(1) Käesolev seadus sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused.
(2) Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega.
(2¹) Ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid erisusi.
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse tsiviillennunduses ja riiklike õhusõidukite suhtes, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Käesolevat seadust kohaldatakse riikliku õhusõidukiga tegelevate isikute ja organisatsioonide suhtes, kui tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 nimetatud riikliku õhusõiduki lennundustegevusega.
(2) Käesoleva seaduse sätted laienevad:
1) Eesti ja välisriikide õhusõidukitele Eesti õhuruumis;
2) Eesti õhusõidukitele väljaspool Eesti õhuruumi riikidevaheliste kokkulepetega sätestatud ulatuses ja korras.
(2¹) Kaitselennundusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 4 lõiget 1, §-e 4¹, 5, 6¹, 7², 7³, 22¹, 22² ja 37⁴, § 46² lõikeid 1 ja 2 ning 7³. peatükki, kui seaduse või välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(2²) Politsei- ja Piirivalveameti valduses olevate riiklike õhusõidukite käitamisele ning nendega seotud teenistujate ja tegevuslubade suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), III peatüki I ja II jagu.
(3) Käesolev seadus ja sellest tulenevad õigusaktid laienevad Eesti õhusõidukitega teostatavale veondusele välisriigi õhuruumis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui see ei ole vastuolus selle välisriigi seadusega, mida rakendatakse vastastikusel kokkuleppel selle riigiga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipide kohaselt.
(4) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada käesoleva seaduse sätete rakendamise õhusõidukite suhtes, mis on selle välisriigi registris, kuid mis on renditud või muul viisil Eesti käitaja kasutusse antud.
(5) Vabariigi Valitsus võib vastastikusel kokkuleppel välisriigiga kehtestada, et käesoleva seaduse sätteid ei rakendata nende õhusõidukite suhtes, mis on registreeritud Eestis, kuid on renditud või muul viisil välismaise käitaja kasutusse antud.
(1) Eesti õhuruum on Eesti maa-ala, territoriaal- ja sisevete ning piiriveekogude Eestile kuuluvate osade kohal asuv õhuruum.
(2) Tallinna lennuinfopiirkond on õhuruumiosa, milles Eesti osutab lennuliiklusteenuseid Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt kinnitatud kahepoolsete kokkulepete alusel.
§ 4. Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamine
(1) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamise ning lennuliikluse teenindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026069&id=13327120;13346629 määrusega.
(2) Eesti õhuruumi ja Tallinna lennuinfopiirkonna kasutamist korraldab Transpordiamet ning lennuliikluse teenindamise tsiviillennunduses tagavad sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajad.
(3) Õhusõidukite liiklemisel Eesti õhuruumis tuleb juhinduda riigisisestest lennureeglitest ja lennureeglitest, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määrusi (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1–66), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 45‒71).
(3¹) Riigisisesed lennureeglid ja erandid ning erisused komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 sätestatud lennureeglitest kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=131032015004 määrusega.
(3²) Riikliku mehitamata õhusõiduki käitamisnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega, kui see õhusõiduk ei ole kaitselennunduse õhusõiduk.
(4) Tallinna lennuinfopiirkonnas võib lennata õhusõidukiga, millel on Eesti riikkondsus, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesmaa riikkondsus või Eestiga sellekohase lepingu sõlminud välisriigi riikkondsus.
(5) Välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa andmine otsustatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel.
(5¹) Välisriigi riigipea või valitsusliikme ametliku visiidiga, muu välispoliitiliselt olulise ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud lendu teostavale õhusõidukile Eesti Vabariigi õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa, mida ei menetleta käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel, annab valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametiisik.
(5²) Ametliku visiidiga või muu diplomaatilise missiooniga seotud välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=13274486 .
(6) Transpordiamet võib anda lennuloa õhusõidukile, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud nõuetele, kui lend on seotud sanitaar-, avarii-, otsingu- või päästetööde sooritamisega.
(7) Loa tsiviilõhusõidukile lennuks ülehelikiirusel Eesti õhuruumis või Tallinna lennuinfopiirkonnas võib anda valdkonna eest vastutav minister, kui lend ei ohusta keskkonda ja teiste õhusõidukite lende. Piirangud riiklikule õhusõidukile lennuks ülehelikiirusel kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026069&id=130082022004 .
(1) Lennupiirangud õhusõidukitele ning mehitamata õhusõiduki süsteemi geograafilised piirkonnad (edaspidi geograafiline ala) mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks lennuohutuse, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning keskkonnakaitse eesmärgil kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geograafilise ala või lõikes 2 nimetatud ajutise geograafilise ala kehtestaja võib:
1) keelata mehitamata õhusõidukite käitamise;
2) lubada lendamise loa olemasolul;
3) kohaldada käitamisele keskkonnastandardeid;
4) piirata komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/945 mehitamata õhusõidukite süsteemide ja mehitamata õhusõidukite süsteemide kolmandate riikide käitajate kohta (ELT L 152, 11.06.2019, lk 1–40) lisas nimetatud ühe või mitme mehitamata õhusõiduki klassi lendamist;
5) piirata mehitamata õhusõiduki lendamist tema omadustest lähtuvalt.
(2) Ajutise geograafilise ala mehitamata õhusõiduki lendamise piiramiseks võib kehtestada:
1) Politsei- ja Piirivalveamet avaliku korra või turvalisuse tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
2) Kaitsepolitseiamet riigi julgeoleku tagamiseks või muude seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
3) Päästeamet päästeseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks;
4) Kaitsevägi Kaitseväe korralduse seadusest või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks;
5) Maksu- ja Tolliamet tollikontrolli toimingu või süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks juhul, kui muidu ei ole võimalik ülesannet täita;
6) Keskkonnaamet keskkonnakaitse eesmärgil;
7) Transpordiamet lennuohutuse tagamise eesmärgil.
(3) Ajutise geograafilise ala kehtestamise ja lõpetamise ning sellest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026069&id=130082022005 määrusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud lennupiirangutega alas või geograafilises alas lendamiseks on vaja luba. Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajutises geograafilises alas lendamiseks on vaja luba, kui ajutise geograafilise ala kehtestaja lubab lendamise lõike 1¹ punktis 2 nimetatud loa olemasolul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja lõike 1¹ punktis 2 sätestatud luba ei anta, kui:
1) lennupiirangutega ala, geograafiline ala või ajutine geograafiline ala on lennukeeluala;
2) õhusõiduk ohustab või võib ohustada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamist lennupiirangutega alas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas või valitsusasutuse tegevust ülesande täitmisel, sealhulgas valitsusasutuse õhusõiduki lendamist;
3) looduskaitsealal lennupiirangutega alas lendamisel ei ole võimalik täita lennupiirangu kehtestamise eesmärki;
4) ei ole võimalik tuvastada õhusõiduki lendamise eesmärki.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja lõike 1¹ punktis 2 sätestatud loa võib andmata jätta, kui:
1) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
2) õhusõiduki pilooti või kaugpilooti on varem karistatud lennureeglite või mehitamata õhusõiduki käitamisnõuete rikkumise eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) geograafilises alas lendamine võib avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseliidu poolt valvatava objekti või julgeolekuasutuse turvalisusele;
4) loa taotluses on teadlikult esitatud valeandmeid.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja lõike 1¹ punktis 2 nimetatud loa annab lõike 1 alusel kehtestatud korralduses või lõikes 2 nimetatud valitsusasutus.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja lõike 1¹ punktis 2 nimetatud loa andjad ning loa taotlemise ja andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026069&id=130082022004 määrusega.
(9) Loetelu valitsusasutustest, kes ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja lõike 1¹ punktis 2 nimetatud luba taotlema, kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=109072026069&id=130082022004 määrusega.
(1) Õhusõiduk on aparaat, mis püsib atmosfääris õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõjul.
(2) Õhusõidukid jagunevad riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks.
(3) Riiklik õhusõiduk on avaliku võimu volitusi omava asutuse või tema nimel avalikes huvides tegutsev ning riigi kontrolli all ja vastutusel olev õhusõiduk, millega täidetakse sõjalise kaitse, tolli, politsei, otsingu- ja päästetööde, päästesündmuse lahendamise, piiri- ja rannikuvalve või muude samalaadsete tegevuste või teenustega seotud ülesandeid.
(3¹) Kaitselennunduse õhusõiduk on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse või Kaitseliidu valduses olev ja riigi sõjalise kaitse eesmärgil kasutatav õhusõiduk.
(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõistet kohaldatakse ka välisriigi riigiasutuse ja lõikes 3¹ sätestatud mõistet välisriigi relvajõudude valduses oleva õhusõiduki suhtes.
(4) Kehtetu
(5) Ebaharilike omadustega õhusõiduk on õhusõiduk, mille käitamine erineb tavapäraste õhusõidukite käitamisest hoolduse, lennuomaduste või piloteerimise poolest.
(6) Kehtetu
(7) Kehtetu
(1) Eestis registreeritud õhusõidukil on Eesti riikkondsus.
(2) Kui kokkuleppe alusel käitatav õhusõiduk ei ole kantud käitaja põhitegevuskohaks oleva riigi tsiviilõhusõidukite riiklikusse registrisse, võib Transpordiamet sõlmida 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni artikli 83bis nõuete kohase kokkuleppe nimetatud konventsioonist tulenevate funktsioonide ja kohustuste üleandmiseks käitaja põhitegevuskohaks olevale riigile.
(1) Kehtetu
(2) Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse, Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus.
(1) Tsiviillennunduse riiklikku juhtimist teostavad Vabariigi Valitsus, Kliimaministeerium ning Transpordiamet käesoleva seadusega sätestatud pädevuse piires.
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Lennundustegevusega tegelevate isikute suhtes võib Transpordiamet lennundustegevuse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid kuni ohu tekkepõhjuste väljaselgitamiseni.
(5) Transpordiamet võib lennundustegevuse ohutuse või lennundusjulgestuse tagamiseks teha lennundustegevusega tegelevatele isikutele üldkorralduslikke ettekirjutusi.
(6) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), mõistes ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite järgimiseks.
(7) Transpordiamet on riiklik järelevalveasutus (national supervisory authority – NSA) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 1–9), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus) (ELT L 096, 31.03.2004, lk 10–19) mõistes.
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Transpordiamet on pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 alusel vastu võetud rakendusmääruste mõistes, kui seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artiklis 71 nimetatud erandeid teeb Transpordiamet.
(11¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 6 nimetatud kohaldamisotsus kehtestatakse Transpordiameti ettepanekul valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.
