(1) Mitte-EASA õhusõiduki käitamine komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohasel erilennul on lubatud, kui õhusõiduki käitajal on ohutuks lennutegevuseks vajalike oskuste ja pädevusega personal, õhusõidukid ja nõuetekohane lennutegevuse käsiraamat. Sellise õhusõiduki käitamisel peab käitaja järgima lennutegevuse käsiraamatus kirjeldatud toiminguid ja nõudeid.
(2) Mitte-EASA õhusõiduki käitamiseks erilennul peab olema tegevusluba.
(3) Taotluse tegevusloa väljaandmiseks lahendab Transpordiamet.
(4) Tegevusluba sooviv isik esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule lennutegevuse käsiraamatu ja dokumendid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete täitmise kohta.
(5) Tegevusluba antakse, kui taotlejal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lennutegevuse käsiraamat ning ta on tõendanud samas lõikes nimetatud nõuete täitmist.
(6) Lennutegevuse käsiraamat on ohutu lennutegevuse tagamiseks juhendite, protseduuride, tegevus- või töökorralduslike regulatsioonide kogumik, millest erilende tegev mitte-EASA õhusõiduki käitaja juhindub.
(7) Nõuded erilendu tegeva mitte-EASA õhusõiduki käitaja lennutegevuse käsiraamatu sisule ja koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=111102019004 määrusega.
(8) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõidukiga lennundusürituse raames tehtavaks erilennuks ei ole käesoleva paragrahvi kohane tegevusluba nõutav.
(9) Mitte-EASA õhusõiduki erilennul käitamise tegevusloa taotluse ja tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise ning tegevusloa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 42¹³. Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitamine
(1) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõidukil on lubatud Eesti õhuruumis lennata Transpordiameti nõusolekul.
(2) Välisriigi registrisse kantud mitte-EASA õhusõiduki käitaja peab Eesti õhuruumis lendamise nõusoleku saamiseks esitama Transpordiametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) käitaja nimi ja kontaktandmed;
2) õhusõiduki registreerimistunnistus;
3) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, millel on viide sertifitseerimise aluseks olevale regulatsioonile, mille esitamist võib Transpordiamet nõuda;
4) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu on registrijärgses riigis nõutav;
5) mürasertifikaat, kui selle olemasolu on registrijärgses riigis nõutav;
6) kehtiv õhusõiduki raadioluba;
7) tõend kehtiva vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta.
(3) Transpordiamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide nõuetekohast esitamist. Transpordiamet annab nõusoleku kuni kuueks kuuks või kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide kehtivusaja lõpuni sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on lühem.
(4) Transpordiamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:
1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid ja dokumente;
2) Transpordiamet ei ole veendunud, et taotleja suudab tagada ohutu lennutegevuse;
3) õhusõiduki käitamine on piiratud registrijärgse riigi territooriumiga.
(5) Transpordiamet võib keelduda nõusoleku andmisest, kui nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid.
§ 42¹⁴. Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva riikliku õhusõiduki lennutegevuse load ja käitamisnõuded
(1) Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva riikliku õhusõiduki käitamisele kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 V lisa SPA-osa, VI lisa NCC-osa ja VIII lisa SPO-osa põhimõtteid ja menetlusi, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi. Politsei- ja Piirivalveameti erilendudele kohaldatakse kõrge riskitasemega erilendude põhimõtteid.
(2) Politsei- ja Piirivalveameti valduses oleva riikliku õhusõiduki lennutegevusega seotud tehniliste nõuete käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud põhimõtete ja menetluste erisused ning erilendude loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Lennuettevõtja sertifikaati omav isik on kohustatud Transpordiametile viivitamata kirjalikult teatama kõigist muutustest andmetes, mis olid aluseks sertifikaadi väljaandmisel.
(2) Lennuohutuse tagamise huvides võib Transpordiamet muuta sertifikaati või selle käitamistingimusi, kui käitaja või tema tegevus ei vasta käesoleva seaduse § 42⁴ lõikes 1 nimetatud nõuetele. Sertifikaadi muutmisest teavitatakse kirjalikult viivitamata sertifikaati omavat isikut.
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 punkti ORO.DEC.100 kohase deklaratsiooni esitamist käsitatakse majandustegevuse teate esitamisena.
(2) Deklareerimiskohustusega isiku komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 V lisa (SPA-osa) kohase eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohase kõrge riskitasemega äriliste erilendude loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=115082018006 määrusega.
(2) Kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa taotluse ja loa muutmise taotluse läbivaatamise ning loa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(3) Lisaks teistes õigusaktides sätestatud kõrge riskitasemega ärilise erilennu loa kehtetuks tunnistamise alustele tunnistatakse luba kehtetuks, kui loa hoidmise eest ei ole tasutud riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja tähtpäevaks.
Kohalik piirkond komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 tähenduses on mittekontrollitavas õhuruumis lennuväljast, kopteriväljakust või õhusõiduki käitamiskohast kuue meremiili raadiuses asuv ala.
§ 44⁴. Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamine
(1) Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamiseks peab isikul olema Transpordiameti antud komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohane luba.
(2) Maandumiseks sobimatud alad on Eesti mereala, Võrtsjärv ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvad alad.
(3) Maandumiseks sobimatu ala kohal ärilisel eesmärgil 3. suutlikkusklassi kopteri käitamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Marginaalseks tegevuseks komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 tähenduses peetakse lennutegevust, mis moodustab kuni kümme protsenti käitaja viimase kalendriaasta jooksul sooritatud lendude koguarvust.
(2) Õhusõiduki käitaja peab sooritatud marginaalse tegevuse kohta selgelt eristatavat arvestust.
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 kohast tutvustuslendu võib sooritada, kui lisaks nimetatud määruses sätestatud nõuetele on täidetud järgmised tingimused:
1) õhusõiduki käitajal on nimekiri pilootidest, kellel on õigus tutvustuslendu teha;
2) õhusõiduki käitaja on esitanud tutvustuslennu tegemise nõuded ja Transpordiamet on need heaks kiitnud.
(2) Transpordiamet ei kiida heaks käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, kui need:
1) ei vasta tutvustuslennu eesmärkidele ning kehtivatele nõuetele;
2) ei kirjelda tutvustuslennu läbiviimise protsessi;
3) ei taga lennuohutust.
