§ 46²⁸. Kaitselennunduses loa ja sertifikaadi kohustuslikkus ning lubade ja sertifikaatide andmine
(1) Käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaitselennundusega tegelevatel isikutel peab olema kaitselennunduses tegutsemiseks kehtiv asjaomane luba.
(2) Kaitselennunduses tegutsemise korral peab olema kehtiv asjaomane sertifikaat:
1) kaitselennunduse õhusõidukil lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkuse tõendamiseks;
2) kaitselennundusega tegeleval tootjaorganisatsioonil vajaduse korral;
3) kaitselennundusega tegeleval hooldusorganisatsioonil;
4) kaitselennundusega tegeleval jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil;
5) kaitselennundusega tegeleval koolitusorganisatsioonil;
6) kaitselennunduse rajatisel;
7) kaitselennunduses kasutataval lennutreeningseadmel.
(3) Kaitselennunduse pädev asutus teeb loa või sertifikaadi andmise otsuse 30 päeva jooksul kõikide nõutud andmetega taotluse esitamisest arvates.
(4) Lubade ja sertifikaatide taotlemise ja andmise ning teiste asutuste ja organisatsioonide välja antud lubade ja sertifikaatide tunnustamise taotlemise ja otsustamise korra kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=102082024004 määrusega.
§ 46²⁹. Loa ja sertifikaadi andmisest keeldumine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi andmisest, kui kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta nende kohta õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Loa või sertifikaadi kehtivuse võib peatada, kui selgub, et kaitselennundusega tegelev isik, organisatsioon, õhusõiduk, rajatis või lennutreeningseade ei vasta nende kohta õigusaktides sätestatud nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peatatakse loa või sertifikaadi kehtivus kuni puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul nõuete täitmiseni.
(4) Kui puudusi ei ole kõrvaldatud selleks määratud tähtaja jooksul, tunnistatakse luba või sertifikaat kehtetuks.
§ 46³⁰. Loa ja sertifikaadi tunnustamine kaitselennunduses
(1) Kaitselennunduse pädev asutus võib tunnustada teise asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni antud luba või sertifikaati, kui isiku kvalifikatsioon, organisatsioon, õhusõiduk või lennutreeningseade vastab samaväärsetele nõuetele, nagu on kehtestatud kaitselennunduses.
(2) Loa ja sertifikaadi tunnustamiseks hindab kaitselennunduse pädev asutus taotluses esitatud andmete põhjal, kui suures ulatuses arvestatakse isiku varasemat kogemust ja kvalifikatsiooni ning seda, kas isikule, organisatsioonile, lennutreeningseadmele või õhusõidukile seaduse või muu õigusaktiga kehtestatud nõuded on täidetud.
(3) Tunnustamise tulemusena teeb kaitselennunduse pädev asutus tunnustamise otsuse ja annab välja käesoleva seaduse §-s 46²⁸ sätestatud kaitselennunduses kohustusliku loa või sertifikaadi.
(4) Kui tunnustatav isik, tema luba või sertifikaat ei vasta käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele, annab kaitselennunduse pädev asutus välja piirangutega loa või sertifikaadi. Piirangud tunnistatakse kehtetuks, kui on tõendatud nõuetele vastavus ja piirangute seadmise alus on ära langenud.
(5) Kaitselennunduse pädev asutus teeb tunnustamise otsuse ning annab välja loa või sertifikaadi 30 päeva jooksul kõikide nõutud andmetega taotluse esitamisest arvates.
§ 46³¹. Kaitselennunduses loa ja sertifikaadi tunnustamisest keeldumine
Kaitselennunduse pädev asutus keeldub loa või sertifikaadi tunnustamisest, kui tunnustamist taotlev isik, organisatsioon, lennutreeningseade või õhusõiduk, millele tunnustamist taotletakse, ei vasta käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses või muus õigusaktis sätestatud nõuetele ning piirangutega loa või sertifikaadi väljaandmine ei ole võimalik.
§ 46³². Kaitselennunduse õhusõiduki lennukõlblikkus ja jätkuv lennukõlblikkus
Kaitselennunduse õhusõiduk on lennukõlblik ja jätkuvalt lennukõlblik, kui see vastab käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määrusega kehtestatud õhusõiduki lennukõlblikkuse ja jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele, mida tõendab kaitselennunduse pädeva asutuse välja antud õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifikaat, piiratud lennukõlblikkuse sertifikaat või lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud lennundusjulgestusnõudeid, sealhulgas lennueelse julgestuskontrolli nõudeid, kohaldatakse ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutuses oleva lennuvälja ja kopteriväljaku ning mehitamata õhusõiduki juhtimiskeskuse suhtes.
(2) Kaitselennunduse lennundusjulgestusnõuded sätestatakse käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses ning need peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse § 46² lõikes 2 sätestatuga ja Kaitseväe korralduse seaduses julgeolekualale kehtestatud nõuetega.
Reisijate- ja kaubaveo nõuded ning reisijate ja kauba koos vedamise nõuded Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks sätestatakse käesoleva seaduse § 7² lõike 3 alusel kehtestatud määruses.
§ 46³⁵. Kaitselennunduse lennuväli ja kopteriväljak ning nende kasutamine
(1) Kaitselennunduse lennuväli on Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse või Kaitseliidu valduses olev maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ning maal või veel liikumiseks.
(2) Kaitselennunduse kopteriväljak on Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse või Kaitseliidu valduses olev piiratud varustuse ja mõõtmetega maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ning maal või veel liikumiseks.
(3) Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse valduses olevat lennuvälja ja kopteriväljakut ei või kasutada ärilisel eesmärgil tsiviilõhusõiduki käitamiseks, välja arvatud õhusõiduki hädamaandumiseks või Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmiseks kasutatava tsiviilõhusõiduki käitamiseks Kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku loal.
