(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peavad olema jätkusuutlikuks ja kõikide kohaldatavate nõuetega kooskõlas olevaks tegutsemiseks piisavad rahalised vahendid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piisavate rahaliste vahendite olemasolu hindamisel eeldatakse, et piisavad rahalised vahendid ei ole tagatud järgmistel juhtudel:
1) ettevõtjal on ajatamata maksuvõlg maksukorralduse seaduse või ettevõtja asukohariigi õigusaktide tähenduses ja see ületab lennujaama haldaja määratud proportsiooni ettevõtja eelmise kalendriaasta käibest;
2) ettevõtja on enam kui 30 päeva viivituses tasu maksmisega lennujaama haldajale või kolmandale isikule, kui tasu on seotud maapealseks teeninduseks vajalike ruumide, rajatiste või seadmete kasutamise või toodete või teenuste ostmisega ja võlgnetav summa ületab lennujaama haldaja määratud taset.
(3) Lennujaama haldaja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuvõla proportsiooni ja võlgnevuse suuruse määramist või nende muutmist lennujaama kasutajate komiteega.
(1) Maapealsel teenindajal ja omakäitlejal peab lennujaamas maapealse teenindusega tegelemise igal ajahetkel olemas olema kehtiv kindlustus.
(2) Kindlustus peab katma maapealse teenindusega seotud varade taastamisväärtuse ja kolmandate isikute ees maapealse teenindusega seoses tekkivad võimalikud kahju hüvitamise kohustused.
(3) Lennujaama haldajal on õigus kehtestada kindlustuse omamise kohustust täpsustavad tingimused.
Maapealse teenindaja ja omakäitleja töötajad peavad tööülesannete täitmiseks oskama vajalikul tasemel eesti või inglise keelt. Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et töötajad, kes suhtlevad tööülesannete täitmisel lennujaama haldaja või lennujaama külastajatega, oskaksid efektiivset suhtlemist võimaldaval tasemel eesti või inglise keelt.
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teavitavad lennujaama haldajat maapealses teeninduses kasutatavatest alltöövõtjatest.
(2) Teenuseid, mille osutamiseks on lennujaamas omakäitlejate arvu piiratud, võib omakäitleja tellida üksnes neilt alltöövõtjatelt, kellel on samas lennujaamas õigus pakkuda kõikidele kolmandatele isikutele vastavat maapealset teenindust.
§ 50²⁵. Võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamine
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja täidavad lennujaama haldaja kasutatava asjakohase võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamiseks küberturvalisuse seaduse nõudeid ulatuses, milles nende tegevus või tegevusetus mõjutab selle süsteemi turvalisust.
(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja teevad lennujaama haldajaga koostööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süsteemi turvalisuse tagamisel.
(1) Maapealne teenindaja ja omakäitleja annavad lennujaama haldajale maapealse teenindusega seonduvat infot ulatuses, milles lennujaama haldajal on sellist infot vaja lennujaama töö korraldamiseks ja õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmiseks.
(2) Lennujaama haldajal on õigus nõuda, et maapealse teenindaja või omakäitleja infosüsteemid liidestuksid käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud info vahetamiseks vajalikus ulatuses lennujaama haldaja infosüsteemiga, millele viimane on loonud üldise liidestumisvalmiduse. Liidestumisega seotud kulud kannab maapealne teenindaja või omakäitleja, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
(1) Lennujaama haldajal on õigus kontrollida maapealse teenindaja ja omakäitleja vastavust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Maapealne teenindaja ja omakäitleja tagavad lennujaama haldaja juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikele asjadele, andmekandjatele ja teabele.
§ 50²⁸. Lennujaama haldajaga sõlmitav maapealse teeninduse leping
(1) Lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu, millega korraldatakse lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamine ning maapealse teeninduse pakkumine.
(2) Kui maapealne teenindaja ei täida lennujaama kasutajaga sõlmitud lepingut, on lennujaama haldajal õigus lennujaama toimimise tagamiseks ajutiselt kasutada ja lubada kolmandatel isikutel kasutada maapealse teenindaja sõidukeid, seadmeid, töövahendeid, töötajaid ja ruume, et korraldada lennujaama kasutajale maapealse teeninduse jätkuv pakkumine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul maksab lennujaama haldaja maapealsele teenindajale mõistlikku kasutustasu. See ei tohi ületada tasu, mida sama ajavahemiku eest maksid vastavale maapealsele teenindajale käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teenindatavad lennujaama kasutajad.
(1) Lennujaama haldaja tagab lennujaamas maapealse teeninduse vabaduse, kui lennujaam on avatud kaubanduslikule lennuliiklusele.
(2) Lennujaama haldaja ei pea tagama kolmandatele isikutele maapealse teeninduse pakkumise vabadust lennujaamas, mille aastane vedude maht on väiksem kui kaks miljonit reisijat või 50 000 tonni kaupa.
