(1) Viibimisaja pikendamist taotleval välismaalasel peab olema tervisekindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise Eestis ajutise viibimise ajal.
(2) Tervisekindlustuslepingut ei pea välismaalasel olema:
1) kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik;
2) kui tal on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga;
3) välislepingus sätestatud juhul või
4) kui tema haigusest või vigastusest tingitud kulud tasub muu riik või rahvusvaheline organisatsioon.
§ 68¹. Viibimisaja pikendamine seoses välismaalase lühiajalise Eestis töötamisega
(1) Kui välismaalane taotleb viisaga määratud viibimisaja pikendamist käesoleva seaduse § 67 lõike 4¹ alusel, peab tema lühiajaline Eestis töötamine olema eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud.
(2) Kui välismaalase viibimisaega pikendatakse käesoleva seaduse § 67 lõike 4¹ alusel, võib pikendada välismaalase abikaasa, registreeritud elukaaslase, alaealise lapse ja täisealise lapse, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, pikaajalise viisaga määratud viibimisaega samadel tingimustel nagu nimetatud välismaalasel.
1) Viibimisaja pikendamisest keeldutakse, kui:
1) välismaalase suhtes esineb viisa andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu;
2)
3) viibimisaja pikendamise taotlemisel on esitatud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta või võltsitud dokumente;
4) välismaalane ei esita haldusorgani nõudmisel ja määratud tähtajaks andmeid ja tõendeid;
5) on kahtlus, et välismaalase viibimisaja pikendamise eesmärk ei vasta tegelikule Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil või Eestis jätkuva viibimise eesmärgile;
6) välismaalase viibimisaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud;
7) välismaalase usaldusväärsuses on põhjust kahelda;
8) välismaalase reisidokument ei vasta kehtestatud nõuetele;
9) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument või
10) esinevad muud viibimisaja pikendamist välistavad asjaolud.
(1) Viibimisaja pikendamisest keeldumise korral teavitatakse välismaalast keeldumise õiguslikust alusest.
(2) Viibimisaja pikendamisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.
(1) Mitmekordse lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumile või lennujaama transiiditsooni sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt või lennujaama transiiditsoonist lahkumisel, kui viibimisaeg või kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel või
6) viisa kehtetuks tunnistamisel.
(2) Mitmekordse pikaajalise viisa kehtivus lõpeb:
1) viisa kehtivusaja lõppemisel;
2) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
3) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates viisaga määratud viibimisaja lõppemisel, kui välismaalane ei lahku Eestist varem;
4) välismaalasele viisaga lubatud Eestisse sisenemiste arvu täitumisest arvates välismaalase Eestist lahkumisel, kui viibimisaeg või viisa kehtivusaeg ei lõpe varem;
5) viisa tühistamisel;
6) viisa kehtetuks tunnistamisel;
7) Eesti pädeva asutuse poolt elamisloa andmisel.
§ 74. Välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist ja lennujaama transiiditsoonist lahkumise kohustus
Hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks on välismaalane kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma.
(1) Viisa tühistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine tagasiulatuvalt algusest peale.
(2) Viisa tühistatakse, kui ilmneb, et selle andmise ajal ei olnud viisa andmise tingimused täidetud.
(1) Viisa kehtetuks tunnistamine viisaeeskirja ja käesoleva seaduse mõistes on viisa kehtetuks tunnistamine edasiulatuvalt otsuse tegemise hetkest alates.
(2) Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud.
§ 78. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise alused
(1) Lühiajaline viisa ja lennujaama transiidiviisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2) Pikaajaline viisa tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
1) välismaalasel puudub kehtiv reisidokument;
2) välismaalase reisidokument või selles sisalduvad kanded on võltsitud;
3) on alust arvata, et välismaalase väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile;
4) välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid, arvestades Eestis viibimise kestust ja olemust, või päritoluriiki või transiidiriiki naasmiseks vajalikud vahendid;
5) välismaalase suhtes kehtib Eesti poolt kohaldatud sissesõidukeeld või Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluva liikmesriigi poolt kohaldatud ja Schengeni konventsiooni kohaselt Schengeni infosüsteemi kantud Schengeni sissesõidukeeld;
6) välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele ja
7) on põhjendatud alus kahelda välismaalase esitatud täiendavate dokumentide ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu;
8) välismaalane on esitanud selleks taotluse;
9) välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud;
10) on põhjendatud alus kahelda selle tööandja, õppeasutuse, praktika võimaldaja või muu isiku usaldusväärsuses, kelle juurde välismaalane tuleb;
11) esineb viisa andmisest või viisaga määratud viibimisaja pikendamisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
§ 79. Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjendamine
(1) Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise korral teavitatakse välismaalast tühistamise ja kehtetuks tunnistamise õiguslikust alusest.