(3) Kui Transpordiamet tuvastab, et käitaja on rikkunud õigusaktides sätestatud või tema enda kehtestatud tutvustuslennu tegemise nõudeid, võib Transpordiamet heakskiidu tagasi võtta.
(4) Transpordiamet annab heakskiidu käitaja esitatud tutvustuslennu tegemise nõuetele või keeldub selle andmisest 30 päeva jooksul vastava avalduse laekumisest arvates.
§ 46. Mitteregulaarne lennuühendus Euroopa Liitu mittekuuluvate riikidega
(1) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peetav mitteregulaarne lennuühendus Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt toimub vastavalt välislepingutele või Transpordiameti nõusolekul.
(2) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja, kes taotleb nõusolekut mitteregulaarse lennuühenduse alustamiseks Eesti Vabariigi territooriumile, territooriumil või territooriumilt, esitab Transpordiametile järgmised dokumendid:
1) kehtiv lennuettevõtja sertifikaat;
2) kehtiv lennutegevusluba, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;
3) tõestus vastutuskindlustuslepingu olemasolu kohta;
4) kehtiv mürasertifikaat;
5) tõestus ACAS II olemasolust õhusõiduki pardal vastavalt käesoleva seaduse § 10¹ lõikele 4;
6) kehtiv lennukõlblikkussertifikaat;
7) kehtiv lennukõlblikkuse kontrolli tõend, kui selle olemasolu nõuab asjaomane Euroopa Liitu mittekuuluv riik;
8) lennuettevõtja julgestuskäsiraamat.
(3) Euroopa Liitu mittekuuluva riigi lennuettevõtja peab Transpordiametile kirjalikult kinnitama, et ta järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (ELT L 46, 17.02.2004, lk 1–8), sätestatud nõudeid.
(4) Transpordiamet otsustab nõusoleku andmise kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist.
(5) Transpordiamet keeldub nõusoleku andmisest, kui:
1) nõusoleku taotleja ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumente;
2) nõusoleku taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
3) Transpordiamet ei ole veendunud, et lennuettevõtja suudab tagada ohutut lennutegevust.
(1) Riikliku lennundusjulgestusalase koostöö koordineerimiseks ja tõhustamiseks moodustab valdkonna eest vastutav minister lennundusjulgestusalastes küsimustes nõuandva komisjoni.
(2) Komisjoni kuuluvad Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi, Transpordiameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(3) Tsiviillennundusele avatud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja moodustab lennuväljal või kopteriväljakul tegutsevate ettevõtjate ja riigiasutuste esindajatest koosneva lennujaama julgestuskomitee, kelle ülesandeks on koordineerida lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tegutsevate ettevõtjate ja ametiasutuste lennundusjulgestusalast koostööd.
§ 46². Riigiasutuste lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Kaitseministeeriumi valitsemisalas korraldab lennundusjulgestusalast tegevust Kaitsevägi.
(2) Lennuväljadel või kopteriväljakutel, mida kasutavad riiklikud ja tsiviilõhusõidukid ühiselt, töötab lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja ühised lennundusjulgestuse meetmed.
(3) Maksu- ja Tolliamet tagab vastavalt oma pädevusele reisijate, käsipagasi, pagasi, kauba ja õhusõidukite kontrolli.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet:
1) tagab politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras avaliku korra ja julgeolekuotstarbelise läbivaatuse protseduuride tegemise kaitse lennujaamades;
2) teostab riigipiiri seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses sätestatud alustel ja korras, või kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest, siis reisijate ja õhusõidukite meeskonnaliikmete piirikontrolli, tõkestab ebasoovitavate isikute riiki sisenemist ning saadab või võtab lennuettevõtjalt (saatjalt) vastu väljasaadetavaid isikuid riigi vastavale ametkonnale üleandmiseks.
(5) Kaitsepolitseiameti ülesandeks on vastavalt oma pädevusele õhusõiduki ja lennuohutusvastaste ründejuhtude ennetamine ja tõkestamine ning kriisiolukorra lahendamine terrorikuriteo korral.
(6) Kehtetu
(7) Päästeamet teostab tsiviillennunduses päästeseaduses sätestatud alusel ja korras pommiähvarduste ja -kahtluste korral otsimis- ja demineerimistöid ning tagab ohuolukordade tekkimisel teabevahetuse ja häireteeninduse.
(8) Lisaks muudele käesolevas peatükis sätestatud ülesannetele täidab Transpordiamet järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:
1) juhendab isikuid julgestuskäsiraamatute ning lennundusjulgestusalaste menetluste ja meetmete väljatöötamisel;
2) tagab lennundusjulgestusalaste dokumentide kättesaadavuse põhjendatud huviga isikutele, kes vajavad nimetatud informatsiooni tööülesannete täitmiseks;
3) kooskõlastab tsiviillennundusrajatiste projekteerimise, olemasolevate tsiviillennundusehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumente lennundusjulgestusalastes küsimustes;
4) kooskõlastab lennundusjulgestusalaseid koolituskavasid;
5) kooskõlastab relva ja selle laskemoona kaasavõtmise ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi;
6) koostab ja kinnitab Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (National Civil Aviation Security Programme), milles sisalduv teave on juurdepääsupiiranguga teave avaliku teabe seaduse tähenduses, ja ajakohastab seda.
§ 46³. Ettevõtjate lennundusjulgestusalased ülesanded ja vastutus
(1) Lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija:
1)
2)
3)
4) tagab ehitiste ehitamisel ning olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisel lennundusjulgestusalaste nõuete täitmise;
5)
6) informeerib kohe kinnipidamisõigust omavat asutust isikust, kes ebaseaduslikult siseneb või püüab siseneda lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele või julgestuspiirangu alale, samuti isikust, kes rikub lennundusjulgestusalaseid nõudeid;
7) teatab viivitamata Transpordiametile kõikidest talle teada olevatest lennundusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest;
8) esitab lennuvälja või kopteriväljaku projekteerimise, olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste laiendamise või rekonstrueerimisega seotud dokumentide projektid Transpordiametile kooskõlastamiseks.