(3) Lennujaama haldaja ei pea tagama omakäitluse vabadust juhul, kui lennujaama aastane vedude maht on väiksem kui üks miljon reisijat või 25 000 tonni kaupa, järgmiste maapealse teeninduse teenuste puhul:
1) pagasikäitlus;
2) perroonikäitlus;
3) kütuse- ja õlikäitlus;
4) kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel saabumisel, väljumisel või transiidi puhul.
(4) Kui lennujaam saavutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kaubaveo künnise, saavutamata vastavat reisijate hulka, ei pea haldaja tagama maapealse teeninduse vabadust nende maapealse teeninduse teenuste korral, mis on ette nähtud eranditult reisijatele.
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud selliste maapealsete teenindajate arvule, kellel on lubatud pakkuda käesoleva seaduse § 50²⁹ lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse teenuseid. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe maapealse teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada korraldusega piirangud omakäitlejate arvule, kellel on õigus omakäitlusele käesoleva seaduse § 50²⁹ lõikes 3 nimetatud maapealse teeninduse korral. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe omakäitlejani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel võib maapealsete teenindajate ja omakäitlejate arvu piirata, kui ilma piiranguta ei oleks tagatud:
1) lennujaama ohutus;
2) lennujaamas ja selle lähiümbruses viibivate isikute turvalisus;
3) lennujaama läbilaskevõime;
4) lennujaama haldamiseks ja kasutamiseks vajaliku ruumi olemasolu või
5) lennujaama efektiivne toimimine.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel piirangute kehtestamine ei piira selliste maapealsete teenindajate arvu, kes pakuvad olulise lisaväärtusega teenust, mille osutamine ei takista käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud tingimuste tagamist.
(5) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute arvu ühe maapealse teenindajani või ühe omakäitlejani või keelata omakäitlus, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu maapealset teenindust pakkuda rohkematel isikutel. Vabariigi Valitsusel on sel juhul õigus määrata korraldusega isik, kellel on ainsana õigus pakkuda maapealset teenindust kolmandatele isikutele või tegeleda omakäitlusega.
(6) Vabariigi Valitsusel on õigus piirata korraldusega käesoleva seaduse § 50²⁹ lõikes 3 nimetamata maapealse teeninduse teenuste korral isikute arvu, kellel on õigus omakäitlusele või maapealse teeninduse pakkumisele kolmandatele isikutele, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu on võimatu kohaldada maapealse teeninduse vabadust piiranguteta. Seda arvu ei tohi piirata vähema kui kahe teenindajani iga maapealse teeninduse teenuse kohta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangud ei tohi:
1) ulatuda vajalikust kaugemale ega kahjustada põhjendamatult nõukogu direktiivi 96/67/EÜ eesmärke;
2) põhjustada konkurentsi moonutamist maapealsete teenindajate või omakäitlejate vahel.
(8) Lennujaama haldaja ja temaga otseselt või kaudselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjad loetakse maapealse teeninduse pakkumisel käesoleva paragrahvi tähenduses üheks teenuseosutajaks.
§ 50³¹. Maapealse teeninduse vabaduse piirangu kestus
(1) Käesoleva seaduse § 50³⁰ lõigetes 5 ja 6 nimetatud piirangute kestus võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute puhul olla kuni kaks aastat ja muudel juhtudel kuni kolm aastat. Piirangu kestust võib enne selle tähtpäeva saabumist pikendada, kui lennujaama ruumi või võimsuse puuduste tõttu ei ole endiselt võimalik maapealset teenindust pakkuda rohkematel isikutel.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul hiljemalt kolm kuud enne piirangu tähtpäeva saabumist piirangu pikendamise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võrra.
(3) Käesoleva seaduse § 50³⁰ lõikes 1 nimetatud isikute puhul võib piirangu kestust pikendada üks kord.
§ 50³². Maapealse teeninduse vabaduse piiramise korraldus
(1) Käesoleva seaduse § 50³⁰ lõigetes 5 ja 6 sätestatud korralduses nimetatakse maapealse teeninduse teenus või teenused, millele piirang kehtestatakse.
(2) Korralduses või selle seletuskirjas esitatakse lennujaama ruumi või võimsuse puudused, mille tõttu on piirangu kehtestamine õigustatud. Korraldusele lisatakse lennujaama haldaja koostatud plaan ruumi või võimsuse puuduste kõrvaldamiseks.
§ 50³³. Suhtlus Euroopa Komisjoniga ja piirangute muutmine
(1) Valdkonna eest vastutav minister teavitab käesoleva seaduse § 50³⁰ lõigetes 5 ja 6 sätestatud piirangute kehtestamisest ja neid õigustavatest põhjendustest Euroopa Komisjoni vähemalt kolm kuud enne piirangute jõustumist.
