(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
1) välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;
2) välismaalane on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik;
3) välismaalasel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba omamata;
4) töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
5) töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
6) teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ning teadus- ja arendusasutus on temaga sõlminud võõrustamislepingu, või töötamine akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
7) erialane tegevus sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel;
8) töötamine Eestis registreeritud avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil;
9) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses;
10) välismaalasel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba;
11) välismaalane on omandanud Eestis neljanda või viienda taseme kutseõppes kutsehariduse või rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes kõrghariduse;
12) töötamine iduettevõttes.
13)
(2) Töötamiseks tähtajalise elamisloa võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata:
1) eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
2) Eesti äriregistrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali (edaspidi käesolevas alljaotises eraõiguslik juriidiline isik) juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil;
3) tippspetsialistina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus.
4) töötamiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud valdkonnas;
5) töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 190¹⁴ alusel;
6) töötamiseks kasvuettevõttes;
7) lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 176² lõike 1 alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti äriregistrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks täisühingu ja usaldusühingu osanikule, osaühingu, aktsiaseltsi, sihtasutuse ja tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmele, mittetulundusühingu juhatuse liikmele, prokuristile, likvideerijale, pankrotihaldurile, audiitorile, revidendile, revisjonikomisjoni liikmele ja välismaa äriühingu filiaali juhatajale.
(4) Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eesti äriregistrisse kantud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähemalt 12 kuud ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) äriühingul on vähemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud investeering teise Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi;
2) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas;
3) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud nõuet, et äriühing peab olema kantud Eesti äriregistrisse vähemalt 12 kuud, ei kohaldata, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot.
(5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud äriühing peab ühe aasta möödumisel elamisloa andmise päevast arvates täitma vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimustest.
(6) Kehtetu
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest.
(8) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata töötamiseks valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.
(9) Käesoleva seaduse §-s 176² nimetatud uue tähtajalise elamisloa võib anda üks aasta pärast eelmise §-s 176² nimetatud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist.
§ 181¹. Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil andmise täiendavad tingimused
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) eraõiguslik juriidiline isik on kantud Eesti äriregistrisse vähemalt kuus kuud enne elamisloa taotluse esitamist;
2) eraõiguslikul juriidilisel isikul on olnud vähemalt kuue kuu jooksul enne elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis;
3) eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil eraõigusliku juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.
(2) Äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, peab olema vähemalt kuue kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis.
§ 181². Tähtajalise elamisloa töötamiseks saanud välismaalase Eestis töötamise erisused
(1) Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
§ 181³. Renditöötajana töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise erisused
Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks renditöötajana, võib asuda tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi.
§ 182. Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil
(1) Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil antakse, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ja kui:
1) teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud või
2) õppeasutusel on kehtiv institutsionaalne akrediteering või
3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse põhitegevusalaks on teadus- ja arendustöö ja
4) välismaalase ning käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud asutuse vahel on sõlmitud võõrustamisleping teadus- või uurimistöö tegemiseks.
(2) Võõrustamislepingut ei pea sõlmima juhul, kui töölepingu sõlmimisel välismaalase ning teadus- ja arendusasutuse vahel on järgitud käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud tingimusi ning tööleping sisaldab käesoleva seaduse § 224 lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmeid.
(1) Teadus- ja arendusasutus võib võõrustamislepingu sõlmida, kui:
1) välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
2) välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust, ja
3) on olemas rahalised vahendid teadusliku tegevuse jaoks, milleks välismaalasele elamisluba taotletakse.
(2) Võõrustamislepingu sõlmimisega võtab teadus- ja arendusasutus endale käesolevas alljaotises sätestatud tööandja kohustused.
(1) Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat, kui:
1) uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise taotluse ning
2) Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva seaduse §-des 176–181³, 182, 183 ja 190¹–190⁷ sätestatud elamisloa andmise tingimustele, ning registreerinud töökohavahetuse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tööandja vahetamist tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei võimaldata välismaalasele, kui:
1) tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või
2) ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.
(3) Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama käesoleva seaduse § 176² lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ning ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust, kui:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused ei ole täidetud või
2) välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on täitunud enne töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist.
(5) Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui ta on käesoleva seaduse § 40² lõike 1 alusel hinnanud välismaalase kutsuja ebausaldusväärseks.
(1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184¹ kohaselt.
