Law

Väärteomenetluse seadustik

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-11-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 219a3e8281dd27f306ed0b83777b706701c827571ea2baea61bf9d5abec6e45a

Contents: 261 provisions
  1. § 1. Seadustiku reguleerimisala
  2. § 2. Kriminaalmenetluse sätete kohaldamine
  3. § 3. Väärteomenetlusõiguse isikuline kehtivus
  4. § 3¹. Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte
  5. § 4. Süütuse presumptsioon
  6. § 5. Menetlusosalise õiguste tagamine
  7. § 6. Isiku inimväärikuse austamine
  8. § 7. Väärteoga tekitatud kahju hüvitamine
  9. § 8. Menetleja
  10. § 9. Kohtuväline menetleja
  11. § 10. Kohtuvälise menetleja ametnik
  12. § 11. Kohtuväliste menetlejate alluvusvaidluste lahendamine
  13. § 12. Väärteoasja menetlemise koht
  14. § 13. Menetleja kohtumenetluses
  15. § 14. Kohtualluvus
  16. § 15. Väärteoasja arutava kohtu koosseis
  17. § 16. Menetlusosaline
  18. § 17. Kohtumenetluse pooled
  19. § 18. Menetlusalune isik ja süüdlane
  20. § 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused
  21. § 20. Kaitsja
  22. § 21. Kaitsja õigused ja kohustused ning kaitsja taandamine
  23. § 22. Riigi õigusabi andmine
  24. § 23. Kaitsja tasu hüvitamine väärteomenetluse lõpetamise korral
  25. § 24. Ekspert ja tõlk
  26. § 25. Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandumise alused
  27. § 26. Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandamine
  28. § 27. Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale
  29. § 28. Kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused kohtumenetluses
  30. § 29. Väärteomenetlust välistavad asjaolud
  31. § 29¹. Väärteomenetluse lõpetamine väärteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu
  32. § 30. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel
  33. § 31. Tõendite kogumine ja kriminaalmenetluse sätete kohaldamine menetlustoimingute tegemisel
  34. § 31¹. Menetlusaluse isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise võtmine
  35. § 31². Andmete nõudmine sideettevõtjalt
  36. § 31³. Kohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana
  37. § 31⁴. Foto, film ja muu teabesalvestis tõendina
  38. § 31⁵. Riikliku registri andmed
  39. § 31⁶. Andmekogu ABIS
  40. § 32. Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld
  41. § 33. Tunnistaja anonüümseks tunnistamise keeld
  42. § 33¹. Tunnistaja esindaja keeld
  43. § 34. Isiku läbivaatuse erisused
  44. § 35. Läbiotsimise erisused
  45. § 36. Varalise nõude tagamine
  46. § 37. Kriminaalmenetluses ettenähtud tõkendite kohaldamise keeld
  47. § 38. Menetlustähtajad ning kohtuvälise menetleja ja kohtu kulud
  48. § 39. Menetlusaluse isiku asukoha selgitamine
  49. § 40. Kutse
  50. § 41. Kutse kättetoimetamise kord
  51. § 42. Väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused
  52. § 43. Ilmumata jäämise eest trahvimine ja sundtoomine
  53. § 44. Isiku kinnipidamise alus ja tähtaeg
  54. § 45. Kinnipidamist kohaldavad isikud
  55. § 46. Isiku kinnipidamise protokoll
  56. § 47. Menetlusdokumendid
  57. § 47¹. Kohtumenetluses menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine
  58. § 48. Määrus
  59. § 49. Menetlustoimingu protokoll
  60. § 50. Menetlustoimingu protokolli lisa
  61. § 50¹. Digitaalsete dokumentide edastamine
  62. § 50². Väärteotoimik
  63. § 51. Nõuded dokumentidele
  64. § 52. Karistusseadustikus sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad
  65. § 52¹. Karistusseadustikus sätestatud väärtegude arutamise pädevus
  66. § 53.
  67. § 54.
  68. § 54¹. Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine
  69. § 54². Trahviteade
  70. § 54³. Trahviteate kättetoimetamine
  71. § 54⁴. Hoiatustrahvi tasumine
  72. § 54⁵. Trahviteate vaidlustamine
  73. § 54⁶. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja poolt
  74. § 54⁷. Erisused teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo menetlemisel
  75. § 54⁸. Lühimenetluse kohaldamine
  76. § 54⁹. Lühimenetluse otsus
  77. § 54¹⁰. Mõjutustrahvi tasumine ja täitmisele pööramine
  78. § 54¹¹. Lühimenetluse otsuse vaidlustamine
  79. § 54¹². Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja poolt
  80. § 55. Kiirmenetluse kohaldamine
  81. § 56. Väärteo toimepanemise kohta ütluste andmine
  82. § 57. Kiirmenetluse otsuse sisu
  83. § 58. Väärteomenetluse alustamine
  84. § 59. Väärteoteate lahendamine
  85. § 60. Kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks
  86. § 61. Väärteoasja materjali üleandmine prokurörile teos kuriteo tunnuste ilmnemise korral
  87. § 62. Kohtuvälise menetluse andmete avaldamine
  88. § 63. Väärteoasjade ühendamine ja väärteoasjade eraldamine
  89. § 64. Tõendite kogumine
  90. § 65. Menetlusaluse isiku ütlused
  91. § 66. Kohtuvälise menetleja taotlus konfiskeerimise otsustamiseks
  92. § 67. Konfiskeerimise otsustamine väärteomenetluse käigus
  93. § 68. Väärteoprotokolli koostamine
  94. § 69. Väärteoprotokolli sisu
  95. § 70. Väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kättetoimetamine ning kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumise aja ja koha teatavaks tegemine
  96. § 71. Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule
  97. § 72. Kohtuvälise menetleja lahendi tegemine
  98. § 73. Kohtuvälise menetleja lahendid üldmenetluses
  99. § 74. Kohtuvälise menetleja otsuse sisu
  100. § 75. Väärteomenetluse lõpetamise määrus
  101. § 76. Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale
  102. § 77. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt
  103. § 78. Kaebuse esitamine maakohtule
  104. § 79. Kaebuse lahendamine maakohtus
  105. § 80. Kaebusest loobumine
  106. § 81. Väärteotoimiku koostamine ja asjaajamine väärteomenetluses
  107. § 81¹. E-toimiku menetlemise infosüsteem
  108. § 82. Väärteoasja registreerimine
  109. § 83. Väärteoasja arutamise pädevus
  110. § 84. Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule
  111. § 85. Väärteoasja arutamise ettevalmistamine
  112. § 86. Asja arutamisele kutsumine
  113. § 87. Väärteoasja arutamise piirid
  114. § 88. Korra tagamine väärteoasja arutamisel
  115. § 89. Menetlusaluse isiku osavõtt asja arutamisest
  116. § 90. Väärteoasja arutamine menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata
  117. § 91. Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest
  118. § 92. Väärteo asja arutamine tunnistaja ja eksperdita
  119. § 93. Väärteoasja arutamise edasilükkamine
  120. § 94. Kohtu määruste vormistamine
  121. § 95. Väärteoasja arutamise alustamine
  122. § 96. Kohtuliku uurimise algus
  123. § 97. Tõendite uurimise kord
  124. § 98. Menetlusaluse isiku ülekuulamise kord
  125. § 99. Tunnistaja ülekuulamise kord
  126. § 100. Kirjalike tõendite uurimine
  127. § 101. Asitõendi ja sündmuskoha vaatlus
  128. § 102. Ekspertiis väärteoasja arutamisel
  129. § 103. Kohtuliku uurimise lõpetamine
  130. § 104. Kohtuvaidluse kord
  131. § 105. Kohtuistungi protokolli koostamine
  132. § 106. Märkused kohtuistungi protokolli kohta
  133. § 107. Maakohtu lahendid
  134. § 108. Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused
  135. § 109. Kohtuotsuse sissejuhatus
  136. § 110. Kohtuotsuse põhiosa
  137. § 111. Kohtuotsuse lõpposa
  138. § 112. Määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta
  139. § 113. Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning apellatsiooniõiguse selgitamine
  140. § 114. Maakohtule kaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
  141. § 115. Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele
  142. § 116. Väärteotoimiku väljanõudmine ning maakohtule saatmine
  143. § 117. Eelmenetluse toimingud
  144. § 118. Kaebuse käiguta jätmine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine eelmenetluses
  145. § 119. Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlust välistavatel asjaoludel
  146. § 120. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  147. § 120¹. Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlusest loobumisel
  148. § 121. Kaebuse kohtulikule arutamisele määramine maakohtus
  149. § 122. Kohtuistungile kutsumine
  150. § 123. Kaebuse kohtuliku arutamise kord
  151. § 124. Kohtuistungi rakendamine
  152. § 125. Kaebuse arutamise edasilükkamine
  153. § 126. Kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest
  154. § 127. Kaebusest loobumine
  155. § 128. Kohtuliku uurimise kord
  156. § 129. Kaebuse kohtuliku uurimise lõpetamine
  157. § 130. Kohtuvaidlus kaebuse kohtulikul arutamisel
  158. § 130¹. Kohtuistungi helisalvestamine
  159. § 131. Kohtuistungi protokoll
  160. § 132. Maakohtu lahendid kaebuse lahendamisel
  161. § 133. Kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused
  162. § 134. Maakohtu kohtuotsus
  163. § 135. Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsiooniõiguse selgitamine
  164. § 136. Apellatsiooniõigus
  165. § 137. Apellatsioonitähtaeg
  166. § 138. Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine
  167. § 139. Apellatsioon
  168. § 140. Apellatsioonist teatamine
  169. § 141. Eelmenetluse toimingud ringkonnakohtus
  170. § 142. Apellatsioonikaebuse käiguta ja läbi vaatamata jätmine
  171. § 143. Kohtuotsuse tühistamine eelmenetluses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral ja väärteoasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks
  172. § 144. Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlust välistavatel asjaoludel
  173. § 145. Asja lahendamine kirjalikus menetluses
  174. § 146. Kohtuliku arutamise kord ja tähtaeg
  175. § 147. Ringkonnakohtu pädevus
  176. § 148. Kohtuotsuse tühistamise alused apellatsioonimenetluses
  177. § 149. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine
  178. § 150. Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine
  179. § 151. Uue kohtuotsuse tegemine ringkonnakohtus
  180. § 152. Väärteoasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks
  181. § 153. Ringkonnakohtu kohtuotsus
  182. § 154. Ringkonnakohtu kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsiooniõiguse selgitamine
  183. § 155. Kassatsiooniõigus
  184. § 156. Kassatsioonitähtaeg
  185. § 157. Kassatsiooni alused
  186. § 158. Kassatsioon
  187. § 159. Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine
  188. § 160. Kassatsiooni menetlusse võtmine
  189. § 160¹. Kassatsiooni käiguta jätmine
  190. § 161. Kassatsiooni läbi vaatamata jätmine Riigikohtus
  191. § 162. Kassatsioonist teatamine
  192. § 163. Kassatsiooniga tutvumine
  193. § 164. Kassatsioonivastus
  194. § 165. Riigikohtu istungist teatamine ja kohtuistungile kutsumine
  195. § 166. Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord
  196. § 166¹. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
  197. § 167. Väärteoasja läbivaatamiseks andmine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule
  198. § 168. Väärteoasja läbivaatamiseks andmine Riigikohtu erikogule
  199. § 169. Väärteoasja läbivaatamiseks andmine Riigikohtu üldkogule
  200. § 170. Riigikohtu istungi rakendamine
  201. § 171. Kassatsioonist loobumine
  202. § 172. Väärteoasja materjali ettekandmine
  203. § 173. Kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamine ning kohtuistungi lõpetamine
  204. § 173¹. Riigikohtu kirjalikud küsimused
  205. § 173². Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid
  206. § 174. Riigikohtu pädevus
  207. § 175. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
  208. § 176. Riigikohtu otsus
  209. § 177. Riigikohtu lahendi jõustumine
  210. § 178. Riigikohtu otsuse kohustuslikkus
  211. § 179. Teistmismenetluse mõiste
  212. § 180. Teistmise alus
  213. § 181. Teistmisavalduse esitamise õigus
  214. § 182. Teistmisavalduse esitamise tähtajad
  215. § 183. Teistmisavaldus
  216. § 184. Teistmisavalduse menetlusse võtmine
  217. § 185. Teistmisavalduse käiguta jätmine
  218. § 186. Teistmismenetlus
  219. § 187. Riigikohtu pädevus teistmismenetluses
  220. § 188. Kohtumenetlus maakohtus ning ringkonnakohtus pärast väärteoasja teistmist
  221. § 189. Määruskaebuse kohaldamisala
  222. § 190. Määruskaebuse esitamise õigus
  223. § 191. Kohtu määrused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
  224. § 192. Määruskaebus ja selle esitamise kord
  225. § 193. Määruskaebuse esitamise tähtaeg
  226. § 194. Määruskaebuse läbivaatamise kord
  227. § 195. Määruskaebuse läbivaatamine kohtu määruse koostanud kohtus
  228. § 196. Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus
  229. § 197. Vaidlustatud määruse täitmise peatamine
  230. § 198. Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtu määruse lõplikkus
  231. § 199. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse jõustumine
  232. § 200. Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse kohustuslikkus
  233. § 201. Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse täitmise lubatavus
  234. § 202. Kohtuvälise menetleja otsust ja määrust ning kohtuotsust ja määrust täitmisele pöörav menetleja
  235. § 203. Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse täitmisele pööramise tähtaeg
  236. § 204. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramine
  237. § 204¹. Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine
  238. § 204². Väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmise taotlemine Euroopa Liidu liikmesriigilt
  239. § 204³. Juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramine
  240. § 205. Aresti täitmisele pööramine
  241. § 206. Konfiskeeritud vara üleandmise kord
  242. § 207. Kohtuvälise menetleja otsuses ja kohtuotsuses ettenähtud menetluskulude ning muude rahaliste sissenõuete täitmisele pööramine
  243. § 207¹. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine
  244. § 208. Asjade tagastamine
  245. § 209. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkamine
  246. § 210. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmise tähtaja pikendamine
  247. § 210¹. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
  248. § 210². Teavitamine üldkasuliku töö sooritamisest
  249. § 210³. Taotlus üldkasuliku töö katkestamise või peatamise kohta
  250. § 210⁴. Üldkasuliku töö täitmise üleandmine
  251. § 211. Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine
  252. § 212. Kohtuvälise menetleja lahendite ja kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
  253. § 212¹. Hoiatustrahvi ja mõjutustrahvi laekumine
  254. § 212². Politsei- ja Piirivalveameti enne 2010. aastat jõustunud otsuste täitmise aegumine
  255. § 212³. Üldkasuliku töö täitmise üleandmine
  256. § 212⁴. Paragrahvi 166¹ rakendamise erisused
  257. § 212⁵. Seadustiku 10. peatüki 1². jao kohaldamise erisused
  258. § 212⁶. Rahatrahvi suuruse arvutamise erisused
  259. § 213.
  260. § 216.
  261. § 217. Seadustiku jõustumine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

261 provisions

§ 1. Seadustiku reguleerimisala

Käesolevas seadustikus sätestatakse väärtegude kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord ning väärteo eest kohaldatud karistuse täitmisele pööramise kord.

Propose a change

§ 2. Kriminaalmenetluse sätete kohaldamine

Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Propose a change

§ 3. Väärteomenetlusõiguse isikuline kehtivus

(1) Väärteomenetlusõigus kehtib füüsilise ja juriidilise isiku kohta. Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes. (2) Isiku suhtes, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud eesõigused, võib Eesti väärteomenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi.

Propose a change

§ 3¹. Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte

(1) Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. (2) Kui vähetähtsa väärteo korral väärteomenetlust ei alustata, võib väärteo tunnustega teo toimepannud isikut suuliselt hoiatada. (3) Vähetähtsa väärteo korral võib väärteomenetluse alustamata jätta, kui menetleja hinnangul: 1) piisab väärteo toimepannud isiku hoiatamisest; 2) väärteo toimepannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või 3) menetluse läbiviimine oleks väärteo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. (4) Väärtegu ei ole vähetähtis, kui väärteo toimepanemisega on tekitatud kahju või kui väärteoteates on osutatud tekitatud kahjule, välja arvatud juhul, kui väärteo toimepannud isik on kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud. (4¹) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 4.

Propose a change

§ 4. Süütuse presumptsioon

Kedagi ei tohi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise otsus on tema kohta jõustunud.

Propose a change

§ 5. Menetlusosalise õiguste tagamine

1) Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud: 1) selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi; 2) tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; 3) võimaldama käesoleva seadustiku § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal.

Propose a change

§ 6. Isiku inimväärikuse austamine

Menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata.

Propose a change

§ 7. Väärteoga tekitatud kahju hüvitamine

Väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras.

Propose a change

§ 8. Menetleja

1) Menetleja on: 1) kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja; 2) kohtumenetluses kohus.

Propose a change

§ 9. Kohtuväline menetleja

1) Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhul: 1) täidesaatva riigivõimu volitustega asutus; 2) valla- ja linnavalitsus. 3)

Propose a change

§ 10. Kohtuvälise menetleja ametnik

(1) Kohtuväline menetleja osaleb menetluses ametniku kaudu. (2) Kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Vajaduse korral võib loetelus eristada ametikohad karistuse määramise pädevusest tulenevalt. (2¹) Kohtuvälise menetleja juht võib anda kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks kohtuvälise menetleja menetluspädevuse valdkonnas üldiseid juhiseid. (3) Kohtuväline menetleja annab ametnikule tema pädevust tõendava tunnistuse. Tunnistuses peab olema märgitud ametniku pädevuse aluseks oleva õigusakti nimetus, number ja kuupäev. (3¹) Kui kohtuvälise menetleja ametnikuks on politseiametnik, tõendab tema pädevust politseiametniku ametitõend. (4) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse. (5)

Propose a change

§ 11. Kohtuväliste menetlejate alluvusvaidluste lahendamine

(1) Kui väärteo menetlemispädevus on seadusega antud mitmele kohtuvälisele menetlejale, menetleb väärteoasja selle kohtuvälise menetleja ametnik, kes on teinud esimese menetlustoimingu. Alluvusvaidlused lahendavad kohtuvälised menetlejad kokkuleppel. (2) Kui kohtuvälised menetlejad ei jõua kokkuleppele, lahendab alluvusvaidluse oma resolutsiooniga viivitamata: 1) minister, kui kohtuvälised menetlejad on tema valitsemisalasse kuuluvad asutused; 2) valdkonna eest vastutav minister käesoleva lõike punktis 1 nimetamata juhul. (3) Kohtuväline menetleja, kes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud resolutsiooni kohaselt ei ole pädev menetlust jätkama, saadab väärteomaterjali kaaskirjaga pädevale kohtuvälisele menetlejale. Enne väärteoasja pädevale kohtuvälisele menetlejale saatmist tehakse vaid edasilükkamatud menetlustoimingud.

Propose a change

§ 12. Väärteoasja menetlemise koht

(1) Kohtuvälises menetluses menetletakse väärteoasja teo toimepanemise koha järgi. (2) Menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja menetleda: 1) tema elu- või asukoha järgi; 2) mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koha järgi. (3) Kui menetlusalune isik pärast menetluse alustamist muudab oma elu- või asukohta, võib tema taotlusel asja menetleda tema uue elu- või asukoha järgi. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud taotluse lahendab kohtuväline menetleja määrusega. (5) Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksus, millel on üleriigiline menetlemispädevus, võib väärteoasja menetlemise üle anda Politsei- ja Piirivalveameti regionaalse menetlemispädevusega struktuuriüksusele teo toimepanemise koha järgi, kui see on otstarbekas ning ei kahjusta menetlusaluse isiku huve. Menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja anda üle tema elu- või asukohajärgsele või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koha järgsele regionaalse menetlemispädevusega kohtuvälisele menetlejale.

Propose a change

§ 13. Menetleja kohtumenetluses

Kohtumenetluses on menetleja maakohus, ringkonnakohus ning Riigikohus.

Propose a change

§ 14. Kohtualluvus

(1) Väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. (2) Kohus kontrollib väärteoasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades. Kui kohus tuvastab ebaõige kohtualluvuse, koostab ta väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse. Enne väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmist on lubatud teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid. (3) Kui maakohus vaidlustab teisest kohtust saadud väärteoasja kohtualluvuse, määrab väärteoasja kohtualluvuse ringkonnakohtu tööpiirkonna piires ringkonnakohtu esimees ning muudel juhtudel Riigikohtu esimees. Kui ringkonnakohus vaidlustab teisest kohtust saadud väärteoasja kohtualluvuse, määrab väärteoasja kohtualluvuse Riigikohtu esimees. (4) Kui kohtuvälises menetluses on menetlustoiminguks vajalik kohtuniku luba, annab loa menetlustoiminguks maakohtu kohtunik, kelle tööpiirkonnas menetlustoiming tehakse. (5) Käesoleva seadustiku §-s 78 ettenähtud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale lahendab maakohtunik, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming tehti.

Propose a change

§ 15. Väärteoasja arutava kohtu koosseis

(1) Maakohtus arutab väärteoasja ja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust maakohtunik ainuisikuliselt. (2) Ringkonnakohtus arutab väärteoasja kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust väärteoasjas toimetab ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt. (3) Riigikohtus vaatab väärteoasja läbi vähemalt kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

Propose a change

§ 16. Menetlusosaline

Menetlusosaline on menetlusalune isik ja tema kaitsja.

Propose a change

§ 17. Kohtumenetluse pooled

(1) Kohtumenetluses on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja. (2) Riigikohtus on kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja.

Propose a change

§ 18. Menetlusalune isik ja süüdlane

(1) Menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. (1¹) Menetlusaluseks isikuks ei loeta: 1) sõiduki omanikku ega vastutavat kasutajat, kellele saadetakse trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses; 2) lühimenetlusele allutatud isikut. (2) Menetlusalune isik, kelle karistamise kohta on jõustunud kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus, on süüdlane. (3) Kui menetlusalune isik või süüdlane on juriidiline isik, on tema seaduslikul esindajal kõik esindatava õigused ning ta võib anda tema nimel ütlusi.

Propose a change

§ 19. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused

(1) Menetlusalusel isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras; 3) olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures; 4) anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; 4¹) taotleda rahatrahvi tasumist või aresti kandmist ositi; 5) teada menetlustoimingu eesmärki; 6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse; 7) vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. (1¹) Alaealisel menetlusalusel isikul on väärteomenetluses kriminaalmenetluses alaealisele kahtlustatavale või süüdistatavale ettenähtud õigused: 1) kui ta on vastavalt käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1 kinni peetud; 2) kohtumenetluses. (2) Menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. (3) Kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. (4) Menetlusalune isik on kohustatud: 1) menetleja kutsel ilmuma, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) täitma menetleja seaduslikke korraldusi.

Propose a change

§ 20. Kaitsja

(1) Menetlusalusel isikul ja süüdlasel võib olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. (2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri. (3) Kaitsjal võib olla mitu esindatavat, kui esindatavate huvid ei ole vastuolus. Menetlusalusel isikul või süüdlasel võib olla kuni kaks kaitsjat. (4) Kassatsiooni ja teistmisavalduse saab süüdlane esitada advokaadi vahendusel.

Propose a change

§ 21. Kaitsja õigused ja kohustused ning kaitsja taandamine

(1) Kaitsjal on õigus: 1) võtta osa menetlusest, alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest või muu menetlusaluse isiku suhtes esimese menetlustoimingu tegemisest, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist; 2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele õigusabi andmiseks vajalikke dokumente; 3) esitada tõendeid ja taotlusi; 4) kasutada kaitsekohustust täites menetleja teadmisel tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut. (2) Kaitsjal on õigus käesolevas seadustikus sätestatud korras: 1) osaleda menetluses koos menetlusaluse isikuga või iseseisvalt; 2) vaidlustada menetleja menetlustoiming või lahend. (3) Kaitsja osavõtt on alates kohtumenetlusest kohustuslik käesoleva seadustiku § 19 lõikes 3 sätestatud alustel. (4) Väärteomenetluses taandatakse kaitsja kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras.

Propose a change

§ 22. Riigi õigusabi andmine

(1) Riigi õigusabi väärteomenetluses antakse riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. (2) Kui kohus leiab, et menetlusalune isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kohtumenetluses kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. (3) Kui käesoleva seadustiku § 19 lõikes 3 nimetatud isik ei ole endale kaitsjat valinud, määrab kohtu taotlusel Eesti Advokatuur talle kaitsja riigi kulul. (4) Riigi õigusabi andmise kohta tehtud määruse koopia pannakse väärteotoimikusse.

Propose a change

§ 23. Kaitsja tasu hüvitamine väärteomenetluse lõpetamise korral

Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Propose a change

§ 24. Ekspert ja tõlk

(1) Ekspert osaleb väärteomenetluses ja ta taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. (2) Tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Tõlk taandub või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras.

Propose a change

§ 25. Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandumise alused

(1) Kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik on kohustatud taanduma, kui ta: 1) on menetlusaluse isiku lähedane, kelleks on alanevas ja ülenevas joones sugulane, külgjoones esimese ja teise ringi sugulane või kui ta on või on olnud menetlusaluse isiku esimese ringi hõimlane, lapsendaja, lapsendatu, abikaasa või registreeritud elukaaslane; 2) on varem menetlenud sama väärteoasja; 3) muul põhjusel ei saa olla erapooletu. (2) Kohtuniku osalemine Riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole taandumise alus sama väärteoasja edasisel menetlemisel Riigikohtus. (3) Väärteoasja menetlemisest põhjendamatult taanduda ei ole lubatud. (4) Kohtukoosseisus ei või olla isikuid, kes on omavahel lähedased või menetlusaluse isiku lähedased käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 järgi. (5) Kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik vormistab enda taandumise põhjendatud taandumismäärusega, mis lisatakse väärteotoimikusse.

Propose a change

§ 26. Kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandamine

(1) Kui kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik ei ole taandunud käesoleva seadustiku § 25 lõikes 1 sätestatud taandumisalusel, võib menetlusosaline esitada tema taandamise taotluse. Kohtumenetluses on kohtuniku taandamise taotluse esitamise õigus ka kohtuvälisel menetlejal. Taotlus kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku taandamiseks esitatakse viivitamata pärast taandamise alusest teada saamist. (2) Kohtuvälise menetleja taandamiseks võib taotlust esitada kuni väärteoasjas otsuse tegemiseni. (3) Kohtuniku taandamiseks võib taotlust esitada kuni väärteoasja või kaebuse arutamise rakendamise lõpetamiseni. Kui taandumise alus selgub hiljem ja sellest teatatakse viivitamata kohtunikule, võib taandamise taotluse esitada kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni. (4) Kohtuväline menetleja taandab ennast ise põhistatud määrusega või taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitab taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis. Ainuisikuliselt väärteoasja arutav kohtunik lahendab taandamise taotluse ise eraldi määrusega, istungit pidamata, või istungi protokolli märgitava põhistatud määrusega või taandamise taotluse rahuldamata jätmise korral esitab taandamata jätmise põhistuse väärteoasja lahendis. (5) Kui kohus vaatab kaebust läbi kollegiaalselt, kuulab ta ära taandatava kohtuniku seletuse ja menetlusaluse isiku ning tema esindaja arvamused. Taandamistaotlus lahendatakse nõupidamistoas koostatud määrusega. Ühe kohtuniku taandamise taotluse lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Vastu- ja poolthäälte võrdsuse korral on kohtunik taandatud. Mitme kohtuniku ja kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega. (6) Taandamise taotluse esitamise korral võib kohtuvälise menetleja ametnik või kohtunik enne selle lahendamist teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid.

Propose a change

§ 27. Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale

Kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata jätmise peale võib taotluse esitanud menetlusosaline esitada vastuväiteid asjas tehtud lahendi peale esitatavas kaebuses. Vastuväidetes on õigus viidata kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku taandumise alusele, kui taandamise taotlus on esitatud õigeaegselt, kuid on jäetud rahuldamata või kui taandumise alus selgub pärast väärteoasja lahendamist.

Propose a change

§ 28. Kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused kohtumenetluses

(1) Kohtuvälisel menetlejal on õigus kohtumenetlusest osa võtta. (2) Kohtuvälisel menetlejal on kohtumenetluses õigus: 1) võtta osa väärteoasja kohtulikust arutamisest; 2) esitada tõendeid ja taotlusi; 3) tutvuda väärteotoimikuga; 4) vaidlustada kohtu lahend käesolevas seadustikus ettenähtud korras. (3) Kohtuvälise menetleja ametnik on kohtumenetluses kohustatud: 1) ilmuma kohtu kutsel, kui kohustuslik ilmumine on kutses märgitud; 2) alluma kohtu seaduslikele korraldustele.

Propose a change

§ 29. Väärteomenetlust välistavad asjaolud

(1) Väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui: 1) teos puuduvad väärteo tunnused; 2) isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis; 3) isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend; 4) teos on kuriteo tunnused; 5) väärteo aegumistähtaeg on möödunud; 6) seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on kehtetuks tunnistatud; 7) isik, kelle suhtes alustatakse või on alustatud väärteomenetlust, on surnud või juriidiline isik on lõppenud. (2) Alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline, kuid on abivajav laps lastekaitseseaduse § 26 tähenduses, saadab kohtuväline menetleja või kohus teavituse ja vajalikus mahus koopia väärteoasja materjalidest alaealise elukoha järgsesse kohaliku omavalitsuse üksusse. (3) Vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule, alustatakse väärteomenetlust, kui seda enda rehabiliteerimiseks taotleb menetlusalune isik ja aegumistähtaeg ei ole möödunud.

Propose a change

§ 29¹. Väärteomenetluse lõpetamine väärteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu

(1) Kui kohtuvälises menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on väärteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbekas, lõpetatakse menetlus. Menetluse võib mõne menetlusaluse isiku või väärteo suhtes lõpetada ka osaliselt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud aluste äralangemise korral uuendatakse menetlust käesoleva seadustiku § 58 lõikes 1 sätestatud korras.

Propose a change

§ 30. Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel

(1) Menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui: 1) menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; 1¹) esinevad käesoleva seadustiku §-s 3¹ sätestatud vähetähtsa väärteo suhtes menetluse mittealustamise tingimused; 2) menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud või heastanud; 3) menetlusalune isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis või 4) menetlusalune isik on võtnud kohustuse kasutada vahendusteenust või võtnud muu asjakohase kohustuse. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ettenähtud kohustuse täitmisel lähtutakse kindla sotsiaalprogrammi kohaldamise minimaalsest tähtajast, mis ei tohi ületada kümmet kuud. Kokkuvõtte sotsiaalprogrammi läbimise kohta lisab kohtuväline menetleja väärteotoimikusse. (1²) Kui isik, kelle suhtes on väärteomenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 4 alusel, ei täida võetud kohustust või paneb sotsiaalprogrammis osalemise, vahendusteenuse kasutamise või kohustuse täitmise ajal toime uue süüteo, võib kohtuväline menetleja uuendada väärteomenetluse oma määrusega. Kui uuendatud menetluses isikut karistatakse, siis sotsiaalprogrammis osalemise ega vahendusteenuse kasutamise aega karistusest maha ei arvata. (1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Alaealise menetlusaluse isiku menetluskulud jäävad riigi kanda. (1⁴) Menetluskulusid määrates arvestab menetleja kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lõikes 3 sätestatut. (2) Kui kohtuväline menetleja leiab, et isikule, kes pani väärteo toime vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastasena, ei ole vaja kohaldada karistust või karistusseadustiku § 87 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit, võib kohtuväline menetleja alaealist hoiatada, väärteomenetluse määrusega lõpetada, ning kui tegemist on abivajava lapsega lastekaitseseaduse § 26 tähenduses, saata alaealise kohta teavituse ja vajalikus mahus koopia väärteoasja materjalidest alaealise elukoha järgsesse kohaliku omavalitsuse üksusse.

Propose a change

§ 31. Tõendite kogumine ja kriminaalmenetluse sätete kohaldamine menetlustoimingute tegemisel

(1) Tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. (1¹) Kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Kohtuvälisel menetlejal ja kohtul on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist. (3) Korruptsiooniväärteo kohtuväline menetleja võib taotleda kohtult sellise määruse andmist, millega võimaldatakse juurdepääs pangasaladusele ja fondiosakute registri andmetele, kui see on vältimatult vajalik korruptsiooniväärteo menetluse eesmärgi saavutamiseks.

Propose a change

§ 31¹. Menetlusaluse isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise võtmine

(1) Menetlusalust isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 15¹ või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo, võib süüteo menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil daktüloskopeerida ning võtta temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise. (2) Isiku näokujutis ja naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS). Isiku biograafilised andmed, andmed temalt näokujutise ja naha papillaarkurrustiku jälgede võtmise kohta ning häälenäidis ja isikult võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.

Propose a change

§ 31². Andmete nõudmine sideettevõtjalt

(1) Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha üksikpäringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Üksikpäring käesoleva paragrahvi tähenduses on kirjalik päring elektroonilise side seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale üldkasutatava elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalike andmete kohta.

Propose a change

§ 31³. Kohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana

(1) Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtuvälise menetleja ametnik ei või osaleda kohtu- või kaebemenetluses kohtuvälise menetleja esindajana.

Propose a change

§ 31⁴. Foto, film ja muu teabesalvestis tõendina

(1) Menetleja tehtud foto, film või muu teabesalvestis võib olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab käesoleva seadustiku § 31 lõike 1¹ punktides 1–3 sätestatule. (2) Fotografeerimise, filmimise või muu salvestamise juures viibinud isiku taotluse või selle puudumise kohta tehakse märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele.

Propose a change

§ 31⁵. Riikliku registri andmed

Kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus.

Propose a change

§ 31⁶. Andmekogu ABIS

(1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seadustiku tähenduses on töödelda menetlusaluse isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 15¹ või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo, daktüloskopeerimisel ja temalt näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 15⁵ sätestatut. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026164&id=131122021018;103102023016 määrusega. (4) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (5) Andmekogu ABIS põhimääruses sätestatakse andmekogu ABIS pidamise kord, sealhulgas: 1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed; 2) täpsem andmekoosseis; 3) andmekogudevaheline andmevahetus; 4) vastutava töötleja ülesanded; 5) volitatud töötleja ja tema ülesanded; 6) andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord; 7) andmete säilitamise täpsemad tähtajad; 8) muud korralduslikud küsimused. (5¹) Andmekogu ABIS andmeid säilitatakse kõige kauem 75 aastat andmekogusse ABIS kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses. (6) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

Propose a change

§ 32. Jälitustoiminguga tõendite kogumise keeld

(1) Väärteomenetluses on keelatud tõendite kogumine jälitustoiminguga. (2) Kriminaalmenetluses jälitustoiminguga kogutud tõendit võib väärteomenetluses tõendina kasutada asjas, milles on kriminaalmenetlus lõpetatud.

Propose a change

← Find another law