(1) Kassaator võib kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema, kirjaliku menetluse puhul aga kuni kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
(2) Kohtuvälisel menetlejal või menetlusalusel isikul on õigus kirjaliku taotluse alusel loobuda teda esindava või kaitsva advokaadi kassatsioonist, välja arvatud juhul, kui kaitsja osavõtt väärteomenetlusest on käesoleva seadustiku § 19 lõike 3 järgi kohustuslik.
(3) Kui kassaator on kassatsioonist loobunud, jäetakse kassatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata ja kassatsioonimenetlus selle kassatsiooni osas lõpetatakse.
(4) Kui Riigikohus tuvastab, et maakohus või ringkonnakohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, võib jätkata väärteoasja läbivaatamist, kuigi kassatsioonist on loobutud.
(1) Pärast kohtuistungi rakendamist kannab eesistuja või kohtu liige ette väärteoasja materjali.
(2) Ettekandja esitab kokkuvõtlikult:
1) väärteoasja asjaolud;
2) kassatsiooni sisu ja põhjenduse;
3) kassaatori taotluse;
4) kassatsioonivastuses esitatud seletused ja vastuväited.
§ 173. Kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamine ning kohtuistungi lõpetamine
(1) Pärast väärteoasja materjali ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate arvamused, alustades kassaatorist.
(2) Kohtul on õigus kassaatorit, kohtuvälist menetlejat ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajaid küsitleda.
(3) Eesistujal on õigus peatada küsitletavat, kui ta väljub kassatsiooni piirest.
(4) Pärast küsitletavate ärakuulamist lõpetab eesistuja kohtuistungi ja teatab, millal kassaator ja teised kohtumenetluse pooled võivad kriminaalkolleegiumi kantseleis Riigikohtu otsusega tutvuda. Riigikohtu otsus avaldatakse Riigikohtu veebilehel.
(5)
(1) Õigusliku ärakuulamise tagamiseks on Riigikohtul kogu kassatsioonimenetluse vältel õigus esitada kohtumenetluse poolele kirjalikke küsimusi. Kirjalikud küsimused allkirjastab asja läbivaatava kohtukoosseisu liige. Kirjalike küsimuste juurde märgitakse nendele vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal.
(2) Vastus kohtu kirjalikele küsimustele vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vastuse allkirjastab kohtumenetluse pool, kellele küsimused on adresseeritud.
§ 173². Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid
(1) Väärteoasi vaadatakse läbi kassatsiooni piires. Kassaatoril ei ole väärteoasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise kohtumenetluse poole seisukohtadele.
(2) Riigikohus ei ole seotud kassatsiooni õigusliku põhjendusega.
(3) Riigikohus laiendab väärteoasja läbivaatamise piire kõigile menetlusalustele isikutele ja kõigile süüks pandavatele väärtegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on menetlusaluse isiku olukorda raskendatud, või väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.
1) Riigikohus võib otsusega:
1) jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata;
2) jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi;
3) muuta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
4) tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse ja lõpetada väärteomenetluse Riigikohtu otsusega käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatu kohaselt;
5) tühistada ringkonnakohtu kohtuotsuse ja jõustada maakohtu kohtuotsuse;
6) tühistada maakohtu lahendi ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse;
7) tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse täielikult või osaliselt ja saata väärteoasja uueks arutamiseks kohtule, kes on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud või väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud;
8) tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse täielikult või osaliselt ja teha täiendavalt tõendeid kogumata uue otsuse, mis ei raskenda süüdlase olukorda.
§ 175. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
1) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 149;
2) väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 150.
(1) Riigikohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) kohtuasja number;
2) Riigikohtu otsuse kuupäev;
3) kohtukoosseis;
4) läbivaadatava kohtuasja nimetus;
5) vaidlustatud kohtulahend;
6) kohtuasja läbivaatamise kuupäev;
7) kohtuasja läbivaatamine kirjalikus või suulises menetluses;
8) kassatsioonimenetlusest osa võtnud kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning tõlgi ees- ja perekonnanimi.
(2) Riigikohtu otsuse põhiosas esitatakse:
1) senise kohtumenetluse kokkuvõte;
2) millises osas kassaator kohtuotsuse vaidlustab ja mida ta taotleb;
3) kassatsioonivastuses esitatud seletused ja vastuväited;
4) kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate kohtuistungil esitatud arvamused;
5) Riigikohtu järelduste põhistus;
6) Riigikohtu järelduste õiguslik alus.
(3) Riigikohtu otsuse lõpposas esitatakse kohtu järeldused.
(4) Kui Riigikohus jätab vastavalt käesoleva seadustiku § 174 punktidele 1 ja 2 maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata:
1) ei pea ta oma otsuses maakohtu või ringkonnakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid kordama, kuid võib lisada oma põhjendused;
2) võib ta esitada oma kohtuotsuses üksnes sissejuhatuse ja lõpposa ning menetlusõiguse need sätted, millest kohtuotsust tehes juhindutakse.
(5) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödumisel Riigikohtu istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani.
(1) Riigikohtu otsuses esitatud seisukohta seaduse kohaldamise kohta peavad järgima:
1) maakohus ning ringkonnakohus sama väärteoasja arutades;
2) Riigikohus käesoleva seadustiku §-des 167–169 sätestatud erisusi arvestades.
(2) Riigikohtu erikogu otsust seaduse kohaldamise kohta peavad järgima Riigikohtu kolleegiumid, kuni seda pole muutnud Riigikohtu eri- või üldkogu.
(3) Riigikohtu üldkogu otsust peavad järgima Riigikohtu kolleegiumid ja erikogud, kuni üldkogu ise pole seda muutnud.
(1) Teistmismenetlus on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine, mille eesmärk on otsustada jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine.
(2) Jõustunud kohtulahendiga väärteoasja, mille menetluse uuendamist taotletakse, nimetatakse teistetavaks väärteoasjaks.
1) Teistmise alus on:
1) teistetavas väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtu määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teises kriminaalasjas või väärteoasjas jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud tunnistaja valeütlusest, teadlikult valesti antud eksperdiarvamusest või teadlikult valesti tõlkimisest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
2) jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud kuritegu, mille on kohtunik toime pannud teistetava väärteoasja arutamisel või väärteoasjas kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamisel või läbivaatamisel;
3) jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud kuritegu, mille on kohtuvälise menetleja toime pannud teistetava väärteoasja menetlemisel, kui kuritegu võis mõjutada kohtuotsust teistetavas väärteoasjas;
4) teistetavas väärteoasjas kohtuotsuse või kohtu määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või kohtu määruse tühistamine, kui see võib kaasa tuua teistetavas väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise;
4¹) teistetavas väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtu määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
5) väärteoasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või kohtu määrust tehes ei olnud teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise.
6)
(1) Teistmisavalduse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel.
(2) Käesoleva seadustiku § 180 punktis 4¹ sätestatud alusel on teistmisavalduse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitanud isiku advokaadist kaitsjal, samuti sellise isiku advokaadist kaitsjal, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
1) Teistmisavalduse võib esitada:
1) kohtuotsuse jõustumisest alates kuue kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktides 1–4¹ ettenähtud alusel;
2) kohtu määruse jõustumisest alates kuue kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktis 4 ettenähtud alusel;
3) uue asjaolu ilmnemisest alates kolme kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktis 5 ettenähtud alusel;
4) muu asjaolu ilmnemisest alates kolme kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktis 6 ettenähtud alusel.
(1) Riigikohtu kriminaalkolleegiumile esitatav teistmisavaldus vormistatakse masina- või arvutikirjas.
(2) Teistmisavalduses märgitakse:
1) teistmisavalduse esitaja ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning aadress;
2) selle kohtuvälise menetleja või kohtu nimetus, kelle lahendit teistetakse, ja lahendi kuupäev;
3) teistetava väärteoasja nimetus;
4) selle isiku ees- ja perekonnanimi, kes on tunnistatud väärteoasjas süüdlaseks ja kelle suhtes väärteoasja teistmist taotletakse;
5) teistmise alus käesoleva seadustiku § 180 järgi;
6) teistmisavaldusele lisatud dokumentide loetelu.
(3) Teistmisavaldusele lisatakse teistmisavalduse esitaja volitust tõendav dokument, kui esitaja on kohtuväline menetleja või advokaat.
(4) Kui väärteoasja teistmist taotletakse käesoleva seadustiku § 180 punktides 1–4¹ sätestatu alusel, lisatakse teistmisavaldusele selle kohtu määruse või selle kohtuotsuse koopia, millele tuginedes teistmist taotletakse.
(5) Teistmisavaldusele kirjutab alla ja märgib sellele koostamise kuupäeva avalduse esitaja.
(1) Käesoleva seadustiku § 160 järgides otsustab Riigikohus teistmisavalduse menetlusse võtmise ühe kuu jooksul pärast teistmisavaldusele vastamiseks antud tähtaja möödumist. Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas väärteoasjas tehtud kohtulahendi täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada.
(2) Kui teistmisavaldus ei vasta käesoleva seadustiku § 183 nõuetele, annab Riigikohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Teistmisavaldust ei võeta menetlusse, kui:
1) Riigikohus leiab, et avalduses ei ole märgitud teistmise alust;
2) Riigikohus on varem jätnud samal alusel esitatud teistmisavalduse menetlusse võtmata;
3) kohtulahend on samal alusel jäetud teistmata.
1) Riigikohus jätab teistmisavalduse oma määrusega käiguta, kui:
1) teistmisavaldus on esitatud käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud tähtajast hiljem ja avaldaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist või kui Riigikohus ei ole tähtaega ennistanud;
2) teistmisavalduse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 181 järgi ei ole selleks õigust;
3) teistmisavaldus ei vasta käesoleva seadustiku § 183 nõuetele ja avaldaja ei ole Riigikohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.
Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi oma otsusega ja saadab väärteoasja kohtulahendi teinud kohtule uuesti arutada.
§ 188. Kohtumenetlus maakohtus ning ringkonnakohtus pärast väärteoasja teistmist
(1) Pärast väärteoasja teistmist toimub kohtumenetlus maakohtus ning ringkonnakohtus üldkorras.
(2) Kohtuliku uurimiseta võib menetluse lõpetada:
1) kui süüdlane on surnud;
2) kui asjaolud on selged ja kohtuväline menetleja ei taotle kohtulikku arutamist.
Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 191 kohaselt.
Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve.
§ 191. Kohtu määrused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
1) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtu määruste peale:
1) kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus;
2) väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus;
3) taandamismäärus ja taandamistaotluse rahuldamata jätmise määrus;
4)
5) kohtuliku arutamise edasilükkamise määrus;
6) väärteoasjade eraldamise ja ühendamise määrus;
7) kohtumenetluses poole taotluse lahendamise määrus;
8) kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus;
9) ekspertiisimäärus;
10) kaebemenetluses maakohtus kaebuse või ringkonnakohtus apellatsiooni käiguta jätmise määrus;
11) väärteoasja kohtus arutamisele määramise määrus;
12) kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel käesoleva seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus.
(1) Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale esitatakse Riigikohtule.
(2) Määruskaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
1) kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse;
2) määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoha aadress;
3) selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse;
4) millises osas määrus vaidlustatakse;
5) määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja põhjendus;
6) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(3) Määruskaebusele kirjutab alla ja märgib sellele koostamise kuupäeva kaebuse esitaja.
(4) Määruskaebus lisatakse väärteotoimikusse.
(1) Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
(2) Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
(1) Määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
(2) Määruskaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta.
(3) Määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse käesoleva seadustiku 11.–14. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
§ 195. Määruskaebuse läbivaatamine kohtu määruse koostanud kohtus
(1) Kohtu määruse koostanud kohus vaatab määruskaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul.
(2) Kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtu määruse oma määrusega ja vajaduse korral teeb uue määruse. Vaidlustatud kohtu määruse tühistamisest ja uue määruse tegemisest teatatakse viivitamata kaebuse esitajale.
(3) Kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtu määruse ja määruskaebuse viivitamata vastavalt kohtualluvusele.
§ 196. Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus
(1) Kõrgema astme kohus vaatab määruskaebuse läbi selle kättesaamisest alates kümne päeva jooksul.
(2) Maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi Riigikohtu kriminaalkolleegium kolmeliikmelises koosseisus.
(4) Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.
§ 199. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse jõustumine
(1) Kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
(2) Kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud juhul.
(2¹) Kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse, kohtuotsuse või määruse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kohtuotsus või määrus ei ole jõustunud.
(3) Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
(4) Kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus jõustub selle tegemisest.
(5) Kohtuvälises menetluses tehtud määrus jõustub selle tegemisest.
§ 200. Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse kohustuslikkus
Kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
§ 201. Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse täitmise lubatavus
(1) Kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209.
(2) Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitatud kaebus maakohtule või kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon või kassatsioon ainult ühe menetlusaluse isiku suhtes, pööratakse teiste menetlusaluste isikute suhtes kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus täitmisele.
§ 202. Kohtuvälise menetleja otsust ja määrust ning kohtuotsust ja määrust täitmisele pöörav menetleja
(1) Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja.
(1¹) Kaitseressursside Ameti jõustunud otsuse rahatrahvi määramise kohta pöörab täitmisele Maksu- ja Tolliamet.
(2) Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus.
(3) Kaebemenetluses maakohtus või kassatsioonimenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.
(4) Apellatsiooni või kassatsioonikohtu jõustunud kohtulahendi pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus.
(5) Käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus.
§ 203. Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse täitmisele pööramise tähtaeg
(1) Menetlusaluse isiku arestist vabastav kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.
(2) Kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul. Kohtuvälise menetleja otsuse ja kohtuotsuse, millega karistati süüdlast rahatrahviga, täitmisele pööramise erisused on sätestatud käesoleva seadustiku §-s 204.
(3) Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele käesoleva seadustiku §-s 205 sätestatud korras.
(4) Kohtuvälise menetleja määrus või kohtu määrus pööratakse täitmisele selle jõustumisest.
(5) Lahendit ei pöörata täitmisele, kui on möödunud karistusseadustiku § 82 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud.
§ 204. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramine
(1) Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui:
1) süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest alates või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt;
2) süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul, alates päevast, mil üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 punkti 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt;
3) otsusega, mille täitmisele pööraja käesoleva seadustiku § 202 lõigete 1 ja 1¹ kohaselt on Maksu- ja Tolliamet, määratud rahatrahvi on Maksu- ja Tolliamet enne täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses tasaarvestanud maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Kohtuotsus rahatrahvi kohaldamise kohta saadetakse pärast otsuse jõustumist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele, kes kontrollib, kas süüdlane on rahatrahvi tasunud täies ulatuses või mitte. Kohtuotsus rahatrahvi kohaldamise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui Maksu- ja Tolliamet on rahatrahvi enne täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses tasaarvestanud maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
(3) Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt käesoleva seadustiku §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
(4) Otsus, mille täitmisele pööraja on käesoleva seadustiku § 202 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, täidetakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
§ 204¹. Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine
Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta, arvestades karistusseadustiku §-s 72 sätestatud rahatrahvi asendamist arestiga, kui Eesti Vabariigi välislepingutes ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti.
§ 204². Väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmise taotlemine Euroopa Liidu liikmesriigilt
Eesti võib Euroopa Liidu liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta.
Põhi- või lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks.
(1) Kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Kohtuotsuse koopia märkega otsuse jõustumise kohta saadetakse kohtuotsuse teinud kohtu asukohajärgsele või süüdlase, sealhulgas tegevväelase ja reservväelase elukohajärgsele arestimajale või vanglale või ajateenijale mõistetud aresti puhul Kaitseväele.
(2) Kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale või vanglale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja või vanglasse saabumise aeg.
(4) Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja või vanglasse.