(4) Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse valduses olevat lennuvälja ja kopteriväljakut võib kasutada teiste riiklike õhusõidukite käitamiseks kokkuleppel Kaitseväega.
§ 46³⁶. Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaat, käitamistingimused ja ohutusnõuded ning kaitsevööndi hoolduskava
(1) Kaitselennunduse lennuväljal ja kopteriväljakul peab olema sertifikaat, mis kinnitab lennuvälja või kopteriväljaku vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused.
(2) Ajutisel kaitselennunduse lennuväljal ja kopteriväljakul ei pea olema sertifikaati.
(3) Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku kasutamis- ja käitamistingimused, ohutusnõuded ning nende kontrollimise korra ning ajutise kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=126052026010 määrusega.
(4) Kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndi ja takistuste piirangupinna tagamiseks koostab lennuvälja valdaja hoolduskava ning kooskõlastab selle kaitselennunduse pädeva asutusega.
§ 46³⁷. Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat
(1) Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku kohta peab olema käsiraamat, mille koostab lennuvälja käitaja ning mis kooskõlastatakse kaitselennunduse pädeva asutusega.
(2) Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamat on dokument, milles on asjakohane teave lennuvälja või kopteriväljaku rajatiste, seadmete, teenistuste, käitamisprotseduuride, ohutusjuhtimise süsteemi, organisatsiooni ja juhtimise kohta.
(3) Nõuded kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku käsiraamatu koostamisele, sisule ja muutmisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=126052026010 määrusega.
§ 46³⁸. Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus
(1) Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on lennuvälja ja kopteriväljaku ümber olev maa-ala, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse lennuliikluse ohutuse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust.
(2) Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse määramise eesmärk on kaitselennunduse lennuvälja või kopteriväljaku käitamise ning lennundustegevusega kaasnevate riskide maandamine, lennuohutuse tagamine ja elanike kaitse.
(3) Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist.
(4) Takistuste piirangupind on kaitselennunduse lennuvälja või kopteriväljaku ümber olev õhuruumi osa, milles tagatakse saabuvate ja väljuvate õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad kaitselennunduse lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse.
(5) Lennuvälja kaitsevöönd on kaitselennunduse lennuvälja sihtotstarbelise toimimise ja häireteta lennuliikluse tagamiseks ning lennuväljalt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, kus kitsendatakse kinnisasja kasutamist.
(6) Lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.
(7) Kaitselennunduse pädeva asutuse põhjendatud ettepanekul võib käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud lennuvälja kaitsevööndi mõõtmeid vähendada, kui sellega on tagatud samaväärne lennuliikluse ohutus. Lennuvälja kaitsevööndi mõõtmete vähendamise erandi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(8) Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa ning kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=122052026005 määrusega.
(9) Kaitselennunduse pädev asutus edastab kehtestatud lähiümbruse mõõtmed maakatastrisse kandmiseks Maa- ja Ruumiametile. Lähiümbruse mõõtmeid peab kohalik omavalitsus arvestama üld- ja detailplaneeringute koostamisel.
§ 46³⁹. Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse skeemi koostamine ja kooskõlastamine ning objekti lennutakistuseks tunnistamine
(1) Kaitselennunduse lennuvälja või kopteriväljaku käitaja koostab lähiümbruse skeemi ning kooskõlastab selle kaitselennunduse pädeva asutusega enne kaitselennunduse lennuväljale või kopteriväljakule sertifikaadi taotlemist.
(2) Kaitselennunduse pädev asutus kontrollib kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja esitatud andmeid konkreetse takistuse piirangupinna ja kaitsevööndi kohta ning võib tunnistada olemasoleva objekti lennutakistuseks, kui see:
1) asub alal, mis on ette nähtud õhusõidukite liikumiseks lennuväljal või kopteriväljakul;
2) läbib lennuvälja või kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupindasid;
3) asub väljaspool käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud alasid, kuid kujutab ohtu lennuliiklusele.
(3) Kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemidele ning koostisosadele, seab kaitselennunduse pädev asutus piirangud lennuvälja käitamistingimustele ning võib nõuda lennuvälja või kopteriväljaku valdajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt.
(4) Lennutakistuse omanikul on lennutakistuse markeerimise või valgustamise talumise kohustus.
(5) Lennutakistuse markeerimise või valgustamisega ja markeeringu või valgustuse hooldamisega seotud kulud tasub lennuvälja või kopteriväljaku valdaja.
(1) Kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada lennuliiklust.
(2) Kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis on keelatud:
1) rajada uut jäätmekäitluskohta, kus tehakse jäätmete taaskasutuse või kõrvaldamise toiminguid, milleks ei ole vaja ehitist;
2) rajada kalatööstust ja muud loomsete jäätmetega seotud tööstust;
3) rajada kala-, linnu- ja loomakasvatusfarmi;
4) rajada viljapõldu, viljakuivatit, puuvilja- ja marjaistandust ning kavandada muud lindude massilist toiterännet põhjustavat põllumajanduslikku tegevust;
5) suurõnnetuse ohuga ettevõtte paiknemine;
6) toota ja ladustada ohtlikke kemikaale ja lõhkematerjali;
7) auru- ja saasteainete väljutamisega seotud tootmistegevus;
8) lõhketööd ja maavara kaevandamine;
9) rajada uut metsaistandust, raiuda metsa või teha muud looduskeskkonda oluliselt muutvat tööd ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta;
10) planeerimis- ja ehitustegevus ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta;
11) ladustada põlevmaterjale üle 3000 kuupmeetri ilma Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta;
12) seade, mille töö võib segada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste süsteemide ning koostisosade tööd;
13) ehitada uut elamurajooni ja ühiskasutusega hooneid.
(3) Kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis ja takistuste piirangupinna tagamisel likvideeritakse puid ja muud puittaimestikku käesoleva seaduse § 46³⁶ lõikes 4 nimetatud kaitsevööndi hoolduskava kohaselt.
(4) Kui kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis kasvav puu või muu puittaimestik takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või ei taga takistuste piirangupinda, edastab lennuvälja valdaja kinnisasja omanikule teate, milles on märgitud puude või muu puittaimestiku raie vajadus ja kohustuse täitmise tähtaeg. Teavitusele lisatakse kaitsevööndi kinnitatud hoolduskava.
(5) Kinnisasja omanik peab kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis ja takistuste piirangupinna tagamiseks likvideerima puud või muu puittaimestiku vastavalt lennuvälja valdaja esitatud teatele.
(6) Kui kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis asuval metsamaal on vaja teha puude või muu puittaimestiku raiet, lähtutakse raieliigi valikul metsaseaduses sätestatust. Kui raieliik eeldab metsateatise esitamist, peab kinnisasja omanik esitama metsaseaduses sätestatud korras ja tingimustel metsateatise kavandatava raie kohta lennuvälja valdaja esitatud teates ettenähtud tähtaja jooksul. Kui puude või muu puittaimestiku raiet on vaja teha mittemetsamaal, peab kinnisasja omanik korraldama raie, lähtudes kohaliku omavalitsuse kehtestatud raieloa tingimustest ja korrast.
(7) Kui kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis asuval metsamaal kasvavad puud takistavad lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või ei taga takistuste piirangupinda ja kinnisasja omanik ei esita puude raie kohta metsateatist ega raiu puid lennuvälja valdaja esitatud tähtaja jooksul, on lennuvälja valdajal õigus esitada Keskkonnaametile metsamaal olevate puude raieks metsateatis ja loa saamise korral need ise raiuda.
(8) Kui kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis asuval mittemetsamaal kasvav puu või muu puittaimestik takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust või läbib piirangupinda ja kinnisasja omanik keeldub raiet tegemast, on kaitselennunduse lennuvälja valdajal õigus korraldada raie ise, lähtudes kohaliku omavalitsuse kehtestatud raieloa tingimustest ja korrast.
(9) Kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis ja takistuste piirangupinnas likvideeritakse puid või muud puittaimestikku, on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja valdajalt nõuda varalise kahju hüvitamist.
(10) Kui kinnisasja omanik on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul kohustatud raie läbiviimiseks tasuma metsaseaduse § 32 lõike 4 kohaselt raadamisõiguse tasu ja § 41 lõike 5¹ kohaselt metsateatise läbivaatamise eest riigilõivu või kui lennuvälja valdaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel metsateatise ise, kannab kinnisasja omaniku eest need kulud lennuvälja valdaja.
(11) Kaitselennunduse lennuvälja kaitsevööndis asuvate puude või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse kaitsevööndi hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse kinnisasja omaniku huvidega.
§ 46⁴¹. Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses ehitiste planeerimine, ehitamine ja kasutuselevõtmine
(1) Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses on tulenevalt ehitusseadustiku § 120 lõikest 1 ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma valdkonna eest vastutava ministri volitatud valitsusasutuse antud kooskõlastuseta keelatud.
(2) Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrust hõlmava detailplaneeringu, projekteerimistingimused ja ehitise ehitusloa saamiseks esitatava ehitusprojekti kooskõlastab kohalik omavalitsus Kaitseministeeriumiga või vastutava ministri volitatud valitsusasutusega ehitusseadustikus ja planeerimisseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Kaitseministeeriumil ja vastutava ministri volitatud valitsusasutusel on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kooskõlastamise käigus õigus teha aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiis ning nendest lähtuvalt esitada ettepanekuid. Kohalik omavalitsus peab arvestama Kaitseministeeriumi või vastutava ministri volitatud valitsusasutuse ettepanekut.
(4) Kaitseministeeriumil ja vastutava ministri volitatud valitsusasutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kooskõlastuse andmisel väljastada lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt lõike 3 alusel tehtud ekspertiisi tulemustest.
(5) Kaitseministeeriumi või vastutava ministri volitatud valitsusasutusega kooskõlastatakse ka sellise ehitise ehitusprojekt, mis eraldab märgatavas koguses gaasi, suitsu või veeauru või halvendab muul viisil nähtavust kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruses, ja lennuvälja lähiümbruses asuva prügila, loomafarmi või kala- või lihatöötlemisettevõtte ehitusprojekt.
§ 46⁴². Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruses laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine
(1) Nähtavat laserkiirgust tekitavate seadmete kasutamine kuni 18 500 m kaugusel kaitselennunduse lennuvälja või kopteriväljaku viitepunktist kooskõlastatakse Kaitseväega hiljemalt kaks nädalat enne kasutama asumist.
(2) Kooskõlastuse andmisel lähtub Kaitsevägi järgmistest piirangutest:
1) lennuraja teljest ristisuunas ja viitepunktist pikisuunas kuni 3700 m ning telje suunas kaugusvahemikus 3700–9300 m ülevalpool tõusunurka 1:40 ei tohi nähtava laserkiirguse hetkvõimsuse tihedus ületada 50 nW/cm²;
2) laserkiirt pehmendava mooduse kasutamise korral arvestatakse vastavalt korrigeeritud võimsustiheduse määraga.
(3) Kaitseväel on õigus enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastuse andmist teha seadmele või projektile ekspertiis.
§ 47. Lennuohutust mõjutav juhtum ja sellest teatamine
(1) Lennuohutust mõjutav juhtum on:
1) lennuõnnetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ (ELT L 295, 12.11.2010, lk 35–50) mõistes;
2) tõsine lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;
3) lennuintsident Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 996/2010 mõistes;
4) vahetu mõjuta ohutusjuhtum.
(1¹) Lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.04.2014, lk 18–43).
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Vahetu mõjuta ohutusjuhtum on iga juhtum, mis ei ole oma iseloomult lennuõnnetus, tõsine lennuintsident või lennuintsident, kuid mis võib teatud kokkulangevuste korral selleks muutuda.
(5¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes on pädevad asutused Transpordiamet ja Ohutusjuurdluse Keskus.
(5²) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 4 lõikes 6 nimetatud isikud teatavad kõikidest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest Transpordiametile. Lennuõnnetusest ja tõsisest lennuintsidendist teatatakse lisaks Transpordiametile ka Ohutusjuurdluse Keskusele.
(5³) Lennuohutust mõjutavast juhtumist teatanud isik koostab juhtumi kohta ettekande ning esitab selle Transpordiametile Euroopa teatamisportaali kaudu või Transpordiameti eelneval heakskiidul organisatsiooni teatamissüsteemi kaudu. Ettekanne koostatakse vormingus, mis ühildub Euroopa ohutusjuhtumite keskandmebaasi (European Coordination Centre for Accident and Incident Reporting Systems – ECCAIRS) tarkvara ning taksonoomilise süsteemiga (Aviation Data Reporting Program – ADREP).
(5⁴) Transpordiamet on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 3 mõistes teabeedastuse kontaktpunkt ning edastab teabe lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta Euroopa kesksesse andmekogusse (European Central Repository).
(5⁵) Juhtumitest, mida ei käsitleta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 rakendusmäärustes või mille kohta on teavet kogutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 5 kohase vabatahtliku teatamise süsteemi kaudu, tuleb teatada Transpordiametile nimetatud määruses sätestatud teatamise nõuete kohaselt.
(5⁶) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 artikli 16 lõigete 6, 9 ja 11 rakendamise eest vastutav asutus on Transpordiamet.
(5⁷) Eestis kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõidukite käitajatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 nõudeid.
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
§ 48. Otsingu- ja päästetööd lennuõnnetuse korral ning lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlus
(1) Lennuõnnetuse korral, mis toimub lennuvälja piirkonnas raadiusega viis meremiili, korraldavad esmaseid otsingu- ja päästetöid lennuvälja valdajad.
(1¹) Lennuõnnetuse korral Eesti merealadel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluval osal juhib otsingu- ja päästetöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole sätestatud teisiti. Lennuõnnetuse korral maismaal teeb otsingutöid Politsei- ja Piirivalveamet politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel ja korras ning päästetöid Päästeamet päästeseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1²) Otsingu- ja päästetöid korraldatakse ja teostatakse kooskõlas 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisaga 12.
(2) Eestis toimunud lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi ohutusjuurdlust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriüksus Ohutusjuurdluse Keskus. Ohutusjuurdluse Keskus on ohutusjuurdluse läbiviimisel ja sellega seonduvate otsuste tegemisel sõltumatu ning lähtub üksnes seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest. Ohutusjuurdluse Keskuse ohutusjuurdlusalase tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Ohutusjuurdluse Keskuse ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist ning Ohutusjuurdluse Keskuse töötajatega sõlmib ja lõpetab töölepingu Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja.
(2¹) Kehtetu
(2²) Lennuõnnetuse ja tõsise lennuintsidendi ohutusjuurdlust (edaspidi ohutusjuurdlus) teostatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 996/2010.
(2³) Lennuintsidendi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõidukiga juhtunud lennuõnnetuse ning tõsise lennuintsidendi suhtes võib Ohutusjuurdluse Keskus algatada ohutusjuurdluse, arvestades õnnetuse või intsidendi tõsidust ja võimalust teha sellest järeldusi, mis on vajalikud, et vältida sellist õnnetust või intsidenti tulevikus.
(3) Ohutusjuurdluse Keskusel on õigus eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks kaasata eksperte ja moodustada komisjone. Ohutusjuurdlusse kaasatud ekspert ja komisjon osalevad ohutusjuurdluses ohutusjuurdlust teostava ametiisiku juhtimise ja järelevalve all.
(4) Ohutusjuurdluse eesmärk on kindlaks teha lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ning lennuintsidendi põhjused ning anda ohutusalaseid soovitusi, et vältida selliseid õnnetusi ja intsidente tulevikus, mitte aga süüle või vastutusele osutamine.
(5) Ohutusjuurdlusega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama Ohutusjuurdluse Keskusele vajalikku kaasabi ning võimaldama läbi viia ohutusjuurdlust lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi ja lennuintsidendi põhjuste tuvastamiseks Ohutusjuurdluse Keskuse määratud tegevuskava kohaselt. Kui Ohutusjuurdluse Keskuse määratud kava läheb vastuollu sündmuse kriminaalmenetluse protseduuridega, tuleb mõlema uurimise kavad omavahel kooskõlastada, arvestades uurimise otstarbekuse põhimõtet ja olemasolevaid võimalusi.
(5¹) Õhusõidukile paigaldatud pardasalvestite ja nende sisu uurimise eelisõigus on Ohutusjuurdluse Keskusel.
(5²) Ohutusjuurdlust teostava ametiisiku õigused on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 996/2010.
(5³) Ohutusjuurdlust teostav ametiisik peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.
(5⁴) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus ohutusjuurdluse toimingutega seotud kohustuste täitmise tagamiseks teha kohustatud isikule ettekirjutus. Ettekirjutus peab olema kirjalik ja sisaldama järgmisi andmeid:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr;
5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse, tähtaja ja korra kohta;
6) ettekirjutuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.
(5⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ohutusjuurdlust teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on füüsilisele isikule 1500 eurot ja juriidilisele isikule 60 000 eurot.
(6) Kehtetu
(7) Lennuõnnetuste, tõsiste lennuintsidentide ja lennuintsidentide ohutusjuurdluse ning arvelevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=114112012007 määrusega.
(1) Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet. Ohutusjuurdlust teostaval ametiisikul on õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetava uurimisasutusega juurdepääsuks kogu asjassepuutuvale teabele ja dokumentidele.
(2) Kui on leitud õhusõiduk, sellel veetud kaupa või muud õhusõiduki juurde kuuluvat ja on küllaldaselt alust arvata, et on toimunud lennuõnnetus, on keelatud leitut ära viia või ümber paigutada Ohutusjuurdluse Keskuse loata. Need nõuded ei kehti inimelu päästmise ja kannatanule abi osutamise korral.
(3) Isik, kes on võtnud enda valdusesse õnnetuspaigalt esemeid, dokumente ja muud tõendusmaterjali, on kohustatud viivitamata sellest teatama politseiasutusele või Ohutusjuurdluse Keskusele, kes peab võtma meetmeid vara säilitamiseks.
Ohutusjuurdluse tulemuste kohta koostab Ohutusjuurdluse Keskus ohutusjuurdluse aruande, mille sisu vastab lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi või lennuintsidendi iseloomule ja raskusastmele.
(1) Lennuohutuse järelevalve infosüsteem on andmekogu, milles töödeldakse lennundustegevusega seotud andmeid, eesmärgiga tagada Transpordiametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate lennuohutuse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed.
(2) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Transpordiamet.
(3) Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=114022014010 .
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaamale.
(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata tasude suhtes, mida kogutakse:
1) marsruudil või terminalis osutatavate lennuliiklusteenuste eest komisjoni määruse (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava (ELT L 341, 7.12.2006, lk 3–16), kohaselt;
2) nõukogu direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36–45) lisas loetletud maapealse käitluse teenuste eest;
3) puudega või liikumispuudega isikutele abi osutamise rahastamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1–9) kohaselt.
(1) Lennujaama haldaja on lennujaama haldav isik, kelle ülesanne on õigusaktide ja lepingute alusel hallata ja juhtida lennujaama taristut ning koordineerida ja kontrollida lennujaamas tegutsevate käitajate tegevust.
(2) Kui lennujaama haldab mitu isikut, on lennujaama haldaja iga selline isik.
§ 50⁴. Lennujaama kasutaja ja lennujaama kasutajate komitee
(1) Lennujaama kasutaja on isik, kes õhu kaudu veab reisijaid, posti või kaupa lennujaama või lennujaamast teise sihtkohta.
(2) Lennujaama haldaja moodustab lennujaama kasutajatest lennujaama kasutajate komitee.
(3) Kõigil lennujaama kasutajatel on õigus osaleda lennujaama kasutajate komitees isiklikult või esindaja kaudu. Igal lennujaama kasutajate komitee liikmel on üks hääl. Ühel esindajal ei tohi olla rohkem kui 49 protsenti häältest.
(4) Lennujaama kasutajate komiteel on esimees ja aseesimees, kelle kasutajate komitee valib oma koosolekul.
(5) Lennujaama kasutajate komitee koguneb vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Lennujaama kasutajate komitee koosolek protokollitakse.
(6) Lennujaama kasutajate komitee teeb otsuseid koosolekul osalevate liikmete häälteenamusega. Lennujaama komitee töökorra vastuvõtmise või muutmise küsimustes on vajalik lennujaama kasutajate komitee koosseisu häälteenamus. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav esimehe või teda asendava aseesimehe hääl.
(7) Lennujaama kasutajate komitee võtab vastu oma töökorra.
(1) Lennujaama haldajal on õigus kehtestada lennujaamatasud ja nende määrad lennujaama kasutajatele pakutavate lennujaamateenuste eest, mis on seotud õhusõiduki maandumise, õhku tõusmise ja parkimisega, lennujaama valgustamise, reisijate ja kauba käitlemise ning lennundusjulgestusega (edaspidi lennujaamateenused).
(2) Lennujaamatasud kujundatakse selliselt, et lennujaama haldajal oleksid tagatud:
1) põhjendatud tegevuskulude katmine;
2) lennujaamateenuste osutamiseks vajalikud investeeringud;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt.
(3) Lennujaama haldaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust lennujaamateenuste ja enda muu tegevuse kohta. Lennujaamateenuste ja muu tegevuse kulude ja tulude eristamise põhimõtted määratleb lennujaama haldaja oma raamatupidamise sise-eeskirjas iga lennujaamateenuse kohta eraldi. Kulude ja tulude eristamise põhimõtted peavad olema objektiivselt põhjendatud ja võimaldama hinnata, kas lennujaamatasud on mõistlikus vahekorras lennujaamateenuste väärtusega.
(3¹) Tulude ja kulude arvestuses tuuakse eraldi välja tagastamatu abiga soetatud vara.
(4) Lennujaamatasude määrad arvestatakse, lähtudes teenuse põhjendatud kogukuludest, mis on käesoleva seaduse tähenduses teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa lennujaama haldaja põhjendatud üldkuludest ja mõistlik ärikasum. Kulud omistatakse sellele teenusele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Lennujaama haldaja kuluarvestussüsteem peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid.
(4¹) Lennujaamatasude määrade arvestamisel ei võeta aluseks järgmisi kulusid:
1) tagastamatu abiga, sealhulgas sihtfinantseerimise teel, soetatud põhivara kapitalikulu;
2) finantskulu, kuna see sisaldub teenuse mõistlikus ärikasumis;
3) ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega seotud kulu;
4) kulu, mis on tekkinud seoses lennujaamateenuste osutamiseks kasutusel olnud põhivara müügiga, sealhulgas müügiks ettevalmistamisega, ulatuses, millest see on kaetud sellest tegevusest saadud tuluga;
5) sponsor- ja muud annetused ning kingitused;
6) vara väärtuse muutus, sealhulgas vara jäägi muutus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse langus, põhivara üleshindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ning likvideerimisest;
7) seaduse alusel määratud trahvid ja viivised;
8) muud põhjendamata kulud, mis ei ole seotud lennujaama majandamisega ja mis tulenevad kasutamata ressursist.
(5) Lennujaamatasude määrad ei tohi lennujaama kasutajate suhtes olla diskrimineerivad. Lennujaamatasusid võib diferentseerida lennujaamateenuste kvaliteedi, ulatuse ja maksumuse või muude asjakohaste, objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide järgi. Lennujaamatasusid võib diferentseerida ka üldistest huvidest lähtudes, sealhulgas keskkonnaküsimustega seonduvalt.
(6) Lennujaamatasudele kohaldatakse käesoleva seaduse § 59 lõikes 3 allahindluste tegemise kohta sätestatut ning sama paragrahvi lõikeid 4–8, 10, 12 ja 13.
(7) Lennujaamatasude määrade arvestamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=104122012003 määrusega.
(1) Uued lennujaamatasude määrad (edaspidi tasumäärad) kehtestab lennujaama haldaja võimaluse korral kokkuleppel lennujaama kasutajatega. Lennujaama haldaja esitab lennujaama kasutajatele uute tasumäärade ettepaneku hiljemalt neli kuud enne uute tasumäärade kavandatavat jõustumist. Lennujaama haldaja võib lennujaama kasutajatele uute tasumäärade ettepaneku esitada nimetatud neljakuulisest tähtajast lühema tähtaja jooksul erakorraliste asjaolude esinemisel, mida lennujaama haldaja peab lennujaama kasutajatele põhjendama.
(2) Lennujaama haldaja konsulteerib uute tasumäärade asjus lennujaama kasutajatega ja võtab võimaluse korral lennujaama kasutajate seisukohti arvesse. Konsultatsioon lennujaama kasutajatega protokollitakse.
(3) Lennujaama haldaja esitab oma otsuse uute tasumäärade kohta lennujaama kasutajatele ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt kolm kuud enne uute tasumäärade kavandatavat jõustumist. Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, peab lennujaama haldaja lennujaama kasutajate seisukohtade arvestamata jätmist lennujaama kasutajatele kirjalikult põhjendama.
§ 50⁷. Vaidluste lahendamine uute tasumäärade kehtestamisel
(1) Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad ei ole uutes tasumäärades kokkuleppele jõudnud, võivad nii lennujaama haldaja kui ka kasutajad 30 päeva jooksul lennujaama haldaja poolt uute tasumäärade otsuse avalikustamisest arvates pöörduda Konkurentsiameti poole kaebusega, milles esitatakse taotlus analüüsida tasumäärade muutmise põhjendatust. Kaebuse esitaja peab kaebuses oma seisukohti põhjendama ja lisama oma seisukohti tõendavad dokumendid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse saamisest arvates nelja nädala jooksul teeb Konkurentsiamet otsuse tasumäärade jõustumise kohta, välja arvatud juhul, kui sama tähtaja jooksul on võimalik teha otsus tasumäärade muutmise põhjendatuse kohta, ning nelja kuu jooksul teeb ta otsuse tasumäärade muutmise põhjendatuse kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud neljakuulist tähtaega võib Konkurentsiamet põhjendatud vajaduse korral ja lähtudes menetluse keerukusest pikendada kuni kahe kuu võrra. Menetlusosalistele teatatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest.
(4) Lennujaama haldaja ei või vaidlustatud tasumäärade otsust rakendada enne, kui Konkurentsiamet on teinud tasumäärade jõustumise küsimuses otsuse.
(5) Konkurentsiamet kontrollib tasumäärade otsuse jõustumise küsimuse lahendamisel käesoleva seaduse §-s 50⁶ sätestatud tasumäärade kehtestamise korra järgimist. Kui tasumäärade kehtestamise korda on rikutud, teeb Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 50¹¹ lõike 4 kohase ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks ja kuni rikkumise kõrvaldamiseni tasumäärade otsuse rakendamisest hoidumiseks. Lennujaama haldajal on kohustus viivitamata avalikustada oma veebilehel vaidlustatud tasumäärade otsust puudutav Konkurentsiameti ettekirjutus.
(6) Kui Konkurentsiamet ei tuvasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tasumäärade kehtestamise korra rikkumist, on lennujaama haldajal õigus vaidlustatud tasumäärade otsust rakendada selles ettenähtud jõustumise tähtpäevast arvates.
(7) Kui lennujaama haldaja rakendab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel tasumäärasid, kuid need osutuvad Konkurentsiameti lõpliku otsuse alusel põhjendamatuks, tagastab lennujaama haldaja lennujaama kasutajale tema enam makstud tasud lõpliku otsuse jõustumisel. Enam makstud tasuks loetakse lennujaama kasutajalt võetud tasumäära ja Konkurentsiameti lõplikus otsuses põhjendatuks loetud tasumäära vahe.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul avalikustab lennujaama haldaja viivitamata Konkurentsiameti lõpliku otsusega kooskõlas olevad uued tasumäärad oma veebilehel ja need jõustuvad 14 päeva pärast avalikustamist.
(1) Lennujaama haldaja konsulteerib lennujaama kasutajatega vähemalt kord aastas tasumäärade ja vajaduse korral lennujaamateenuste kvaliteedi teemal. Lennujaama haldaja on kohustatud lennujaama kasutajatega konsulteerima ka enne lennujaamateenuste osutamiseks kavandatava uue infrastruktuuriprojekti üle otsustamist.
(2) Konsultatsioonid lennujaama kasutajatega korraldatakse lennujaama haldaja algatusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud iga-aastane korraline konsultatsioon viiakse läbi hiljemalt vastava aasta 30. juuniks, kui viimasena toimunud konsultatsiooni ajal ei ole lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad kokku leppinud teisiti. Kui lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahel on konsultatsioonide pidamiseks sõlmitud mitmeaastane kokkulepe, siis konsulteeritakse kõnealuses kokkuleppes ettenähtud korras ja tähtaegadel. Konsultatsioonid protokollitakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsultatsioonide tulemusena võivad lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad sõlmida lennujaamateenuste kvaliteeti käsitleva kokkuleppe, kus määratakse tasumäärade järgi kindlaks iga lennujaamateenuse kvaliteedi tase, mida lennujaama kasutajal on õigus kindla tasumäära eest saada.
(1) Käesoleva seaduse §-s 50⁸ sätestatud korralise konsultatsiooni ajal on lennujaama haldaja kohustatud lennujaama kasutajatele avaldama tasumäärade arvestamise aluseks oleva teabe, mis hõlmab vähemalt järgmist:
1) kehtivate lennujaamatasude eest osutatavate erinevate lennujaamateenuste ja kasutada antavate infrastruktuuriobjektide loetelu;
2) lennujaamatasude kehtestamise metoodika;
3) lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste üldine kulustruktuur;
4) erinevatest lennujaamatasudest saadav tulu ning lennujaamatasude eest osutatavate teenuste kogumaksumus;
5) lennujaamatasudega seotud vahendite ja teenuste rahastamine riigi poolt;
6) lennujaamatasude, lennuliikluse kasvu ja investeeringute prognoosid vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;
7) lennujaama infrastruktuuri ja seadmete tegelik koormatus konsultatsioonile eelnenud aasta jooksul;
8) kõigi suuremate kavandatud investeeringute prognoositav mõju lennujaama võimsusele.
(2) Enne käesoleva seaduse §-s 50⁸ sätestatud korralist konsultatsiooni on lennujaama kasutajad kohustatud esitama lennujaama haldajale enda kohta järgmise teabe:
1) liiklusprognoosid;
2) õhusõidukite koosseis ja kasutuse prognoosid vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;
3) tegevusplaanid lennujaamas vähemalt kuni järgmise korralise konsultatsioonini;
4) vajadused lennujaamas pakutavate teenuste järele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vastastikku antud teavet on lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajad kohustatud hoidma konfidentsiaalsena. See kohustus ei kehti teabele, mis on seaduse järgi avalik.
§ 50¹⁰. Lennujaamateenuste diferentseerimine ja teenuste kättesaadavus võimsuse piiratuse korral
(1) Lennujaama haldajal on õigus diferentseerida konkreetse lennujaamateenuse kvaliteeti ja ulatust, et pakkuda erivajadustele kohandatud teenuseid ning eriotstarbelist terminali või terminali osa.
(2) Kui erivajadustele kohandatud lennujaamateenuseid või eriotstarbelist terminali või terminali osa soovib kasutada rohkem kasutajaid, kui see on võimsuse piiratust arvestades võimalik, peab lennujaama haldaja välja töötama korra, mis tagab piiratud teenuste või piiratud võimsusega terminali või terminali osa kättesaadavuse kõigile lennujaama kasutajatele asjakohastel, objektiivsetel, läbipaistvatel ning mittediskrimineerivatel alustel (edaspidi teenuste kättesaadavuse tagamise kord).
(3) Lennujaama haldaja peab teenuste kättesaadavuse tagamise korra avaldama oma veebilehel.
(4) Kui ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolu ja lennujaama haldaja ei kehtesta teenuste kättesaadavuse tagamise korda või see kord on kehtestatud, kuid ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtetele, on Konkurentsiameti peadirektoril või tema volitatud ametnikul õigus teha lennujaama haldajale ettekirjutus teenuste kättesaadavuse tagamise korra kehtestamiseks või selle korra kooskõlla viimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhimõtetega.
(1) Kui lennujaama haldaja rikub lennujaama kasutaja hinnangul käesolevas seaduses lennujaama haldajale kehtestatud kohustusi ja vaidlust ei ole suudetud lennujaama kasutaja ja lennujaama haldaja vahel lahendada läbirääkimiste teel, on lennujaama kasutajal õigus pöörduda kaebusega Konkurentsiameti poole, sealhulgas juhul, kui:
1) lennujaama haldaja rakendatavad tasumäärad ei vasta käesoleva seaduse § 50⁵ lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele ning sama paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud metoodikale;
2) lennujaama haldaja ei pea kinni uute tasumäärade kehtestamise korrast;
3) lennujaama haldaja ei pea kinni käesoleva seaduse § 50⁸ lõikes 3 sätestatud lennujaamateenuse kvaliteeti käsitlevast kokkuleppest;
4) lennujaama haldaja ei ole käesoleva seaduse § 50¹⁰ lõikes 2 sätestatud asjaolu ilmnemisel kehtestanud teenuse kättesaadavuse tagamise korda või see kord on kehtestatud, kuid ei järgi § 50¹⁰ lõikes 2 sätestatud põhimõtteid.
(2) Konkurentsiamet konsulteerib kaebust menetledes nii lennujaama haldaja kui ka kaebuse esitanud lennujaama kasutajaga. Kaebuse menetlemise tähtajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 50⁷ lõikes 2 sätestatut.
(3) Konkurentsiamet jätab kaebuse rahuldamata, kui:
1) kaebus on põhjendamata ja tõendamata;
2) kaebuse esitanud lennujaama kasutaja ei võimalda Konkurentsiametile Konkurentsiameti määratud tähtajaks juurdepääsu tema käsutuses olevale teabele, mis on vajalik kaebuse lahendamiseks;
3) kaebuse põhjal ei tuvastata rikkumisi lennujaama haldaja tegevuses.
(3¹) Konkurentsiamet jätab kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse § 50⁷ lõikes 1 ettenähtud tähtaega ületades.
(4) Kui Konkurentsiamet tuvastab kaebuse põhjal rikkumise lennujaama haldaja tegevuses ja lennujaama haldaja ei ole rikkumist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud konsultatsioonide käigus kõrvaldanud, teeb Konkurentsiameti peadirektor või tema volitatud ametnik lennujaama haldajale rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse.
§ 50¹². Konkurentsiameti õigused ja kohustused ülesannete täitmisel
(1) Konkurentsiametil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda lennujaama haldajalt ning lennujaama kasutajatelt teavet ja selgitusi, samuti dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, määrates nende esitamiseks mõistliku tähtaja. Ärakirja esitamise korral on Konkurentsiametil õigus nõuda algdokumenti ärakirja õigsuse kontrollimiseks.
(2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastab Konkurentsiamet talle kinnituse materjali vastuvõtmise kohta ning Konkurentsiamet on kohustatud pärast menetlustoimingu lõppu dokumentide originaalid nende esitajale tagastama.
(3) Ülesande täitmise käigus Konkurentsiametile teatavaks saanud ärisaladusele kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 63 sätestatut.
Konkurentsiamet koostab iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 1. maiks aastaaruande, milles kajastab oma tegevust käesoleva seaduse § 50⁷ lõikes 1 sätestatud taotluste menetlemisel ja käesoleva seaduse § 50¹¹ lõikes 1 sätestatud lennujaama kasutajate kaebuste lahendamisel, samuti lennujaama haldajale tehtud ettekirjutusi. Konkurentsiamet avalikustab aastaaruande oma veebilehel.
(1) Käesolevat peatükki kohaldatakse nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse teeninduse teenuste osutamisel.
(2) Kui mitmel lennujaamal on üks haldaja, kohaldatakse käesolevat peatükki igale lennujaamale eraldi.
(1) Omakäitlus on olukord, kus lennujaama kasutaja osutab otseselt endale üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust ega sõlmi kolmanda isikuga selliste teenuste osutamise lepingut.
(2) Omakäitleja on lennujaama kasutaja, kes tegeleb lennujaamas omakäitlusega.
(3) Lennujaama kasutajaid ei loeta omavahel kolmandateks isikuteks, kui nad on omavahel ainuvalitseva mõju kaudu seotud, eelkõige juhul, kui ühele lennujaama kasutajale kuulub enamusosalus teises lennujaama kasutajas või ühele isikule kuulub enamusosalus mitmes lennujaama kasutajas.
(1) Maapealne teenindaja on isik, kes osutab kolmandale isikule üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust.
(2) Kui maapealsete teenindajate arvu lennujaamas on käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 1 või 6 alusel piiratud, ei tohi vähemalt üks vastava teenuse teenindaja otseselt ega kaudselt olla järgmiste isikute valitseva mõju all:
1) sama lennujaama haldaja;
2) lennujaama kasutaja, kes vedas rohkem kui 25 protsenti reisijaid või kaupa vastavate maapealsete teenindajate valimisele eelnenud aasta vedude üldmahust selles lennujaamas;
3) isik, kelle otsese või kaudse valitseva mõju all on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isik;
4) isik, kes on käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud isiku otsese või kaudse valitseva mõju all.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumiseks ei loeta olukorda, kus samas lõikes sätestatud nõuetele vastava maapealse teenindaja leidmiseks on korraldatud käesoleva seaduse nõuetele vastav konkurss, kuid konkursi tingimustele vastavat maapealset teenindajat ei ole leitud.
(4) Äriliseks lennuliikluseks avatud suurima reisijate arvuga lennujaama tegevus tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetega kooskõlla viia 12 kuu jooksul arvates kuupäevast, kui lennujaama aastane vedude maht ületab kahte miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.
§ 50¹⁸. Nõuded maapealsetele teenindajatele ja omakäitlejatele
(1) Lennujaama haldaja võib maapealse teeninduse õiguse seada sõltuvusse asjakohaste, objektiivsete, avalike ja mittediskrimineerivate tingimuste täitmisest.
(2) Maapealsed teenindajad ja omakäitlejad peavad täitma lennujaama haldaja kehtestatud tingimusi, sealhulgas standardtingimusi ja tehnilisi kirjeldusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustes sätestatakse muu hulgas:
1) ohutusjuhtimise süsteemi olemasolu kohustus maapealse teenindaja ja omakäitleja tegevuse ohutuse tagamiseks;
2) maapealse teenindaja ja omakäitleja kohustus tagada teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite ja varustuse töökord ja ohutus ning nimetatud sõidukite ja varustuse lennujaama territooriumile toomisel, seal hoidmisel ja kasutamisel ning sealt teisaldamisel kohaldatavad nõuded.
(4) Lennujaama haldaja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused enne nende kehtestamist lennujaama kasutajate komiteele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks, kui tegemist on maapealsele teenindusele kohaldatavate standardtingimuste või tehniliste kirjeldustega.
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad olema usaldusväärsed.
(2) Usaldusväärsus tähendab, et ettevõtja äritegevus toimub kooskõlas asjakohaste õigusaktidega ning ei kahjusta ega ohusta lennujaama toimimist, kolmandaid isikuid ega avalikkust.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud usaldusväärsuse nõude täidetuse hindamisel eeldatakse, et usaldusväärsus ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 loetletud tunnusele;
2) ettevõtja või tema esindaja vastab mõnele riigihangete seaduse § 95 lõike 4 punktides 1–5 loetletud tunnusele;
3) ettevõtja või temaga otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isik on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt lennujaama haldajaga või kolmanda isikuga sõlmitud maapealse teenindusega seotud lepingut nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi;
4) ettevõtja või tema esindaja on esitanud valeandmeid maapealsete teenindajate ja omakäitlejate vastavuse kohta nende suhtes kehtestatud nõuetele või jätnud need andmed ilma mõjuva põhjuseta esitamata;
5) ettevõtjat või tema esindajat on karistatud maksualase süüteo või esimese astme kuriteo eest ja karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
6) ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid.