(1) Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta heli- ja videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega.
(2) Menetlusaluse isiku ülekuulamisel märgitakse:
1) ütluste andmise koht ja kuupäev;
2) kohtuvälise menetleja nimetus, kellele ütlused anti;
3) kui menetlusalune on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kodakondsus, elukoha aadress, töökoht, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) kui menetlusalune on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress ja telefoninumber ning elektronposti aadress;
5) juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, elukoha või asukoha aadress, töökoht, telefoninumber ning elektronposti aadress;
6) menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 19 kohaselt ja kiirmenetluse erisuste teatavaks tegemine käesoleva seadustiku § 55 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse;
7) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta;
8) isiku nõustumine või mittenõustumine kiirmenetlusega, nõustumise kohta annab isik protokollis eraldi allkirja või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse.
(2¹) Kui isiku ütlused protokollitakse kiirmenetluse otsuses, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 8 nimetatud andmed ning isik annab nende kohta allkirja kiirmenetluse otsuses.
(3) Ülekuulamisprotokollile kirjutab alla või ütluste heli- ja videosalvestamisel esitab suulise kinnituse protokolli või heli- ja videosalvestisega tutvumise kohta füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste, allkirja või kinnituse andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Keeldumine märgitakse ülekuulamisprotokolli või kiirmenetluse otsuse plangile või heli- ja videosalvestatakse ning alustatakse üldmenetlust.
(1) Kiirmenetluse otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress;
3) otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4) menetlusaluse isiku isikuandmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5;
5) teave selle kohta, kas menetlusalust isikut on teavitatud tema õigustest ja kas ta on kiirmenetlusega nõus;
6) väärteo toimepanemise aeg ja koht;
7) väärteo lühikirjeldus;
8) väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid;
8¹) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta;
9) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
10) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;
11) menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõike 1 kohaldamisel rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõike 3 kohaldamisel rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi;
11¹) konfiskeerimise otsustus, kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses;
12) rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut;
13) asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis;
14) menetluskulude otsustus;
15) teave sellest, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest;
16) kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka otsuse kättesaamisest alates 45 päeva jooksul, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda;
16¹) teave selle kohta, et piirirežiimi rikkumise või Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest määratud rahatrahvi võib tasuda kohtuvälisele menetlejale sularahas;
17) teave sellest, et otsus pööratakse täitmisele, kui isik ei ole tähtaegselt rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud.
(2) Otsusele kirjutab alla kohtuvälise menetleja ametnik.
(3) Kiirmenetluse otsus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusalune isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva.
(1) Väärteomenetlust alustatakse esimese menetlustoiminguga.
(2) Esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19.
(3) Seaduse nõuete rikkumisel, mille eest on ette nähtud eriõiguse peatamine, võetakse väärteomenetluse alustamisel menetlusaluselt isikult viivitamatult ära eriõigust tõendav dokument, mis lisatakse väärteoasja materjalidele.
(1) Väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused.
(2) Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale.
(3) Teates väärteomenetluse alustamata jätmise kohta võib jätta põhistuse esitamata, kui väärteomenetlus on jäetud alustamata käesoleva seadustiku §-s 29 nimetatud alusel ning väärteoteates ei ole osutatud selle esitajale väärteo toimepanemisega tekitatud kahjule.
(4) Pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist võib väärteoteate esitaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale käesoleva seadustiku §-s 76 ettenähtud korras.
§ 60. Kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks
(1) Menetlusalune isik ja tunnistaja kutsutakse kohtuvälise menetleja juurde kutsega käesoleva seadustiku §-des 40 ja 41 sätestatud korras.
(2) Kutses märgitakse, et ilmumine on kohustuslik ja mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud väljakutsutu suhtes võidakse kohaldada sundtoomist käesoleva seadustiku § 43 lõike 3 kohaselt.