(2) Käesoleva seaduse § 184¹ ei kohaldata, kui:
1) muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning
2) uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded.
§ 185. Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas kindlaks määratavad tingimused
(1) Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht.
(2) Kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks füüsiline või juriidiline isik, kelle juures Eestis teenust osutatakse.
(2¹) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana, määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks ka kasutajaettevõtja.
(2²) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks, määratakse tähtajalises elamisloas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele kindlaks ka Eestis registreeritud vastuvõttev üksus.
(3) Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
(4) Kehtetu
(5) Kui välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 184¹ lõike 1 alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimustega.
(6) Kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184² lõike 1 alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uuel töökohal töötamise tingimustega.
§ 186. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Erandina käesoleva seaduse §-des 119 ja 132 sätestatud tähtajast võib käesoleva seaduse §-s 189¹ sätestatud juhul tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil anda lühemaks ajaks kui kuni viis aastat ja seda pikendada lühemaks ajaks kui kuni kümneks aastaks.
(4) Kehtetu
(5) Käesoleva seaduse § 176² alusel antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata.
§ 187. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendavad tingimused
(1) Töötamiseks antud tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega.
(2) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel peab taotleja olema omandanud eesti keele oskuse vähemalt A2-tasemel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata välismaalase suhtes, kes taotleb:
1) käesoleva seaduse § 182 alusel töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil antud tähtajalise elamisloa pikendamist;
2) käesoleva seaduse § 190¹ alusel antud Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamist;
3) käesoleva seaduse § 190¹⁴ alusel ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist või
4) töötamiseks akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses antud tähtajalise elamisloa pikendamist.
§ 188. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused
(1) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui:
1) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust või
2) elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte:
1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 181² lõike 1 alusel;
2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 184¹ lõike 1 alusel;
3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184² alusel;
4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181³ alusel;
5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;
6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 189³ lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.
(3) Kehtetu
§ 189. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
(1) Töötamiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust või
2) elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte:
1) välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 181² lõike 1 alusel;
2) välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 184¹ lõike 1 alusel;
3) välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184² alusel;
4) välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181³ alusel;
5) välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;
6) välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 189³ lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal.
(3) Kehtetu
§ 189¹. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
1) Töötamiseks tähtajalise elamisloa, mis antakse eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil, andmisest või pikendamisest võib keelduda või elamisloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane ei tõenda eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse, partnerite või rahaliste allikate usaldusväärsust;
2) välismaalase selgitused eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse kohta ei ole veenvad või on vastuolulised;
3) välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
4) välismaalane ei tõenda, kuidas aitab eraõigusliku juriidilise isiku tegevus kaasa töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
5) välismaalase või eraõigusliku juriidilise isiku senine tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga;
6) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.
(1) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku:
1) kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta;
2) kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat.
(2) Kui välismaalane on tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks.
(3) Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajale:
1) kuni kolm kuud, kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku §-s 133, 133¹, 133², 133³, 138, 138¹, 139, 140 või 175 või § 260¹ lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu;
2) töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötaoleku ajal;
3) Eesti Töötukassa loa taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötaoleku ajal.
(4) Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 või 2 kohaselt.
(5) Töötaoleku alguseks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva.
(1) Tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
(1¹) Kui välismaalane vahetab käesoleva seaduse § 184¹ lõike 1 alusel tööandjat, kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates.
(2) Teadus- ja arendusasutuse kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 180 päeva pärast teadus- ja arendusasutuse poolt käesolevas seaduses sätestatud teadus- ja arendusasutuse teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist.
Euroopa Liidu sinine kaart on elamisluba töötamiseks, mis antakse välismaalasele Eestis elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal.
Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mille tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon.
(1) Kõrgem kutsekvalifikatsioon käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu sinise kaardi taotlemiseks vajalik kvalifikatsioon, mille omandamiseks ettenähtud nominaalne õppeaeg on vähemalt kolm aastat ja mida kinnitavad kõrgharidust tõendav dokument või kõrgema tasandi kutseoskused.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgharidus peab vastama vähemalt kõrgharidustaseme esimesele õppeastmele kõrgharidusseaduse tähenduses või Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kuuendale tasemele.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgema tasandi kutseoskused on kutsealal omandatud teadmised, oskused ja pädevus, mida kinnitab nõutud aastate pikkune erialase töö kogemus, mida peetakse Euroopa Liidu sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrgharidust tõendavale dokumendile vastavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Kutsealana käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883 I lisas nimetatud kutseala.
(2) Kui välismaalane taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti tööle asumiseks reguleeritud ametikohal või kutsealal, hinnatakse välismaalase kutsekvalifikatsiooni välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleeriva seaduse alusel.
(3) Kui välismaalane taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti tööle asumiseks reguleerimata ametikohal või kutsealal, hindab tema kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust haridusseaduse § 28¹ lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks pädev asutus.
(4) Välismaalase poolt Euroopa Liidu sinise kaardi taotlusele lisatud töökogemust kinnitavaid dokumente, mis on vajalikud kõrgema kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks, hindab Politsei- ja Piirivalveamet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide hindamiseks taotluse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleeriva seaduse alusel nimetatud pädevale asutusele.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja välismaalase kõrgharidust tõendavate dokumentide hindamiseks haridusseaduse § 28¹ lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks pädevale asutusele.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul hinnatakse välismaalase kvalifikatsiooni vastavust nõuetele enne, kui välismaalane esitab Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse.
§ 190⁴. Euroopa Liidu sinise kaardi suhtes kohaldatavad sätted
Euroopa Liidu sinise kaardi andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse töötamiseks antava elamisloa alast regulatsiooni, arvestades käesolevas alljaotises sätestatud erisusi.
(1) Euroopa Liidu sinise kaardi võib anda välismaalasele töötamiseks üksnes sellisel töökohal, millel töötamiseks on nõutav kõrgem kutsekvalifikatsioon.
(2) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja võib alustada tööd hiljemalt 30 päeva möödumisel pärast Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse esitamist.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esineb puudusi, võib teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja alustada tööd hiljemalt 30 päeva möödumisel pärast puuduste kõrvaldamist.
Euroopa Liidu sinise kaardi andmiseks peab tööandja sõlmima enne elamisloa taotluse esitamist välismaalasega vähemalt kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või tegema tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle võtma kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud töökohale.
(1) Tööandja on kohustatud maksma Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.
(2) Tööandja on kohustatud maksma Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega, järgmistel juhtudel:
1) töötamine tippjuhina või keskastmejuhina;
2) töötamine loodus- või tehnikateaduse tippspetsialistina;
3) töötamine tervishoiu tippspetsialistina;
4) töötamine pedagoogikaspetsialistina;
5) töötamine äri- või haldusspetsialistina;
6) töötamine info- või kommunikatsioonispetsialistina või
7) töötamine õigus-, kultuuri- või sotsiaalvaldkonna spetsialistina.
§ 190¹⁰. Erisus Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest
(1) Euroopa Liidu sinine kaart tunnistatakse kehtetuks, kui tööandja ettevõte on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist.
(2) Kehtetu
(3) Kui Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei tunnistata tema Eesti Euroopa Liidu sinist kaarti kehtetuks enne, kui teine Euroopa Liidu liikmesriik on teinud otsuse talle Euroopa Liidu sinise kaardi andmise kohta.
§ 190¹¹. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajast
(1) Kui välismaalasele antakse Euroopa Liidu sinine kaart, määratakse selle kehtivusaeg kolme kuu võrra pikem kui tööandja tagatud töötamise aeg, arvestades, et Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat ja kolme kuud.
(2) Euroopa Liidu sinist kaarti võib pikendada kuni neljaks aastaks ja kolmeks kuuks korraga.
§ 190¹². Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest
(1) Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) selle valdaja on Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusaja esimese 12 kuu jooksul asunud tööle teise tööandja juurde, kellel ei olnud Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega.
2)
3)
(2) Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest võib keelduda või tunnistada selle kehtetuks, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdajale on selle kehtivusajal määratud toimetulekutoetus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel hinnatakse Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja legaalse sissetuleku piisavust selle liigi ja regulaarsuse põhjal ning perekonnaliikmete arvu ja panust leibkonna sissetulekusse.
(4) Enne, kui keeldutakse Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks põhjusel, et tööandja vastab käesoleva seaduse § 180 lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud alusele või Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja ei vasta § 190³ lõikes 1 sätestatud kõrgema kutsekvalifikatsiooni nõudele või kollektiivlepingus kokkulepitud tingimused ei ole täidetud, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet sellest Euroopa Liidu sinise kaardi valdajat ja annab talle käesoleva seaduse nõuetele vastava töökoha leidmiseks:
1) vähemalt kolmekuulise tähtaja, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on töötanud kuni kaks aastat;
2) vähemalt kuuekuulise tähtaja, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on töötanud vähemalt kaks aastat.