(11²) Käesoleva paragrahvi lõikes 11¹ sätestatud kohaldamisotsuse tegemisel tuleb lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139 sätestatud kohaldamisotsuse tegemise põhimõtetele arvestada järgmiste asjaoludega:
1) kohaldamisotsus peab toetama lennuohutuse taseme hoidmist või looma tingimused selle parandamiseks;
2) kohaldamisotsus on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas kohaldamisotsuse ülesandega kaasnevat rahastamise vajadust ning järelevalveks tehtavaid kulutusi;
3) kohaldamisotsusega ei halvendata lennunduse järelevalve kvaliteeti.
(12) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest vastutab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.
(13) Transpordiamet edastab riikliku järelevalveasutuse ülesande täitmise käigus saadud teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta:
1) Kaitseväele Eesti õhuruumi valvamise ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses;
2) Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses;
3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud objekti omanikule või valdajale, tema turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 26¹ sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses;
4) käesoleva seaduse alusel määratud sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
§ 7¹. Nõuetele vastavuse kontroll ja kontrolliva isiku tunnustamine
(1) Tsiviilõhusõiduki, lennuettevõtja, tootjaorganisatsiooni, hooldusorganisatsiooni, jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni, koolitusorganisatsiooni, lennuprotseduuride väljatöötaja, lennuvälja käitaja, lennundusmeditsiinikeskuse, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuliikluse korraldamise teenuse osutaja ning lennutreeningseadme riigisisestele ja rahvusvahelistele nõuetele vastavuse kontrolli käesoleva seaduse alusel antavate lubade ja sertifikaatide andmiseks ja haldusotsuste tegemiseks teeb Transpordiamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks vajaliku pädevuse puudumisel võib Transpordiamet tunnustada nõuetele vastavust kontrolliva isikuna pädevusnõuetele vastavat isikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik esitab pärast nõuetele vastavuse kontrolli Transpordiametile kontrolli lõppakti. Kontrolli teostamise kulud tasub ettevõtja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kontrolli lõppakti alusel väljastab käesoleva seaduse kohaseid sertifikaate ja lube ning teeb haldusotsuseid Transpordiamet.
(5) Tunnustamine on menetlus, mille käigus Transpordiamet hindab kontrolliva isiku vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1139, selle rakendusmäärustes, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 550/2004 ning käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(6) Nõuetele vastavust kontrolliva isiku tunnustamiseks tuleb esitada Transpordiametile taotlus, mis sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) vastavalt tunnustatavale valdkonnale käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vastava õigusakti nõuetekohast kvalifikatsiooni, teadmisi, kogemusi ning asjakohast kutsealusõpet ja jätkukoolitust tõendavad dokumendid.
(7) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib Transpordiamet lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 esitatule küsida täiendavat informatsiooni.
(8) Transpordiamet teeb tunnustamise otsuse 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Otsuse tegemise tähtaega võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud lisainformatsiooni esitamise tähtaja võrra.
(9) Transpordiamet keeldub tunnustamisest, kui taotleja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
(10) Tunnustamise otsus kehtib kaks aastat.
(11) Tunnustamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui nõuetele vastavust kontrolliv isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
§ 7². Eesti õhuruumi kasutamine riigikaitseks ja kaitselennundus
(1) Eesti õhuruumi kasutamist riigikaitselistel eesmärkidel korraldab Kaitsevägi koostöös Transpordiametiga. Lennuliikluse teenindamise riigikaitselistel lendudel ja nendeks harjutamisel tagab Kaitsevägi koostöös sertifitseeritud lennuliiklusteenistust omavate ettevõtjatega.
(2) Kehtetu
(3) Kaitselennundusmäärustiku kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=128032023002 määrusega, milles sätestatakse:
1) kaitselennunduse õhusõidukite jagunemine;
2) nõuded kaitselennunduse õhusõidukile, selle lennukõlblikkusele ja jätkuvale lennukõlblikkusele, hooldamisele, käitamisele ja lennutegevusele ning nendega seotud isikutele ja koolitustele;
3)
3¹) nõuded kaitselennunduse lennuväljale ja kopteriväljakule ning nende osadele ja varustusele ning töötajatele ja organisatsioonidele;
4) operatiivse lennuliikluse lennureeglid;
5) kaitselennunduse õhusõiduki osalusel toimunud lennuõnnetuste ja -intsidentide uurimise kord;
6) kaitselennunduse järelevalve korraldamise kord.
(4) Kehtetu
(5) Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel kehtestab Kaitseväe juhataja õhuruumi kontrolli plaaniga.
(6) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.
§ 7³. Õhuruumi kasutamise korraldamise komisjon ja õhuruumi korraldamise üksus
(1) Eesti õhuruumi tsiviil- ja riigikaitselistel lendudel kasutamise tagamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Kliimaministeeriumi juures õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni.
(2) Komisjoni kuuluvad Kliimaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseväe ja Transpordiameti esindajad. Komisjon võib oma ülesannete täitmisele kaasata ka teiste ametiasutuste esindajaid ning muid spetsialiste.
(3) Komisjon jälgib õhuruumi paindliku kasutamise põhimõtete rakendamist Eestis ning teeb ettepanekud nende põhimõtete rakendamiseks.
(3¹) Komisjon ei täida ülesandeid kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal.
(4) Komisjoni määruse (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks (ELT L 342, 24.12.2005, lk 20–25), artikli 5 lõike 1 teises lõigus nimetatud ühendatud tsiviil-sõjalise õhuruumi korraldamise üksuse ülesandeid täitvad isikud nimetab valdkonna eest vastutav minister.