§ 61. Väärteoasja materjali üleandmine prokurörile teos kuriteo tunnuste ilmnemise korral
(1) Kui kohtuvälise menetleja ametnik tuleb väärtegu menetledes järeldusele, et teos on kuriteo tunnused, saadetakse väärteoasja materjal viivitamata prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui kohtuväliseks menetlejaks on kohtueelse uurimise asutus, siis alustatakse kriminaalmenetlust prokurörile materjale saatmata. Kriminaalmenetluse alustamise otsustuse võib teha kuni väärteo eest karistamise otsuse tegemiseni.
(2) Kui väärteoasja materjaliga tutvunud prokurör otsustab jätta kriminaalmenetlus alustamata või lõpetab asjas kriminaalmenetluse, kuid on alust arvata, et teos on väärteo tunnused, tagastab ta viivitamata materjali kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse uuendamiseks.
(1) Kohtuvälise menetluse kohta võib väärteomenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides andmeid avaldada enne otsuse tegemist üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemäära väärteomenetlust, riigi huve või ärisaladust, samuti andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete avaldamise puhul.
(2) Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine on pärast otsuse tegemist lubatud kriminaalmenetluse seadustiku § 408¹ lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi.
(3) Otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikul ja tema esindajal on pärast väärteoasjas lahendi tegemist, samuti pärast selle jõustumist õigus tutvuda kogu väärteotoimikuga. Selline õigus ei laiene väärteotoimikus olevatele teiste isikute eriliiki isikuandmetele.
(4) Menetleja väljastab taotluse esitamise korral täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Koopia eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras.
§ 63. Väärteoasjade ühendamine ja väärteoasjade eraldamine
(1) Kui isik on toime pannud mitu väärtegu või kui mitu isikut on toime pannud ühe väärteo või mitu väärtegu, võib väärteoasjad ühendada.
(2) Väärteoasja võib eraldada, kui see ei kahjusta väärteomenetluse täielikkust või objektiivsust.
(3) Väärteoasjad ühendatakse või eraldatakse kohtuvälise menetleja või maakohtu määrusega. Väärteoasja eraldamise määruse koopia lisatakse eraldatud väärteoasja toimikusse.
(1) Füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ja juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt.
(2) Ülekuulamisprotokollis märgitakse:
1) käesoleva seadustiku § 56 lõike 2 punktides 1–5 loetletud andmed;
2) menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste teatavaks tegemine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja;
3) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta.
(3) Ülekuulamisprotokollile kirjutab alla füüsilisest isikust menetlusalune isik või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seaduslik esindaja.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise ülekuulamisprotokollile.
Kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, teeb kohtuväline menetleja, kelle pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine, maakohtule põhistatud taotluse konfiskeerimise otsustamiseks. Taotlus saadetakse maakohtule koos väärteotoimikuga.
§ 67. Konfiskeerimise otsustamine väärteomenetluse käigus
(1) Maakohus lahendab käesoleva seadustiku §-s 66 nimetatud konfiskeerimise taotluse määrusega kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata.
(2) Taotluse lahendamiseks võib maakohus nõuda kohtuväliselt menetlejalt lisamaterjali.
(3) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke huve käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusega piiratakse, on õigus saada määruse koopia ja ta võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 16. peatükis sätestatud korras.
(4) Kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, võib kohtuväline menetleja konfiskeerimise otsustada väärteomenetluse käigus oma määrusega.
(5) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke huve käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määrusega piiratakse, on õigus saada määruse koopia ja ta võib esitada kaebuse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatud korras.
(1) Üldmenetluses koostatakse väärteo kohta väärteoprotokoll.
(2) Kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli.
(3) Kui isik on toime pannud mitu väärtegu, võib koostada ühe protokolli või vajaduse korral mitu protokolli.
(4) Kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll.