(2) Euroopa Komisjoni nõudmisel võib Vabariigi Valitsus piirangute kestust lühendada või vähendada nende ulatust nii, et piiranguid ei ole lennujaama selles osas, kus nende vajadus ei ole Euroopa Komisjoni hinnangul tõendatud.
(1) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, valitakse maapealsed teenindajad konkursi teel.
(2) Konkursi korraldamine ei ole nõutav, kui maapealsete teenindajate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ühe maapealse teenindajani ja lennujaama haldaja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust või piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel ainsana on õigus piirangu kehtimise ajal teenust osutada.
(3) Konkursi korraldab:
1) lennujaama haldaja, kui ta ei osuta ise lennujaamas samu maapealse teeninduse teenuseid ega ole valitseva mõju kaudu otseselt ega kaudselt seotud samas lennujaamas samade teenuste osutajaga ega oma osalust samas lennujaamas samade teenuste osutajas;
2) muudel juhtudel Riigi Tugiteenuste Keskus.
(4) Lennujaama haldaja konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama kasutajate komiteega. Riigi Tugiteenuste Keskus konsulteerib enne konkursi võitja valimist lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate komiteega.
(5) Kui maapealsete teenindajate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 1, 5 või 6 alusel piiratud, võib lennujaama haldaja:
1) ise pakkuda maapealset teenindust, läbimata käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi;
2) lubada käesolevas paragrahvis sätestatud konkurssi läbimata maapealset teenindust pakkuda otseselt või kaudselt lennujaama haldaja valitseva mõju all oleval isikul.
(6) Maapealsed teenindajad valitakse kuni seitsmeks aastaks. Kui maapealne teenindaja lõpetab oma tegevuse enne tähtaega, valitakse uus maapealne teenindaja uueks kuni seitsmeaastaseks perioodiks.
(7) Konkursi ebaõnnestumise korral jätkab konkursi korraldaja konkursside korraldamist vähemalt kord aastas kuni konkursi tingimustele vastava maapealse teenindaja leidmiseni.
(8) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.
(1) Käesoleva seaduse § 50³⁴ lõikes 1 sätestatud konkursi korraldamisel järgitakse riigihangete seaduses kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse kohta sätestatut.
(2) Konkurss peab vastama riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtetele ning olema objektiivne. Igal maapealse teeninduse pakkumisest huvitatud isikul peab olema võimalik konkursil osaleda.
(3) Konkurss kuulutatakse välja Euroopa Liidu Teatajas.
(4) Konkursi korraldaja määrab konkursi objektiks oleva teenuse liigi ja mahu. Konkursi korraldajal on õigus moodustada eri maapealse teeninduse teenustest pakette, kui see on lennujaama toimimise seisukohalt mõistlik või vajalik käitlusmahu efektiivseks kasutamiseks.
(5) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel seada konkursi tingimustes üksikute teenuste või teenusepakettide osutamisele ühe järgmise tingimuse või mitu neist:
1) teenust võib osutada üksnes kindlates lennujaama piirkondades;
2) teenust võib osutada, kasutades selleks üksnes kindlaid käitlusalasid või seadmete parkimise alasid;
3) teenust tuleb osutada, kasutades enne kindlaks määratud käitlusviisi;
4) teenust tuleb alltöövõtjaid kasutamata osutada isiklikult.
(6) Konkursi korraldaja võib lennujaama haldaja taotlusel lisada konkursi tingimuste hulka tingimuse, mille kohaselt on konkursi võitjal kohustus:
1) pakkuda maapealset teenindust veel ka lennujaamas, mis teenindab Eesti territooriumi äärealasid või arengupiirkondi ega paku maapealsetele teenindajatele kaubanduslikku huvi, kuigi on Eesti riigile eluliselt tähtis, või
2) osutada maapealset teenindust veel ka sellises lennujaamas, mis asub Eesti saarel ja mille aastane reisijateveo maht ei ole väiksem kui 100 000 reisijat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 sätestatud tingimuse konkursi tingimustesse lisamisest teavitab konkursi korraldaja enne Euroopa Komisjoni.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 sätestatud tingimuse konkursi tingimustesse lisamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni heakskiit.
(9) Konkursi täpsema korra ja tingimused määrab kindlaks konkursi korraldaja.
(10) Konkursi korraldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed kavandatavast konkursi väljakuulutamisest, konkursi kavandatavast korrast, tingimustest ja pakkumuste hindamise kriteeriumidest ning konkursi dokumente puudutavatest peamistest asjaoludest ja nende olulisest sisust.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel Euroopa Komisjoni teavitamise ja Euroopa Komisjonilt heakskiidu küsimise korra, konkursil osalemisest huvitatud isikute konkursiga seonduvast teavitamise korra ja nõuded Euroopa Liidu Teatajas konkursi kohta avaldatavale teatele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=116082022005 määrusega.