(2) Õhusõidukit pardavarudega varustav või õhusõiduki salongi või lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiiranguala puhastamisega tegelev ettevõtja kooskõlastab kasutatavad julgestusmeetmed lennuettevõtja ja Transpordiametiga.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuvälja või kopteriväljaku käitaja:
1)
2)
3)
4)
5)
6) tagab juurdepääsukontrolli lennuvälja või kopteriväljaku lennualale;
7)
8) tagab lennuvälja või kopteriväljaku kinnisele ja julgestuspiirangualale sisenevate isikute ja sõidukite tuvastamise;
9) tagab mittereisijatest isikute ja nendega kaasas olevate esemete julgestusotstarbelise läbivaatuse enne isikute sisenemist lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale;
10) tagab lahkuvate reisijate ja nende käsipagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale minekut;
11) tagab transfeerreisijate, nende käsipagasi ja registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne õhusõiduki pardale minekut;
12) tagab julgestusotstarbelise läbivaatuse läbinud reisijate ja nende käsipagasi kaitse lubamatu sekkumise eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamise kohast kuni õhusõiduki pardale minekuni;
13)
14) tagab registreeritud pagasi julgestusotstarbelise läbivaatuse enne lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualalt lahkuva õhusõiduki pardale laadimist;
15) tagab registreeritud pagasi kaitse lubamatu juurdepääsu eest alates julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisest või vedaja nõustumisest vedada kuni selle õhusõiduki lahkumiseni, millele pagas laaditakse;
16) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule lennuettevõtja:
1) määratleb julgestuskäsiraamatus meetmed ja protseduurid õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks, kui õhusõidukiga reisib käesoleva seaduse §-s 46¹⁵ nimetatud erikohtlemist vajav reisija, ning tagab võimaluse korral õhusõiduki kapteni informeerituse nimetatud reisijast;
2) tagab õhusõiduki nõuetekohase julgestuskontrolli ja läbiotsimise ning pärast nõuetekohast õhusõiduki julgestuskontrolli või läbiotsimist õhusõiduki kaitstuse lubamatu juurdepääsu eest kuni õhusõiduki lahkumiseni;
3) tagab, et õhusõiduki pardal veetavad registreeritud pagasiühikud on individuaalselt määratletud reisijaga koosliikuva või reisijast eraldiliikuva pagasiühikuna, on nõuetekohaselt läbi vaadatud ning lubatud vedamiseks konkreetsel lennul;
4) märgistab oma posti tähisega „lennuettevõtja post” ja saadetised tähisega „lennuettevõtja saadetis”;
5)
6) tagab õhusõiduki kapteni informeerituse õhusõiduki pardal olevate relvastatud isikute arvust ning nende istekohtade asukohast;
7)
8)
9)
10) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule aeronavigatsiooniteenuse osutaja:
1) teavitab Politsei- ja Piirivalveameti asjakohast struktuuriüksust, Häirekeskust, lennuvälja või kopteriväljaku julgestusteenistust ning Tallinnas Tallinna lennuvälja peadispetšerit ohuolukorras olevast õhusõidukist;
1¹) edastab õhuruumi seire andmeid Kaitseväele Eesti õhuruumi valvamise ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses, Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses, Transpordiametile käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud objekti turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses;
2)
3) tagab ohuolukorda sattunud õhusõiduki lennu juhtimise Tallinna lennuinfopiirkonnas ning edastab teabe kõikidele lennumarsruudil asuvatele lennuliiklusteenistustele ning võimaluse korral sihtlennuväljale;
4) tagab õhusõiduki käitaja teavitamise võimalikust ohuolukorrast ning muudest sellega seotud asjaoludest;
5)
6)
7) tagab oma töötaja usaldusväärsuse kontrollimise enne lennujaama läbipääsuloa väljastamist;
8) määrab lennundusjulgestuse eest vastutava pädeva töötaja ning teavitab sellest Transpordiametit.
(1) Lennundusjulgestusalane koolitus peab vastama nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1–142).
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusele võib julgestusmeetmeid kohaldavat isikut koolitada Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi poolt korraldataval ja nende poolt tunnustatud või sertifitseeritud julgestusinstruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud koolituskava alusel selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatud või sertifitseeritud instruktori läbiviidaval julgestusalasel koolitusel.
(1) Lennundusjulgestusalase koolituse kava peab sisaldama julgestusalaste teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.
(2) Koolituskava ja selles tehtavad muudatused peab heaks kiitma Transpordiamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel.
(3) Isik, kes taotleb koolituskava või selle muudatuste heakskiitmist, esitab Transpordiametile koolituskava, milles tuleb kajastada vähemalt:
1) koolituse pealkiri, teema või valdkond;
2) koolituse sihtgrupp;
3) koolituse eesmärk;
4) koolituskava koostamise aluseks olev alusmaterjal;
5) koolituse sisu;
6) moodulite kestus ning nende käigus omandatavad teadmised ja oskused;
7) kasutatavad vahendid ja jagatavad materjalid;
8) õpetamismeetodid;
9) teadmiste kontrollimise ja hindamise metoodika;
10) tulemuste fikseerimise põhimõtted.
(4) Transpordiamet teeb koolituskava heakskiitmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(5) Transpordiameti tehtud heakskiitmise otsus kehtib tähtajatult.
(6) Transpordiamet keeldub koolituskava heaks kiitmast, kui koolituskava ei sisalda teadmiste ja oskuste omandamiseks vajalikke teemasid.
(1) Lennundusjulgestusalaseid koolitusi läbiviival julgestusinstruktoril peab olema kehtiv sertifikaat. Julgestusinstruktori sertifikaadi annab välja Transpordiamet.
(2) Julgestusinstruktori sertifikaati taotlev isik peab vastama koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998.
(3) Isik, kes taotleb julgestusinstruktori sertifikaati, esitab Transpordiametile järgmised andmed ja dokumendid:
1) vormikohane taotlus, milles taotleja märgib, milliseid komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punktis 11.2 loetletud koolitusi ta läbi viia soovib;
2) kirjalik kinnitus taustakontrolli läbimise kohta või taotlus selle tegemiseks;
3) elulookirjeldus, millest nähtub isiku kvalifikatsioon ja töökogemus;
4) asjakohased dokumendid või koopiad dokumentidest, mis tõendavad, et isik omab käesoleva lõike punktis 1 märgitud koolituste läbiviimiseks nõutavaid teadmisi ja oskusi;
5) sertifikaadi korduval taotlemisel dokumendid, mis tõendavad korduvkoolituse läbimist või teabe saamist asjakohastes valdkondades toimuvate arengute kohta.