(1) Väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse:
1) koostamise kuupäev ja koht;
2) kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja asukoha aadress;
3) kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) menetlusaluse isiku andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 56 lõike 2 punktile 3 või 4;
5) füüsilise isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
6) juriidilise isiku seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
7) kaitsja ees- ja perekonnanimi ning tegevuskoha aadress või teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib, et menetluses osaleb kaitsja;
8) teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks.
(2) Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse:
1) väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht;
2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
3) menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi;
4) tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi;
5) teave väärteoga põhjustatud kahju kohta;
6) kui väärteoasja arutamine kuulub kohtu pädevusse, siis teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib väärteoasja arutamisest osa võtta;
7) muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks.
(3) Kui väärteoprotokolli kantud väärteo kvalifikatsiooni on vajalik muuta, täiendatakse protokolli kandega uue väärteokvalifikatsiooni kohta, märkides iga kvalifikatsiooni muutmise kuupäeva ja lisades kohtuvälise menetleja allkirja.
(4) Kui isiku kinnipidamise protokolli ei ole koostatud, märgitakse väärteoprotokolli lõpposas:
1) kinnipidamise aeg ja alus viitega käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1;
2) kinnipidamise kuupäev ja kellaaeg;
3) kinnipidamisel isikult äravõetud objektide loetelu ja nende tunnused;
4) kinnipeetud isiku avaldused ja taotlused.
(5) Väärteoprotokolli võib lisada andmeid, mis on vajalikud mõne valdkonna väärtegude menetlemisel.
(6) Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada.
(7) Kui väärteoprotokolli on kantud menetlusaluse isiku või tunnistajate ütlused, annab väärteoprotokolli kantud ütlustele allkirja ütlusi andnud menetlusalune isik või tunnistaja. Kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest või annab ütlused, kuid keeldub selle kohta allkirja andmast, märgib kohtuvälise menetleja ametnik keeldumise väärteoprotokollile.
(8) Väärteoprotokollile kirjutab alla selle koostanud kohtuvälise menetleja ametnik.
§ 70. Väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kättetoimetamine ning kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aja ja koha teatavaks tegemine
(1) Väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. Samuti selgitatakse, et soovi korral saadetakse lahendi koopia menetlusaluse isiku e-posti aadressile.
(2) Menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast.
(3) Kui väärteoprotokolli koopia on menetlusaluse isiku kaitsjale kätte antud, loetakse väärteoprotokolli koopia ka menetlusalusele isikule kättetoimetatuks.
(3¹) Kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat.
(4) Kui väärteoasja lahendamine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses, peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Menetlusaluse isiku taotlusel ja kohtuvälise menetleja nõusolekul võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma e-posti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia. Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda käesoleva seadustiku §-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu.
(6) Menetlusalusele isikule selgitatakse väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg.
§ 71. Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule
(1) Kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku §-le 83 maakohtule, saadab kohtuväline menetleja 20 päeva möödudes pärast menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väärteoprotokolli koopia kättesaamist väärteotoimiku, esitatud vastulause ja sellele lisatud materjalid asja arutamiseks maakohtule.
(2) Kui väärteoasja arutamine allub vastavalt käesoleva seadustiku §-le 83 maakohtule ja menetlusalune isik on vastavalt käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1 kinni peetud, toimitakse käesoleva seadustiku § 44 lõike 2 punkti 3 kohaselt.
(1) Kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata.
(2) Otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused.
(1) Kohtuväline menetleja teeb:
1) otsuse rahatrahvi või põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või rahatrahvi ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise määramise kohta;
2) väärteomenetluse lõpetamise määruse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.
(2) Kui kohtuväline menetleja teeb väärteomenetluse lõpetamise määruse alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist- kuni kaheksateistaastane, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikes 2 või § 30 lõikes 2 sätestatut.
(1) Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise kuupäev ja koht;
2) kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress;
3) otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4) menetlusaluse isiku andmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5;
5) väärteo toimepanemise aeg ja koht;
6) väärteo lühikirjeldus;
7) otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi;
8) vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus;
9) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
10) karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;
11) menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või karistusseadustiku § 63 lõiget 1 kohaldades rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse või karistusseadustiku § 63 lõiget 3 kohaldades rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi;
11¹) menetlusalusele isikule põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise tähtaeg;
12) konfiskeerimise otsustus, juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses;
13) rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut;
14) asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis;
15) menetluskulude otsustus;
16) edasikaebamise kord ja tähtaeg;
17) kui rahatrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave sellest, et rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda panka 45 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda;
18) teave sellest, et otsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud;
19) teave sellest, et otsus põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopia, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.
(2) Otsusele kirjutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik.
(1) Väärteomenetluse lõpetamise määruse sissejuhatuses märgib kohtuvälise menetleja ametnik andmed käesoleva seadustiku § 48 lõike 2 kohaselt.
(2) Väärteomenetluse lõpetamise määruse põhiosas märgitakse:
1) menetlusotsustuse põhjendus;
2) väärteomenetluse lõpetamise alus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29 või 30.
(3) Väärteomenetluse lõpetamise määruse lõpposas märgitakse:
1) menetlusotsustus;
2) konfiskeerimise otsustus, juhul kui konfiskeerimise otsustamine on kohtuvälise menetleja pädevuses;
3) asitõendina kasutatava, arestitud või muu äravõetud objektiga toimimise viis;
3¹) väärteomenetluse lõpetamisel väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel väärteoasjas kogutud andmete kustutamine andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist;
4) määruse peale edasikaebamise kord vastavalt käesoleva seadustiku §-le 76.
(4) Määrusele kirjutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik.
(5) Kui kohtuväline menetleja teeb väärteomenetluse lõpetamise määruse alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist- kuni kaheksateistaastane, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikes 2 või § 30 lõikes 2 sätestatut.
(5¹) Kui väärteoasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil väärteomenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.
(6) Määruse koopia võib saada menetlusosaline ja menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.
(7) Määruse koopia kättesaamise kohta annab menetlusosaline ja menetlusväline isik määrusele allkirja ja märgib määruse kättesaamise kuupäeva.
§ 76. Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale
(1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.
(2) Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia kättesaamisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus adresseeritakse kohtuvälise menetleja juhile ja saadetakse kohtuvälise menetleja asukoha aadressil.
(4) Kaebuses märgitakse:
1) adressaadina kohtuvälise menetleja juht ja kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, menetlusseisund ning elu- või asukoha aadress;
3) määrus või menetlustoiming, mida vaidlustatakse, määruse või menetlustoimingu tegemise kuupäev ja selle isiku nimi, kelle osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse;
4) millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse;
5) kaebuses esitatud taotluste sisu ja põhjendus;
6) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.
(5) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud tegevust.
§ 77. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt
(1) Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses.
(2) Kaebust lahendades võib kohtuvälise menetleja juht või tema õigusaktiga volitatud ametnik määrusega:
1) jätta kaebuse rahuldamata;
2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;
3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(3) Kaebuse rahuldamata jätmist tuleb põhjendada.
(4) Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 78.
(5) Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamatult vaidlustatud määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ja määruse koopia kaebuse esitajale.
(1) Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
(2) Kaebuse võib esitada:
1) menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest;
2) menetlusväline isik – kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
(4) Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule.
(1) Maakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul.
(2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
(3) Kaebust lahendades võib maakohtunik:
1) jätta kaebus rahuldamata;
2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;
3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu peatada.
(5) Maakohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale.
(1) E-toimiku menetlemise infosüsteem (edaspidi e-toimiku süsteem) on väärteomenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
1) tagada ülevaade kohtuvälise menetleja ja kohtu menetluses olevatest väärteoasjadest, samuti alustamata jäetud väärteomenetlustest;
2) kajastada andmeid väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) võimaldada menetleja töö korraldamist;
4) tagada karistuspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine;
5) võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
(2) Andmekogusse kantakse:
1) andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud väärteomenetluste kohta;
2) andmed väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
3) digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel;
4) andmed menetleja, menetlusosalise, süüdlase, eksperdi ja tunnistaja kohta;
5) kohtuvälise menetleja ja kohtu lahend.
