaeg on lõppenud või see on tunnistatud kehtetuks teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse läbivaatamise ajal.
(3) Kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on Eesti rahvusvahelise kaitse saaja ning teine Euroopa Liidu liikmesriik keeldub tema Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest või tunnistab selle kehtetuks ja otsustab saata ta riigist välja, võivad tema ja tema perekonnaliige pöörduda Eestisse tagasi.
Pikaajalise elaniku elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse saabumiseks ja tähtajatult Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.
§ 231. Pikaajalise elaniku elamisloaga välismaalase õigused
(1) Pikaajalise elaniku elamisluba annab välismaalasele nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 016, 23.01.2004, lk 44–53) III peatükis sätestatud õigused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
1)
2) Eestis elava Eesti kodaniku või Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase kuni viieaastase lapse suhtes, kui lapsele antakse pikaajalise elaniku elamisluba;
3) käesoleva seaduse § 232 lõikes 5 sätestatud tingimustel antud Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase suhtes.
(3) Eestis pikaajalise elaniku elamisluba omav välismaalane ei vaja Eestis töötamiseks ja ettevõtlusega tegelemiseks eraldi luba.
§ 232. Pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimused
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa võib anda välismaalasele, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on elanud Eestis elamisloa alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist;
2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või Eesti Vabariigi välislepingu tähenduses;
5) ta on täitnud integratsiooninõude;
6) tema elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse ja
7) tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1–3 ei kohaldata Eestis elava Eesti kodaniku või Eestis elava ja Eesti pikaajalise elaniku elamisluba omava välismaalase alla 15-aastase lapse suhtes.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõude asemel võib Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase suhtes kohaldada nõuet, et ta on vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist elanud Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Euroopa Liidu liikmesriikides vähemalt viis aastat, sealhulgas viimased kaks aastat Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimuse täitmisel arvatakse vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamisele eelneva Eestis elamise aja hulka vahetult enne rahvusvahelise kaitse saamisele eelnenud rahvusvahelise kaitse taotlejana elamise aeg ja rahvusvahelise kaitse saajana Eestis elamise aeg.
(2³) Kui rahvusvahelise kaitse saaja on viibinud teises Euroopa Liidu liikmesriigis ebaseaduslikult, ei arvestata eelneva Eestis elamise aja hulka seda Eestis elamise perioodi, mis eelnes teises liikmesriigis ebaseaduslikule viibimisele. Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas lõikes sätestatust teha erandeid humaansetel põhjustel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud elamisloa alusel elamise nõuet ja punkti 2 ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse või kes on saanud ekslikult Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi, kuue kuu jooksul, arvates Eesti kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on esitanud Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või võltsitud dokumente.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–6 sätestatud tingimusi ei kohaldata välismaalase suhtes, kes on asunud Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ning kes on elanud ja elab faktiliselt Eestis ning ei ole siit lahkunud elama mõnda teise riiki ning kelle Eestis elamine ei kahjusta Eesti riigi huve.
§ 232¹. Pikaajalise elaniku elamisluba Eestis sündinud alaealisele lapsele
(1) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega Eestisse elama, saab pikaajalise elaniku elamisloa, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti pikaajalise elaniku elamisluba.
(2) Alla 15-aastane laps saab pikaajalise elaniku elamisloa, kui tema vanemale, kelle juurde elama asumiseks talle elamisluba anti, antakse pikaajalise elaniku elamisluba.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud elamisloast loobumiseks on ühise hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus enne lapse üheaastaseks saamist.
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava Eestis elamise perioodi hulka arvatakse Eestist ajutine eemalviibimine, mis ei ületa kuut järjestikust kuud ja kokku kümmet kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.
(1¹) Euroopa Liidu sinist kaarti omavale välismaalasele pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutava Eestis elamise perioodi hulka arvatakse Euroopa Liidu liikmesriikidest ajutine eemalviibimine, mis ei ületa 12 järjestikust kuud ja kokku 18 kuud viimase viie aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist.
(2) Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aeg võetakse pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks vajaliku viibimisperioodi arvestamisel arvesse pooles ulatuses, kui välismaalane on saanud hiljem elamisloa muul alusel.
(3) Kui välismaalase Eestist eemalviibimine viimase viie aasta jooksul on kestnud kauem kui kuus kuud järjest ja kokku kümme kuud viimase viie aasta jooksul ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema eemalviibimise lugenud põhjendatuks, pikeneb pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks nõutud püsivalt Eestis elamise periood eemalviibitud aja võrra, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lubatud aega.
(1) Välismaalane, kes taotleb pikaajalise elaniku elamisluba, peab oskama eesti keelt vähemalt algtasemel – keeleoskustase B1 või sellele vastav tase.
(2) Integratsiooninõuet ei pea täitma:
1) alla 15-aastane välismaalane;
2) üle 65-aastane välismaalane ja
3) täisealine piiratud teovõimega välismaalane.
(3) Eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses sätestatud tingimustel.
(4) Eesti keele eksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.
(1) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit, vabastatakse sellest.
(2) Välismaalane, kes terviseseisundi tõttu pole püsivalt võimeline sooritama eesti keele tasemeeksamit täies ulatuses, teeb eesti keele tasemeeksami sellises ulatuses ja viisil, mida tema terviseseisund võimaldab.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul otsustab välismaalase osalise või täieliku vabastamise eesti keele tasemeeksami sooritamisest ekspertkomisjon.
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest võib keelduda, kui:
1) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
2) välismaalane on esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või kasutanud pettust pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel või
3) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud.
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldutakse, kui:
1) välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks;
2) välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa kaaluka avaliku huvi korral;
3) välismaalane ei vasta käesolevas seaduses sätestatud pikaajalise elaniku elamisloa andmise tingimustele;
4) välismaalasel on enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist kehtiv tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ja tema suhtes ilmneb nimetatud seaduses sätestatud välismaalase pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus.
(3) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise korral põhjusel, et isik kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule või et ta on esitanud pikaajalise elaniku elamisloa taotlemisel valeandmeid või kasutanud pettust või välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud, kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
(4) Pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumisel põhjusel, et isik kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 124 sätestatut.
§ 238. Pikaajalise elaniku elamisloa taastamise tingimused
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel Eestist või teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest eemalviibimise tõttu või pikaajalise elaniku staatuse saamise tõttu Euroopa Liidu liikmesriigis võib taastada välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa, kui ta vastab järgmistele tingimustele:
1) ta on elanud Eestis tähtajalise elamisloa alusel vähemalt kaks aastat vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist;
2) tal on kehtiv tähtajaline elamisluba;
3) tal on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
4) ta on kindlustatud isik ravikindlustuse seaduse või välislepingu tähenduses ja
5) tema puhul ei esine pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid.
(2) Pikaajalise elaniku elamisloa taastamiseks nõutava Eestis elamise perioodi hulka arvatakse Eestist ajutine eemalviibimine, mis ei ületa kokku nelja kuud viimase kahe aasta jooksul vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taastamise taotluse esitamist.
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg lõpeb:
1) välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või taastamisel;
2) välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel või
3) välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral.
(2) Välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse andmisel või taastamisel omandab isik Euroopa Liidu kodaniku alalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses.
(1) Pikaajalise elaniku elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või kasutanud pettust;
2) välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule;
3) välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
4) välismaalasel on olnud vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotlemist kehtiv tähtajaline elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ja tema suhtes ilmneb nimetatud seaduses sätestatud välismaalase pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi lõppemise või kehtetuks tunnistamise alus.
(2) Pikaajalise elaniku elamisluba tunnistatakse kehtetuks:
1) välismaalase isikliku sooviavalduse alusel;
2) kui välismaalane viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike kaksteist järjestikust kuud;
3) kui välismaalane on saanud pikaajalise elaniku staatuse teises Euroopa Liidu liikmesriigis;
4) kui välismaalase eemalviibimine Eestist on kestnud vähemalt kuus järjestikust aastat;
5) kui välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba kui endisel Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis elanud isikul, viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike 24 järjestikust kuud või
6) kui välismaalasel on pikaajalise elaniku elamisluba, mis on antud talle kui endise Euroopa Liidu sinise kaardi alusel Eestis elanud isiku perekonnaliikmele, ja ta viibib väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike 24 järjestikust kuud.
(3) Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel põhjusel, et välismaalane on pikaajalise elaniku elamisloa saamiseks esitanud valeandmeid või kasutanud pettust või välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule või välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud, kaalutakse välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskust või laadi või asjaomase isikuga seotud ohte, võttes arvesse välismaalase Eestis elamise kestust, välismaalase vanust, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemeid Eesti ja päritoluriigiga.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 sätestatud asjaolud ei ole elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks, kui Politsei- ja Piirivalveamet on välismaalase Eestist eemalviibimise lugenud põhjendatuks.