(2) Viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjust ega sellega seotud asjaolusid ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.
(1) Viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise korral on Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil viibiv välismaalane kohustatud viivitamata Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt lahkuma, kui välismaalasel puudub riigis ajutiseks viibimiseks või elamiseks seaduslik alus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lahkumiskohustus võidakse viivitamata sundtäita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
(1) Konsulaarametnik on kohustatud viisa andmise kooskõlastama valdkonna eest vastutava ministri määratud asutustega.
(1¹) Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud kooskõlastama Eestis viisa andmise valdkonna eest vastutava ministri määratud asutusega.
(2) Kui valdkonna eest vastutava ministri määratud asutus ei kooskõlasta viisa andmist, peab konsulaarametnik või Politsei- ja Piirivalveamet viisa andmisel oma otsust viisaregistris põhjendama.
(3) Teavet viisa andmise kooskõlastamise kohta ei avaldata välismaalasele ega muule isikule.
(4) Viisa andmise kooskõlastamine korraldatakse viisaregistri kaudu.
(5) Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud juhul kooskõlastatakse viisa andmine Schengeni konventsiooni liikmesriikidega.
(1) Viisa tühistamise otsustab Välisministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet.
(2) Eesti riigipiirile, transiiditsooni või ajutisele kontrolljoonele saabunud välismaalase viisa tühistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 87. Viisanõude ja viisanõudest vabastamise erandite otsustamise pädevus
Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada erandi tegemise viisanõudest ja viisanõudest loobumisest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39–58).
(1) Välismaalane esitab viisa saamiseks viisataotluse.
(2) Vähemalt 15-aastane alaliselt välisriigis elav alaealine võib esitada viisataotluse iseseisvalt. Viisataotluse iseseisval esitamisel võib haldusorgan nõuda seadusliku esindaja notariaalselt kinnitatud nõusolekut.
(1) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemisele Eesti välisesinduses kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
(2) Välismaalane esitab pikaajalise viisa taotlemiseks viisataotluse Eesti välisesindusele isiklikult.
(3) Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Eesti välisesindusele esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui teda on viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele.
(4) Kehtetu
(1) Välismaalane võib esitada lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlemiseks viisataotluse Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele, kui Vabariigi Valitsus on selle riigiga sõlminud viisaküsimustes Eesti Vabariigi esindamise kokkuleppe.
(2) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotluse esitamise suhtes Schengeni konventsiooni liikmesriigi välisesindusele kohaldatakse viisaeeskirjas sätestatut.
§ 91¹. Viisa taotlemine Politsei- ja Piirivalveametis
(1) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kes viibib Eestis ajutiselt käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–10 nimetatud alusel.
(1¹) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis taotleda välismaalane, kellele on antud Eestis viibimise seaduslik alus käesoleva seaduse § 43 lõike 3² alusel.
(1²) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda Eestis viibivale alaealisele lapsele, kes on Eestis sündinud, kui tema vanem viibis lapse sünni ajal Eestis seaduslikult.
(1³) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda ebaseaduslikult riigis viibiv välismaalane, kellel puudub mõjuval põhjusel võimalus esitada pikaajalise viisa taotlus Eesti välisesindusele, välja arvatud juhul, kui tema lahkumiskohustus kuulub sundtäitmisele.
(2) Pikaajalise viisa taotlemiseks Politsei- ja Piirivalveametis peab välismaalane ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
(3) Välismaalane võib pikaajalise viisa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui teda on viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele.
(1) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks tuleb esitada viibimisaja pikendamise taotlus.
(2) Viibimisaja pikendamise taotlemiseks peab välismaalane ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
(3) Välismaalane võib viibimisaja pikendamise taotluse Politsei- ja Piirivalveametile esitada posti teel, elektrooniliselt või esindaja kaudu, kui teda on viisa või viibimisaja pikendamise menetluses daktüloskopeeritud ning võetud sõrmejäljed võimaldavad isiku tuvastada ja vastavad käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktide 5–7 alusel kehtestatud nõuetele.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
§ 96. Viisataotluse menetlemisega seotud ülesannete üleandmine eraõiguslikule isikule
(1) Välisministeerium võib viisataotluse menetlemisega seotud ülesanded halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule isikule, kes vastab viisaeeskirjas sätestatud välisele teenuseosutajale esitatavatele nõuetele.