(1) Kui omakäitlejate arv on lennujaamas käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 2, 5 või 6 alusel piiratud (edaspidi käesolevas paragrahvis piiratud teenus), valib omakäitlejad lennujaama haldaja asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Lennujaama haldaja ei vali omakäitlejat, kui omakäitlejate arvu on piiratud Vabariigi Valitsuse korraldusega ühe omakäitlejani ja piirangu seadmisel on kindlaks määratud isik, kellel ainsana on õigus piirangu kehtestamise ajal omakäitlusega tegeleda.
(2) Lennujaama haldaja annab lennujaama kasutajale piiratud teenuse kohta omakäitluse õiguse lennujaama kasutaja esitatud kirjaliku taotluse alusel.
(3) Lennujaama haldaja saadab saabunud taotluse kohta teate kõikidele lennujaama kasutajatele. Teade ei tohi sisaldada infot, missugune konkreetne lennujaama kasutaja taotluse esitas.
(4) Lennujaama kasutajal on õigus lennujaama haldaja määratud mõistliku aja jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teate saamist esitada taotlus ühe või mitme piiratud teenuse kohta omakäitluse õiguse saamiseks. Mõistlik aeg taotluse esitamiseks ei või olla lühem kui viis tööpäeva.
(5) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi vähem, kui on vastavale piiratud teenusele lubatud vabu omakäitlejate kohti, rahuldab lennujaama haldaja kõik esitatud taotlused, mis vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele.
(6) Kui lennujaama haldajale laekub käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud aja jooksul taotlusi rohkem, kui on vastavale piiratud teenusele vabu omakäitlejate kohti, teeb lennujaama haldaja kindlaks, kas kõik esitatud taotlused vastavad omakäitlejale kehtestatud nõuetele. Kui ka nõuetele vastavate taotluste arv on suurem kui vabade omakäitlejate kohtade arv, täidab lennujaama haldaja vabad omakäitlejate kohad liisuheitmise teel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud liisuheitmise teeb lennujaama haldaja lennujaama kasutajate komitee nimetatud isiku juuresolekul hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud ajast.
(8) Kui käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 2, 5 või 6 alusel piirangute seadmise hetkel on lennujaama kasutajal omakäitluse õigus piiratud teenuse suhtes, lõppeb see ühe aasta möödumisel piirangute seadmisest. Kui lennujaama kasutaja soovib omakäitlust jätkata pärast nimetatud tähtaja möödumist, esitab ta lennujaama haldajale kirjaliku taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras.
(9) Piiratud teenuste puhul valitakse omakäitlejad kuni seitsmeks aastaks. Kui omakäitleja lõpetab tegevuse enne tähtaega, valitakse uus omakäitleja uueks kuni seitsmeks aastaks.
(10) Lennujaama haldaja teavitab lennujaama kasutajate komiteed käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsustest mõistliku aja jooksul.
§ 50³⁷. Juurdepääs lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele
(1) Lennujaama haldaja tagab maapealsele teenindajale ja omakäitlejale maapealseks teeninduseks vajaliku juurdepääsu lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele.
(2) Lennujaama haldaja kehtestab lennujaama osaks olevatele kinnis- ja vallasasjadele juurdepääsu tingimused ja tasu. Tingimused ja tasu peavad olema asjakohased, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Lennujaama haldaja konsulteerib enne tingimuste ja tasu kehtestamist lennujaama kasutajate komiteega.
(1) Lennujaama haldaja määrab lennujaama kasutuskorras kindlaks taristu, mille keerukus, maksumus või keskkonnamõju ei võimalda selle jaotamist või dubleerimist (edaspidi keskne taristu). Lennujaama haldaja konsulteerib enne keskse taristu määramist lennujaama kasutajate komiteega.
(2) Keskne taristu on:
1) jäätõrjesüsteem;
2) pagasi sorteerimise süsteem;
3) veepuhastussüsteem;
4) kütusejaotussüsteem;
5) lennuinfosüsteem;
6) muu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastav lennujaama haldaja taristu.
(3) Keskset taristut juhib lennujaama haldaja või tema volitatud isik.
(4) Lennujaama kasutuskorras võib kindlaks määrata, et maapealne teenindaja ja omakäitleja peavad kasutama keskset taristut.
(5) Kesksele taristule juurdepääsu tingimused ja keskse taristu kasutamise tasu peavad vastama käesoleva seaduse § 50³⁷ lõikes 2 sätestatule.
§ 50³⁹. Tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded
(1) Maapealne teenindaja peab oma raamatupidamises eraldi arvestust maapealse teeninduse ja enda muu tegevusega seotud tulude ja kulude kohta kooskõlas raamatupidamise seadusega.
(2) Kui lennujaama haldaja pakub maapealset teenindust, ei ole tal lubatud selleks kasutada lennujaama haldusega seotud tegevusest teenitud tulusid ja vastupidi.
(3) Maapealne teenindaja esitab kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Konkurentsiametile eelmise majandusaasta aruande koos vandeaudiitori hinnanguga raamatupidamise vastavuse kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule.
(4) Konkurentsiamet kontrollib, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõue on täidetud.
(1) Lennujaama haldaja korraldab vähemalt kord aastas koosoleku lennujaama kasutajate komitee ja maapealsete teenindajatega, et konsulteerida käesoleva peatüki rakendamise üle.
(2) Koosoleku võib korraldada osana lennujaama kasutajate komitee korralisest või erakorralisest koosolekust, kutsudes koosolekule ka maapealsed teenindajad.
(3) Kui käesoleva seaduse § 50³⁰ lõike 5 alusel on piiratud maapealsete teenindajate arvu, peab koosolekul arutatav hõlmama nende maapealse teeninduse teenuste hinda, millele on kehtestatud piirang, ja nende teenuste osutamise korraldust.
(1) Elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale maapealse teeninduse lepingu alusel nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud toitlustusteenust, osutava maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja maapealse teeninduse lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(1) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks, samuti lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab olema Transpordiameti ühekordne luba. Transpordiameti ühekordne luba ei ole nõutav lennureeglites sätestatud miinimumlennukõrgustest madalamal toimuva lennu puhul, mille sooritab standardkäitamisprotseduure järgides kõrge riskitasemega ärilise erilennu luba omav käitaja.
(1¹) Lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse korraldamiseks peab ühekordse loa taotleja esitama Transpordiameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennundusvõistlus või avalik lennundusüritus viiakse läbi ohutul viisil, ning milles on toodud lennundusvõistluse või avaliku lennundusürituse toimumisega seotud asjaolud. Lennuks, mille puhul ei ole võimalik järgida lennureegleid, või muuks erakordse iseloomuga lennuks peab ühekordse loa taotleja esitama Transpordiameti vormil taotluse ja dokumendid, mis tõendavad, et lennureegleid ei ole võimalik järgida, või toovad välja lennu erakordse iseloomu põhjused. Taotluses peab olema välja toodud, mis ulatuses soovitakse kõrvalekallet lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest. Transpordiamet vaatab ühekordse loa taotluse läbi viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(1²) Transpordiamet keeldub ühekordse loa andmisest, kui lennuohutus ei ole tagatud või kui taotletud erisusi lennureeglitest või tavapärastest lennuparameetritest on võimalik saavutada lennureegleid järgides.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduki käitamiseks võib Transpordiamet anda välja lennuloa komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa 21. osa alajaos P kehtestatud tingimustel ja eesmärkidel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õhusõiduki lennuloa juurde kuuluvad lennutingimused kinnitab Transpordiamet koos lennuloa väljaandmisega.
(4) Ühekordse loa väljaandmise ning lennuloa väljaandmise, muutmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(5) Transpordiameti ühekordse loa ja lennuloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Lennuohutuse tagamiseks ning julgeoleku ja avaliku korra huvides on lennujuhil õigus nõuda õhusõiduki kaptenilt õhusõiduki sundmaandumist lähimal sobival lennuväljal.
(2) Õhusõiduki sundmaandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026069&id=71836 .
Ohtlike ainete vedu tsiviilõhusõidukitega toimub Transpordiameti kirjaliku loa alusel 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni nõuete kohaselt.
Relvastatud pardasaatja on politseiametnik või muu sellekohase väljaõppe saanud pädev ametnik, kes 2005. aasta 27. mail koostatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepingu (edaspidi Prümi leping) alusel vastutab turvalisuse eest õhusõiduki pardal ning kannab kaasas ametirelva ja selle laskemoona.
(1) Riiklik kontakt- ja koordineerimispunkt teavitab kirjalikult Prümi lepingu osalise pädevat asutust relvastatud pardasaatja määramisest õhusõidukisse.
(2) Teatis saadetakse teise lepinguosalise pädevale asutusele vähemalt 72 tundi enne vastavat lendu, mis saabub selle riigi lennujaama või väljub sealt. Erandjuhul võib teatise saata käesolevas lõikes sätestatud nõudeid järgimata, kuid enne õhusõiduki maandumist, kui esineb lennuohutust mõjutav juhtum.
(3) Relvastatud pardasaatjast teavitamisel esitatakse teatises vähemalt järgmised andmed:
1) relvastatud pardasaatja kasutamise kestus;
2) relvastatud pardasaatja kavandatav riigis viibimise kestus;
3) lennunumber ja -aeg;
4) relvastatud pardasaatja ees- ja perekonnanimi, märkides ära rühma juhi nime;
5) relvastatud pardasaatja reisidokumendi number;
6) ametirelva mark, mudel ja seerianumber;
7) laskemoona liik ja kogus;
8) teave kaasaskantava varustuse kohta.
(4) Teatise andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses.
(5) Eestis on Prümi lepingu artikli 19 tähenduses riiklikuks kontakt- ja koordineerimispunktiks Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse § 2 alusel määratud asutus.
(6) Välisriigi relvastatud pardasaatjast teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=106052011008 määrusega.
§ 54³. Välisriigi relvastatud pardasaatja relva ja laskemoona kandmine ning hoiuleandmine
(1) Välisriigi relvastatud pardasaatjal ei ole lubatud kanda ametirelva ja laskemoona väljaspool õhusõidukit, välja arvatud juhul, kui teda saadab pädeva asutuse esindaja.
(2) Välisriigi relvastatud pardasaatja ametirelva ja selle laskemoona hoiulevõtmist, hoidmist ja tagastamist korraldab Politsei- ja Piirivalveamet.
(3) Välisriigi relvastatud pardasaatja ametirelva ja selle laskemoona hoiuleandmise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=106052011008 määrusega.
(1) Keelatud on:
1) õhusõiduki start, kui õhusõiduk ei ole lennukõlblik või nõuetekohaselt mehitatud, varustatud ja lastitud või ilmnevad muud õhusõiduki käitamist takistavad asjaolud;
2) kasutada tsiviilõhusõidukit Eesti Vabariigi õigusaktidega keelatud esemete või ainete vedamiseks;
3) õhusõiduki käitamine joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis;
4) õhusõiduki käitamine haigena, väsinuna või muul põhjusel seisundis, milles isik ei saa täita oma ülesandeid ohutul viisi (edaspidi lennuohutust mõjutav terviseseisund).
(2) Lennuvälja käitajal või tema poolt kirjalikult volitatud isikul on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, kui kehtestatud maksed, mis on seotud õhusõiduki viimase maandumisega lennuväljale, viibimisega seal või lahkumisega sealt, ei ole tasutud või ei ole esitatud tagatist nende tasumise kohta.
(3) Lennuliikluse juhtimise teenuse osutajal on õigus keelduda õhusõiduki teenindamisest, mille käitaja ei ole tasunud varasema lennuliikluse juhtimise teenuse eest, kui sellega ei seata ohtu inimeste elu ja tervist ega tekitata kahju keskkonnale.
(3¹) Kui järelevalve käigus ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, kehtestab Transpordiamet õhusõidukile lennukeelu.
(4) Kui isik käitab õhusõidukit käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud seisundis, siis suunatakse ta läbivaatusele joobeseisundi tuvastamiseks korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(5) Lennuohutust mõjutav terviseseseisund on:
1) terviseseisund, mis ei vasta komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (EÜT L 311, 25.11.2011, lk 1), sätestatud tervisenõuetele;
2) muu haigusseisund, mis võib halvendada võimet käitada õhusõidukit ohutul viisil;
3) väsimusseisund Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 V lisa punktis 7.5 sätestatud tähenduses;
4) terviseseisund, mis on tekkinud õhusõiduki ohutu käitamise võimet halvendava või halvava aine toimel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud lennuohutust mõjutava terviseseisundi tuvastab lennundusarst.
(6¹) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–4 nimetatud lennuohutust mõjutava terviseseisundi tuvastab tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud arst.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2–4 nimetatud lennuohutust mõjutava terviseseisundi kahtluse korral toimetab politsei isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde.
(8) Lennuohutust mõjutava terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub Transpordiamet.
(9) Kui isikul on tuvastatud lennuohutust mõjutav terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.
(1) Õhusõiduki meeskonnaliige, lennuliikluse lennujuht ja -informaator, lendude korraldaja ning õhusõiduki lennundustehniline töötaja ei tohi oma töökohustuste täitmise ajal olla joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis.
(1¹) Alkoholijoobes olevaks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik järgmistel juhtudel:
1) tema ühes grammis veres on alkoholi 1,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi või rohkem;
2) tema ühes grammis veres on alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline täitma oma töökohustusi.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik loetakse olevaks alkoholi piirmäära ületavas seisundis, kui tema ühes grammis veres on alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris tema väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
(2) Tööandja on kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis korrakaitseseaduse tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks.
(1) Piloodita, mootorita või muude ebaharilike omadustega õhusõidukite käitamiseks, samuti kuni 500 kg stardimassiga või tüübisertifikaati mitteomavate õhusõidukite käitamiseks võib valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=115072011012 kehtestada eeskirjad, mis erinevad käesoleva seaduse 2.–7. peatüki sätetest, tingimusel, et oleks tagatud lennuohutus.
