§ 150¹. Eestis sündinud alaealisele lapsele antav tähtajaline elamisluba
(1) Alaealine laps, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega Eestisse elama, saab tähtajalise elamisloa, et asuda elama Eestis elava vanema juurde, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti tähtajaline elamisluba.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud elamisloast loobumiseks on ühise hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus enne lapse üheaastaseks saamist.
§ 151. Lähedase sugulase registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue
(1) Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis.
(2) Elamisloa taotlemisel elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõuet, kui välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos.
§ 151¹. Erisus elamisloa andmise ja pikendamise tingimustest
Kui välismaalane taotleb elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba, ei kohaldata elamisloa andmise ja pikendamise tingimusena käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud tegeliku elukoha ning §-s 121 ja § 129 lõikes 3 nimetatud elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõuet.
§ 152. Välismaalase hooldus- ja ravikulude kandmise nõue
Kui elamisluba on antud täisealisele lapsele elama asumiseks Eestis elava vanema juurde, vanemale või vanavanemale elama asumiseks Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde või eestkostetavale elama asumiseks Eestis elava eestkostja juurde, on lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, kohustatud kandma välismaalase hooldus- ja ravikulud.
Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
(1) Tähtajalise elamisloa andmisel alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde arvestatakse eelkõige lapse õiguste ja huvidega.
(2) Tähtajalist elamisluba ei anta, kui lapse Eestisse elama asumine kahjustab tema õigusi ja huve ning tema õiguslik, majanduslik või sotsiaalne seisund võib Eestisse elama asumisel halveneda.
(3) Ühise hooldusõiguse korral on elamisloa andmiseks nõutav teise vanema nõusolek.
(3¹) Ühise hooldusõiguse korral ei ole Eestis sündinud alaealisele lapsele käesoleva seaduse § 150¹ lõikes 1 sätestatud tähtajalise elamisloa saamiseks nõutav teise vanema nõusolek,
(4) Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega.
(5) Kui alaealine laps on saanud elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja saab elamisloa kehtivusajal täisealiseks, kehtib tema elamisluba selle kehtivusaja lõppemiseni.
(6) Pärast täisealiseks saamist võib välismaalasele, kes on alaealisena saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde, anda elamisloa, mille tingimused ja kehtivus ei ole seotud lähedase sugulasega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. Nimetatud juhul kohaldatakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisel elamisloa andmise tingimusi ja nõudeid, mis peavad olema täidetud tähtajalise elamisloa saamiseks mis tahes alusel.
§ 155. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
Kui tähtajaline elamisluba antakse elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on tähtajaline elamisluba, ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada selle lähedase sugulase, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega.
§ 155¹. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest
(1) Kui alaealine laps on käesoleva seaduse § 150 lõike 1 punkti 1 alusel või § 150¹ lõike 1 alusel saanud tähtajalise elamisloa, et asuda elama Eestis elava vanema juurde, ja vanema tähtajalist elamisluba pikendatakse või talle antakse uus tähtajaline elamisluba, siis pikeneb alaealise lapse elamisloa kehtivusaeg vanema elamisloa kehtivusaja lõpuni.
(2) Ühise hooldusõiguse korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tähtajalise elamisloa kehtivusaja pikendamiseks nõutav teise vanema nõusolek.
§ 155². Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine
Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde seoses sellega, et tema lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja lähedane sugulane on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui lähedane sugulane on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.
§ 156. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused
1) Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui:
1)
2) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta välismaalase ülalpidamist Eestis või
3) lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, puudub registreeritud elukoht või tegelik eluruum.
(1) Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
(2) Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest täisealiseks saamise tõttu, kui ta on vanema ülalpeetav.
(3) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis.
§ 158. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
(1) Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1)
2) lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta välismaalase ülalpidamist Eestis või
3) lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, puudub registreeritud elukoht või tegelik eluruum.
(2) Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle lähedase sugulase elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.
(1) Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
(2) Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde, ei tunnistata tema elamisluba kehtetuks täisealiseks saamise tõttu.
(3) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis.
§ 161. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud elamisloa nõuetest
Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja elamisloa andmise alus on ära langenud, kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 210¹ ja 210² sätestatut kohaldamata.
§ 161¹. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisluba taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes
Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase lähedase sugulase Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde.
§ 162. Õppeasutusele ja vabatahtlikule teenistusele esitatavad nõuded
(1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele:
1) õppimiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
2) pedagoogilisel või muul õppeotstarbelisel eesmärgil praktikal osalemiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis või gümnaasiumis;
3) ettevalmistuskursustel osalemiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
4) riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks;
5) vabatahtlikuks teenistuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või -programmi raames;
6) õppimiseks välislepingu alusel asutatud õppeasutuses või Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuses.
(2) Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud institutsionaalselt akrediteeritud õppeasutuses võib anda:
1) esimese või teise astme õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses;
2) doktoriõppe läbimiseks kõrgharidusseaduse § 8 tähenduses.
1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks järgmistel tingimustel:
1) praktika on seotud omandatava haridusega;
2)
3) välismaalase ja praktikat läbiviiva asutuse vahel on sõlmitud praktikaleping.
1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks järgmistel tingimustel:
1) välismaalase tegevus noorteprojekti või -programmi raames ei tohi olla töötamine käesoleva seaduse mõistes, sealhulgas ei tohi välismaalane saada tegevuse eest tasu;
2) asutus või ühing, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, kannab välismaalase ülalpidamiskulud Eestis elamise ajal;
3) asutus või ühing, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, on sõlminud kindlustuslepingu, mis kataks kõik välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulud, ja
4) välismaalase ja asutuse või ühingu vahel, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, on sõlmitud vabatahtliku teenistuse leping.
1) Välismaalase ja asutuse või ühingu vahel, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, sõlmitud vabatahtliku teenistuse lepingust peavad nähtuma järgmised andmed:
1) välismaalase tööülesanded;
2) tööülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimused;
3) välismaalase tööaeg;
4) vahendid reisi-, elamis- ja majutuskulude katmiseks ning taskurahaks kogu Eestis viibimise ajal ja
5) vajaduse korral välismaalasele vabatahtliku teenistuse paremaks sooritamiseks antav koolitus.
(1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda, kui välismaalase riigis viibimise eesmärk on kõrgharidustaseme õppekava või välislepingu alusel asutatud õppeasutuse õppekava või Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuse täienduskoolituse alusel õppimine ja tema õppekeele oskus on piisav.
(2) Välismaalase õppekeele oskus loetakse piisavaks, kui see vastab õppeasutuse kehtestatud õppekeele taseme miinimumnõuetele või kui välismaalane asub süvendatult riigikeelt õppima.
(3) Välismaalase õppekeele oskuse piisavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026103&id=13363300 määrusega.
Õppimiseks elamisloa andmise, selle omamise ja pikendamise tingimuseks oleva piisava legaalse sissetuleku nõude võib täita ka käesoleva seaduse §-s 9 nimetamata sissetulekuga.
§ 169. Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu tõendamise nõue
Välismaalane, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes taotleb tähtajalist elamisluba õppimiseks, peab täiendavalt tõendama Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu.
(1) Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kehtivusajaga kuni õppekava nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus.
(2) Tähtajalist elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või kui õppekava nominaalaeg on lõppenud, siis õppimise eeldatava kestuse lõpuni.
(3) Kehtetu
Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, on alaealise välismaalase esindamise õigus tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud menetlustes, kui välismaalase seaduslik esindaja ei viibi Eestis.
§ 172¹. Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise täiendav alus
Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on põhjust kahelda õppeasutuse, kuhu õppima asumiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, praktikat läbiviiva asutuse, rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni, kes välismaalase praktikat Eestis vahendab, või asutuse või ühingu, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks tähtajalist elamisluba taotletakse, usaldusväärsuses.
§ 173. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendav alus
(1) Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse.
(2) Välismaalase suhtes, kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks doktoriõppes, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppekava nõutavas ulatuses täitmata jätmist elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena.
§ 173¹. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine
Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud.
(1) Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, praktikat läbiviival asutusel, rahvusvahelisel üliõpilasorganisatsioonil, kes välismaalase Eestisse praktikale vahendas, ja asutusel või ühingul, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
(2) Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 162 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel praktikal osalemiseks, lõpevad kutsuja kohustused, kui välismaalasele antakse elamisluba muul alusel või 180 päeva pärast praktikandiga sõlmitud lepingu lõppemist.
§ 175. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötamise tingimused
Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib Eestis töötada selleks eraldi luba omamata tingimusel, et tema töötamine ei takista õppimist.
§ 176. Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk ja andmise lisatingimused
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi.
(2) Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eesti äriregistrisse kantud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:
1) tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik;
2) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.
(4) Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:
1) välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses;
2) välismaalane asub tööle õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses.
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele ka töötamiseks renditöötajana kasutajaettevõtja juures töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses.
(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui:
1) tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;
2) tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;
3) tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.
(2¹) Kehtetu
(3) Kehtetu
(1) Tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks võib kuni kaheks aastaks anda välismaalasele, kui:
1) ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;
2) töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise;
3) tööandja on usaldusväärne;
4) tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul käesoleva seaduse §-s 107 sätestatud nõuetele vastavat töötasu.
(2) Tööandja usaldusväärsuse hindamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 180 sätestatut.
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eesti äriregistrisse kantud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on Eesti Töötukassa andnud loa, sest töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega Eesti äriregistrisse kantud tööandja juures.
(1²) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi Eesti äriregistrisse kantud kasutajaettevõtja töökoha täitmisele.
(2) Kehtetu
(3) Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet.
(4) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184² lõike 2 alusel.
(4¹) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab:
1) tööandjat käesoleva seaduse § 184¹ lõike 1 alusel või
2) töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184² lõike 1 alusel.
(1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast.
(1¹) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 3 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.
(1²) Välismaalase suhtes, kes on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või kes on omandanud Eestis kõrghariduse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud tasu määra.
(1³) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud valdkonnas.
(1⁴) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, tasu, mille suurus on 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast.
(2) Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel.
(2¹) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 190¹⁴ alusel, maksta käesolevas seaduses sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknev äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena on tööandja kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti riigilipu all sõitval laeval, käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2² ja 2³ ettenähtud tasu.
(3) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.
(4) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiseks peab välismaalasel olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised.
(2) Kui välismaalane vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja tööandja esitab kinnituse välismaalase töölevõtmise kohta, võib Politsei- ja Piirivalveamet anda välismaalasele tähtajalise elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on tööandjal Eesti Töötukassa luba.
(3) Välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat, peab oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata välismaalase suhtes, kes taotleb:
1) tähtajalist elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil käesoleva seaduse § 182 alusel;
2) Euroopa Liidu sinist kaarti käesoleva seaduse § 190¹ alusel;
3) tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks käesoleva seaduse § 190¹⁴ alusel või
4) tähtajalist elamisluba töötamiseks akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses.
(1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui tööandjat või kasutajaettevõtjat või vastuvõtvat üksust on karistatud karistusseadustiku §-des 133–133³, 175 või 260¹ sätestatud kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(1¹) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui tööandja ettevõte, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist.
(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda, kui:
1) välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis;
2) tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel on maksuvõlgnevusi;
3) tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel on karistatus käesoleva seaduse §-des 300–302 sätestatud väärteo eest;
4) tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus ei ole täitnud seaduses sätestatud teavitamiskohustust;
4¹) algatatud on tööandja või kasutajaettevõtja likvideerimine, kohus on võtnud tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimetamise, välja on kuulutatud tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus;
5) muul põhjusel on põhjendatult alust kahelda tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse usaldusväärsuses.