(1) Tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks andmisest keeldutakse, kui vastuvõttev üksus on loodud peamiselt ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate Eestisse või Schengeni territooriumile sisenemise hõlbustamiseks.
(2) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui:
1)
2) vastuvõtvat üksust on karistatud välismaalase ebaseadusliku töölevõtmise või töötamise võimaldamise eest.
(1) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse või luba tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) vastuvõttev üksus on loodud peamiselt ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate Eestisse või Schengeni territooriumile sisenemise hõlbustamiseks;
2) saabunud on käesoleva seaduse §-s 190²⁰ nimetatud tähtaeg;
3) vastuvõtva üksuse suhtes on algatatud pankrotimenetlus või likvideerimine, välja on kuulutatud ettevõtte pankrot või tööandja tegelik majandustegevus puudub.
(2) Ettevõtjasiseseks üleviimiseks antava tähtajalise elamisloa pikendamisest võib keelduda või loa võib kehtetuks tunnistada, kui välismaalane ei vasta enam ettevõtjasiseseks üleviimiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimustele.
§ 191. Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk
Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on soodustada selliste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide (edaspidi käesolevas alljaotises äriühing) asutamist Eestisse ja füüsilisest isikust ettevõtjate elama asumist Eestisse ning nende tegutsemist Eestis, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule.
§ 192. Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise täiendavad tingimused
(1) Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks võib anda, kui välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa ettevõtluseks antava elamisloa andmise eesmärgi saavutamisele ja on täidetud järgmised tingimused:
1) välismaalasel on osalus äriühingus või ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana;
2) äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on kantud Eestis äriregistrisse;
3) välismaalasel on piisavad rahalised vahendid ettevõtluseks Eestis.
(2) Välismaalasel, kellel on osalus äriühingus, peab olema vähemalt 65 000 eurot investeeritud Eesti äriühingu osakapitali, mille eest on soetatud ja Eestis põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud investeeringu suuruse nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:
1) äriühing on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest;
2) iduettevõttele.
(3) Välismaalasel, kes taotleb tähtajalist elamisluba ettevõtluseks füüsilisest isikust ettevõtjana, peab olema vähemalt 16 000 eurot Eestisse investeeritud kapitali.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud investeeringu suuruse nõuet ei kohaldata iduettevõttele.
(4) Kehtetu
(5) Välismaalane peab esitama äriplaani kirjelduse, mille põhjal on võimalik hinnata, et talle elamisloa andmine vastab ettevõtluseks antava elamisloa andmise eesmärgile, ning tõendama lisaks teistele menetluses tähtsust omavatele asjaoludele, et tema suhtes ei esine asjaolusid, mis välistaksid tema nimetamist juhtorgani liikmeks, prokuristiks või olulise osaluse omandamist või keelaks olla tegelik kasusaaja.
(6) Välismaalane peab esitama äriplaani kirjelduse eesti või inglise keeles.
(6¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud äriplaani kirjelduse esitamise nõuet ei kohaldata iduettevõttele.
(7) Ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusajal võib ühe aasta möödumisel elamisloa andmise päevast arvates täita käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud elamisloa omamise tingimuse asemel ühe järgmise tingimuse:
1) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või
2) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.
(8) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed tasu kohta, millelt äriühing on sotsiaalmaksu maksnud.
§ 194. Ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendav tingimus
(1) Ettevõtluseks antud tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise ja pikendamise tingimustega ning ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga.
(2) Käesoleva seaduse § 192 lõikes 2 sätestatud tingimuse asemel võib välismaalane ettevõtluseks antud elamisloa pikendamise tingimusena täita ühe järgmise tingimuse:
1) äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas või
2) äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutopalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga.
(3) Kui äriühingu tegevusega seoses on saanud ettevõtluseks tähtajalise elamisloa mitu välismaalast, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet iga ettevõtluseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase kohta eraldi.
(4) Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed tasu kohta, millelt äriühing on sotsiaalmaksu maksnud.
§ 195. Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
1) Ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest võib keelduda või elamisloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane ei tõenda enda või äriühingu senise ja kavandatava äritegevuse, äripartnerite või rahaliste allikate usaldusväärsust;
2) välismaalase selgitused enda või äriühingu senise ja kavandatava äritegevuse kohta ei ole veenvad või on vastuolulised;
3) välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
4) välismaalane ei tõenda, kuidas aitab tema või äriühingu tegevus kaasa ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
5) välismaalase või äriühingu senine tegevus ei ole kooskõlas äriplaani kirjelduses kavandatuga;
6) välismaalase või äriühingu senine tegevus ei ole kooskõlas ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga;
7) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.
Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba ettevõtluseks, on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest, raskustest võetud kohustuste täitmisel või võetud kohustuste täitmise võimatusest.
§ 197². Suurinvestorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk
Suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba on elamisluba ettevõtluseks, mille andmise eesmärk on soodustada investeeringute tegemist sellisesse äritegevusse Eestis, mis on avalikes huvides ja aitab oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule.
(1) Suurinvestor käesoleva alljaotise tähenduses on välismaalane, kes on teinud vähemalt 1 000 000 euro suuruse otseinvesteeringu Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, mis investeerib peamiselt Eesti majandusse, või investeeringu investeerimisfondi, mille investeerimispoliitika kohaselt investeeritakse fondi vahendeid peamiselt Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otseinvesteeringu hulka loetakse investeering osakapitali, mille eest on soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud investeeringuid teistesse Eesti äriregistrisse kantud äriühingutesse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeering peab olema elamisloa kehtivusaja jooksul püsiv. Investeering on püsiv juhul, kui elamisloa kehtivusaja jooksul investeering ei vähene, välja arvatud investeeringu turuhinna kõikumisest tulenevatel põhjustel, või seda ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud äriühingust või investeerimisfondist välja võetud.
(3) Äriühingut või investeerimisfondi, kuhu tehti elamisloa andmise tingimusena algne investeering, võib elamisloa kehtivusaja jooksul muuta tingimusel, et äriühing või investeerimisfond, kuhu investeeritakse, vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele.
§ 197⁴. Erisus elamisloa andmise ja pikendamise tingimustest
Suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise tingimusena ei pea olema täidetud käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud tegeliku elukoha ning §-s 121 ja § 129 lõikes 3 nimetatud elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõue.
§ 197⁵. Suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise ja elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
1) Suurinvestorile ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest võib keelduda või elamisloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) välismaalane ei ole teinud käesoleva seaduse § 197³ lõikes 1 nimetatud investeeringut või investeering ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul püsiv;
2) välismaalase või käesoleva seaduse § 197³ lõikes 1 nimetatud äriühingu või investeerimisfondi tegevus ei aita kaasa investorile ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärgile;
3) investeering ei ole avalikes huvides;
4) välismaalane ei tõenda investeeringu rahalise allika või oma äripartneri usaldusväärsust või
5) välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust.
Suurinvestor on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit elamisloa andmise aluseks olnud asjaolude muutumisest, sealhulgas käesoleva seaduse § 197³ lõikes 3 sätestatud korras äriühingu või investeerimisfondi muutmisest.
Kui välismaalasel on suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba, ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis.
§ 198. Tähtajaline elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral
Tähtajalise elamisloa piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral võib anda välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema toimetuleku Eestis, kui elamisloa andmine ei kahjusta avalikke huve.
§ 199. Piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
Piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral antava tähtajalise elamisloa võib anda kuni kaheks aastaks korraga ja seda võib pikendada kümne aasta võrra korraga.
§ 200¹. Kaaluka riikliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise eesmärk
Kaaluka riikliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on luua võimalus asuda elama Eestisse välismaalasele, kellel puudub käesoleva seaduse § 118 punktides 1–5 ja 7 sätestatud elamisloa taotlemise alus, kuid kelle elama asumine Eestisse on riiklikes huvides.
§ 200². Kaaluka riikliku huvi korral tähtajalise elamisloa andmise ja pikendamise täiendavad tingimused
1) Kaaluka riikliku huvi korral võib tähtajalise elamisloa anda või seda pikendada, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) välismaalasele Eestis tähtajalise elamisloa andmist või pikendamist toetab Vabariigi Valitsus või valitsusasutus, kelle hinnangul on välismaalase Eestis elamisloa alusel elamine riiklikes huvides;
2) välismaalasele elamisloa andmine vastab elamisloa andmise eesmärgile kaaluka riikliku huvi korral.
Tähtajalise elamisloa välislepingu alusel võib anda välismaalasele, kelle elamisloa taotlus põhineb Eesti või Euroopa Liidu sõlmitud välislepingus sätestatul.
(1) Välismaalasele võib tähtajalise elamisloa anda kriminaalmenetluses osalemiseks kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamise eesmärgil, kui:
1) ta on kannatanu kriminaalmenetluses, mille esemeks on karistusseadustiku §-des 133–133³, 138–140, §-s 145¹, 175 või § 260¹ lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu;
2)
3)
4)
5) ta on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde ja abielu või registreeritud kooselu on lõppenud enne kolme aasta möödumist elamisloa saamisest arvates ning ta on kannatanu kriminaalmenetluses, mille esemeks on karistusseadustiku § 121 lõike 2 punktis 2 või §-s 141 sätestatud kuritegu.
(2) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kannatanu olema eelnevalt kaasa aidanud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele või andnud nõusoleku seda teha ja katkestanud kõik suhted isikutega, keda kahtlustatakse või süüdistatakse vastava kuriteo toimepanemises.
(3) Välismaalase suhtes, kes on tunnistaja kriminaalmenetluses, mille esemeks on karistusseadustiku §-s 133–133³, 138–140, 145¹ või 175 või § 260¹ lõike 1 punktis 3 või 5 sätestatud kuritegu, kohaldatakse käesolevas seaduses kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa kohta sätestatut, kui prokuratuuri hinnangul on välismaalase Eestis viibimine kriminaalmenetluses osalemiseks vajalik.
Käesoleva seaduse § 203 lõikes 1 sätestatud aluste esinemisel teavitab prokuratuur või prokuratuuri korraldusel uurimisasutus välismaalast järelemõtlemisajal pakutavatest teenustest, kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise ja rahvusvahelise kaitse saamise võimalusest ning tingimustest.
Prokuratuuri otsusega antakse välismaalasele järelemõtlemisaega 30–60 kalendripäeva hetkest, kui teda teavitatakse käesoleva seaduse §-s 204 sätestatud asjaoludest, et võimaldada välismaalasel jõuda otsusele, kas ta soovib uurimisasutuse või prokuratuuriga koostööd teha.
(1) Prokuratuur võib otsuse välismaalasele antud järelemõtlemisaja kohta ennetähtaegselt kehtetuks tunnistada, kui välismaalane on vabatahtlikult ja omal initsiatiivil loonud uuesti kontaktid isikuga, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises, või välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(2) Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamist ei põhjendata.
(3) Järelemõtlemisaja otsuse kehtetuks tunnistamisel viiakse välismaalase lahkumiskohustus viivitamata täide väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud korras.
§ 207. Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimused
(1) Tähtajaline elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks antakse juhul, kui välismaalase puhul on täidetud käesolevas jaotises sätestatud tähtajalise elamisloa andmise tingimused ja välismaalane ei kujuta endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(2) Alaealisele või piiratud teovõimega isikule võib anda elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks, kui elamisloa andmine on kooskõlas tema õiguste ja huvidega.
(1) Tähtajaline elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks antakse prokuratuuri taotlusel kuueks kuni kaheteistkümneks kuuks.
(2) Tähtajalist elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks pikendatakse prokuratuuri taotluses nimetatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks korraga.
(3) Kui välismaalane tõendab, et tal on õigus nõuda tööandjalt Eestis töötamise eest saamata jäänud tasu, võib Politsei- ja Piirivalveamet pikendada tähtajalist elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks kuni tasu väljamaksmiseni juhul, kui välismaalase Eestis viibimine aitab kaasa tasu väljamaksmise kohustuse täitmisele.
§ 209. Kriminaalmenetluses osalemiseks antava tähtajalise elamisloa pikendamise tingimused
(1) Tähtajalist elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks pikendatakse, kui nimetatud elamisloa andmise aluseks olnud asjaolud on säilinud.
(2) Kriminaalmenetluses osalemiseks tähtajalise elamisloa pikendamiseks on nõutav prokuratuuri taotlus ja välismaalase kirjalik nõusolek.
§ 210. Kriminaalmenetluses osalemiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine
(1) Tähtajalise elamisloa kriminaalmenetluses osalemiseks võib kehtetuks tunnistada:
1) kriminaalmenetluse lõpetamisel;
2) kui välismaalane on loobunud kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele kaasaaitamisest või on vabatahtlikult taastanud suhted isikuga, kes on kuriteos kahtlustatav või süüdistatav, või
3) kui välismaalane kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul tunnistatakse tähtajaline elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks kehtetuks prokuratuuri ettepanekul.
§ 210¹. Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk
(1) Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel ja kelle Eestisse elama jäämine on kooskõlas avalike huvidega.
(2) Tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks võib anda ka välismaalasele, kellel on olnud Eesti tähtajaline või alaline elamisõigus, Eesti pikaajalise elaniku elamisluba või kes on olnud Eesti kodanik.
(3) Tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks võib anda ka välismaalasele, kellel on doktorikraad, kohaldamata käesoleva seaduse § 210² lõikes 1 sätestatud lisatingimusi, tingimusel et välismaalane on omandanud kõrghariduse Eestis doktoriõppes või välismaalase kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust doktorikraadile on hinnanud Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28¹ lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks pädev asutus.
§ 210². Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise lisatingimused
(1) Püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa lisatingimused on:
1) välismaalane on Eestis elanud viie järjestikuse aasta jooksul vähemalt kolm aastat;
1¹) välismaalane on läbinud kohanemisprogrammi;
2) välismaalane on Eestis hästi kohanenud;
3) välismaalase senine tegevus on olnud kooskõlas talle antud elamisloa andmise eesmärgi ja tingimustega;
4) välismaalane oskab eesti keelt vähemalt A2-tasemel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõutava Eestis elamise aja hulka ei arvestata õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis viibitud aega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimusi ei kohaldata välismaalase suhtes, kellel on olnud Eesti tähtajaline elamisluba või elamisõigus, kuid kes on elamisloa või elamisõiguse kehtivusaja jooksul viidud mõnda teise riiki tahtevastase abielu eesmärgil ning kes on selle tagajärjel kaotanud Eesti elamisloa või elamisõiguse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kolmeaastase perioodi hulka ei arvestata aega, millal välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176² alusel.
(5) Välismaalase eesti keele oskust hinnatakse eesti keele tasemeeksamil keeleseaduses sätestatud tingimustel.
(6) Eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama välismaalane, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.
§ 210³. Erand püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärgist ja tingimustest
(1) Erandina käesoleva seaduse §-s 210¹ sätestatud eesmärgist võib erakorralistel asjaoludel välismaalasele anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks, kui välismaalane viibib Eestis ning välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise või Eestist lahkuma kohustamise menetluste käigus on ilmnenud, et välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, välismaalasel puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel ning ta ei kujuta ohtu avaliku korrale ja riigi julgeolekule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajalise elamisloa erandina andmise otsus peab olema põhjendatud ja selles tuleb märkida kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti.
§ 210⁴. Erandina püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
Käesoleva seaduse § 210³ alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa võib anda kuni üheks aastaks korraga ja seda võib pikendada kuni kolme aasta võrra korraga.