(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab eeskirjad, millega reguleeritakse õhuruumi kasutamist selliste lennuvahendite poolt, mida ei saa klassifitseerida õhusõidukitena.
1) Tallinna lennuinfopiirkonnas lendamisel peab lisaks lennukäsiraamatu kohasele lennuks vajaminevale kütusele arvestama vajamineva kütuse hulka ka kütusevaru, mis koosneb:
1) varulennuväljale lendamiseks vajalikust kütusest, kui lennatakse instrumentaallennureeglite järgi;
2) ettenägematuteks juhtudeks ettenähtud kütusest, mis on vähemalt 5 protsenti lennuks vajaminevast kütusekogusest;
3) täiendavast kütusevarust 45 minutit kestvaks lennuks kolbmootoriga lennuki puhul;
4) täiendavast kütusevarust 30 minutit kestvaks lennuks turbiinmootoriga lennuki puhul kõrgusel 1500 jalga.
(1) Enne õhusõiduki esmast kasutuselevõttu ning muudatustööde ja modifikatsioonide tegemise järel peab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumise teel kindlaks tegema õhusõiduki massi ja raskuskeskme. Kaalumisel tuleb järgida õhusõiduki tehnilist normdokumentatsiooni.
(2) Õhusõiduki kaalumise kohta väljastab õhusõiduki hooldustööde tegija kaalumistunnistuse.
(1) Lennuväljal ja kopteriväljakul, mida käitatakse ärilistel eesmärkidel või kus toimub koolitustegevus, ning lennuliiklusteenistusel ja õhusõiduki hooldamisega tegeleval ettevõtjal peab olema ohutusjuhtimise süsteem. Ohutusjuhtimise süsteem (Safety Management System – SMS) on süstematiseeritud lähenemine ohutusalaseks juhtimiseks, mis sisaldab ohutusalaste üldsuundade rakendamiseks väljatöötatud organisatsioonilist ülesehitust, organisatsioonilist vastutuse jaotumist ning protseduure ja protsesse, mis tagavad lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja ning lennuliiklusteenistuse ja õhusõiduki hooldamisega tegeleva ettevõtja tegevuse ohutuse.
(2) Lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja, samuti lennuliiklusteenistus ja õhusõiduki hooldamisega tegelev ettevõtja peavad vähemalt üks kord aastas korraldama ohutusjuhtimise süsteemi auditi. Lennuvälja või kopteriväljaku käitaja peab vähemalt üks kord aastas korraldama rajatiste ja seadmete ülevaatuse, mis hõlmab lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja funktsioone ning lennuvälja ja kopteriväljaku kasutajate, kaasa arvatud lennuväljal ja kopteriväljakul tegutsevate operaatorite, maapealse teeninduse ja teiste teenuste osutajate auditit ja ülevaatust. Ohutusjuhtimise süsteemi auditeerimisaruande peab koostama selleks pädev ja sõltumatu ohutusekspert.
(1) Aeronavigatsiooniteave on teave, mis on vajalik lennundustegevuse ohutuse, regulaarsuse ja efektiivsuse tagamiseks. Aeronavigatsiooniteave avaldatakse lennundusteabe kogumikus (Aeronautical Information Publication – AIP).
(2) Aeronavigatsiooniteabe kogumise, töötlemise, inglise keelde tõlkimise, auditeerimise, vormindamise, avaldamise ja levitamise eest vastutab valdkonna eest vastutava ministri nimetatud aeronavigatsiooniteenuse osutaja (edaspidi AIS), kellel on pädevus aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamiseks ning kelle koosseisu kuulub rahvusvaheline NOTAM-büroo. NOTAM-büroo on AIS-i struktuuriüksus, mis vahendab vormikohast rahvusvahelist ja siseriiklikku teavet lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja seireseadmete, lennu- ja teenindusprotseduuride ning osutatavate teenuste seisukorra ja muudatuste kohta.
(3) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on isikud ja riigiasutused, kelle haldusalas aeronavigatsiooniteave tekib ja kes vastavalt oma tegevusvaldkondadele on pädevad andma 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisade 3 ja 15 kohast teavet.
(4) Aeronavigatsiooniteabe koostajad on:
1)
2) Kaitseministeerium – teave keelu-, ohu- ja piirangualade kohta, sealhulgas õhuruumiosade kasutamise kohta laskeharjutusteks, lõhkamistöödeks ja õppusteks ning kaitselennundust käsitlev muu teave;
3) Kliimaministeerium – teave käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 nimetatud lennundustegevuse kohta, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 4–9 nimetatud teave, meteoroloogiateave vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 3, teave lindude rände ning lennupiirangute kehtestamise kohta loodushoiu või -uurimise eesmärgil;
4) Sotsiaalministeerium – lennundusega seotud tervisekaitseteave;
5) Siseministeerium – teave lennuotsingu ja lennupääste, laskeharjutuste, lõhkamistööde ja julgeoleku tagamisega seotud lennupiirangute kohta ning migratsiooniteave, sealhulgas teave viisade ning passide kohta;
6) Rahandusministeerium – teave tollinõuete kohta;
7) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – teave karantiini kohta loomade ja taimede, samuti loomsete ning taimsete saaduste riiki lubamisel;
8) lennuvälja ja kopteriväljaku käitaja – teave lennuvälja ja kopteriväljaku andmete ja käitamiseks vajalike seadmete, rajatiste, teenistuste ja olukorra kohta lennuväljal ja kopteriväljakul, teave lennundustegevust mõjutavate oluliste takistuste kohta vastavalt 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisale 15, teave lennuvälja ja kopteriväljaku ning neid ümbritseva õhuruumi protseduuride kohta koos asjakohaste kaartidega, teave päikesetõusu ja loojangu aegade tabelite ning lennuliiklustasude kohta;
9) aeronavigatsiooniteenuse osutaja – teave osutatavate teenuste, lennuliikluse teenindamiseks vajalike side-, navigatsiooni- ja seireseadmete, lennuliiklusteeninduse marsruutide, lennu- ja teenindusprotseduuride ning lennuliiklustasude kohta.
(5) Aeronavigatsiooniteabe koostaja vastutab teabe terviklikkuse, õigsuse, täpsuse, puutumatuse ja õigeaegse edastamise eest AIS-ile.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmivad aeronavigatsiooniteabe koostaja, AIS ja Transpordiamet kokkuleppe teabe edastamise tingimuste kohta.
(7) Aeronavigatsiooniteabe koostaja peab määrama käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuste täitmise eest vastutava isiku ning teatama AIS-ile ja Transpordiametile isiku nime, ametikoha ja kontaktandmed.
(8) Aeronavigatsiooniteabe edastamise ja avaldamise korra, sealhulgas teabe edastamise liigid ning teabe edastamise ja kehtivuse tähtajad ning aeronavigatsioonimõõdistuste nõuded, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=13216088 määrusega.
(1) Lennumeteoroloogiateenus on õhusõiduki käitaja, lennumeeskonnaliikme, lennuliiklusteenindusüksuse, lennuotsingu ja lennupäästeteenistuse, lennuvälja ja kopteriväljaku ning teiste lennundustegevusega seotud isikute varustamine lennumeteoroloogiateabega, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
(2) Transpordiamet on riiklik lennumeteoroloogia ametkond, kes korraldab lennumeteoroloogiateenuse osutamist.
(3) Lennumeteoroloogiateenuse osutaja peab kooskõlastama lennumeteoroloogiateenuse liigid ja mahud ning lennumeteoroloogiateenuse osutajate vahelised infovahetuse protseduurid Transpordiametiga.
(4) Lennumeteoroloogiateenust võivad osutada:
1) sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmaprognoos;
2) sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kelle osutatav lennumeteoroloogiateenus on ilmavaatlus;
3) aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaati mitteomav sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljaku käitaja.
(5) Lennumeteoroloogiateenuse osutajal peavad olema teenuse osutamiseks nõuetekohaselt paigaldatud asjakohased seadmed.
(6) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise eest tasub teenuse tarbija tarbitud teenuse mahu kohaselt.
(7) Lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja tagamise korra, sealhulgas lennumeteoroloogiateabe liigid ja mahud, lennumeteoroloogia ametkonna ja lennumeteoroloogiateenuse osutajate ülesanded ning lennuvälja või kopteriväljaku käitaja välja antud meteoroloogiajuhendi sisu nõuded ning meteoroloogiaseadmete ja nende paigaldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=13229437 .
(1) Komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 kohase lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi saamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse ja dokumendid, mis tõendavad lennutreeningseadme ning taotleja valmisolekut seadme nõuetekohaseks käitamiseks, lähtudes nimetatud määruses sätestatud tehnilistest nõuetest.
(2) Transpordiamet lahendab taotluse lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(3) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi taotlusega esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=117042018011 määrusega.
(4) Lennutreeningseadme kvalifikatsioonisertifikaadi taotluse ja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ning kvalifikatsioonisertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 785/2004/EÜ (ELT L 138, 30.04.2004, lk 1–6) kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele peab õhusõiduki puhul, mille maksimaalne lubatud stardimass on 2700 kg või vähem ning mida ei käitata ärilisel eesmärgil, kindlustussumma ümberarvestatuna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutesse SDR ühe kindlustusjuhtumi korral ühe reisija kohta olema vähemalt 100 000 SDR-i.