1) Kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused:
1) kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;
2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse;
3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik;
4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud;
5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt;
6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust;
7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega;
8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku §-s 30 sätestatud alustel;
9) kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid;
10) kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt.
§ 135. Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsiooniõiguse selgitamine
(1) Kohtuotsuse kuulutab kohtunik vastavalt käesoleva seadustiku § 130 lõikes 3 teatavaks tehtud ajal.
(2) Kohus võib kohtuotsuse lõpposa koostada eraldi menetlusdokumendina, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused.
(3) Kui menetlusalune isik ei valda keelt, milles menetlus toimub, tõlgitakse talle kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku selgitused.
(4) Pärast kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamist kohtunik:
1) teatab kohtuotsuse lõpposa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad, mille kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli või, kui protokolli ei koostatud, kohtuotsuse lõpposale;
2) selgitab, kohtuotsuse peale edasikaebamise korda vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 155 ja 156 ning seda, et kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga;
3) kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku § 156 lõikes 1¹ ettenähtud juhul.
(5) Kohus saadab käesoleva seadustiku § 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest
(6) Kui kassatsiooniõigusest loobusid käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 ettenähtud korras kõik menetlusosalised või ükski neist ei teatanud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 109 ja 111 loetletud andmed
(7) Kohtuotsus ja selle lõpposa pannakse väärteotoimikusse.
(8) Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.
(9) Maakohtu kohtuotsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras käesoleva seadustiku 14. peatüki 1. jao kohaselt.
(1) Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel käesoleva seadustiku § 107 lõike 1 kohaselt.
(2) Apellatsiooni ei saa esitada maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku § 132 kohaselt kaebust arutades.
(3) Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.
(1) Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ ettenähtud juhul.
(1¹) Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.
(2) Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
(3) Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav.
(4) Kui kohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon kümne päeva jooksul arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest.
(5) Apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.
(6) Apellatsioonitähtaja ennistamise lahendab ringkonnakohus oma määrusega, mis ei ole edasikaevatav.
(7) Apellatsioonitähtaja ennistamise või sellest keeldumise määrus tehakse apellandile teatavaks.
§ 138. Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine
(1) Ringkonnakohus nõuab apellatsiooni saamisel asja menetlenud maakohtult viivitamata välja väärteotoimiku. Maakohus saadab väärteotoimiku viivitamata pärast üleandmisnõude saamist ringkonnakohtule.
(2) Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus kuni toimiku saatmiseni ringkonnakohtule, teha sellest väljakirjutusi ning taotleda toimiku materjalidest koopiate tegemist tasu eest.
(1) Apellatsioon esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) ringkonnakohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kui apellatsiooni esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) kui apellatsiooni esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) kui apellatsiooni esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5) maakohtu nimetus, kelle otsuse peale apellatsioon esitatakse, ning otsuse number ja kuupäev;
6) füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse nimetus, kelle suhtes otsust vaidlustatakse;
7) millises osas otsust vaidlustatakse;
8) apellandi taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
9) isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitaja peab vajalikuks kontrollida.
(2) Apellant võib apellatsioonis tugineda:
1) maakohtus uuritud tõenditele;
2) tõenditele, mille uurimiseks esitatud taotlus on jäetud maakohtus rahuldamata;
3) maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem esitada. Kui apellant taotleb maakohtus juba üle kuulatud tunnistajate ülekuulamist, peab ta põhjendama, et nende kordusülekuulamine on olulise tähtsusega, ja tasuma tunnistajate kutsumisega seotud kulud.
(3) Apellant peab apellatsioonis märkima:
1) kas ta soovib kohtuistungist osa võtta;
2) kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.
(4) Apellatsioon esitatakse koos koopiatega vastavalt kohtumenetluse poolte arvule.
(5) Apellatsioonile kirjutab alla selle esitaja. Kui apellatsioonile kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus.
(6) Apellatsioonile lisatakse:
1) apellatsiooni kinnitavad tõendid;
2) tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse;
3) muud apellandi poolt vajalikuks peetavad dokumendid.
(1) Ringkonnakohus saadab apellatsiooni koopiad kohtumenetluse pooltele apellatsiooni kättesaamisest alates kolme päeva jooksul.
(2) Kohtumenetluse pooltel on õigus:
1) tutvuda ringkonnakohtus väärteotoimikuga ja teha toimikus olevatest kirjalikest tõenditest väljakirjutusi ning taotleda kohtu kantseleilt toimikus olevatest kirjalikest tõenditest koopiate tegemist tasu eest;
2) esitada ringkonnakohtule apellatsiooni kohta kirjalik vastulause kuni kohtuistungi alguseni.
(1) Eelmenetluses kohtunik:
1) kontrollib apellatsiooniõigust, apellatsioonitähtaega ja apellatsiooni nõuete täitmist vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 136, 137 ja 139;
2) jätab apellatsiooni käiguta käesoleva seadustiku § 142 lõikes 1 sätestatu alusel;
3) jätab apellatsiooni läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 142 lõikes 2 sätestatu alusel;
4) saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks käesoleva seadustiku §-s 143 sätestatu alusel;
5) lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku § 144 lõikes 1 sätestatu alusel;
6) lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 145.
(2) Kui apellatsiooni ei lahendata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2–6 järgides, selgitab kohtunik kohtuistungile kutsutavad isikud, apellatsioonist tulenevad kohtuliku arutamise piirid ja uuritavad tõendid, lahendab apellatsioonis esitatud taotlused, kutsub kohtumenetluse pooled kohtuistungile käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 kohaselt ning määrab asja arutada vastavalt käesoleva seadustiku §-le 121.
§ 142. Apellatsioonikaebuse käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1) Kui apellatsioon ei vasta käesoleva seadustiku § 139 nõuetele, teeb ringkonnakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui:
1) apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 137 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata;
2) apellatsiooni on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada;
3) apellatsioon ei ole esitatud käesoleva seadustiku § 136 lõikes 1 ettenähtud kohtuotsuse peale;
3¹) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik;
4) apellant ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsioonis esinenud puudusi;
5) apellatsioonist on kuni kohtuistungi alguseni loobutud.
§ 143. Kohtuotsuse tühistamine eelmenetluses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral ja väärteoasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks
(1) Ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia tuleb selle koostamisest alates kolme päeva jooksul allkirja vastu anda või saata kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
(1) Ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et menetlust ei ole lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia saadetakse menetlusosalisele ja selle võib saada menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.
(1) Ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
(2) Kohtumenetluse teise poole seisukohta ei ole vaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras selgitada, kui ringkonnakohus teeb käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahendi.
(3) Kui ringkonnakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi.
(4) Kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist.
(1) Ringkonnakohus juhindub väärteoasja kohtulikul arutamisel käesoleva seadustiku §-dest 97–103 ja 124–131, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
(2) Ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.
(3) Ringkonnakohus laiendab väärteoasja arutamise piire kõigile samas väärteos menetlusalustele isikutele, sõltumata nende osas kaebuse esitamisest, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.
(4) Kohtumenetluse pooltel ei ole kaebuse kohtulikul arutamisel õigust väljuda kaebuse piiridest.
(1) Ringkonnakohus võib kohtuotsusega:
1) jätta maakohtu kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata;
2) jätta maakohtu kohtuotsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi;
3) muuta maakohtu kohtuotsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
4) tühistada maakohtu kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue kohtuotsuse käesoleva seadustiku §-s 151 sätestatu alusel.
(2) Ringkonnakohus võib määrusega:
1) käesoleva seadustiku §-s 148 sätestatud alustel tühistada maakohtu kohtuotsuse ja saata väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus;
2) tühistada maakohtu kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatu alusel.
1) Ringkonnakohus tühistab maakohtus tehtud otsuse järgmistel alustel:
1) menetluse ühekülgsus või puudulikkus;
2) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 149;
3) väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 150;
4) karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule.
1) Materiaalõigust on kohaldatud ebaõigesti, kui:
1) ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama;
2) on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama.
(1) Väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui:
1) väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel;
2) väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja;
3) lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta;
4) menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud;
5) menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud;
6) asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud;
7) menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud;
8) menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele;
9) väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda;
10) puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri.
(2) Kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.