(4) Transpordiamet teeb julgestusinstruktori sertifikaadi väljaandmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete ning dokumentide esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(5) Transpordiamet annab välja julgestusinstruktori sertifikaadi üksnes nende taotluses märgitud koolituste läbiviimiseks, mille puhul on kindlaks tehtud, et taotleja omab vajalikku kvalifikatsiooni ja töökogemust ning teadmisi ja oskusi.
(6) Julgestusinstruktori sertifikaat kehtib kuni viis aastat.
(7) Transpordiamet keeldub sertifikaadi väljaandmisest, kui:
1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;
2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;
3) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks sertifikaadi andmisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.
(8) Transpordiamet võib keelduda julgestusinstruktori sertifikaadi andmisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(9) Transpordiamet tunnistab julgestusinstruktori sertifikaadi kehtetuks, kui julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu
(10) Transpordiamet võib julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada, kui:
1) isik ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud koolitusi läbiviivale julgestusinstruktorile esitatud nõuetele;
2) julgestusinstruktori suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu;
3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et julgestusinstruktori korraldatud koolitused ei taga koolitatavale nõutavaid teadmisi või oskusi.
(11) Julgestusinstruktori sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 46⁷. Piirangute kehtestamine lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil ja sellega piirnevatel aladel
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil määratletud julgestuspiirangualad kooskõlastatakse Transpordiametiga ning tehakse teatavaks kõigile lennuvälja või kopteriväljaku territooriumil tööülesandeid täitvatele isikutele.
(2) Lennuvälja käitaja, lennuväljal tegutsevad ettevõtjad ning ametiasutused vastutavad juurdepääsu eest oma territooriumile ja ehitistele.
(3) Lennuvälja lennualaga piirnevale alale viie meetri ulatuses lennuvälja piirdeaiast arvates, sealhulgas munitsipaal- ja eramaale, ei ole lubatud püstitada ehitisi ja paigutada seadmeid, mis ei ole seotud lennuvälja käitamisega, ega ladustada materjale ning parkida sõidukeid. Sõidukite parkimine ja materjalide ladustamine nimetatud alal on lubatud Transpordiameti kehtestatud täiendavate julgestusmeetmete kohaldamise korral.
§ 46⁸. Läbipääsu lubav dokument ja selle kontrollimise üldnõuded
(1) Lennuvälja ja kopteriväljaku territooriumil ühtsete läbipääsulubade süsteemi korraldamise ja kontrolli eest vastutavad ning läbipääsulubasid väljastavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrusele (EÜ) nr 272/2009, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008 lisas sätestatud tsiviillennundusjulgestuse ühiseid põhistandardeid (ELT L 91, 03.04.2009, lk 7), ja komisjoni määrusele (EL) nr 2015/1998 Transpordiamet ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
(2) Isik võib lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal liikuda järgmiste dokumentide alusel:
1) kindlale lennule minemise eesmärgil reisija lennupileti alusel väljastatud kehtiv õhusõiduki pardakaart koos isikut tõendava dokumendiga;
2) Transpordiameti ja lennuvälja või kopteriväljaku käitaja poolt väljastatud kehtiv isiku läbipääsuluba;
3) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat riigipiiri ületamist lubava dokumendina tööülesannete täitmisel.
(2¹) Transpordiameti järelevalveametnikule välja antud läbipääsuluba tõendab järelevalveametniku volitust teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet.
(3) Reisija esitab julgestusotstarbelise läbivaatuse teostamisel läbivaatuse tegijale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud pardakaardi ning läbivaatuse tegijale või politseiametnikule isikut tõendava dokumendi nende nõudmisel.
(4) Reisija õhusõiduki pardale minekul veendub õhusõiduki käitaja või tema esindaja reisija pardalemineku õigsuses, kontrollides reisija pardakaarti.
(5) Kehtetu
(6) Läbipääsuloa väljaandjal on õigus lennuväljal kehtivate julgestusnõuete rikkumise korral osaliselt või täielikult läbipääsuloaga antud volitused peatada või läbipääsuluba kehtetuks tunnistada.
(1) Isiku sobilikkuse hindamiseks lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsemiseks, õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi või tunnistuse või julgestusinstruktori sertifikaadi saamiseks ja lennundusjulgestusalaste ülesannete täitmiseks teostab Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli (edaspidi kontroll).
(2) Kontrolli teostatakse füüsilise isiku (edaspidi kontrollitav) suhtes, kes taotleb või omab järgmisi dokumente või kes hakkab täitma või täidab järgmisi lennundusjulgestusalaseid ülesandeid:
1) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale saatjata pääsu võimaldav läbipääsuluba (edaspidi läbipääsuluba);
2) õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaat (edaspidi meeskonnaliikme sertifikaat);
3) õhusõiduki meeskonnaliikme tunnistus (edaspidi meeskonnaliikme tunnistus);
4) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine;
5) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine;
6) lennuvälja või kopteriväljaku julgestuse eest vastutamine;
7) kokkuleppelise esindaja julgestuse eest vastutamine;
8) tuntud saatja julgestuse eest vastutamine;
9) pardavarude kokkuleppelise tarnija julgestuse eest vastutamine;
10) julgestusinstruktori sertifikaat;
11) lennuettevõtja julgestuse eest vastutamine;
12) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
13) julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal;
14) saatjata juurdepääsu omamine lennukaubale või -postile, lennuettevõtja postile, lennuettevõtja saadetistele, pardavarudele või lennuväljavarudele, mille suhtes on kohaldatud julgestusmeetmeid.
(2¹) Tööandja tagab kontrollitava teavitamise kontrolli tegemise vajadusest ning ulatusest enne kontrollitava töölevõtmist ja vajaduse korral ka töösuhte kestel.
(3) Kontrolli tulemus võib olla aluseks:
1) läbipääsuloa, julgestusinstruktori sertifikaadi, meeskonnaliikme sertifikaadi ning tunnistuse väljaandmisest keeldumiseks ning selle kehtetuks tunnistamiseks;
2) kontrollitava tööle või teenistusse võtmisest keeldumiseks ja töö- või teenistussuhte lõpetamiseks või teenuse kasutamisest keeldumiseks;
3) käesoleva seaduse alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks.
(4) Kontrolli tulemusena peab kohaldama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:
1) kontrollitava tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi julgeoleku vastu;
2) kontrollitav on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille eesmärk on rünnata lennundustegevust;
3) kontrollitav on piiratud teovõimega;
4) kontrollitav on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku §-des 237–237⁶ sätestatud kuriteos või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud analoogses kuriteos või teda on karistatud nimetatud kuriteo eest;
5) kontrollitava kohta ei ole võimalik tuvastada andmeid karistatuse, töötamise või hariduse lünkade osas eelneva viie aasta ulatuses.
(5) Kontrolli tulemusena võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui esinevad järgmised asjaolud:
1) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kuritegude puhul;
2) kontrollitav on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
4) kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
5) kontrollitaval on või on olnud diagnoositud narkootilise või psühhotroopse aine või alkoholi tarvitamise häire või hasartmängu sõltuvus;
6) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;
7) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad;
8) kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 9¹ alusel nõutud täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente.
(6) Kaitsepolitseiamet kontrollib järjepidevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist läbipääsuloa või meeskonnaliikme sertifikaadi ja tunnistuse või julgestusinstruktori sertifikaadi kehtivusajal ning ajal, kui kontrollitav täidab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–9 ja 11–14 nimetatud ülesandeid.
(6¹) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus ilmnevad kontrollitava kohta käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 nimetatud asjaolud, teavitab Kaitsepolitseiamet sellest viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–3 nimetatud asjaomast isikut või asutust.
(6²) Kui kontrollitavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumenti välja ei anta või see tunnistatakse kehtetuks või isikul ei lubata täita lõikes 2 nimetatud ülesandeid või isik neid enam ei täida, teavitab lõikes 8 nimetatud isik või asutus sellest viivitamata Kaitsepolitseiametit.
(7) Kui kontrollitava suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud meetmeid, nimetatakse kontrollitav võimaluse korral teisele ameti- või töökohale või vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse alusel ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või lõpetatakse töösuhe käesoleva seaduse alusel ja töölepingu seaduses ettenähtud korras.
(8) Kontrolli tegemiseks peab kontrollitav esitama isikuandmete ankeedi järgmiselt:
1) lennuvälja või kopteriväljaku käitajale või Transpordiametile, kui taotletakse läbipääsuluba;
2) lennuettevõtjale, kui taotletakse meeskonnaliikme tunnistust;
2¹) kontrollitava tööandjale käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 12–14 nimetatud juhtudel;
3) Transpordiametile kõikidel muudel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel.
(8¹) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi esmakordsel taotlemisel või enne ülesande täitmise alustamist.
(8²) Kontrollitav esitab isikuandmete ankeedi uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi taotlemisel või ülesande täitmiseks, kui on esinenud mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6² nimetatud asjaolu või kui kontrollitav asub tööle teise tööandja juures.
(9) Isikuandmete ankeedis esitab kontrollitav oma isikuandmed, andmed perekondlike sidemete, hariduskäigu ja tööalase tegevuse kohta ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist.
(9¹) Kontrollitav esitab Kaitsepolitseiameti nõudmisel täpsustavaid või lisaandmeid või dokumente käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrolli käigus tähtsust omavate asjaolude kohta.
(10) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, lennuettevõtja, kontrollitava tööandja ning Transpordiamet edastavad kontrollitava esitatud dokumendid kontrolli tegemiseks Kaitsepolitseiametile.
(11) Kaitsepolitseiamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikut või asutust esmakordse kontrolli tulemustest, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaoludest, kirjalikult 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist.
(12) Kui kontrolli tegemiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile, kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele või kontrollitav ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 9¹ alusel nõutud andmeid või dokumente, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani.
(12¹) Kontrolli tegemisel võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
(12²) Kontrolli läbiviimiseks kogutud isikuandmeid säilitatakse kümme aastat pärast kontrolli läbiviimist või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmise aluseks oleva lepingu või dokumendi kehtivuse või kontrollitava töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed kustutatakse.
(13) Isikuandmete ankeedi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=106112018005;122102022009 määrusega.
§ 46¹¹. Isikute ja nende pagasi julgestusotstarbeline läbivaatus
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ning õhusõiduki pardale viimiseks keelatud esemete loetelu hoitakse lennujaama reisiterminalis ja pääslates nähtaval kohal.
(2) Lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale ja õhusõiduki pardale ei lubata isikut, kes keeldub läbivaatusest või on alust arvata, et ta võib asetada ohtu iseennast või teisi isikuid.
(3) Läbivaatuse tegemiseks vajalike tehniliste vahendite mittetöökorras oleku või elektrikatkestuse korral tehakse läbivaatus käsitsi.
(4) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatakse riigipead, Eesti Vabariigi peaminister, Riigikogu esimees, välisminister ning nimetatud isikutega koos reisivad abikaasad ja alaealised lapsed. Julgestusalasest läbivaatusest on vabastatud ka välisriigi samaväärse positsiooniga isikud, käesolevas lõikes loetletud isikute kaitset tagavad ning nendega koos reisivad või neid reisile saatvad ihukaitsjad ning julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isikute käsipagas.
(4¹) Vabariigi Presidendi Kantselei direktori taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Vabariigi Presidendi poolt visiidile kutsutud külalise. Riigikogu esimees võib vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva Riigikogu külalise. Julgestusalasest läbivaatusest vabastamisest tuleb teavitada käesoleva paragrahvi lõikes 4³ sätestatud korras.
(4²) Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri taotlusel võib Välisministeerium vabastada julgestusalasest läbivaatusest Eesti Vabariigis ametlikul visiidil viibiva külalise.
(4³) Julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku saabumisest lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualale teavitab lennuvälja või kopteriväljaku käitajat julgestusalasest läbivaatusest vabastatud isiku kutsuja kirjalikult ja võimalusel vähemalt 48 tundi enne isiku saabumist lennuväljale.
(5) Kui registreeritud pagasi läbivaatamisel selgub, et pagas võib sisaldada keelatud esemeid, ja kui reisijat ei õnnestu üles leida, on julgestustöötajal õigus lennuettevõtja esindaja juuresolekul pagas avada. Lukustatud pagasit võib põhjendatud kahtluse korral avada Politsei- ja Piirivalveameti või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul või reisija kirjalikul nõusolekul.
(6) Kehtetu
(7) Läbivaatuseks vajalikud julgestusseadmed, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, on nimetatud vahendite soetajal õigus kooskõlastada Transpordiametiga.
§ 46¹². Kauba, posti ja pardavarude julgestusmeetmete eest vastutavad isikud ning nende tunnustamine
(1) Kauba ja posti julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 2015/1998 tuntud saatja, kokkuleppeline esindaja ja esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja.
(2) Pardavarude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 300/2008, komisjoni määrustele (EÜ) nr 272/2009 ja (EL) nr 2015/1998 lennuettevõtja, pardavarude kokkuleppeline tarnija või tuntud tarnija.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud peavad vastama komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 nende kohta kehtestatud nõuetele.
(4) Tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat peab olema Transpordiamet tunnustanud.
(5) Isik, kes taotleb enda tunnustamist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuna, esitab Transpordiametile lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule kinnituse julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku taustakontrolli läbimise kohta või taotluse selle tegemiseks.
(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmetele ja dokumentidele peab kokkuleppelise esindaja staatust ja pardavarude kokkuleppelise tarnija staatust taotlev isik esitama:
1) julgestuskäsiraamatu;
2) komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 kohase allkirjastatud kohustuste deklaratsiooni „Kokkuleppeline esindajaˮ või „Pardavarude kokkuleppeline tarnijaˮ.
(7) Kui tunnustuse taotlust ei vaadata tähtaja jooksul läbi, ei loeta tunnustust tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(8) Transpordiamet tunnustab tuntud saatjat, kokkuleppelist esindajat ja pardavarude kokkuleppelist tarnijat, kui nad vastavad komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud nõuetele.
(9) Tunnustamise otsus kehtib kuni viis aastat.
(10) Tunnustuse kehtivuse pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppemist ning taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud dokumendid.
(11) Transpordiamet keeldub tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui:
1) kokkuleppelise esindaja tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punkti 6.3.1.2 alapunktis a esitatud nõuetele;
1¹) pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotleva isiku esitatud julgestuskäsiraamat või allkirjastatud deklaratsioon ei vasta komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 lisa punkti 8.1.3.2 alapunktis a esitatud nõuetele;
2) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 liites 6-B sätestatud nõudeid;
3) tegevuskoha kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse, et kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustust taotlev isik ei kohalda nõuetekohaselt oma julgusetuskäsiraamatus sätestatud meetmeid;
4) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;
5) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või muutmisest keelduda käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatud alustel;
6) isik ei esita vähemalt 60 päeva enne tunnustuse kehtivuse lõppu taotlust tunnustuse kehtivuse pikendamiseks.
(12) Transpordiamet võib keelduda tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja või pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(13) Transpordiamet tunnistab tunnustuse otsuse kehtetuks, kui julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu.
(14) Transpordiamet võib tunnustuse kehtetuks tunnistada, kui:
1) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tuntud saatja ei kohalda komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 liites 6-B sätestatud nõudeid;
2) julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutava isiku puhul esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu;
3) riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et kokkuleppeline esindaja või pardavarude kokkuleppeline tarnija ei kohalda nõuetekohaselt oma julgestuskäsiraamatus sätestatud meetmeid.
(15) Tuntud saatja, kokkuleppelise esindaja ja pardavarude kokkuleppelise tarnija tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 46¹⁴. Tulirelvad ning laskemoon õhusõiduki pardal
(1) Tsiviilõhusõidukis registreeritud pagasina veetavad tulirelvad peavad olema tühjaks laetud ja pakendatud viisil, mis välistab nendele juurdepääsu ja kasutamise kogu lennu vältel. Kui õhusõiduki käitajal ei ole võimalik tagada nimetatud eseme puutumatust nimetatud ajavahemikul, siis relva õhusõiduki pardale ei võeta.
(2) Tulirelva kandmine õhusõiduki salongis toimub vastavalt relvaseaduses sätestatud korrale ning vedu teostava lennuettevõtja lennutegevuskäsiraamatus sätestatu kohaselt.
(3) Tulirelva ning laskemoona vedamisel õhusõidukiga registreeritud pagasina tehakse pakendile sellekohased ingliskeelsed märked „firearmˮ või kasutatakse vastavasisulist piktogrammi.
(1) Erikohtlemist vajavaks reisijaks käesoleva seaduse tähenduses peetakse:
1) kinnipeetavat, arestialust ja vahistatut;
2) riigist väljasaadetavat isikut;
3) reisijat, kes võib mis tahes muudel asjaoludel ohustada õhusõidukit ning selles viibivaid isikuid.
(2) Vähemalt 24 tundi enne lennu planeeritavat toimumist informeerib lennu broneerija kirjalikult erikohtlemist vajava reisija veost lennuvälja käitajat ning lisaks lennuettevõtjat või tema esindajat, kes teatab õhusõiduki kaptenile erikohtlemist vajava reisija lennu aja, edastab riskianalüüsi ning vajaduse korral relvaga õhusõiduki pardal viibivate õiguskaitseorgani esindajate arvu ja istekohtade asukoha.
(3) Erikohtlemist vajavat reisijat saadab vajaduse korral õiguskaitseorgani esindaja.
(4) Riigist väljasaadetav isik võib olla õhusõiduki pardal saatjata, kui on piisavalt alust arvata, et isik ei mõjuta lennu ajal lennu kulgemise ohutust. Riigist väljasaadetava reisija eest kuni tema üleandmiseni vastava riigi immigratsiooniteenistusele vastutab saatja puudumise korral vedaja.
(5) Kehtetu
(1) Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja ja lennuettevõtja võtavad Transpordiameti poolt nimetatud kõigi või teatud lennuettevõtjate lendude teenindamisel kindlaksmääratud ajavahemikuks või määramata ajaks kasutusele Transpordiameti poolt kehtestatud täiendavad julgestusmeetmed.
(2) Võimaluse korral arvestab Eesti välisriikide taotlusi täiendavate julgestusmeetmete kohaldamisel konkreetse lennu või lendude suhtes ning vajaduse korral nõuab nimetatud meetmete kohaldamisega kaasnevate kulude katmist taotleja riigi poolt.
§ 46¹⁷. Teavitamine lennundusjulgestust mõjutavast juhtumist ja ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundustegevusse
(1) Lennuettevõtja, lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, pardavarude kokkuleppeline tarnija, tuntud saatja ja mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja teavitab tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Transpordiametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Transpordiametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande
(2) Ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse teavitab Transpordiamet Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni 30 päeva jooksul ning juhtumi lõpparuanne saadetakse Rahvusvahelisele Tsiviillennunduse Organisatsioonile viivitamata pärast uurimise lõppkokkuvõtte tegemist.
§ 46¹⁸. Julgestusmeetmeid kohaldava isiku kvalifikatsioon, väljaõpe ja tunnustamine
(1) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesanded on seotud isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalase läbivaatuse teostamise, sõidukite kontrollimise, lennuvälja ja kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrullide tegemisega.
(2) Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut peab olema Transpordiamet tunnustanud.
(3) Transpordiamet annab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse, kui taotleja:
1) on Eesti alaline elanik või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigi kodanik;
2) on vähemalt 19-aastane;
3) terviseseisund võimaldab täita tema ülesandeid;
4) valdab riigikeelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B2-tasemel, kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks;
5) omab vähemalt keskharidust;
6) on edukalt läbinud taustakontrolli;
7) omab tööülesannete täitmiseks vajalikke komisjoni määruses (EL) nr 2015/1998 sätestatud julgestusmeetmeid kohaldavale isikule esitatud nõuete kohaseid teadmisi ja oskusi;
8) on läbinud tööülesannete täitmiseks vajaliku komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 nõuetele vastava koolituse.
(4) Isiku terviseseisundi hindamisel lähtutakse turvategevuse seaduse alusel turvatöötaja tervisele kehtestatud nõuetest, võttes seejuures arvesse isikule määratud tööülesannete iseloomu.
(5) Transpordiamet keeldub julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:
1) taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele;
2) taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu;
3) taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks tunnustuse andmisest või tunnustuse kehtivuse pikendamisest keelduda käesoleva lõike punktis 1 sätestatud alusel.
(6) Transpordiamet võib keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(7) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab isikute, nendega kaasas olevate esemete, käsipagasi, registreeritud pagasi, lennuettevõtja posti ja saadetiste, posti, kauba, pardavarude ja lennuväljavarude julgestusalast läbivaatust ning sõidukite kontrolli, kehtib tema tunnustus kolm aastat.
(8) Kui julgestusmeetmeid kohaldav isik teostab lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontrolli ning patrulle, kehtib tema tunnustus viis aastat.
(9) Komisjoni määruse (EL) nr 2015/1998 punktis 11.2 nimetatud julgestusmeetmeid kohaldav isik peab osalema nõuetele vastavatel korduvkoolitustel sagedusega, mis on piisav, et tagada vajalike teadmiste ja oskuste säilitamine ning uute teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt lennundusjulgestuse valdkonna arengule.
(10) Transpordiamet tunnistab julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse otsuse kehtetuks, kui tema suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 4 sätestatud asjaolu.
(11) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse võib täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
1) isik ei läbi ettenähtud sagedusega korduvkoolitust;
2) isik ei taotle korduvat tunnustamist julgestusmeetmeid kohaldava isikuna kolme kuu jooksul enne tunnustuse kehtivuse lõppemist;
3) riikliku järelevalve käigus ilmneb, et isikul ei ole nõutaval tasemel teadmisi või oskusi;
4) isiku terviseseisund ei võimalda täita tema tööülesandeid;
5) isiku suhtes esineb käesoleva seaduse § 46⁹ lõikes 5 sätestatud asjaolu.
(12) Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=131032015005 määrusega.
(13) Julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustamise taotluse ja tunnustuse kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 46¹⁹. Mehitamata õhusõiduki süsteemi registreerimine ja käitamine
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteem registreeritakse ja seda käitatakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45–71).
(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamine ilma kaugpiloodi pädevuseta on keelatud.
§ 46²⁰. Mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimine
(1) Isik, kellel on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 kohaselt kohustus registreerida end mehitamata õhusõiduki süsteemi käitajana, registreerib end käitajaks lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(2) Transpordiamet väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule lennuohutuse järelevalve infosüsteemis mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri. Registreerimisnumber kehtib üks aasta ja seda on võimalik igal aastal pikendada.
(3) Mehitamata õhusõiduki käitaja registreerimisnumbri väljastamise ja selle pikendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Kui mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A ja B osa kohaselt kasutada aktiveeritud ja ajakohastatud otsese kaugidentimise süsteemi, peab kaugidentimise süsteemi olema sisestatud selle mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja registreerimisnumber.
(1) Kaugpiloot peab pädevuse omandamiseks avatud kategooria A1- ja A3-alamkategoorias vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.020 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Nimetatud punktis kirjeldatud veebipõhine teooriaeksam korraldatakse Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teooriaeksami sooritamise korral annab Transpordiamet isikule tõendi väljaõppe läbimise kohta A1- ja A3-alamkategoorias.
(3) Kui isik taotleb kaugpiloodi pädevust avatud kategooria A2-alamkategoorias või erikategoorias, peab ta vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punkti UAS.OPEN.030 lõikes 2 või B osa punktis UAS.STS-01.020 või UAS.STS-02.020 sätestatud nõuetele. Kaugpiloodi pädevuse tõendamiseks korraldab nõutava teooriaeksami Transpordiamet või Transpordiameti sertifitseeritud mehitamata õhusõiduki kaugpilootide koolitusorganisatsioon (edaspidi kaugpilootide koolitusorganisatsioon).
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 nõuetele vastavuse tõendamist annab Transpordiamet isikule välja kaugpiloodi tunnistuse.
(5) Kaugpiloodile A1- ja A3-alamkategoorias väljaõppe läbimise kohta tõendi väljaandmise eest ning kaugpiloodi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 46²². Kaugpiloodi tõendi ja tunnistuse kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet võib peatada kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui kaugpiloot on rikkunud:
1) lennundust reguleerivate õigusaktide nõudeid;
2) kolmandate isikute turvalisust, isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatust reguleerivate õigusaktide sätteid;
3) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa A osa punktis UAS.OPEN.060 või B osa punktis UAS.SPEC.060 sätestatud nõudeid.
(2) Kui kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse peatamise alused on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivuse.
(3) Kui peatatud kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtivust ei ole taastatud peatamise otsuses määratud tähtaja jooksul, tunnistab Transpordiamet kaugpiloodi tõendi või tunnistuse kehtetuks.
(4) Kaugpiloodi tõendist või tunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks.
(5) Kui kaugpiloodi tõend või tunnistus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, ei anna Transpordiamet isikule välja uut kaugpiloodi tõendit või tunnistust kuue kuu jooksul eelmise tõendi või tunnistuse kehtetuks tunnistamisest arvates.
(1) Kaugpiloodi väljaõppe korraldamiseks annab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi välja Transpordiamet.
(2) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitusorganisatsiooni sertifikaadi või selle muutmise sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(3) Kaugpilootide koolitusorganisatsioon korraldab oma tegevust kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatu kohaselt.
(4) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaat antakse välja tähtajatult.
(5) Transpordiamet jätab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi andmata, kui taotleja käsiraamat ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele või kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid.
(6) Transpordiamet võib peatada kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtivuse või tunnistada selle kehtetuks, kui koolitusorganisatsioon ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud nõuetele.
(7) Transpordiamet tunnistab kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi kehtetuks, kui:
1) sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud peatamise aluseks olnud puudusi ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele;
2) sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist.
(8) Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
(9) Nõuded kaugpilootide koolitusorganisatsiooni käsiraamatule kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=116082022011 määrusega.
(10) Kaugpilootide koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 46²⁴. Erikategooria käitamisteatis ja käitamisluba
(1) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisteatise kinnitamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele vastav käitamisteatis lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(2) Mehitamata õhusõiduki süsteemi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 määratud erikategoorias käitamisloa saamiseks tuleb esitada Transpordiametile sama rakendusmääruse lisa B osa punkti UAS.SPEC.030 nõuetele vastav taotlus lennuohutuse järelevalve infosüsteemis.
(3) Käitamisteatise või käitamisloa alusel tehtavate lendude korral peab käitajal olema kehtiv vastutuskindlustusleping, millega on kindlustatud käitaja vastutus mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamisel tekkivate kolmanda isiku nõuete eest.
(4) Transpordiamet teeb otsuse käitamisteatise kinnitamiseks või sellest keeldumiseks 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(5) Transpordiamet teeb otsuse käitamisloa andmiseks või sellest keeldumiseks 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(6) Transpordiamet keeldub käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa väljaandmisest, kui isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks käitamisteatise kinnitamisest või käitamisloa andmisest keelduda.
(7) Käitamisluba antakse välja kehtivusajaga kuni viis aastat.
(8) Käitamisteatise läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(9) Käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 46²⁵. Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistus
(1) Kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks esitab juriidiline isik Transpordiametile lennuohutuse järelevalve infosüsteemis taotluse, mis sisaldab kõiki komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punkti UAS.LUC.010 alapunktis b nimetatud andmeid.
(2) Transpordiamet vaatab taotluse läbi ja teeb pädevustunnistuse andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(3) Transpordiamet keeldub pädevustunnistuse väljaandmisest järgmistel juhtudel:
1) isik ei vasta nõuetele, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktides UAS.LUC.020, UAS.LUC.030 ja UAS.LUC.040;
2) isik on esitanud tahtlikult valeandmeid, mis võiksid mõjutada taotluse läbivaatamist ning mille esitamata jätmise korral tuleks pädevustunnistuse väljaandmisest keelduda.
(4) Pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise ja pädevustunnistuse hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 46²⁶. Erikategooria käitamisloa ning kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet piirab mehitamata õhusõiduki erikategoorias käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistust või peatab selle kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) isik on rikkunud lennuohutuse nõudeid;
2) isik ei vasta enam erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse saamiseks kehtestatud nõuetele;
3) erikategooria käitamisloa omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.SPEC.050, UAS.SPEC.090 või UAS.SPEC.100 sätestatud nõudeid;
4) kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse omanik on rikkunud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa C osa punktis UAS.LUC.020 või UAS.LUC.090 sätestatud nõudeid.
(2) Erikategooria käitamisloa või kerge mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja pädevustunnistuse kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(3) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse omanik ei ole kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta käitamisloa või pädevustunnistuse väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks.
(4) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.
(5) Kui käitamisloa või pädevustunnistuse piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet käitamisloa või pädevustunnistuse kehtivuse.
(6) Käitamisloast või pädevustunnistusest loobumise korral tunnistab Transpordiamet selle kehtetuks. Käitamisloa või pädevustunnistuse omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne käitamisloast või pädevustunnistusest loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab käitamisloa või pädevustunnistuse kehtetuks käitamisloa või pädevustunnistuse omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
§ 46²⁷. Kaitselennunduses asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmise ja nõuetele vastavuse kontrollimise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamise pädev asutus
1) Kaitsevägi on kaitselennunduses pädev asutus asjakohaste lubade ja sertifikaatide andmiseks ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamiseks:
1) käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega tegelevate isikute suhtes;
2) kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkuse suhtes;
3) kaitselennundusega tegeleva tootjaorganisatsiooni suhtes;
4) kaitselennundusega tegeleva hooldusorganisatsiooni suhtes;
5) kaitselennundusega tegeleva jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni suhtes;
6) kaitselennundusega tegeleva koolitusorganisatsiooni suhtes;
7) kaitselennunduse lennuvälja rajatise suhtes;
8) kaitselennunduse jaoks vajaliku lennutreeningseadme suhtes.