(1) Riikliku lennundusohutusprogrammi eesmärgiks on lennundusohutusega seotud valdkondade korraldamine riiklikul tasemel tsiviillennunduse ohutustaseme tõstmiseks. Lennundusohutusprogrammis kajastatavateks teemadeks on ohutusalased tegevussuunad ja eesmärgid, ohutusriskide juhtimine, ohutuse tagamine ning ohutusalane teavitus.
(2) Riiklikku lennundusohutusprogrammi viivad ellu Kliimaministeerium ning Transpordiamet, kelle pädevuses on lennundusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine.
(1) Riikliku lihtsustamiskava eesmärgiks on rahvusvahelisi lende sooritavate õhusõidukite ning nende reisijate, meeskonna, kauba, posti ja varude piiriületamisega seotud formaalsuste lihtsustamine.
(2) Riikliku lihtsustamiskava valmistab ette ning viib ellu Kliimaministeerium koostöös asjaomaste ametiasutuste ja ettevõtjatega.
§ 7⁶. Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise luba
(1) Kui isik kavatseb rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest tulenevate lennundusohutusnõuete täitmiseks Euroopa Lennundusohutusameti väljatöötatud nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite asemel alternatiivseid meetodeid, siis peab ta taotlema Transpordiametilt selliste meetodite kasutamiseks loa.
(2) Loa saamiseks esitab taotleja Transpordiametile taotluse ning alternatiivsete meetodite kirjeldused ja analüüsid koos riskihinnangutega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 rakendusmäärustes sätestatud nõuetele.
(3) Transpordiamet teeb nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse ja kõigi nõutavate andmete esitamisest arvates. Transpordiamet võib taotluse lahendamise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse tõttu.
(4) Transpordiamet annab loa, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmise.
(5) Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui alternatiivsete meetodite kohaldamine ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.
(6) Nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa taotluse läbivaatamise ning loa hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(7) Transpordiamet tunnistab nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks, kui isiku kohaldatavad meetmed ei taga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139 ja selle rakendusmäärustest ning käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate isikule esitatud lennundusohutusnõuete täitmist.
(8) Transpordiamet võib nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kohaldamise loa kehtetuks tunnistada, kui loa andmise aluseks olnud asjaolud on muutunud.
(1) Elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel julgestuskontrolli tagava lennundusjulgestuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
§ 8. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaat
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 1 nimetatud Euroopa Lennundusohutusameti (European Aviation Safety Agency – EASA) pädevusse kuuluva õhusõiduki (edaspidi EASA õhusõiduk) tootja- või hooldusorganisatsioon on EASA õhusõiduki või selle komponendi valmistamiseks või hooldamiseks sertifitseeritud organisatsioon, millel on Transpordiameti välja antud sertifikaadiga lubatud tööde tegemiseks vajalikud talitused, seadmed, rajatised, varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ja kvaliteedisüsteem.
(2) Kehtetu
(3) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsioon peab vastama komisjoni määrustega (EL) nr 748/2012 ja (EL) nr 1321/2014 kehtestatud nõuetele.
(3¹) Transpordiamet otsustab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 kohase tootjaorganisatsiooni ja komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 kohase hooldusorganisatsiooni sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(3²) Sertifikaadi omanik esitab Transpordiametile viivitamata sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi väljaandmise aluseks olnud andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud tähtaja jooksul.
(4) EASA õhusõiduki tootja- või hooldusorganisatsiooni sertifikaadi esmase taotluse läbivaatamise, sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise ja nimetatud organisatsioonide sertifikaatide hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 8¹. EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi piiramine, kehtivuse peatamine, kehtivuse taastamine ning kehtetuks tunnistamine
(1) Transpordiamet võib EASA õhusõiduki tootjaorganisatsiooni või hooldusorganisatsiooni sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada:
1) kui sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamiseks.
(2) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(3) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul kõrvaldanud peatamise aluseks olnud puudusi või ei vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(4) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
(5) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
§ 9. EASA õhusõiduki lennukõlblikkus, jätkuv lennukõlblikkus ning jätkuvat lennukõlblikkust ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon
(1) EASA õhusõiduk on lennukõlblik, kui ta vastab komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkussertifikaat või piiratud lennukõlblikkussertifikaat.
(2) EASA õhusõiduk on jätkuvalt lennukõlblik, kui ta vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I ja Vb lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.
(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon on isik, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I, Va või Vd lisas kehtestatud nõuetele, mida tõendab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni või kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat.
(4) EASA õhusõiduki käitamiseks peab sellel olema kehtiv lennukõlblikkussertifikaat ning lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud sertifikaadid annab välja Transpordiamet. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sertifikaadi annab välja Transpordiamet või sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.
(4²) Transpordiamet otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Transpordiamet võib otsuse tegemise tähtaega üks kord kuni 90 päeva võrra pikendada, kui see on vajalik juhtumi keerukuse tõttu. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta sertifikaati tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
(4³) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaadi omanik on kohustatud Transpordiametile viivitamata esitama sertifikaadi muutmise taotluse, kui sertifikaadi aluseks olevad andmed on muutunud. Transpordiamet otsustab sertifikaadi muutmise käesoleva paragrahvi lõikes 4² sätestatud tähtaja jooksul.
(4⁴) Transpordiamet võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud sertifikaati piirata, selle kehtivuse peatada või sertifikaadi kehtetuks tunnistada järgmistel juhtudel:
1) sertifikaadi omanik rikub lennundusalaste õigusaktide nõudeid või
2) lennuohutuse tagamise huvides.
