1) Väärteoasja arutamist alustades teeb maakohtunik järgmised toimingud:
1) teatab arutatava väärteoasja nimetuse;
2) selgitab, kes istungile kutsututest on ilmunud ja tuvastab nende isikusamasuse ning kontrollib kaitsja ja esindaja volitusi;
3) selgitab, kas ilmumata jäänud kohtumenetluse pool, tunnistaja, tõlk või ekspert on kutse kätte saanud;
4) rakendab tõlgi, eksperdi ja tunnistaja, järgides kriminaalmenetluse sätteid;
5) teeb teatavaks oma nime ning tõlgi ja eksperdi nimed ning selgitab kohtumenetluse pooltele nende õigusi;
6) selgitab kohtumenetluse poolte taotlused ja taandused ning lahendab need.
(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb kohtuvälisele menetlejale ettepaneku avaldada väärteoprotokoll.
(2) Pärast väärteoprotokolli avaldamist selgitab kohtunik menetlusalusele isikule väärteoprotokolli sisu ja küsib, kas ta tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi.
(1) Menetlusaluse isiku ülekuulamine algab kohtuniku ettepanekuga anda ütlusi väärteoprotokolli koostamise aluseks olevate asjaolude kohta.
(2) Pärast menetlusaluse isiku ütluste andmist võivad talle küsimusi esitada kohtuväline menetleja ja kaitsja.
(3) Kohtul on õigus menetlusalust isikut küsitleda igas kohtuliku uurimise järgus.
(4) Menetlusalusel isikul on õigus kogu kohtuliku uurimise kestel esitada küsimusi teisele kohtumenetluse poolele.
(5) Kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu.
(1) Tunnistajad kuulatakse üle ükshaaval, teiste, veel üle kuulamata tunnistajate juuresolekuta. Enne ülekuulamist tuvastatakse tema isikusamasus ja selgitatakse tunnistaja ning menetlusaluse isiku suhted.
(2) Kohtunik teeb tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta väärteoasja kohta teab.
(3) Pärast tunnistaja poolt ütluste andmist küsitlevad teda kohtuväline menetleja, menetlusalune isik ja kaitsja.
(4) Kui tunnistaja kutsuti kohtusse mõne menetlusosalise taotlusel, küsitleb tunnistajat esimesena see menetlusosaline, kelle taotlusel tunnistaja oli kutsutud.
(5) Tunnistajale võib esitada küsimusi tema poolt varem antud ütluste selgitamiseks ja täiendamiseks. Kohtunik on kohustatud kõrvaldama väärteoasjasse mittepuutuvad ja suunavad küsimused. Kohtunikul on õigus küsitleda tunnistajat igas kohtuliku uurimise järgus.
(6) Kohtunik võib oma initsiatiivil või menetlusosaliste taotlusel tunnistajaid vastastada.
(7) Ülekuulatud tunnistajad jäävad kohtuliku uurimise lõpuni istungisaali ega või kohtuniku loata lahkuda.
(8) Kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused.
(1) Asitõendi vaatlust võib toimetada igas kohtuliku uurimise järgus kohtuniku algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel. Seoses asitõendi vaatlusega võivad kohtumenetluse pooled kohtule avaldusi teha ja menetlusalune isik ütlusi anda.
(2) Kohtunik võib kohapeal teostada sündmuskoha või selle asitõendi vaatlust, mida ei ole võimalik kohtusse tuua. Vaatlust toimetab kohtunik kohtumenetluse poolte, vajadusel ka tunnistaja ja eksperdi juuresolekul.
(3) Vaatluse käik ja tulemused kantakse kohtuistungi protokolli.
(1) Kohtunik võib kohtumenetluse poolte taotlusel või oma algatusel määrata ekspertiisi.
(2) Ekspert võib väärteoasja arutamises osaledes uurida ekspertiisi tegemiseks vajalikke tõendeid ja menetleja loal esitada kohtumenetluse pooltele ja tunnistajatele küsimusi ekspertiisi tegemiseks vajalike asjaolude kohta.
(1) Pärast kõigi väärteoasjas leiduvate tõendite uurimist küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas nad taotlevad kohtulikku uurimist veel millegagi täiendada.
(2) Esitatud taotlused lahendab kohus määrusega.
(3) Pärast vajalikke täiendavaid menetlustoiminguid kuulutab kohus kohtuliku uurimise lõpetatuks.
(1) Kohtuvaidlusel esinevad kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras. Menetlusalune isik saab sõna viimasena.
(2) Kohus ei või piirata kohtuvaidluse kestust, kuid kohus võib vaidlusest osavõtjat peatada, kui ta kaldub kõrvale kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludest.
(3) Pärast kohtuvaidlust teatab maakohtunik lahendi kuulutamise aja.
(1) Kohtuistungi protokoll koostatakse, kui kohtuistungil kuulatakse üle tunnistajat või eksperti või kui seda nõuab kohtumenetluse pool. Kui kohtuistungi protokolli ei koostata, peavad kohtumenetluse poolte taotlused sisalduma kohtuotsuses.
(2) Protokollis märgitakse:
1) istungi kuupäev ja koht ning istungi alguse ja lõpu aeg;
2) kohtu nimetus ja koosseis;
3) kohtumenetluse poolte ning kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi nimed;
4) arutatava väärteoasja nimetus;
5) kohtumenetluse pooltele ja teistele isikutele nende õiguste ja kohustuste selgitamine;
6) ajalises järjestuses kohtu toimingute nimetused ning toimingute tingimused, käik ja tulemused;
7) avaldused, taotlused ja nende lahendused;
8) kohtuistungil tehtud määruste nimetused;
9) kohtuvaidluses poolte esitatud taotlused;
10) kohtuotsuse või määruse tegemine nõupidamistoas;
11) kohtuotsuse või määruse kuulutamise aeg ja edasikaebamise korra selgitamine;
12) kuupäev, millal lahend on kohtus kohtumenetluse pooltele kättesaadav;
13) kaebeõigusest loobumine, millest teatati kohtuotsuse kuulutamisel.
(3) Kohtunik ja kohtuistungi sekretär kirjutavad protokollile alla kohtuistungi toimumisest alates kolme päeva jooksul. Protokollis tehtud parandused peavad olema tõestatud kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjaga.
(1) Kohtumenetluse pooltel on kolme päeva jooksul, arvates kohtuistungi protokolli allakirjutamisest, õigus esitada oma märkused kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Märkused vaatab läbi kohtunik ja nendega nõustumisel teeb kohtuistungi protokollis parandused, mis kinnitatakse kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjadega.
(2) Kui kohtunik ei nõustu esitatud märkustega, teeb ta nende ebaõigsuse kohta määruse. Kohtumenetluse poolel on õigus korrata selliseid märkusi kohtulahendi peale esitatavas kaebuses.
(1) Maakohus teeb:
1) kohtuotsuse rahatrahvi või aresti mõistmise, põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu kohta;
2) kohtuotsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktis 1 ja §-s 30 sätestatud alustel.
(2) Käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktides 2–7 sätestatud alustel teeb kohus väärteomenetluse lõpetamise määruse. Kui kohus teeb otsuse või määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta alaealise suhtes, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist- kuni kaheksateistaastane, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikes 2 või § 30 lõikes 2 sätestatut.
(3) Otsusele või määrusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026164&id=128062014046 määrusega.
1) Kohtuotsuse tegemiseks selgitatakse:
1) kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu;
2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
3) kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik;
4) teo õigusvastasus ja süülisus;
5) kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid;
6) karistuse liik ja määr;
7) kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega;
8) kas on vaja kohaldada konfiskeerimist;
9) kas mõista karistus karistusseadustiku § 63 lõike 1 või 3 kohaselt;
10) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid;
11) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.
1) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel;
2) otsuse tegemise koht ja aeg;
3) otsuse teinud kohtu nimetus, kohtuniku ees- ja perekonnanimi, istungist osa võtnud kohtuistungi sekretäri, kohtuvälise menetleja, kaitsja ja tõlgi ees- ja perekonnanimed;
4) kui menetlusalune on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood; välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoha aadress ning töökoht;
5) kui menetlusalune on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood; välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon ning tema asukoha aadress;
6) seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt, kus on ette nähtud väärtegu, mida kohtus arutatakse.
1) Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
1) väärteo toimepanemise aeg ja koht ning istungil tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele on tuginetud;
2) istungil tõendamata jäänud asjaolu ja tõend, mida ei peeta usaldusväärseks, ning põhjendus, miks kohus seda usaldusväärseks ei pea;
3) istungil üldtuntuks tunnistatud asjaolud, millele otsuse tegemisel tuginetakse;
4) teo õigusvastasus ja süülisus;
5) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;
6) istungil väärteo kvalifikatsiooni muutmise ja alla seaduses sätestatud alammäära karistuse mõistmise motiivid;
7) käesoleva seadustiku sätted, mis on aluseks kohtuotsuse tegemisel.
1) Kohtuotsuse lõpposas märgitakse:
1) füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse nimetus;
2) menetlusaluse isiku väärtegu või -teod, milles ta süüdi tunnistatakse, süüditunnistamise aluseks oleva seaduse nimetus ning paragrahv, lõige ja punkt;
3) menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või, karistusseadustiku § 63 lõiget 1 kohaldades, rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõiget 3 kohaldades, rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi;
4) menetlusalusele isikule mõistetud aresti määr ning aresti kandmise alguse aeg;
4¹) menetlusalusele isikule põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena mõistetud riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu tähtaeg;
5) rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, või aresti kandmine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatut;
6) konfiskeerimise otsustus;
7) asitõenditega, arestitud varaga ja muude äravõetud esemetega toimimise viis;
8) menetluskulude otsustus;
8¹) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt;
9) edasikaebamise kord ja tähtaeg;
10) teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda;
11) teave sellest, et kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud.
(1) Käesoleva seadustiku § 107 lõikes 2 sätestatud alustel koostab maakohtunik määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta, järgides käesoleva seadustiku § 48 lõigetes 2–4 sätestatut. Määruses märgitakse otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse koopia võib saada menetlusosaline või menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.
§ 113. Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning apellatsiooniõiguse selgitamine
(1) Kohtuotsuse kuulutab kohtunik käesoleva seadustiku § 104 lõike 3 kohaselt teatavaks tehtud ajal.
(2) Kohus võib kohtuotsuse lõpposa koostada eraldi menetlusdokumendina, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused.
(3) Kui menetlusalune isik ei valda keelt, milles menetlus toimub, tõlgitakse talle kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku selgitused.
(4) Pärast kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamist kohtunik:
1) teatab kohtuotsuse lõpposa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad, mille kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli või kui protokolli ei koostatud, kohtuotsuse lõpposale;
2) selgitab kohtuotsuse peale edasikaebamise korda vastavalt käesoleva seadustiku § 137 lõikele 3 ja seda, et kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli või, kui protokolli ei koostata, kohtuotsuse lõpposale ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga;
3) selgitab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku § 137 lõikes 1¹ ettenähtud juhul.
(5) Kohus saadab käesoleva seadustiku § 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.
(6) Kui apellatsiooniõigusest loobusid käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 ettenähtud korras kõik kohtumenetluse pooled või ükski kohtumenetluse pool ei teatanud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 109 ja 111 esitatud andmed.
(7) Kohtuotsus ja kohtuotsuse lõpposa pannakse väärteotoimikusse.
§ 114. Maakohtule kaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
(1) Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale:
1) käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus;
2) käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus; RT III 2008 24 160 12964799 2008-05-16 , Riigikohtu Üldkogu 16.05.2008. a kohtuotsus nr 3-1-1-88-07 tunnistab väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 1 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda menetlusvälisel isikul esitada maakohtule kaebust väärteomenetluse seadustiku § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse osa peale, millega konfiskeeritakse menetlusvälisele isikule kuuluv transpordivahend.
3) käesoleva seadustiku § 54⁹ lõike 1 kohaselt lühimenetluses tehtud otsus, kui sellega vabastati lühimenetlusele allutatud isik mõjutustrahvi tasumisest ja isik on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest.
(2) Kaebust ei saa esitada käesoleva seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või § 54² kohaselt tehtud trahviteate peale.
(3) Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.
(4) Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
(5) Kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest.
§ 115. Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele
(1) Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) kui kaebuse esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5) otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
6) kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev ning füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku nimetus, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse;
7) millises osas otsus vaidlustatakse;
8) kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
9) isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida.
(2) Kaebus esitatakse koos koopiatega vastavalt menetlusest osavõtvate isikute arvule.
(3) Kaebuse esitaja peab kaebuses märkima:
1) kas ta soovib kohtuistungist osa võtta;
2) kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.
(4) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus.
(5) Kaebusele lisatakse:
1) kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia;
2) tõendid;
3) tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse;
4) muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid.
§ 116. Väärteotoimiku väljanõudmine ning maakohtule saatmine
(1) Pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt.
(2) Kohtuväline menetleja saadab maakohtu nõudel viivitamata väärteotoimiku maakohtule.
(1) Eelmenetluses maakohtunik:
1) kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist;
2) jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel;
3) lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 119 sätestatud alusel või
4) lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
(2) Kui kaebust ei lahendata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2–4 järgides, teeb kohtunik kindlaks kohtuistungile kutsutavad isikud, kaebusest tulenevad kohtuliku arutamise piirid ja uuritavad tõendid, lahendab kaebuses esitatud taotlused, saadab kaebuse koopiad kohtumenetluse pooltele ning määrab asja arutada, järgides käesoleva seadustiku § 121.
§ 118. Kaebuse käiguta jätmine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine eelmenetluses
(1) Kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui:
1) kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata;
2) kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 114 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada;
3) kaebuse esitanud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi;
4) kaebusest on kuni kohtuistungi alguseni loobutud.
(1) Maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia saadetakse menetlusosalistele. Määruse koopia võib saada menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.
(1) Maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
(2) Kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi.
(3) Kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist.
(1) Maakohtunik tühistab määrusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata, kui kohtuväline menetleja kohtule saadetud vastuses loobub menetlusalust isikut väärteo toimepanemises süüdistamast.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib jätta väärteomenetluse kohtulikus eelmenetluses lõpetamata, kui see on vajalik muu kaebuses esitatud taotluse lahendamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia saadetakse menetlusosalistele. Määruse koopia võib saada menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.
(1) Maakohtu määruses kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohta märgitakse:
1) kohtuistungi aeg ja koht;
2) kohtuistungile kutsutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus;
3) asja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil;
4) kaitsja määramine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 22;
5) taotluste lahendamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale taotluse rahuldamata jätmise kohta ei saa kaebust esitada, kuid taotlust võib korrata kohtulikul arutamisel.
(1) Kohus teatab, milline asi ning kelle kaebuse alusel tuleb arutamisele.
(2) Kohus alustab kaebuse kohtulikku arutamist, teostades käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud toimingud.
(1) Kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. 2005-06-15 RT I 2005 39 308 919178 2006-01-01
(2) Kohus võib lükata kaebuse arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.
(3)
§ 126. Kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest
(1) Kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab.
(1¹) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kaebuse kohtulikust arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
(2) Kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.
(2¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt käesoleva seadustiku § 125 lõikele 1.
(3) Kohtuvälise menetleja mitteilmumine ei takista kaebuse kohtulikku arutamist.
(1) Kaebuse esitanud isikul on õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni.
(2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse maakohtule kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse väärteotoimikusse ning suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri.
(3) Menetlusalusel isikul on õigus loobuda kaitsja esitatud kaebusest, kui kaitsja osavõtt väärteomenetlusest ei ole kohustuslik.
(4) Kui maakohus tuvastab, et on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei võta kohus loobumist vastu.
(5) Kui kaebusest loobutakse enne kohtuliku arutamise algust, jäetakse kaebus määruse alusel läbi vaatamata. Kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega.
(1) Kohus kannab ette kohtuvälise menetleja otsuse kaevatava osa ning kaebuses esitatud taotluse sisu ja selle põhjenduse, samuti kohtule koos kaebusega esitatud muude dokumentide sisu.
(2) Kohus selgitab kaebuse esitanud isikule käesoleva seadustiku §-s 127 sätestatud õigust loobuda kaebusest ning selle tagajärge ning küsib, kas ta jääb kaebuse juurde või loobub sellest osaliselt või täielikult.
(3) Kaebusele lisatud tõendite uurimisel juhindub kohus käesoleva seadustiku §-dest 97–103.
(1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib maakohtunik kohtuliku arutamise osalistelt, kas neil on taotlusi.
(2) Taotlused lahendab kohus määrusega.
(3) Pärast taotluste lahendamist lõpetab maakohtunik asja kohtuliku uurimise ja avab kohtuvaidluse.
(1) Kohtuvaidlusel esineb esimesena kaebuse esitanud isik, seejärel teised kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras.
(2) Kohus ei või piirata kohtuvaidluse kestust, kuid kohus võib vaidlusest osavõtjat peatada, kui ta kaldub kõrvale kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludest.
(3) Pärast kohtuvaidlust teatab maakohtunik lahendi kuulutamise aja.
(1) Kohtuistung helisalvestatakse.
(2) Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui:
1) enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu, ning kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas;
2) istung toimub väljaspool kohtu ruume;
3) tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga;
4) tegemist on Riigikohtu istungiga.
1) Maakohus võib kohtuotsusega:
1) jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata;
2) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda;
3) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.