§ 25. Lennundusloa ja kehtivustunnistusega antud õiguste kehtetuks tunnistamine, kehtivuse peatamine ja taastamine
(1) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused tunnistatakse kehtetuks või nimetatud õiguste kehtivus peatatakse, kui selle omanik:
1) on rikkunud lennuohutuse nõudeid, sealhulgas juhtinud õhusõidukit või täitnud ametiülesandeid joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis, käitanud õhusõidukit haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisil;
2) on rikkunud lennundusalaste õigusaktide sätteid;
3) on tunnistatud tervislikel põhjustel sobimatuks täitma oma ülesandeid;
4) on tunnistatud eksamite või kontroll-lendude alusel oma teadmiste või oskuste poolest mittevastavaks lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevusele.
(1¹) Transpordiamet peatab lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.AR.D.005 alapunktis c sätestatud alustel.
(1²) Transpordiamet võib peatada lennujuhiõpilase loa või lennujuhi loa või pädevus- või oskusmärke kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks komisjoni määruse (EL) 2015/340 punkti ATCO.AR.D.005 alapunktides b ja e ning punkti ATCO.AR.C.010 alapunktis b sätestatud alustel.
(1³) Transpordiamet peatab lennuinformaatori loa, sellega seonduva pädevus- või oskusmärke, üksuse oskusmärke või keeleoskusmärke kehtivuse või tunnistab loetletud märked kehtetuks lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhtudele, kui isik:
1) on loa või pädevus- või oskusmärke taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa või märke andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa või märke väljaandmisest keelduma;
2) on võltsinud loal olevaid andmeid;
3) loobub loast.
(2) Transpordiamet võib järelevalve- või väärteomenetluse ajaks peatada lennundusloaga või kehtivustõendiga antud õigused menetluse lõpuni.
(3) Transpordiamet võib peatada lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste kehtivuse kuni 12 kuuks, kui isik on toime pannud käesoleva seaduse §-s 60⁶, 60¹², 60¹⁴, 60¹⁶, 60²⁰, 60²³, 60²⁷ või 60²⁸ sätestatud väärteo.
(4) Lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise korral on lennundusloa või kehtivustõendi omanik kohustatud lennundusloa või kehtivustõendi Transpordiametile tagastama.
(5) Kui lennundusloa või kehtivustõendiga antud õiguste peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud ning lennundusloa või kehtivustõendi omanik tõendab, et ta vastab asjakohastele nõuetele, taastab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendiga antud õigused.
(6) Kui peatatud lennundusluba või kehtivustõendit või sellega antud õigusi ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet lennundusloa või kehtivustõendi või sellega antud õigused kehtetuks.
(1) Lennundusluba või kehtivustõendit omav isik on kohustatud Transpordiametile teatama asjaoludest, mis võivad mõjutada tema kõlblikkust lennundusloas või kehtivustõendis märgitud tegevuseks.
(2) Mõjuvate põhjuste ilmnemisel korraldab Transpordiamet lennundusluba või kehtivustõendit omava isiku tervisliku seisundi uurimise või kontrollib tema teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.
(1) Õhusõiduki mehitamine on õhusõiduki komplekteerimine pädeva, lennuohutust tagava meeskonnaga.
(2) Õhusõiduki meeskonnaliige on isik, kelle õhusõiduki omanik või käitaja on määranud täitma töökohustusi õhusõiduki pardal lennuülesande täitmise ajal.
(2¹) Lennumeeskonna liige on kehtivat lennundusluba omav õhusõiduki meeskonnaliige, kelle kohustuseks on õhusõiduki käitamisega seotud tegevus lennuülesande täitmise ajal.
(3) Õhusõiduki käitaja peab tagama õhusõiduki mehitamise lennundusspetsialistidega, kes omavad kehtivat lennundusluba ja keda volitatakse täitma erialaseid ülesandeid lennu ajal.
§ 27¹. Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikme töö-, lennu- ja puhkeaeg
(1) Maksimaalne iga-aastane tööaeg ja valveaeg kokku ei tohi ületada 2000 tundi. Lennu koguaeg ei tohi ületada 900 tundi aastas.
(2) Maksimaalne iga-aastane tööaeg peab jaotuma aasta lõikes ühtlaselt.
(3) Tsiviilõhusõiduki meeskonna liikmele antakse igas kalendrikuus vähemalt seitse puhkepäeva ja igas kalendriaastas vähemalt 96 puhkepäeva. Puhkepäev käesoleva lõike tähenduses on 24-tunnine vahemik, mis algab kell 00.00 kohaliku aja järgi.
(4) Kui töövahetus ei hõlma lennutööaega nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punkti OPS 1.1095 tähenduses, peab töövahetusele eelneva puhkeaja kestus olema vähemalt 11 tundi.
(5) Tsiviilõhusõiduki käitaja tagab, et meeskonnaliikmele oleks tagatud võimalus kasutada igapäevast puhkeaega, millest vähemalt osa jääb 24-tunnisesse ajavahemikku.
(6) Kui lennuülesande täitmisele järgneb vahetult töökohale minek, ei või meeskonnaliikme tööaeg ületada 14 tundi.
(7) Teave valveaja kohta kantakse töögraafikusse või antakse meeskonnaliikmele eelnevalt teada.
(8) Kui valveajale eelneb või järgneb lennuülesande täitmine, peab sellele järgnema puhkeaeg, mis on vähemalt võrdne lennutöö- ja poolte valves oldud aegade summaga. Puhkeaeg ei või olla lühem kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa Q-alajao punktis OPS 1.1110 sätestatud minimaalne puhkeaeg.
(9) Kui meeskonnaliige rakendatakse valvesse seoses väljalennu hilinemisega, millest teda teavitatakse enne puhkekohast lahkumist, loetakse valve alguseks planeeritud tööaja algus.
(10) Kui meeskonnaliikme töövahetuse alguse ja lõpu vööndiajad erinevad enam kui kaks tundi, pikeneb minimaalne puhkeaeg nende aegade erinevuse võrra.
(11) Kui meeskonnaliikmele on lennuülesande täitmisel planeeritud vaheaeg, mis kestab vähemalt kolm tundi, ja talle on tagatud tingimused puhkamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni poole võrra järjestikusest puhkeajast. Kui vaheaeg kestab vähemalt seitse tundi ja meeskonnaliikmele on tagatud vajalikud tingimused puhkamiseks ja magamiseks, võib lennutööaega pikendada kuni kahe kolmandiku võrra järjestikusest puhkeajast.
(12) Vaheaja hulka ei arvestata aega puhkekohta ja õhusõidukile minekuks, kui selleks kulub kokku enam kui üks tund.
(13) Kui puhkepaus ületab kuut tundi või hõlmab vähemalt kolm tundi kohalikust ööst, peab meeskonnaliikmele olema tagatud majutus.
(14) Lennutööaja osa enne ega pärast puhkepausi ei või ületada kümmet tundi.
(15) Kui suurendatud meeskonnaga lennul on meeskonnaliikmetele tagatud vajalikud vahendid ning tingimused puhkamiseks ja töövahetus ei hõlma enam kui kolme lendu, võib lennumeeskonna lennutööaega pikendada kuni 16 tunnini. Dubleeritud meeskonna puhul võib lennutööaega pikendada kuni 18 tunnini.
(16) Transpordiameti sertifitseeritud lennuettevõtja peab kohaldama komisjoni määruse (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1–148), tähenduses varajast tüüpi puhkeaega häirivat töögraafikut.
(1) Õhusõiduki kapten on õhusõiduki omaniku või käitaja määratud piloot, kes juhib meeskonna tööd ja vastutab lennu ohutu kulgemise eest.
(2) Õhusõiduki kapten vastutab meeskonnaliikmete, reisijate ja pardal oleva lasti ohutuse eest õhusõiduki uste sulgemise momendist alates ning õhusõiduki ohutu käitamise eest, alates õhusõiduki liikumapanekust startimiseks kuni peatumiseni ja mootorite seiskamiseni pärast lennu lõppu.
(3) Kapteni korraldused, mis on seotud lennu ohutu sooritamisega, on kõigile õhusõiduki pardal viibivatele isikutele kohustuslikud.
(4) Kaptenil on õigus keelduda meeskonnaliikme, reisija või lasti pardale võtmisest või kõrvaldada see isik või last pardalt enne lendu või pärast maandumist, kui seda nõuab lennuohutus.
(1) Kapten on kohustatud:
1) kindlustama enne lendu, et õhusõiduk on lennukõlblik, nõuetekohaselt varustatud, mehitatud, lastitud ja lend on ette valmistatud, ning sooritama lennu vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
2) jälgima, et õhusõiduki pardal on ettenähtud dokumendid ning sissekanded nendesse on tehtud vastavalt kehtestatud eeskirjadele;
3) teatama kõigist õhusõiduki lennukõlblikkust ohustavatest asjaoludest Transpordiametile.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule vastutab õhusõiduki kapten julgestusotstarbelise läbiotsimise tulemuste kirjaliku fikseerimise ning andmete õigsuse eest.
Õhusõiduki sattumisel ohuolukorda on kaptenil õigus rakendada kõiki lennuohutuse seisukohalt vajalikke meetmeid kuuletumise ja korra tagamiseks. Iga meeskonnaliige on kohustatud osutama kaptenile vajalikku abi. Sellist abi on kaptenil õigus nõuda ka reisijatelt.
§ 32. Õhusõiduki kapteni kohustused kuriteo või väärteo korral
(1) Kui õhusõiduki pardal on toime pandud kuriteo või väärteo tunnustega tegu, on kapten kohustatud teatama sellest politseile.
(2) Kapten on kohustatud rakendama meetmeid kuriteos kahtlustatava või väärteomenetlusaluse isiku kinnipidamiseks ning üleandmiseks Eesti politseile, Eesti välisesinduse konsulaarametnikule või välisriigi vastavale asutusele.
(3) Kapten on kohustatud tagama õigusrikkumise vahendite ja teiste asitõendite üleandmise pädevale asutusele.
§ 34. Lennuväljad, kopteriväljakud ja aeronavigatsiooniteenuse osutajad
(1) Lennuväli on teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.
(2) Kehtetu
(3) Kopteriväljak on piiratud varustuse ja mõõtmetega maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.
(4) Kehtetu
(5) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osade piires nimetab lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja valdkonna eest vastutav minister.
(6) Tallinna lennuinfopiirkonna määratletud osades võib nimetada sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos, valdkonna eest vastutav minister.
(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust.
(2) Lähiümbruse määratlemise eesmärk on lennuvälja või kopteriväljaku käitamisega ning lennundustegevusega kaasnevate riskide maandamine, lennuohutuse tagamine ja elanike kaitse.
(3) Lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Kopteriväljaku lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist.
(4) Takistuste piirangupind on lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse.
(5) Kaitsevöönd on lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist.
(6) Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.
(6¹) Transpordiametil on õigus lennuvälja käitaja taotlusel teha põhjendatud juhul erand käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamiseks, kui sellega on tagatud samaväärne lennuliikluse ohutus. Lennuvälja käitaja lisab taotlusele riskianalüüsi.
(7) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ning koostisosadega. Kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ning kõrguspiirangud sõltuvad kopteri lennuklassist, lennutegevuse laadist ja kopteriväljaku varustatusest lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ning koostisosadega. Täpsed lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud kehtestab Transpordiamet, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud lähiümbruse mõõtmeid ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmeid.
(7¹) Transpordiamet edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed Maa- ja Ruumiametile maakatastrisse kandmiseks. Lähiümbruse mõõtmeid peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
(8) Lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=129052015002 määrusega.
§ 34². Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse skeemi kooskõlastamine ja objekti lennutakistuseks tunnistamine
(1) Enne lennuväljale või kopteriväljakule sertifikaadi väljaandmist ja lennuvälja või kopteriväljaku käitamistingimuste muutmist peab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja kooskõlastama Transpordiametiga lähiümbruse skeemi digitaalversioonis.
(2) Transpordiamet kontrollib lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning otsustab olemasoleva objekti tunnistamise lennutakistuseks, kui see:
1) asub alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks lennuväljal või kopteriväljakul;
2) läbib lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupindasid;
3) asub väljaspool käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alasid, kuid kujutab ohtu lennuliiklusele.
(3) Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ning koostisosade tööle, seab Transpordiamet piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt.
(4) Lennutakistuse omanikul on lennutakistuse markeerimise või valgustamise talumise kohustus.
(5) Lennutakistuse markeerimise või valgustamisega ja markeeringu või valgustuse hooldamisega seotud kulud tasub lennuvälja käitaja.
§ 35. Lennuvälja, kopteriväljaku ja üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine, ehitamine ja kasutuselevõtmine
(1) Kehtetu
(2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus kooskõlastama Transpordiametiga. Transpordiametil on õigus enne detailplaneeringu kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis.
(2¹) Transpordiametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule tehtud ekspertiisi tulemustest.
(2²) Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused, kitsendused ja lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb taotleda uus kooskõlastus.
(3) Kui projekteerimistingimustes nähakse ette maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise olemasolu, peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimused kooskõlastama Transpordiametiga. Projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus on Transpordiametil õigus teha projekteerimistingimustele aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis, samuti teha ettepanek muuta projekteerimistingimusi aeronavigatsioonist, lennuliiklusest ja lennuohutusest lähtuvalt. Kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimuste väljastamisel arvestama Transpordiameti ettepanekut selle olemasolu korral.
(4) Lennuvälja, kopteriväljaku või maapinnast üle 45 m kõrgusega ehitise ehitusloa saamiseks esitatav ehitusprojekt peab olema Transpordiameti poolt heaks kiidetud. Transpordiametil on õigus teha talle heakskiitmiseks esitatud ehitusprojektile aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse kohta ekspertiis. Transpordiamet määrab ehitusprojekti heakskiitmisel kindlaks lennuväljal või kopteriväljakul lubatava lennutegevuse, mis kantakse nii ehitusloale kui ka ehitise kasutusloale.
(4¹) Ehitise omanik või tema esindaja peab üks kuu enne ehitise valmimist saatma Transpordiametile eelteate ehitise valmimise kohta.
(5) Lennuväljale ja kopteriväljakule või maapinnast üle 100 m kõrgusega ehitisele võib kasutusloa väljastada ainult Transpordiameti kirjaliku nõusoleku korral. Transpordiametil on õigus teha enne kirjaliku nõusoleku andmist ehitisele lennuohutuse ekspertiis.
(5¹) Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.
(5²) Kooskõlastuse andmisel lähtub Transpordiamet järgmistest piirangutest:
1) lennuraja teljest ristisuunas ja viitepunktist pikisuunas kuni 3700 m ning telje suunas kaugusvahemikus 3700–9300 m ülevalpool tõusunurka 1:40 ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 50 nW/cm²;
2) lennurajast kuni 18 500 m kaugusel ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 5 µW/cm²;
3) laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga.
(5³) Transpordiametil on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.
(6) Transpordiametiga tuleb kooskõlastada ka selliste ehitiste, mis eraldavad märgatavates kogustes gaasi, suitsu, veeauru või halvendavad mingil muul viisil nähtavust lennuvälja lähiümbruses, ehitusprojektid ja lennuvälja lähiümbruses asuvate prügilate, loomafarmide, kala- ja lihatöötlemisettevõtete ehitusprojektid.
(6¹) Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb asjakohasel juhul kooskõlastada Transpordiameti, Kaitseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseaduses või ehitusseadustikus sätestatud alustest. Transpordiametil, Kaitseministeeriumil ning Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile.
(7) Kehtetu
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5³ nimetatud ekspertiisi tegemiseks on Transpordiametil õigus kaasata detailplaneeringu, ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi tegemiseks pädevaid isikuid (eksperte). Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 ja 5³ nimetatud ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas eksperdi tasu, kannab lennuvälja või kopteriväljakut või lennuvälja lähiümbrusesse või maapinnast üle 45 m kõrgust ehitist ehitada sooviv isik või ehitise omanik või käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud seadmeid kasutada sooviv isik.
(1) Kehtetu
(2) Lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema käsiraamat. Lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument, milles on toodud asjakohane informatsioon lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste, seadmete, teenistuste, käitamisprotseduuride, ohutusjuhtimise süsteemi, organisatsiooni ja juhtimise kohta. Nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=108072011015 .
(3) Kehtetu
(1) Lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust.
(2) Lennuvälja kaitsevööndis ja takistuste piirangupinna tagamisel tehakse puude ja muu puittaimestiku raiet Transpordiameti kinnitatud hoolduskava kohaselt.
(3) Lennuvälja kaitsevööndis on keelatud:
1) uue jäätmekäitluskoha rajamine, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik;
2) kalatööstuse ja muu loomsete jäätmetega seotud tööstuse rajamine;
3) kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi rajamine;
4) viljapõldude, viljakuivatite, puuvilja- ja marjaistanduste rajamine ning muude lindude massilisi toiterändeid põhjustavate põllumajanduslike tegevuste kavandamine;
5) suurõnnetuse ohuga ettevõtte asumine;
6) ohtlike kemikaalide ja lõhkematerjali tootmine ning ladustamine;
7) auru- ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus;
8) lõhketööd ja maavarade kaevandamine;
9) uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;
10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;
11) põlevmaterjalide ladustamine üle 3000 kuupmeetri ilma Transpordiametiga kooskõlastamata;
12) seadmete paigaldamine, mille töö võib segada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ning koostisosade tööd;
13) uute elamurajoonide ja ühiskasutusega hoonete ehitamine (näiteks koolid, lasteaiad, haiglad ja ärihooned).
(4) Kehtetu
(4¹) Kui lennuvälja kaitsevööndis kasvav puu või muu puittaimestik takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või ei taga takistuste piirangupinda, edastab lennuvälja käitaja kinnisasja omanikule teate, milles on märgitud puude või muu puittaimestiku raie vajadus ja kohustuse täitmise tähtaeg. Teavitusele lisatakse kaitsevööndi kinnitatud hoolduskava.
(4²) Kui lennuvälja kaitsevööndis asuval metsamaal on vaja teha puude või muu puittaimestiku raiet, lähtutakse raieliigi valikul metsaseaduses sätestatust. Kui raieliik eeldab metsateatise esitamist, peab kinnisasja omanik esitama metsaseaduses sätestatud korras ja tingimustel metsateatise kavandatava raie kohta lennuvälja käitaja esitatud teates ettenähtud tähtaja jooksul. Kui puude või muu puittaimestiku raiet on vaja teha mittemetsamaal, peab kinnisasja omanik korraldama raie, lähtudes kohaliku omavalitsuse kehtestatud raieloa tingimustest ja korrast.
(5) Lennuvälja omanikul või käitajal on õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti poole, kui:
1) kaitsevööndis asuval metsamaal kasvavad puud takistavad lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või ei taga takistuste piirangupinda ja kinnisasja omanik ei esita puude raie kohta metsateatist ega raiu puid lennuvälja käitaja antud tähtaja jooksul;
2) kaitsevööndis asuval mittemetsamaal kasvav puu või muu puittaimestik takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või läbib piirangupinda ja kinnisasja omanik keeldub raiet tegemast.
(6) Kui Transpordiamet annab seisukoha, milles hindab puude raie lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja käitajal õigus esitada Keskkonnaametile metsamaal olevate puude raieks metsateatis. Kui Transpordiamet hindab mittemetsamaal olevate puude või muu puittaimestiku raie lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja käitajal õigus korraldada raie ise, lähtudes kohaliku omavalitsuse kehtestatud raieloa tingimustest ja korrast.
(7) Kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis ja takistuste piirangupinnas likvideeritakse puid või muud puittaimestikku, on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist.
(7¹) Kui kinnisasja omanik on käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud juhul kohustatud raie läbiviimiseks tasuma metsaseaduse § 32 lõike 4 kohaselt raadamisõiguse tasu ja § 41 lõike 5¹ kohaselt metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu või kui lennuvälja käitaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel metsateatise ise, kannab kinnisasja omaniku eest need kulud lennuvälja käitaja.
(8) Kaitsevööndis ja takistuste piirangupinnas asuvate puude või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse kinnisasja omaniku huvidega.
(1) Kui õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel kasutatakse lennuvälja või kopteriväljakut, peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, kui lennuväli või kopteriväljak jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalasse või seda kasutatakse regulaarses ärilises lennutegevuses.
(1¹) Sertifikaat kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.
(1²) Kui tegemist on lennuvälja või kopteriväljakuga, mis jääb väljapoole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisala või mida ei kasutata regulaarses ärilises lennutegevuses, ei pea sellel olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaati.
(2) Lennuväljade ja kopteriväljakute sertifitseerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=108072011015 .
(2¹) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja rajamise ja käitamise nõuded ning käitamistingimuste väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(3) Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Transpordiamet.
(3¹) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimused annab välja Transpordiamet.
(4) Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi esmase taotluse ja muutmise taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise ning sertifikaadi kehtivuse lõppemisel uue sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4¹) Mittesertifitseeritava tsiviillennuvälja ja kopteriväljaku käitamistingimuste väljaandmise ja muutmise taotluse läbivaatamise ning käitamistingimuste hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(5) Komisjoni määruse (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.02.2014, lk 1–34), kohase lennuvälja sertifikaadi väljaandmise taotluse ja käitamistingimuste muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaat tõendab sertifikaadi omaniku vastavust komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/373, millega sätestatakse lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutajate ning muude lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonide suhtes ja kõigi nende järelevalve suhtes kohaldatavad ühisnõuded ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 482/2008, rakendusmäärused (EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 ja (EL) 2016/1377 ning muudetakse määrust (EL) nr 677/2011 (ELT L 62, 08.03.2017, lk 1–126), kehtestatud nõuetele sertifikaadi lisas toodud teenuste osas.
(2) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi annab välja Transpordiamet.
(3) Transpordiamet otsustab komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 kohase lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide, sealhulgas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 punkti ATM/ANS.OR.B.005 kohase juhtimissüsteemi kirjelduse ning punkti ATM/ANS.OR.B.035 kohaste tegevusjuhendite, esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse kohta otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(4) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotlus jäetakse rahuldamata ja sertifikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui:
1) taotleja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud nõuetele;
2) teenuse osutamiseks kasutatavad lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemid ning koostisosad ei vasta komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1768, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ja lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuste koostisosade sertifitseerimise ja deklareerimise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 228, 15.09.2023, lk 1–18), sätestatud nõuetele;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.
(5) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.
(6) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 37³. Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet võib lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaati piirata või selle kehtivuse peatada, kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja ei vasta komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 sätestatud nõuetele või rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid.
(2) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(3) Lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik teatab sellest kirjalikult Transpordiametile vähemalt kuus kuud enne sertifikaadist loobumist. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
(4) Kui lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja või lennuprotseduuride väljatöötaja sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
§ 37⁵. Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ning koostisosade nõuetele vastavus
(1) Lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemid ning koostisosad peavad vastama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1768 sätestatud nõuetele.
(2) Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/1768 kohaselt on Transpordiamet pädev asutus tegema järelevalvet tema enda sertifitseeritud lennuliikluse korraldamise teenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osutaja välja antud vastavusdeklaratsiooni üle.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3–20) kohase lennutegevusloa annab välja, peatab ja tunnistab kehtetuks Transpordiamet.
(1¹) Lennutegevusloa saamiseks esitab lennuettevõtja Transpordiametile taotluse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 toodud andmed ja dokumendid.
(2) Kehtetu
(2¹) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise ja lennutegevusloas muudatuste tegemise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(1) Transpordiamet lahendab komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohase lennuettevõtja sertifikaadi taotluse sertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(2) Lennuettevõtja sertifikaadi taotluse läbivaatamise, käitamistingimuste muutmise taotluse, käitamistingimustesse uue õhusõiduki tüübi lisamise taotluse, eriloa ja maandumiseks sobimatu ala kohal kopteri ärilisel eesmärgil käitamise loa taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Käitamistingimustes õhusõiduki registreerimistunnuse kustutamise ja lennuettevõtja kontaktandmete muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu ei võeta.
(1) Transpordiamet võib lennuettevõtja sertifikaati piirata, sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada lisaks komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 sätestatud nõuete täitmata jätmisele järgmistel juhtudel:
1) sertifikaati omav isik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid;
2) sertifikaati omava isiku julgestuskäsiraamat ei vasta lennundusjulgestusnõuetele.
(2) Kehtetu
(3) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(3¹) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
(4) Kui sertifikaati omav isik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul sertifikaadi kehtivuse peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaati omav isik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Sertifikaat tunnistatakse kehtetuks sertifikaati omava isiku poolt teatatud tähtpäeva seisuga.
(6) Kehtetu
(1) Kui sertifikaadi kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud ning sertifikaati omav isik tõendab, et ta vastab sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele ning suudab jätkuvalt täita sertifikaadi käitamistingimusi, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse.
(2) Enne sertifikaadi kehtivuse taastamist kontrollib Transpordiamet või käesoleva seaduse §-s 7¹ nimetatud isik vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist.
(1) Kehtetu
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Eristaatusega lendude puhul järgitakse Euroopa võrgustiku haldaja lennuplaanide süsteemi käsiraamatus (Network Manager Eurocontrol IFPS User Manual) sätestatud lennustaatuse indikaatoreid ning nende kasutamise põhimõtteid ja lubatavust.
(5) Eristaatusega lennule võib lennuliiklusteenindusüksus anda eelisõiguse teiste lendude ees, kui see ei mõjuta lennuohutust, lähtudes komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/373 ning Euroopa võrgustiku haldaja käsiraamatutes sätestatud nõuetest ja põhimõtetest.
§ 42¹¹. Nõuded mitte-EASA õhusõiduki varustusele ja pardadokumentidele
(1) Mitte-EASA õhusõiduki pardal peavad olema varustus, mis tagab õhusõiduki ohutu käitamise, ja dokumendid, mis tõendavad, et õhusõiduk vastab nõuetele ja seda käitatakse vastavalt kehtestatud nõuetele.
(2) Nõuded mitte-EASA õhusõiduki, välja arvatud ülikergõhusõiduk, varustusele ja pardadokumentidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=119112019012 määrusega.