(1) Ringkonnakohus võib apellatsiooni alusel või, kui on tuvastatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, sõltumata apellatsiooni sisust, kohtuotsusega:
1) tühistada maakohtu kohtuotsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatu alusel;
2) tunnistada, et menetlusalune isik ei ole osas väärtegudes süüdi, ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
3) tunnistada menetlusaluse isiku süüdi kergemas väärteos ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
4) tühistada maakohtu kohtuotsuse karistuse osa ja mõista menetlusalusele isikule kergema karistuse.
(2) Kui ringkonnakohus tuvastab materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise, peab ta väärteoasja läbi vaatama ka teiste menetlusaluste isikute suhtes samas asjas, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud.
(3) Kohtuvälise menetleja apellatsiooni alusel võib ringkonnakohus:
1) tunnistada menetlusaluse isiku süüdi raskemas väärteos, kui seda tegi maakohus, mõistes raskema karistuse või jättes karistuse muutmata;
2) tühistada maakohtu otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta ja teha süüdimõistva otsuse;
3) tühistada maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista menetlusalusele isikule raskema karistuse.
§ 152. Väärteoasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks
Kui kohtuliku arutamise käigus tuvastatakse väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise, teeb ringkonnakohus määruse maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise kohta maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
(1) Ringkonnakohus juhindub kohtuotsust tehes käesoleva seadustiku §-dest 107 ja 109–111, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 ettenähtud erisusi.
(2) Ringkonnakohtu kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) apelleeritav kohtuotsus;
2) maakohtu kohtuotsuse apelleeritava osa sisu ja apellandi taotlus.
(3) Ringkonnakohtu kohtuotsuse lõpposas esitatakse kohtu järeldused, järgides käesoleva seadustiku §-des 147 ja 151 sätestatut.
(4) Kui ringkonnakohus jätab käesoleva seadustiku § 147 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt maakohtu kohtuotsuse muutmata:
1) ei pea ta maakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajaduse korral võib lisada oma põhistused;
2) võib ta esitada oma kohtuotsuses üksnes sissejuhatuse ja lõpposa ning menetlusõiguse need sätted, millest otsust tehes juhindutakse.
§ 154. Ringkonnakohtu kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsiooniõiguse selgitamine
(1) Pärast kohtuvaidlust teatab kohus kohtulahendi kuulutamise aja või päeva, mil kohtulahend on kohtumenetluse pooltele ringkonnakohtus kättesaadav.
(2) Ringkonnakohtu kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 135 lõigetes 2–7 sätestatut.
(1) Õigus esitada käesoleva seadustiku § 157 sätestatu alusel kassatsioon on:
1) kohtumenetluse poolel maakohtu otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 132 sätestatu alusel;
2) kohtumenetluse poolel, kui tema suhtes on kasutatud apellatsiooniõigust;
3) kohtumenetluse pooltel, kui ringkonnakohus on teinud ühe käesoleva seadustiku § 147 lõikes 1 nimetatud kohtuotsustest.
(2) Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
(3) Kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poolt esindav advokaat on kassatsioonimenetluses kassaator.
(1) Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule või ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud juhul.
(1¹) Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.
(2) Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
(3) Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
(4)
(4¹) Kui maakohus või ringkonnakohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse lõpposas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse kassatsiooni esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest.
(4²) Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest.
(5) Kui kassatsioonitähtaega on rikutud, tagastab Riigikohus oma määrusega kassatsiooni läbivaatamatult.
(6) Kassaatori taotlusel võib Riigikohus kassatsioonitähtaja ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.
(6¹) Tähtaja ennistamine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega.
(1) Kassatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Kassatsioonile lisatakse selle elektrooniline koopia.
(2) Kassatsioonis märgitakse:
1) kassaatori ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
2) vaidlustatava lahendi teinud maakohtu või ringkonnakohtu nimetus ning kohtulahendi number ja kuupäev;
3) kohtumenetluse poole, kelle huvides kassatsioon esitatakse, ees- ja perekonnanimi või nimetus, elu- või asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) kohtus varem uuritud tõendid, millele tuginedes kassaator põhjendab materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist;
5) lisadokumendid, mida kassaator peab vajalikuks kassatsioonimenetluses esitada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks;
6) kassaatori taotluse sisu ja põhjendus, kassatsiooni alus käesoleva seadustiku § 157 järgi ja viide materiaalõiguse või väärteomenetlusõiguse asjaomasele sättele ning materiaalõiguse või väärteomenetlusõiguse sättele, mida on rikutud;
7) kassatsioonile lisatud dokumentide loetelu;
8) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassaator taotleb suulist menetlust.