(2) Pikaajalise viisa menetluse korral ei või üle anda käesoleva seaduse §-des 81, 82, 85 ja 86, § 90 lõikes 3, § 97 lõikes 2 ega käesoleva jaotise 4. alljaotises sätestatud ülesandeid.
(3) Lühiajalise viisa menetluse korral võib üle anda need ülesanded, mille välisele teenuseosutajale üleandmine on lubatud viisaeeskirjas.
(4) Viisataotluse vastuvõtmise, biomeetriliste andmete võtmise ja viisataotluse vastuse väljastamisega seotud ülesande täitmise eest võib võtta tasu. Tasu maksmise kohustus on viisataotlejal.
(5) Tasu suurus lepitakse Välisministeeriumiga sõlmitavas halduslepingus kokku vähemalt üheks aastaks. Tasu kokkuleppimisel võetakse arvesse põhjendatud kulud, mis on seotud viisataotluse menetlemise ja dokumentide edastamise korraldamisega, ning mõistlik ärikasum.
(6) Järelevalvet halduslepingu täitmise üle teostab Välisministeerium.
§ 97. Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmine
(1) Lühiajalise viisa ja lennujaama transiidiviisa taotlus jäetakse läbi vaatamata viisaeeskirjas sätestatud alustel.
(2) Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalane loobub taotlusest, Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 40² lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta või esinevad muud taotluse läbi vaatamata jätmise alused, mis on sätestatud haldusmenetluse seaduses.
(3) Pikaajalise viisa ja viibimisaja pikendamise taotluse võib jätta läbi vaatamata, kuni välismaalane on rahvusvahelise kaitse taotleja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse mõistes.
(1) Viisa andmine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti või reisidokumendi vahelehele.
(2) Viisa andmine vormistatakse reisidokumendi vahelehele juhul, kui Eesti seda reisidokumenti ei tunnusta.
(1) Viibimisaja pikendamine vormistatakse viisakleebise kandmisega välismaalase reisidokumenti või reisidokumendi vahelehele.
(2) Viibimisaja pikendamine vormistatakse reisidokumendi vahelehele juhul, kui Eesti seda reisidokumenti ei tunnusta.
(3) Viibimisaja pikendamise vormistamiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult haldusorgani asukohta.
(1) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva õiguse Eestis viibida võib vormistada pikaajalise viisana.
(2) Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tuleneva viibimisõiguse vormistamiseks peab välismaalane või tema esindaja ilmuma isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse.
§ 100¹. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamine
(1) Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise, viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja pikendamisest keeldumise otsuses (edaspidi koos käesolevas jaotises otsus) teavitatakse välismaalast otsuse vaidlustamise võimalusest, kohast, tähtajast ja korrast.
(2) Välismaalane võib esitada otsuse vaide (edaspidi käesolevas jaotises vaie) kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates.
(3) Vaide esitamise tähtaega ei ennistata.
(4) Kui välismaalane esitab pärast vaide esitamist viisataotluse või Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega lubatud viibimisaja pikendamise taotluse, jäetakse see taotlus läbi vaatamata kuni vaide kohta lõpliku otsuse (edaspidi käesolevas jaotises vaideotsus) tegemiseni.
Vaide esitamine ei ole välismaalase Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumile saabumise või seal viibimise aluseks ega lükka sealt lahkumise kohustuse täitmist edasi.
(1) Välismaalane esitab vaide kirjalikult:
1) vaide läbivaataja asukohas;
2) posti teel või
3) elektrooniliselt.
(2) Vaie esitatakse käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korras.
(3) Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punkti 9 alusel kehtestatud korra nõuetele, siis vaide läbivaataja:
1) annab välismaalasele puuduse kõrvaldamiseks tähtaja;
2) selgitab, et kui välismaalane ei kõrvalda puudust tähtajaks, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata.
(4) Kui välismaalane kõrvaldab vaide puuduse tähtajaks, loetakse vaie tähtajaks esitatuks. Kui välismaalane vaide puudust tähtajaks ei kõrvalda, võib vaide läbivaataja jätta vaide läbi vaatamata, teavitades sellest välismaalast.
(5) Vaide läbivaatamise tähtaeg peatub, kuni välismaalane on puuduse kõrvaldanud.