(5) Euroopa Liidu sinist kaarti võib pikendada või jätta selle kehtetuks tunnistamata, kui ajutiselt, kuid kõige kauem 12 kuud, haiguse, puude või lapsehoolduspuhkuse tõttu:
1) puudub Euroopa Liidu sinise kaardi valdajal tööleping kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks;
2) ei vasta Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja töötasu suurus käesoleva seaduse §-s 190⁷ sätestatule.
§ 190¹³. Erisus Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes
Kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa Liidu sinist kaarti omav välismaalane taotleb Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti, on tema Eestis viibimine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni.
Tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks on elamisluba töötamiseks, mis antakse välismaalasele, kes viiakse töötamise või praktika eesmärgil ettevõtjasiseselt üle Eestisse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknevast äriühingust vastuvõtvasse üksusesse.
(1) Välismaalane, kelle elukoht on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki, esitab taotluse Eestisse ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja elamisloa saamiseks juhul, kui Eestis kavandatud viibimisaeg on kõige pikem kogu Euroopa Liidus kavandatud ettevõtjasisesest üleviimise ajast.
(2) Kui Eestis kavandatud viibimisaeg on vähemalt võrdne teises Euroopa Liidu liikmesriigis kavandatud töötamisajaga, võib välismaalane esitada taotluse Eestile, kui Eesti on esimene liikmesriik, kus ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töötamist alustab.
§ 190¹⁶. Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa suhtes kohaldatavad sätted
(1) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse töötamiseks antava elamisloa regulatsiooni, arvestades käesolevas alljaotises sätestatud erisusi.
(2) Vastuvõtvale üksusele laienevad käesolevast seadusest tulenevad tööandja õigused, kohustused ja vastutus.
(3) Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks, kui see vastab töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.
(4) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töösuhte kohta sõlmitud lepingule kohaldatava õiguse valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust.
1) Tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks võib anda välismaalasele, kes töötab ettevõtjasisese üleviimise raames äriühingus:
1) spetsialistina, kui tal on vastuvõtva üksuse tegevusvaldkondade, töövõtete või juhtimise alased eriteadmised ning vastav kvalifikatsioon;
2) juhtivtöötajana, kui ta allub vastuvõtva üksuse juhatuse või nõukogu kontrollile ning juhib Eestis asutatud äriühingut, osakonda või selle allüksust;
3) praktikandina, kui ta omab akadeemilist kraadi ning praktika eesmärk on äritegevuse korralduse või meetoditega seotud väljaõppe saamine.
1) Tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks võib anda, kui:
1) vastuvõttev üksus kuulub väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki asuva äriühinguga samasse kontserni või on äriühingu filiaal;
2) ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal on väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva äriühinguga tööleping, mille alusel kohustub vastuvõttev üksus isiku tööle võtma vastavalt töölepingus kindlaks määratud tingimustele;
3) ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja on vahetult enne äriühingu üleviimist töötanud äriühinguga samasse kontserni kuuluvas äriühingus või äriühingu filiaalis juhtivtöötajana või spetsialistina vähemalt 12 kuud järjest ning praktikandina vähemalt kuus kuud järjest.
(1) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale kohaldatakse järgmisi Eestis kehtestatud töötingimusi:
1) tööaeg;
2) puhkeaeg;
3) töötasu ja ületunnitöö hüvitamine;
4) põhipuhkuse kestus;
5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused.
(2) Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted. Käesolevas lõikes nimetatud nõuete täitmise tagab käesoleva seaduse § 190¹⁴ alusel töötamise korral vastuvõttev üksus.
§ 190²⁰. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajast
1) Tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks antakse kokku kõige kauemaks:
1) töötamiseks praktikandina kuni üheks aastaks;
2) töötamiseks juhtivtöötajana või spetsialistina kuni kolmeks aastaks.
Tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks võib pikendada praktikantide puhul kuni käesoleva seaduse § 190²⁰ punktis 1 ning juhtivtöötajate ja spetsialistide puhul kuni käesoleva seaduse § 190²⁰ punktis 2 nimetatud tähtaja saabumiseni.