(3) Kassatsioonile peab lisama:
1) kassaatori volikirja, kui tema volikirja ei ole toimikus;
2) kassatsiooni koopiad kohtumenetluse pooltele.
(4) Kassatsioonile kirjutab alla ja märgib sellele koostamise kuupäeva kassaator.
(5) Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni esitatud kassatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Kassatsiooni muutmisel järgitakse kassatsiooni kohta sätestatut.
§ 159. Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine
(1) Riigikohus nõuab kassatsiooni saamisel asja menetlenud maa- või ringkonnakohtult viivitamata välja väärteotoimiku. Maa- või ringkonnakohus saadab väärteotoimiku viivitamata pärast üleandmisnõude saamist Riigikohtule.
(2) Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus või ringkonnakohtus kuni toimiku saatmiseni Riigikohtule.
(3) Pärast kassatsioonimenetluse lõppu tagastab Riigikohus kohtutoimiku asja menetlenud kohtusse.
(1) Pärast nõuetekohase kassatsiooni saamist saadab Riigikohus selle koopia kohtumenetluse poolele, kelle huve kassatsioon puudutab, ja teeb talle teatavaks järgmised asjaolud:
1) kassatsiooni kohtusse saabumise aeg;
2) isiku kohustus vastata kassatsioonile kohtu määratud tähtaja jooksul;
3) mida vastus peab sisaldama.
(2) Riigikohus võib nõuda kohtumenetluse poole seisukohta konkreetses küsimuses.
(3) Riigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist väärteotoimiku põhjal ja menetlusosalisi välja kutsumata kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
(4) Kui kassatsioon on ilmselt põhjendatud või ilmselt põhjendamatu, võib menetlusse võtmise lahendada kassatsiooni teistele isikutele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.
(5) Kassatsioon võetakse menetlusse, kui:
1) kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust;
2) kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsus või taotletakse kohtuotsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.
(6) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.
(7) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri ja väärteoprotokolli sisuks oleva väärteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.
(8) Kui kassatsiooni menetlusse ei võeta, lisatakse kassatsioon ja selle menetlusse võtmata jätmise määrus väärteotoimikusse, mis tagastatakse maakohtule. Kassatsiooni menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise alus. Määruse koopia saadetakse menetlusalusele isikule, kui tal puudub kohtumenetluses kaitsja.
(9) Kassatsiooni menetlusse võtmise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse ja ringkonnakohtu kohtuotsuse täitmise osaliselt või täielikult peatada.
Kui esineb kassatsiooni läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning jätab kassatsiooni seniks käiguta.
§ 161. Kassatsiooni läbi vaatamata jätmine Riigikohtus
1) Riigikohus jätab kassatsiooni oma määrusega läbi vaatamata, kui:
1) kassatsioon on esitatud käesoleva seadustiku §-s 156 sätestatud kassatsioonitähtajast hiljem ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või Riigikohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) kassatsiooni on esitanud isik, kes käesoleva seadustiku § 155 lõike 3 kohaselt ei saa olla kassaator;
3) kassaator ei ole kassatsioonis tuvastatud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist;
4) kassaator ei ole käesoleva seadustiku § 135 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule või ringkonnakohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik;
5) kassatsioonist on kuni kohtuistungi alguseni loobutud.
Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda Riigikohtus väärteotoimiku ja kassatsiooniga advokaadist esindaja vahendusel, teha kassatsioonist ja toimikus olevatest dokumentidest oma kulul koopiaid ning esitada advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule kassatsioonivastus.