(4⁵) Sertifikaadi kehtivuse võib peatada kuni kuueks kuuks.
(4⁶) Kui sertifikaadi omanik ei ole sertifikaadi kehtivuse peatamise tähtaja jooksul peatamise aluseks olnud puudusi kõrvaldanud ega vasta sertifikaadi väljaandmise aluseks olevatele nõuetele, tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks.
(4⁷) Kui sertifikaadi omanik tõendab, et sertifikaadi kehtivuse peatamise või piiramise alus on kõrvaldatud või ära langenud, taastab Transpordiamet sertifikaadi kehtivuse. Vajaduse korral kontrollib Transpordiamet enne sertifikaadi kehtivuse taastamist sertifikaadi omaniku vastavust asjakohastele nõuetele.
(4⁸) Sertifikaadist loobumise korral tunnistab Transpordiamet sertifikaadi kehtetuks. Sertifikaadi omanik peab vähemalt 30 kalendripäeva enne sertifikaadist loobumist teatama kirjalikult Transpordiametile sertifikaadist loobumise tähtpäeva. Transpordiamet tunnistab sertifikaadi kehtetuks sertifikaadi omaniku teatatud loobumise kuupäeva seisuga.
(5) Kehtetu
(6) Lennukõlblikkussertifikaadi või piiratud lennukõlblikkussertifikaadi taotluse läbivaatamise, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi taotluse läbivaatamise ja kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise ning jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi ja kombineeritud lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi ning nimetatud sertifikaatide muutmise taotluse läbivaatamise ja hoidmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis d nimetatud õhusõiduk (edaspidi mitte-EASA õhusõiduk) on jätkuvalt lennukõlblik, kui seda hooldatakse ja selle jätkuvat lennukõlblikkust korraldatakse vastavalt kehtestatud nõuetele ning sellel on kehtiv lennukõlblikkussertifikaat.
(2) Mitte-EASA õhusõiduki käitaja vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest ning tagab, et lennud sellega toimuvad üksnes juhul, kui mitte-EASA õhusõiduk on lennukõlblik ning järgitakse kõiki mitte-EASA õhusõiduki hoolduse ja lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid.
§ 9². Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesanded
(1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus, sealhulgas käitamis- ja avariivarustuse töökõlblikkus, tagatakse:
1) mitte-EASA õhusõiduki lennueelse ülevaatusega;
2) mitte-EASA õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate defektide ja rikete kõrvaldamisega, võttes arvesse mitte-EASA õhusõiduki minimaalvarustuse loetelu;
3) hooldusprogrammi järgsete hooldustöödega;
4) kehtivate lennukõlblikkuseeskirjade, milleks on muu hulgas tootjariigi või konstrueerijariigi pädeva asutuse välja antud lennukõlblikkusdirektiivid ja lennukõlblikkust mõjutavad käitamisdirektiivid ning Transpordiameti üldkorralduslikud ettekirjutused, täitmisega;
5) muudatus- ja remonditööde tegemisega vastavalt mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile, milleks on muu hulgas lennukõlblikkuseeskirjad ning mitte-EASA õhusõiduki või komponendi tüübikonstruktsiooni eest vastutaja välja antud dokumentatsioon;
6) vajaduse korral kontroll-katselendude tegemisega.
(2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida lepingu jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga. Sellisel juhul võtab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutuse nende ülesannete nõuetekohase täitmise eest.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (ELT L 79, 19.03.2008, lk 1–49), artikli 3 punktis j määratud õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesandeid täidab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon.
(1) Mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus tehakse mitte-EASA õhusõiduki tüübikonstruktsiooni eest vastutaja või mitte-EASA õhusõiduki tootja või valmistaja lennukäsiraamatu või hooldusprogrammi järgi veendumaks, et mitte-EASA õhusõiduk on lennuks valmis.
(2) Lennueelse ülevaatusega seotud tegevused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=109062015024 määrusega.
§ 9⁴. Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd, hooldusprogramm ja selle kooskõlastamine
(1) Hooldustööd on igasugune hooldustegevus, sealhulgas mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi kapitaalremont, jooksev remont, ülevaatus, osade ja seadmete asendamine, muudatustöö või defektide kõrvaldamine või nende mis tahes kombinatsioon, välja arvatud mitte-EASA õhusõiduki lennueelne ülevaatus.
(2) Hooldustööde tegemisel peavad olema täidetud kõik asjakohased nõuded, mis tulenevad mitte-EASA õhusõiduki tehnilisest normdokumentatsioonist.
(3) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponent, mille ressurssi väljendatakse kalenderajas, maandumistes või tsüklites, ei tohi ületada hooldusprogrammis määratud ressurssi, välja arvatud juhul, kui loa ressursi ületamiseks annab Transpordiamet.
(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustöid korraldatakse kooskõlas mitte-EASA õhusõiduki hooldusprogrammiga. Hooldusprogramm ja selle muudatused kooskõlastatakse Transpordiametiga.
(5) Hooldusprogramm peab vastama järgmistele nõuetele:
1) sisaldama hooldustööde kirjeldusi, sealhulgas nende tegemise sagedust ja käitamisest tulenevaid eritöid;
2) määratlema isiku, kes väljastab hooldustõendi;
3) vastama mitte-EASA õhusõiduki tehnilisele normdokumentatsioonile.
(6) Transpordiamet keeldub hooldusprogrammi ja selle muudatuste kooskõlastamisest, kui hooldusprogramm ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele.
(7) Hooldusprogrammis kajastatavate teemade loetelu ja nõuded hooldusprogrammi koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=122122015050 määrusega.
(8) Täpsemad nõuded mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustööde tegemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=122122015050 määrusega.
§ 9⁵. Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö
(1) Mitte-EASA õhusõiduki muudatus- ja remonditöö tehakse tehnilise normdokumentatsiooni järgi.
(2) Kui mitte-EASA õhusõidukil puudub kavandatava muudatus- ja remonditöö tehniline normdokumentatsioon, võib kasutada Transpordiameti kooskõlastatud dokumentatsiooni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:
1) muudatus- ja remonditöö taotlus;
2) muudatus- ja remonditööga seotud joonised, kirjeldused ja juhised;
3) vajaduse korral dokument, mis sisaldab arvutusi ning katsete ja mitte-EASA õhusõiduki tsentreeringu muutuste kirjeldust näitamaks, et muudatus tagab jätkuva lennukõlblikkuse;
4) vajaduse korral mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamatu lisa;
5) vajaduse korral lisatööde loetelu.
(4) Transpordiamet ei kooskõlasta õhusõiduki muudatus- ja remonditöö dokumentatsiooni, kui muudatus- ja remonditöö tulemusena ei ole tagatud mitte-EASA õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus.
(1) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustööd võib teha:
1) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti väljastatud komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa kohane lennundustehnilise töötaja luba;
2) lennundustehniline töötaja, kellel on asjaomase tüübipädevusmärkega Transpordiameti tunnustatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva asutuse välja antud lennundustehnilise töötaja luba;
3) piloodiluba omav mitte-EASA õhusõiduki omanik (edaspidi omanik-piloot);
4) käesoleva seaduse § 9¹¹ lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;
5) Transpordiameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloot võib teha hooldustöid mitte-EASA õhusõidukile, mille maksimaalne stardimass on 2730 kg ja millega lennatakse ainult visuaallennureeglite järgi.
(3) Käesoleva seaduse § 9² lõikes 3 nimetatud õhusõiduki hooldustöid võib teha üksnes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud hooldusorganisatsioon.
(4) Mitte-EASA õhusõiduki komponentide hooldust võib teha:
1) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Transpordiameti poolt komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa 145. osa kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;
2) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega käesoleva seaduse § 9¹¹ lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon;
3) asjaomase komponendi hoolduse pädevusega Transpordiameti tunnustatud või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 22 alusel loakohustusest vabastatud välisriigi pädeva asutuse järelevalve all olev hooldusorganisatsioon.
(5) Mitte-EASA õhusõidukile paigaldatud komponenti, mille hooldus ei tingi selle eemaldamist õhusõidukilt ja mille hooldus on kirjeldatud õhusõiduki tehnilises normdokumentatsioonis, võib hooldada komponendi hoolduse pädevuseta käesoleva seaduse § 9¹¹ lõike 2 kohast sertifikaati omav hooldusorganisatsioon.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud omanik-piloodi lubatud hooldustööde loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=122122015050 määrusega.
§ 9⁷. Mitte-EASA õhusõiduki ja selle komponendi hooldustõend
(1) Hooldustõend väljastatakse pärast mitte-EASA õhusõiduki või selle komponendi hooldustööde nõuetekohast lõpetamist, kui hooldustõendi väljastaja on veendunud, et kõik ettenähtud tööd on tehtud nõuetekohaselt ja hoolduskirjed on vormistatud.
(2) Õhusõiduki hooldustõendi väljastab:
1) hooldusprogrammis määratletud käesoleva seaduse § 9⁶ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja;
2) hooldusorganisatsiooni volitatud käesoleva seaduse § 9⁶ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehniline töötaja või
3) omanik-piloot tööde kohta, mille tegemiseks on ta hooldusprogrammiga volitatud.
(3) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehniline töötaja.
(4) Mitte-EASA õhusõiduki hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal lisaks käesoleva seaduse § 9⁶ lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud lennundustehnilise töötaja loale olema:
1) vähemalt kuuekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase alakategooria mitte-EASA õhusõidukiga viimase kahe aasta jooksul;
2) teadmised hooldatava mitte-EASA õhusõiduki hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.
(5) Mitte-EASA õhusõiduki komponendi hooldustõendi väljastamiseks peab hooldusorganisatsiooni volitatud lennundustehnilisel töötajal olema:
1) eelneva ühe aasta jooksul vähemalt kolmekuuline praktilise hooldustöö kogemus asjaomase pädevuskategooria komponendi hooldamisel;
2) teadmised hooldatava komponendi hooldusnõuete ning hooldusorganisatsiooni protseduuride kohta.
(6) Mitte-EASA õhusõiduki ja komponendi hooldustõendile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=122122015050 määrusega.
(1) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kirjeteks on:
1) hooldustõend;
2) mitte-EASA õhusõiduki, mootori, propelleri ja abimootori logiraamat ning ressursiga komponentide kaardid või passid;
3) mitte-EASA õhusõiduki tehniline päevik;
4) kaalumistunnistus;
5) mitte-EASA õhusõiduki lennukäsiraamat.
(2) Mitte-EASA õhusõiduki omanik ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon vastutavad lennukõlblikkuse kirjete nõuetekohase pidamise eest.
(3) Lennukõlblikkuse kirjetes esitatud andmete loetelu, dokumenteerimise korra ja kirjete säilitamise tähtaja kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=117072015012 määrusega.
(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi ja tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ning milles kajastatakse jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;
2) ta peab tagama töötajatele tööülesannete täitmiseks sobivad tööruumid ja -vahendid;
3) tal peab olema oma ülesannete täitmiseks kehtiv tehniline normdokumentatsioon;
4) tal peavad olema tööülesannete täitmiseks pädevad isikud;
5) tal peavad olema hooldusprogrammid kõikide mitte-EASA õhusõidukite kohta, mille jätkuvat lennukõlblikkust ta korraldab.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud nõude täitmiseks peavad jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil olema järgmised vastutavad isikud:
1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et kõik jätkuva lennukõlblikkuse korraldamiseks tehtavad tööd on rahastatud ning tehtud kehtestatud nõuete kohaselt;
2) tegevjuhile alluv jätkuva lennukõlblikkuse juht, kes vastutab selle eest, et organisatsioon täidab jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise nõudeid;
3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja protseduuride asjakohase täitmise seire eest.
(3) Lennukõlblikkuse juhil peavad olema teadmised, taust ja kogemused järgnevas:
1) inseneri või lennundustehnilise töötaja kvalifikatsioon;
2) kolm aastat töökogemust mitte-EASA õhusõidukite hoolduse või lennukõlblikkuse korraldamise alal;
3) põhjalikud teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatust;
4) vähemalt mitte-EASA õhusõiduki tüüpi tutvustava kursuse tasemel teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldaja sertifikaadil märgitud mitte-EASA õhusõidukist;
5) teadmised mitte-EASA õhusõiduki hoolduskorraldusest;
6) teadmised jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud nõuetest.
(4) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=117122021006 määrusega.
(1) Hooldusorganisatsioon peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tal peab olema käsiraamat, millest ta juhindub hooldustööde tegemisel ja mis sisaldab instruktsioone, juhendeid, protseduuride kirjeldusi, tegevus- või töökorralduslikke regulatsioone ja milles kajastatakse hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatavad tööd;
2) tal peavad olema hooldustööde tegemiseks sobivad tööruumid;
3) tal peab olema piisavalt lennundustehnilisi töötajaid sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde tegemiseks ning hooldustõendi väljaandmiseks. Lepinguliste tööde tegemiseks võib kasutada alltöövõtjaid.
(2) Hooldusorganisatsioonil peavad olema järgmised isikud:
1) tegevjuht, kes vastutab organisatsiooni esindajana selle eest, et organisatsiooni rahastamine on piisav sertifikaadi kohaselt teostatavate hooldustööde nõuetekohaseks tegemiseks;
2) tegevusvaldkondade juhid, kes tagavad, et organisatsiooni tegevus vastaks kehtestatud nõuetele;
3) sisekontrolli eest vastutav isik, kes vastutab hooldusorganisatsiooni protseduuride asjakohase täitmise seire eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutel peavad olema asjakohased mitte-EASA õhusõiduki või selle komponentide hooldamisega seotud tõendatavad teadmised, taust ja kogemused.
(4) Töötaja, kes teeb eritöid, nagu näiteks keevitamist, mittepurustavaid katseid või kontrolle, peab olema kvalifitseeritud vastavalt kutsestandardile.
(5) Mitte-EASA õhusõiduki komponente hooldav ja mittepurustavaid katseid või kontrolle tegev töötaja peab vastama hooldusorganisatsiooni poolt organisatsiooni käsiraamatus sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.
(6) Hooldusorganisatsioon peab pidama oma lennundustehniliste töötajate kohta arvestust.
(7) Hooldusorganisatsioon peab dokumenteerima tehtud hooldustööd ning andmed nende kohta.
(8) Hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kajastatavate teemade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=117122021006 määrusega.
(9) Hooldusorganisatsiooni lennundustehniliste töötajate arvestuse pidamise korra ja nõuded tööruumidele ning töövahenditele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=109072026069&id=117122021006 määrusega.
§ 9¹¹. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni loakohustus
(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil peab lennukõlblikkuse korraldamiseks olema sertifikaat.
(2) Hooldusorganisatsioonil peab mitte-EASA õhusõidukite hooldustööde tegemiseks olema hooldusorganisatsiooni sertifikaat.
(3) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat annab õiguse korraldada sertifikaadile kantud mitte-EASA õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust organisatsiooni käsiraamatus ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadiga määratletud ulatuses.
(4) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat annab õiguse järgmisteks tegevusteks:
1) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid või nende komponente sertifikaadil ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatus määratletud kohtades;
2) hooldada hooldusorganisatsiooni sertifikaadiga lubatud ulatuses mitte-EASA õhusõidukeid ja nende komponente väljaspool hooldusbaasi, kui sellist hooldust on vaja defektide kõrvaldamiseks erandolukorras;
3) anda välja hooldustõendeid.
§ 9¹². Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotlus ja taotluse läbivaatamine
(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse vaatab Transpordiamet läbi ning teeb sertifikaadi andmise või andmisest keeldumise otsuse 90 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(2) Taotleja esitab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
1) lennukõlblikkuse korraldaja käsiraamatu;
2) nende mitte-EASA õhusõidukite hooldusprogrammid, mille jätkuvat lennukõlblikkust organisatsioon korraldab.
(3) Taotleja esitab hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule:
1) hooldusorganisatsiooni käsiraamatu;
2) alltöövõtjatega sõlmitud lepingute koopiad.
(4) Kui taotluse läbivaatamisel selgub, et taotlejale esitatud nõuded ei ole täidetud, võib Transpordiamet taotluse läbivaatamise tähtaja kulgemise peatada kuni puuduse kõrvaldamiseni, ent mitte kauemaks kui üheksaks kuuks, teavitades sellest taotluse esitajat.
(5) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 9¹³. Mitte-EASA õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni ja hooldusorganisatsiooni sertifikaadi kontrolliese
(1) Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 9⁹ lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele.
(2) Hooldusorganisatsiooni sertifikaat antakse, kui taotleja vastab käesoleva seaduse § 9¹⁰ lõigetes 1–5 sätestatud nõuetele.
(1) Õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll on õhusõiduki ja selle dokumentatsiooni vastavuse hindamine jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(1¹) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollitakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa I alajao punktis M.A.901 sätestatu kohaselt.
(2) EASA õhusõiduki lennukõlblikkust kontrollib:
1) Transpordiamet;
2) sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on asjakohane õigus;
3) sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, kellel on asjakohane õigus;
4) sertifitseeritud kombineeritud lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on asjakohane õigus;
5) lennundustehniline töötaja, kellele on Transpordiamet välja andnud asjakohase tüübipädevusmärkega lennundustehnilise töötaja loa, mis vastab komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa 66. osa sätetele;
6) käesoleva seaduse § 7¹ lõikes 2 nimetatud Transpordiameti tunnustatud isik.
(2¹) Kuni 2730 kg maksimaalse stardimassiga EASA õhusõiduki, kaasa arvatud õhupalli ja purilennuki lennukõlblikkust kontrollib Transpordiamet, kui seda taotleb õhusõiduki käitaja ja puudub vastava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldav lennukõlblikkuse kontrolli pädevusega organisatsioon või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud isik.
(3) Kehtetu
(4) EASA õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi Transpordiamet või käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud sertifikaadi alusel lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmise õigust omav jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtib üks aasta.
(4¹) Mitte-EASA õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele vastavuse kohta annab lennukõlblikkussertifikaadi Transpordiamet või käesoleva seaduse §-s 9¹¹ nimetatud sertifikaadi alusel jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel on lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmise õigus. Lennukõlblikkussertifikaat kehtib üks aasta.
(4²) Mitte-EASA õhusõiduki omanik või käitaja esitab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi saamiseks Transpordiametile järgmised dokumendid:
1) õhusõiduki kaalumistunnistus;
2) õhusõiduki tehnilise normdokumentatsiooni nimekiri;
3) õhusõiduki hooldusprogramm;
4) õhusõiduki lennukäsiraamat.
(4³) Transpordiamet annab mitte-EASA õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi või keeldub selle andmisest 45 päeva jooksul taotluse esitamisest, või kui taotluses esineb puudusi, siis puuduste kõrvaldamisest arvates.
(4⁴) Lennukõlblikkussertifikaat antakse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed vastavad jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(4⁵) Transpordiamet tunnistab lennukõlblikkussertifikaadi kehtetuks või peatab sertifikaadi kehtivuse, kui mitte-EASA õhusõiduk ja selle jätkuva lennukõlblikkuse kirjed ei vasta jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele.
(5) Transpordiameti tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Käitatav õhusõiduk, välja arvatud ülikergõhusõiduk, peab olema varustatud sagedustel 121,5 ja 406 MHz töötava avariimajakaga (emergency locator-transmitter – ELT), mille parameetrid vastavad 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 10 köite III nõuetele.
(2) Üle 19 reisijakohaga lennuk peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga või kahe mitteautomaatse avariimajakaga. Lennuk, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 1. juulit, peab olema varustatud vähemalt kahe avariimajakaga, millest üks peab olema automaatne.
(3) Kuni 19 reisijakohaga lennuk peab olema varustatud vähemalt ühe avariimajakaga. Lennuk, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 1. juulit, peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga.
(3¹) Kopter peab olema varustatud vähemalt ühe automaatse avariimajakaga. Kopter, millega tehakse lende veekogude kohal, peab olema lisaks varustatud ühe päästevestile või päästeparvele paigutatud avariimajakaga.
(4) Kõik maksimaalse stardimassiga üle 5700 kg või üle 19 reisija istekohaga turboreaktiiv- ja turbopropellermootoritega lennukid peavad olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemiga ACAS II (Airborne Collision Avoidance System).
(5) Kontrollitavas õhuruumis ja lennuinfotsoonis lendamisel peab õhusõidukil, välja arvatud purilennukil lendamisel selleks ettenähtud õhuruumialas, olema töörežiimis A/3+C sisse lülitatud sekundaarradari transponder. Transpondrit kasutatakse kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetega ning vastavalt lennuliiklusteenuse osutaja antud korraldustele.
(6) Õhusõiduk, mis sooritab lende instrumentaallennureeglite järgi ja mille maksimaalne stardimass on üle 5700 kg ning mille tegelik õhkkiirus on suurem kui 250 sõlme, peab olema varustatud MODE S transpondriga.
(7) Õhusõiduk, mis sooritab lende visuaallennureeglite järgi ja mille esmane lennukõlblikkussertifikaat on välja antud pärast 2008. aasta 31. märtsi, peab olema varustatud MODE S transpondriga.