Law

Perekonnaseadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2025-01-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 798d260553c967732d27a9b7979f2966ff3f99c5ce0e2267d24e388eaeee755b

Contents: 227 provisions
  1. § 1. Abielu sõlmimise eeldused
  2. § 2. Veresugulaste vahel abiellumise keeld
  3. § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul
  4. § 4. Mitme samaaegse abielu ja registreeritud kooselu keeld
  5. § 5. Abielu sõlmimist takistav asjaolu
  6. § 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest
  7. § 7. Abielu sõlmimise kord
  8. § 8. Abiellumislubadus
  9. § 9. Abielu kohtus kehtetuks tunnistamise alused
  10. § 10. Abielu tühisus
  11. § 11. Abielu kehtetuks tunnistamisest keeldumise alused
  12. § 12. Hagi esitamise õigus
  13. § 13. Abielu kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse lõppemine
  14. § 14. Abielu kehtetuks tunnistamise tagajärjed
  15. § 15. Abieluline kooselu ning abikaasade õigused ja kohustused
  16. § 16. Perekonna ülalpidamise kohustus
  17. § 17. Kulutused perekonnale
  18. § 18. Tehingud perekonna vajaduste rahuldamiseks
  19. § 19. Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest
  20. § 20. Hoolsuskohustuse ulatus
  21. § 21. Perekonna ühine eluase
  22. § 22. Tarbevara jagamine lahuselu korral
  23. § 23. Ühine eluase lahuselu korral
  24. § 24. Varasuhte valik
  25. § 25. Ühisvara
  26. § 26. Ühisvara ühtsuse põhimõte
  27. § 27. Lahusvara
  28. § 27¹. Lahusvara valitsemine ja lahusvaraga tehingute tegemine
  29. § 28. Ühisvara ühise valitsemise põhimõtted
  30. § 29. Varaga tehingute tegemine
  31. § 30. Vara valitsemine ühe abikaasa poolt
  32. § 31. Tehingu heakskiitmine
  33. § 32. Ühepoolne tehing
  34. § 33. Vastutus kolmanda isiku ees
  35. § 34. Vara kasutamise hüvitamine
  36. § 35. Varasuhte lõppemine
  37. § 36. Varaühisuse lõpetamise hagi
  38. § 37. Jagamine
  39. § 38. Varal lasuvate kohustuste täitmine
  40. § 39. Abielu lõppemine abikaasa surmaga
  41. § 40. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte tekkimine
  42. § 41. Vara valitsemise õigus
  43. § 42. Nõusoleku puudumise õiguslikud tagajärjed
  44. § 43. Teise abikaasa nõudeõigus
  45. § 44. Varasuhte lõppemine
  46. § 45. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamine abikaasa nõudel
  47. § 46. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppemisest tulenevate nõuete väljaselgitamine
  48. § 47. Soetisvara mõiste
  49. § 48. Koguvara
  50. § 49. Põhivara koosseis
  51. § 50. Mahaarvestused põhivarast
  52. § 51. Koguvara hindamine
  53. § 52. Soetisvara arvestamise aeg
  54. § 53. Soetisvara tasaarvestamine
  55. § 54. Vara seisust teavitamine
  56. § 55. Põhivara nimekiri
  57. § 56. Tasaarvestamisnõude täitmise erisused
  58. § 57. Varalahususe tekkimine
  59. § 58. Abikaasade varalised suhted varalahususe korral
  60. § 59. Abieluvaraleping
  61. § 60. Abieluvaralepingu vorm
  62. § 61. Abieluvaralepingu õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes
  63. § 62. Abieluvaralepingu lõppemine
  64. § 63. Abielu lõppemise alused
  65. § 64. Abielu lahutamine perekonnaseisuasutuses
  66. § 64¹. Abielu lahutamine notari juures ja abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimine
  67. § 65. Abielu lahutamine kohtus
  68. § 66. Abielu lõppemise aeg
  69. § 67. Abielusuhete lõppemine
  70. § 68. Perekonna eluase abielu lahutamise korral
  71. § 69. Perekonna eluasemega seotud vara abielu lahutamise korral
  72. § 70. Vaidluste lahendamine
  73. § 71. Abielu taastamine
  74. § 72. Last hooldava lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus
  75. § 73. Lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus muudel juhtudel
  76. § 74. Ülalpidamise suurus
  77. § 75. Elatise väljamõistmine
  78. § 76. Ülalpidamiskohustuse piiramine ja selle äralangemine
  79. § 77. Elatise väljamõistmise aeg
  80. § 78. Ülalpidamisleping
  81. § 79. Ülalpidamiskohustuse lõppemine õigustatud isiku uuesti abiellumise või surma puhul
  82. § 80. Sugulus
  83. § 81. Hõimlus
  84. § 82. Põlvnemise õiguslik tähendus
  85. § 83. Ema
  86. § 84. Isa
  87. § 85. Abielumehest põlvnemise välistamine
  88. § 86. Põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral
  89. § 87. Isaduse omaksvõtt
  90. § 88. Isaduse omaksvõtt piiratud teovõime korral
  91. § 89. Isaduse omaksvõtuga nõustumine
  92. § 90. Tahteavalduse kehtetus
  93. § 91. Isaduse vaidlustamine
  94. § 92. Isaduse vaidlustamine esindaja kaudu
  95. § 93. Isaduse vaidlustamise tähtaeg
  96. § 94. Isaduse kohtulik tuvastamine
  97. § 95. Isaduse tuvastamise ja isaduse vaidlustamise hagi
  98. § 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud
  99. § 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud
  100. § 98. Õigustatud isikute järjestus
  101. § 99. Ülalpidamise ulatus
  102. § 100. Ülalpidamise andmise viis
  103. § 101. Elatis alaealisele lapsele
  104. § 102. Ülalpidamiskohustuse vähendamine ja suurendamine
  105. § 103. Ülalpidamisnõude piiramine ja peatumine
  106. § 104. Teave varalise seisundi kohta
  107. § 105. Ülalpidamiskohustuslaste järjestus
  108. § 106. Asenduskohustus
  109. § 107. Abikaasa eeliskohustus
  110. § 108. Tagasiulatuv ülalpidamine
  111. § 109. Ülalpidamisnõude välistamine
  112. § 110. Ülalpidamiskohustuse lõppemine
  113. § 111. Ülalpidamine lapse sünni korral
  114. § 112. Nõude aegumistähtaeg
  115. § 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus
  116. § 114. Vanemate abistamise kohustus
  117. § 115. Lapse kulutused majapidamises
  118. § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted
  119. § 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus
  120. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine
  121. § 119. Otsustusõiguse andmine ühele vanemale
  122. § 120. Lapse esindamine
  123. § 121. Hooldusõigus laiendatud teovõimega alaealise üle
  124. § 122. Erieestkostja ja kasuperekond
  125. § 123. Lapse huvidest juhindumine
  126. § 123¹. Vanema hooldusõiguse taastamine
  127. § 124. Isikuhooldusõiguse sisu
  128. § 125. Haridus
  129. § 126. Lapse väljaandmise nõue ja lapse suhtlemise määramine
  130. § 127. Varahoolduse sisu
  131. § 128. Varahoolduse piiramine
  132. § 129. Kinkekeeld
  133. § 130. Raha paigutamine
  134. § 131. Tehingute tegemine kohtu nõusolekul
  135. § 132. Lapse varalt saadav kasu
  136. § 133. Vanemate hoolsuskohustus
  137. § 134. Lapse heaolu ohustamine
  138. § 135. Lapse eraldamine perekonnast ja hooldusõiguse täielik äravõtmine
  139. § 136. Lapse vara ohustamine
  140. § 137. Ühise hooldusõiguse lõpetamine
  141. § 137¹. Ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine vanemate kokkuleppel
  142. § 138. Hooldusõiguse üleandmine
  143. § 139. Piiratud teovõimega vanema hooldusõigus
  144. § 140. Vanema hooldusõiguse peatamine
  145. § 141. Vara väljaandmine
  146. § 142. Lapse esindamine pärast vanema hooldusõiguse lõppemist
  147. § 143. Lapsega suhtlemise õigus
  148. § 144. Teabe andmise nõue
  149. § 145. Lahus elavate vanemate otsustusõigus
  150. § 146. Last hooldava isiku otsustusõigus
  151. § 147. Lapsendamise lubatavus
  152. § 148. Õigus lapsendada
  153. § 149. Edasilapsendamise keeld
  154. § 150. Lapsendaja vanus ja teovõime
  155. § 151. Lapse nõusolek
  156. § 152. Lapse vanemate nõusolek
  157. § 153. Lapse eestkostja nõusolek
  158. § 154. Abikaasa või registreeritud elukaaslase nõusolek
  159. § 155. Nõusoleku andmise kord
  160. § 156. Vanema hooldusõiguse peatumine
  161. § 157. Lapsendaja ülalpidamiskohustus
  162. § 158. Lapsendamise ettevalmistamine
  163. § 159. Lapsendamisavaldus ja lapsendamise määrus
  164. § 160. Lapsendamine pärast surma
  165. § 161. Lapse õiguslik staatus
  166. § 162. Sugulussuhete lõppemine
  167. § 163. Varasemate sugulussuhete säilimine
  168. § 164. Lapsendamissaladus
  169. § 165. Rahvusvaheline lapsendamine
  170. § 166. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine
  171. § 167. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld
  172. § 168. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avaldus
  173. § 169. Lapsendamise kehtetuks tunnistamine kohtu algatusel
  174. § 170. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed
  175. § 171. Eestkoste seadmise eeldused
  176. § 172. Eestkoste sisu
  177. § 173. Eestkoste seadmine
  178. § 174. Eestkostjale esitatavad nõuded
  179. § 175. Juriidiline isik eestkostjana
  180. § 176. Valla- või linnavalitsus eestkostjana
  181. § 177. Vanemate nimetamisõigus
  182. § 178. Mitme eestkostja nimetamine
  183. § 179. Eestkostja ülesanded ja vastutus
  184. § 180. Esindusõiguse välistamine
  185. § 181. Esindusõiguse äravõtmine
  186. § 182. Eestkostja kohustus hoolitseda lapse isiku eest
  187. § 183. Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara
  188. § 184. Vara nimekirja koostamine
  189. § 185. Pärandi või kinkena saadud vara valitsemine
  190. § 186. Eestkostetava raha paigutamine
  191. § 187. Nõusolek kinnisasjatehingute tegemiseks
  192. § 188. Nõusolek teisteks tehinguteks
  193. § 189. Kohtu nõusolekuta tehtud mitmepoolsed tehingud
  194. § 190. Kohtu nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing
  195. § 191. Kulutuste hüvitamine
  196. § 192. Tasu eestkoste teostamise eest
  197. § 193. Kohtu järelevalve
  198. § 194. Eestkostja aruandekohustus
  199. § 195. Eestkoste lõppemine
  200. § 196. Eestkostetava surnuks tunnistamine
  201. § 197. Eestkostja vabastamine
  202. § 198. Juriidilisest isikust eestkostja ning valla- ja linnavalitsusest eestkostja vabastamine
  203. § 199. Vara väljaandmine ja aruandlus
  204. § 200. Tehingute jätkamine pärast eestkoste lõppemist
  205. § 201. Eestkostja surm
  206. § 202. Kohaldatavad sätted
  207. § 203. Eestkoste seadmise eeldused
  208. § 204. Füüsiline isik eestkostjana
  209. § 205. Juriidiline isik ning valla- ja linnavalitsus eestkostjana
  210. § 206. Eestkostja kohustused
  211. § 207. Eestkostja kui eestkostetava seaduslik esindaja
  212. § 208. Eestkostja määramine sündimata lapsele
  213. § 209. Erieestkostja määramine
  214. § 210. Seaduse kohaldamine
  215. § 211. Abieluvaraõigus
  216. § 212. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohaldamine
  217. § 213. Lahutatud abikaasa ülalpidamine
  218. § 214. Vanema hooldusõigus
  219. § 215. Eestkoste alaealise üle
  220. § 216. Eestkoste täisealise üle
  221. § 217. Abielu lõppemise aeg
  222. § 217¹. Lapsendamise ettevalmistamine
  223. § 217². Elatis
  224. § 217³. Alaealise abiellumisea muudatuste kohaldamine
  225. § 218.
  226. § 230.
  227. § 231. Seaduse jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

227 provisions

§ 79. Ülalpidamiskohustuse lõppemine õigustatud isiku uuesti abiellumise või surma puhul

Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud isiku või kohustatud isiku surma puhul.

Propose a change

§ 80. Sugulus

(1) Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. (2) Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. (3) Lapsed, kellel on ühised vanemad, on vennad või õed. Lapsed, kellel on üks ühine vanem, on poolvennad või poolõed. (4) Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi.

Propose a change

§ 81. Hõimlus

(1) Ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. (1¹) Ühe registreeritud elukaaslase sugulased on teise registreeritud elukaaslase hõimlased. (2) Hõimlus ei lõpe selle abielu või kooselulepingu lõppemisega, millest hõimlus on tekkinud.

Propose a change

§ 82. Põlvnemise õiguslik tähendus

Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat.

Propose a change

§ 84. Isa

(1) Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. (2) Kohus ei tuvasta lapse isana anonüümset või mittepartnerist doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.

Propose a change

§ 85. Abielumehest põlvnemise välistamine

1) Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja: 1) abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või 2) teine mees on isaduse omaks võtnud.

Propose a change

§ 86. Põlvnemise eeldus abielu lõppemise korral

(1) Kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui kolmsada päeva enne oma sündi, siis võetakse aluseks see ajavahemik. (2) Kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. (3) Abielu lahutamise korral võib alates abielu lahutamise avalduse või hagi esitamisest isaduse omaks võtta.

Propose a change

§ 87. Isaduse omaksvõtt

(1) Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud. (2) Isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult. (3) Isaduse tingimuslik või tähtajaline omaksvõtt on tühine. (4) Isadust ei saa omaks võtta, kui lapse põlvnemine kahest vanemast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.

Propose a change

§ 88. Isaduse omaksvõtt piiratud teovõime korral

(1) Alaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul. (2) Kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul.

Propose a change

§ 89. Isaduse omaksvõtuga nõustumine

(1) Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. (2) Kui lapse ema on surnud ja ta on enne surma isaduse omaksvõtuks nõusoleku andnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku. (3) Nõusolek tuleb anda isiklikult. Nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline. (4) Kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta.

Propose a change

§ 90. Tahteavalduse kehtetus

(1) Isaduse omaksvõtt ja asjakohane nõusolek on kehtetud üksnes siis, kui on rikutud käesoleva seaduse §-de 87–89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele esitatavaid nõudeid. (2) Kui isik on omaksvõtu alusel kantud lapse isana rahvastikuregistrisse, on isaduse omaksvõtt kehtiv ka juhul, kui isaduse omaksvõtu avaldus või selleks antud nõusolek ei vastanud käesoleva seaduse §-des 87–89 või perekonnaseisutoimingute seaduses omaksvõtu avaldusele ettenähtud nõuetele.

Propose a change

§ 91. Isaduse vaidlustamine

(1) Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. (2) Lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest. (3) Kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne sellest mehest, ei saa see mees isadust omaks võtta.

Propose a change

§ 92. Isaduse vaidlustamine esindaja kaudu

(1) Isaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult. (2) Alaealise lapse nimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja. Muu isadust vaidlustama õigustatud isik võib isaduse vaidlustada üksnes isiklikult ka juhul, kui tema teovõime on piiratud, vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut.

Propose a change

§ 93. Isaduse vaidlustamise tähtaeg

(1) Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. (2) Lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist. (3) Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist. (4) Kui mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, on surnud enne isaduse vaidlustamise tähtaja möödumist, võib tema pärija vaidlustada surnud mehe isaduse ühe aasta jooksul selle mehe surmast arvates.

Propose a change

§ 94. Isaduse kohtulik tuvastamine

(1) Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. (2) Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. (3) Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

Propose a change

§ 95. Isaduse tuvastamise ja isaduse vaidlustamise hagi

Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.

Propose a change

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud

(1) Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. (2) Teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.

Propose a change

§ 97. Ülalpidamist saama õigustatud isikud

1) Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Propose a change

§ 98. Õigustatud isikute järjestus

(1) Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. (2) Abikaasa on õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. (2¹) Registreeritud elukaaslane on kooselulepingu kehtivuse ajal õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega. Kui kooselulepingus on kokku lepitud, et registreeritud elukaaslasel on õigus saada ülalpidamist pärast kooselulepingu lõppemist, on registreeritud elukaaslasel õigus saada ülalpidamist enne täisealist last või abielus olevat alaealist last ja ülejäänud sugulasi. (3) Last hooldav lahutatud abikaasa ja käesoleva seaduse § 111 kohaselt lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja abielus olevat alaealist last ning ülejäänud sugulasi. (4) Käesoleva seaduse § 73 kohaselt ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa asub õigustatud isikute järjestuses täisealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne ülejäänud sugulasi.

Propose a change

§ 99. Ülalpidamise ulatus

(1) Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. (2) Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Propose a change

§ 100. Ülalpidamise andmise viis

(1) Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. (2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. (3) Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. (4) Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Propose a change

§ 101. Elatis alaealisele lapsele

(1) Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. (2) Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. (3) Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (4) Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (5) Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. (6) Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. (7) Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Propose a change

§ 102. Ülalpidamiskohustuse vähendamine ja suurendamine

(1) Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. (2) Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. (3) Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Propose a change

§ 103. Ülalpidamisnõude piiramine ja peatumine

(1) Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes. (2) Lõiget 1 ei kohaldata vanema ülalpidamiskohustusele, mis tal on oma alaealise lapse vastu. (3) Kui abivajava isiku nõuet selle paragrahvi alusel piiratakse, ei või ta esitada ülalpidamisnõuet teiste ülalpidamiskohustuslaste vastu. (4) Isiku kohustus anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist peatub perioodiks, mil see laps saab kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud ajateenija või asendusteenistuja lapse toetust, mis on suurem kui käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

Propose a change

§ 104. Teave varalise seisundi kohta

Otsejoones sugulased on kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.

Propose a change

§ 105. Ülalpidamiskohustuslaste järjestus

(1) Alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast. (2) Alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. (3) Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

Propose a change

§ 106. Asenduskohustus

(1) Kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. (2) Ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.

Propose a change

§ 107. Abikaasa eeliskohustus

(1) Abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustusele, mis tal on teise lahutatud abikaasa vastu. (3) Nõudeõiguse üleminekule kohaldatakse käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 sätestatut.

Propose a change

§ 108. Tagasiulatuv ülalpidamine

Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Propose a change

§ 109. Ülalpidamisnõude välistamine

Kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.

Propose a change

§ 110. Ülalpidamiskohustuse lõppemine

(1) Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku või kohustatud isiku surmaga. Kehtima jääb tagasiulatuva täitmise nõue ja nõude täitmata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõue või niisuguse ettemakse tegemise nõue, mis on muutunud sissenõutavaks õigustatud isiku või kohustatud isiku surma hetkeks. (2) Õigustatud isiku surma korral kannab kohustatud isik matusekulud, kui neid ei ole võimalik tasuda pärandist.

Propose a change

§ 111. Ülalpidamine lapse sünni korral

(1) Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. (2) Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. (2¹) Kui isa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma emale ülalpidamist enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. (3) Kui last hooldab ja kasvatab isa, on tal õigus esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud nõue ema vastu. Sel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 112, arvestades lõike 2 erisusi. (4) Kui ema sureb raseduse või sünnituse tagajärjel, kannab lapse isa matusekulud juhul, kui neid ei ole võimalik katta ema pärandist. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud ülalpidamist annab kohustatud isik pärast abikaasat või registreeritud elukaaslast ning enne abivajava isiku sugulasi. (6) Nõudeõiguse üleminekule kohaldatakse käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 sätestatut.

Propose a change

§ 112. Nõude aegumistähtaeg

Käesoleva seaduse §-st 111 tulenev nõue aegub, kui aegumistähtaja kulg ei ole peatunud või katkenud, sünnitusele järgneva aasta lõpust ühe aasta möödudes või, kui ülalpidamiskohustus tekib hiljem, ülalpidamiskohustuse tekkimise aasta lõpust ühe aasta möödudes.

Propose a change

§ 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus

Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi.

Propose a change

§ 114. Vanemate abistamise kohustus

Kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda kasvatavad või ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama.

Propose a change

§ 115. Lapse kulutused majapidamises

Kui vanematega koos elav täisealine laps teeb majapidamiskulude katteks oma varast kulutusi või sel eesmärgil loovutab vanematele osa oma varast, siis eeldatakse, et ta ei teinud kulutusi kavatsusega nõuda vanematelt nende hüvitamist.

Propose a change

§ 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted

(1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. (3) Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi.

Propose a change

§ 117. Vanema hooldusõiguse kuuluvus

(1) Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. (2) Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Propose a change

§ 118. Vanema hooldusõiguse teostamine

(1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. (2) Kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse.

Propose a change

← Find another law