(1) Kassatsioonivastus vormistatakse masina- või arvutikirjas ja selles märgitakse:
1) adressaadina Riigikohus;
2) kui kohtumenetluse pool, kelle huvides kassatsioonivastus esitatakse, on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) kui kohtumenetluse pool, kelle huvides kassatsioonivastus esitatakse, on juriidiline isik, siis tema nimetus, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) kui kassatsioonivastus esitatakse kohtuvälise menetleja huvides, siis kohtuvälise menetleja nimetus, aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5) kaevatav kohtuotsus ja selle kuupäev ning väärteoasja number;
6) kas peetakse kassatsiooni õigeks või vaieldakse sellele vastu;
7) põhistatud vastuväited kassatsioonis esitatud taotluste kohta ning asjaolud ja viide seadussättele, millele kohtumenetluse pool põhjenduse rajab;
8) põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassatsioonivastuse esitaja taotleb suulist menetlust.
(2) Kassatsioonivastusele kirjutab alla kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poole advokaadist esindaja.
(3) Vajaduse korral võib Riigikohus kohtumenetluse poolelt nõuda kassatsioonile vastamist.
§ 166. Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord
(1) Üldjuhul vaatab Riigikohus väärteoasja läbi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul kohtumenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kohtumenetluse pooltele. Kui kohtumenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 160 lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele.
(2) Suulises menetluses vaadatakse väärteoasi läbi juhul, kui Riigikohus peab seda vajalikuks. Kui Riigikohus vaatab kassatsiooni läbi suulises menetluses, saadab ta kohtumenetluse pooltele kohtukutse. Kutse kätte saanud kohtumenetluse poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui Riigikohus ei leia teisiti.
(3) Kohtumenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kohtutoimikuga ja teha sellest omal kulul koopiaid.
§ 166¹. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
(1) Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.
(2) Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.
(3) Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.
(4) Kui Riigikohus taotleb asjas tõusnud küsimuses Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada.
(5) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel peatatud menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist. Riigikohus võib menetluse uuendada ka varem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemine venib ülemäära.
(6) Menetluse peatamise korral katkeb väärteomenetluse seadustiku § 176 lõikes 5 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.
(7) Taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel.
§ 167. Väärteoasja läbivaatamiseks andmine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule
(1) Kui väärteoasja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on alust arvata, et vajalikuks osutub kriminaalkolleegiumi varasemas kohtulahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, antakse väärteoasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, mille koosseisus peab olema vähemalt viis riigikohtunikku.
(2) Väärteoasja läbivaatamisel kriminaalkolleegiumi kogu koosseisus on eesistujaks kriminaalkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim kriminaalkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.
(1) Väärteoasi antakse kohtu määruse alusel läbi vaadata Riigikohtu erikogule, kui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab väärteoasja läbi vaadates vajalikuks seadust tõlgendades muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks.
(2) Riigikohtu erikogu moodustab kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu määruse alusel Riigikohtu esimees.
(3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad:
1) Riigikohtu esimees eesistujana;
2) kaks riigikohtunikku kriminaalkolleegiumist;
3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamisel on kriminaalkolleegium vaidlustanud.
(4) Erikogu istungil on ettekandja kriminaalkolleegiumi liige.
(1) Väärteoasi antakse kohtu määruse alusel läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab vajalikuks:
1) muuta Riigikohtu üldkogu või erikogu viimases lahendis esitatud seisukohta seaduse kohaldamise kohta või
2) et väärteoasjas seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks on pädev Riigikohtu üldkogu.
(2) Väärteoasi antakse asja läbivaatava kohtukoosseisu poolt Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui väärteoasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
(1) Kohtuistungi eesistuja:
1) avab istungi ja teatab, milline väärteoasi ning kelle kassatsiooni alusel läbi vaadatakse;
2) selgitab, kas kassaator, kohtuväline menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajad on istungile ilmunud, ning kontrollib nende volitusi;
3) tagab tõlgi osavõtu, kui see on vajalik;
4) teeb teatavaks kohtukoosseisu, kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate nimed ning küsib, kas neil on taandamis- või muid taotlusi;
5) küsib kassaatorilt, kas ta jääb kassatsiooni juurde või loobub sellest.
(2) Kassatsioonist loobumist kinnitab kassaator allkirjaga kassatsioonil.
(3) Esitatud taotlused lahendatakse määrusega.
(4) Kui kohtuistungi rakendamisel ilmnevad väärteoasja läbivaatamist takistavad asjaolud, lükkab kohus väärteoasja läbivaatamise määrusega edasi.