(3) E-toimiku süsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026164&id=117112011005 .
(4) E-toimiku süsteemi vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. E-toimiku süsteemi volitatud töötleja on valdkonna eest vastutava ministri määratud isik.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026164&id=108112011008;107072022002 võib anda määrusi e-toimiku süsteemi tegevuse korraldamiseks.
1) Väärteoasja arutab maakohtunik, kui:
1) väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses;
2) väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, alaealise mõjutusvahendi kohaldamine või loomapidamise keelamine.
§ 84. Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule
Kui väärteoasja arutamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 83 allub maakohtule, saadab kohtuväline menetleja väärteotoimiku käesoleva seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras asja arutamiseks maakohtule.
(1) Asja kohtulikku arutamist ette valmistades maakohtunik:
1) kontrollib väärteoasja kohtualluvust;
2) teeb kindlaks kohtumenetluse pooled, tunnistaja, tõlgi ja eksperdi ning teatab neile asja arutamise aja ja koha;
3) teeb kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil;
4) lahendab tunnistajate erinõude korras ülekuulamise teises maakohtus;
5) lahendab ekspertiisi tegemise, arvestades kohtumenetluse poolte arvamust;
6) lahendab kohtumenetluse poolte esitatud taotlused.
(2) Kui kohus leiab, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuid halduskohus on eelnevalt leidnud, et sama asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.
(1) Menetlusosalised ja teised istungiruumis viibijad peavad täitma maakohtuniku seaduslikke korraldusi.
(2) Kohtunik võib väärteoasja arutamist segavale või takistavale korrarikkujale määrata rahatrahvi kuni 30 trahviühiku ulatuses või ta istungiruumist eemaldada.
§ 89. Menetlusaluse isiku osavõtt asja arutamisest
(1) Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.
(2) Maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides.
§ 90. Väärteoasja arutamine menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata
(1) Kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.
(1¹) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu väärteoasja arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.
(2) Asja arutamine lükatakse määrusega edasi menetlusaluse isiku või tema kaitsja põhjendatud taotlusel, järgides käesoleva seadustiku § 93 lõikes 1 sätestatut.
(3) Asja arutamine lükatakse määrusega edasi, kui istungile on jäänud ilmumata 14- kuni 18-aastase või psüühikahäirega menetlusaluse isiku kaitsja.
(1) Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest maakohtus on kohustuslik ja sellest teatatakse talle saadetavas kutses.
(2) Kui kohtuvälise menetleja ametnik ei ilmu asja arutamisele, lükkab maakohtunik asja arutamise edasi ja teeb ametniku ilmumata jäämise kohtuvälise menetleja juhile kirjalikult teatavaks.
§ 92. Väärteo asja arutamine tunnistaja ja eksperdita
Kui tunnistaja või ekspert ei ilmu asja arutamisele, otsustab maakohtunik asja arutamise võimalikkuse pärast kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamist.
(1) Väärteoasja arutamine lükatakse edasi, kui:
1) väärteoasja ei ole võimalik arutada ilma istungile ilmumata jäänud isikuta;
2) istungi jätkamine on välistatud muul mõjuval põhjusel.
(2) Enne väärteoasja arutamise edasilükkamist võidakse istungile ilmunud isikud üle kuulata ja jätta nad teist korda istungile kutsumata.
(1) Väärteomenetluse lõpetamise, sundtoomise, taandamise ja ekspertiisi määramise vormistab kohus nõupidamistoas määrusega käesoleva seadustiku § 48 sätteid järgides.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kohtu määrused vormistatakse menetlusdokumendina, mis lisatakse väärteotoimikusse, või tehakse suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli.