(1) Kandemääruse täitmine hõlmab:
1) kande või märke jõustamist;
2) laevakinnistuspäevikusse vajalike märkuste ja sissekannete tegemist;
3) asjaosalistele kande või märke tegemisest teatamist ja selle kohta laevakinnistuspäevikusse märke tegemist;
4) muid seadusest või käesolevast määrusest tulenevaid toiminguid.
(2) Registriasja menetleja tagab, et kandemääruse täitmises osalevad teenistujad teeksid kõik nende ülesandeks olevad toimingud õigel ajal ja nõuetekohaselt.
(1) Kande jõustab oma digitaalallkirjaga kande otsustamiseks pädev isik.
(2) Kanne on jõustunud, kui see on pärast digitaalallkirjastamist salvestatud laevakinnistusraamatu andmebaasi.
§ 176⁵. Laevakinnistusraamatu määruse suhtes asjaosaliste määramine
Laevakinnistusraamatu määrust tehes märgib menetleja infosüsteemis isikute nimed, kes on selle määruse, kande ja märke suhtes asjaosalised ning kellele neist tuleb väljastada lipudokument.
(1) Pärast kande tegemist kinnistusregistrisse edastatakse avalduse esitanud isikule, kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele puudutatud isikutele, kelle kasuks kanne on tehtud või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne puudutab, samuti teistele seadusega ettenähtud isikutele ja asutustele elektrooniliselt teade, mis sisaldab viidet elektroonilise registriosa väljatrükile. Kui kinnistusosakonnale ei ole esitatud e-posti aadressi või kui väljatrüki edastamine esitatud e-posti aadressile ebaõnnestub, edastatakse väljatrükk lihtkirjaga posti teel vaid isikule, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Kui kinnistamisavalduse on osaleja nimel esitanud notar, edastatakse notarile teade kande tegemise kohta e-notari infosüsteemi kaudu.
(1¹) Isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatega edastatud viide elektroonilise registriosa väljatrükile aegub viiendal päeval pärast selle esmakordset avamist isiku poolt.
(2) Kui kinnistu on kaasomandis, toimub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omanikule teatamine üksnes nendele kaasomanikele, kelle kaasomandi osa kanne puudutab.
(3)
(4)
(5)
(6) Pärast laevakinnistusraamatu kande tegemist edastatakse avalduse esitanud isikule, laeva omanikule ja kõigile laevakinnistusraamatust nähtuvatele puudutatud isikutele, kelle kasuks kanne on tehtud või kelle õigust kanne puudutab, samuti teistele seadusega ettenähtud isikutele ja asutustele elektrooniliselt teade, mis sisaldab viidet elektroonilise registriosa väljatrükile. Kui kinnistusosakonnale ei ole esitatud e-posti aadressi või kui väljatrüki edastamine esitatud e-posti aadressil ebaõnnestub, edastatakse väljatrükk lihtkirjaga posti teel. Kui kinnistamisavalduse on osaleja nimel esitanud notar, edastatakse notarile teade kande tegemise kohta.
(7) Laevakinnistusraamatu kande suhtes on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutele asjaosaline ka laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 4² nimetatud vastutav isik.
(8) Välismaisele hüpoteegipidajale edastatakse kandest teatamiseks lipudokumendi väljatrükk.
(9) Transpordiamet on asjaosaline registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes ning 3. jao kande suhtes, kui see puudutab riigivara kasutajat.
(1) Kandest või kandemäärusest teatatakse isikutele viivitamata arvates kande või kandemääruse tegemisest.
(2) Laevakinnistusraamatu määruse, kande ja märke tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamata, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates kande või märke tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise määruse allakirjutamisest.
Isiku postiaadressina käsitatakse tema posti- või e-posti aadressi. Kui kinnistusosakonnale ei ole avaldatud teisiti, loetakse isiku postiaadressiks tema aadress, mis on isiku aadressina kantud vastavat liiki isikute kohta peetavasse registrisse.
(1) Kandemääruse või muu määruse või menetlusdokumendi kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus kättetoimetamise kohta sätestatut.
(2) Elektroonilisel kättetoimetamisel edastatakse dokument isiku poolt kinnistusosakonnale teatavaks tehtud e-posti aadressile või tehniliste võimaluste olemasolu korral infosüsteemi vahendusel. Notarile või teisele isikule, kellega on selleks eraldi kokkulepe, loetakse menetlusdokument elektrooniliselt kättetoimetatuks selle registreerimisel e-notari või vastava isiku infosüsteemis.
(3) Menetlusdokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral võib dokumendi edastada seda digitaalselt allkirjastamata, samuti võib edastada dokumendi kinnitamata ärakirja. Originaalis paberil allkirjastatud dokumendist edastatakse skaneeritud ärakiri või tehniliste võimaluste olemasolu korral tehakse isikule kättesaadavaks infosüsteemi vahendusel kinnitatud dokument. Menetlusosalise taotlusel edastatakse talle dokument digitaalselt allkirjastatuna.
(4) Dokument loetakse lihtkirjana, faksi teel või elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui saaja saadab kinnistusosakonnale dokumendi kättesaamise kohta kinnituse oma valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt või avab dokumendile ligipääsu võimaldava veebilehe, pärast mida saab kinnistusosakond automaatse kättesaamiskinnituse.
(5) Notarile või teisele isikule, kellega on selleks eraldi kokkulepe, loetakse menetlusdokument elektrooniliselt kättetoimetatuks selle registreerimisel e-notari või vastava isiku infosüsteemis.
(6) Laevaomanikule või tema esindajale antakse laevakinnistusraamatu registriosa väljatrükk ning lipudokument kätte notaribüroos või Transpordiametis. Laevaomaniku soovil edastab notar või Transpordiamet dokumendid tähtsaadetisena kinnistamisavalduses märgitud aadressile.
(1) Laevakinnistusregistriosa avamisel tuleb väljastada:
1) merelaeva omanikule merelaevatunnistus (lisa 1) ning tema soovil ka liputunnistus (lisa 2);
2) siseveelaeva omanikule siseveelaevatunnistus (lisa 3).
(2) Mere- või siseveelaevatunnistus ning liputunnistus (edaspidi lipudokument) väljastatakse ka siis, kui laevakinnistusregistriosa andmed muutuvad ja lipudokumendi väljastajale on tagastatud senine lipudokument. Sel juhul kriipsutatakse senine lipudokument kahe punase diagonaaljoonega läbi, skaneeritakse ning säilitatakse laevatoimikus digitaalsel kujul. Uuele lipudokumendile trükitakse kõik laevakinnistusregistriosa kehtivad andmed.
(3) Kui lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatu, väljastatakse laeva omanikule pärast riigilõivu tasumist korduv lipudokument. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab laevaomanik lipudokumendi väljastajale tõendama selle hävimist või kadumist või tagastama varem väljastatud lipudokumendi, mis kriipsutatakse kahe punase diagonaaljoonega läbi, skaneeritakse ja säilitatakse laevatoimikus digitaalsel kujul. Tagastatud lipudokument hävitatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri” sätestatud korras.
(4) Lipudokument väljastatakse ühes eksemplaris, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust. Kui tegemist on kaas- või ühisomanikega, disponenti ei ole ning asjaosalised ei ole soovinud mere- või siseveelaevatunnistuse saatmist notarile või konsulaarametnikule, saadetakse tunnistus:
1) kaasomanikule, kellele kuulub suurim osa laevast;
2) ühisomanike või võrdsete kaasomanike puhul sellele, kelle perekonnanimi on tähestikulises järjestuses esimene või sama perekonnanime puhul sellele, kelle eesnimi on tähestikulises järjestuses esimene;
3) ühis- või kaasomanike kirjalikul kokkuleppel punktis 1 või 2 nimetamata ühis- või kaasomanikule;
4) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 4¹ sätestatud esindaja olemasolu korral esindajale.
(5) Laevale kasutusvalduse seadmisel väljastatakse lipudokument kasutusvaldajale, mitte omanikule.
(6) Lipudokumendi väljastamisel märgitakse infosüsteemi dokumendi number, väljastamise aeg ja saaja nimi.
(1) Lipudokumendile trükitakse ainult kehtivad andmed.
(2) Lipudokumendil märgitakse ka kehtetud laevanimed.
(3) Korduvale lipudokumendile märgitakse samad andmed, mis algsele lipudokumendile, lisaks märkus korduva lipudokumendi väljastamise põhjuse kohta.
(4) Lipudokument trükitakse võltsimisvastaste turvaelementidega paberile. Infosüsteem annab lipudokumendile unikaalse dokumendi numbri.
(5) Lipudokumendi tekst trükitakse ühepoolselt. Mitmeleheline dokument köidetakse nööriga ja köide kinnitatakse reljeefpitseriga. Dokumendi peab pitseerima viisil, mis muudab pitseri ilma nähtavate jälgedeta eemaldamise võimatuks. Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja dokumendi lehtede arvu kinnitab lipudokumendi väljastaja allkirjaga.
(1) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit enne laevakinnistusregistriosa sulgemist ja väljaantud lipudokumentide tagastamist notarile või Transpordiametile või väljaantud lipudokumentide hävimise või kadumise tõendamist.
(2) Kui lipudokumentide kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud ning isik, kellele lipudokument on väljastatud, annab kirjaliku kinnituse lipudokumendi viivitamata tagastamise kohta koos hiliseima tagastamisajaga ning kinnitusega, et ta on teadlik, et vastasel juhul võib kinnistusosakond teda trahvida, võib notar või Transpordiamet merelaeva puhul laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastada enne lipudokumentide tagastamist.
(3) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui laeva kohta on laevakinnistusraamatusse tehtud kustutamisega võrdne lipuõiguslik märge laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lõike 5 või § 57 lõike 4 kohaselt.
(4) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui pärast registriosa sulgemist selgub, et registriosa suleti ilma õigusliku aluseta.
§ 193. Registriosa sulgemine kinnistu kohapeal mittetõendamise tõttu
(1) Registriosa sulgemiseks kinnistu kohapeal mittetõendamise tõttu alustatakse menetlust juhul, kui kinnistusosakonnal või katastripidajal tekib põhjendatud kahtlus kinnistusraamatusse kantud kinnistu olemasolus tegelikkuses. Menetlust alustatakse katastripidaja taotlusel või kinnistusosakonna poolt ametiülesande korras. Menetluse alustamise otsustab kohtunik.
(2) Enne registriosa sulgemist teatab kinnistusosakond eelseisvast sulgemisest kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusraamatust nähtuvatele õigustatud isikutele ning kutsub neid kinnistusosakonna poolt määratud tähtaja jooksul kinnistu olemasolu kohapeal tõendama.
(3) Kui kinnistu tegeliku olemasolu kohta tõendeid ei laeku, otsustab kinnistamiseks pädev isik tähtaja möödumisel registriosa sulgemise.
(1) Suletud registriosale tehakse märge sulgemise kohta, milles märgitakse sulgemise alus, põhjus ja kuupäev.
(2) Kui kinnistu või hoonestusõiguse senine registriosa suletakse korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamise tõttu, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtavas sulgemismärkes, et registriosa on suletud korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamise tõttu, ja viidatakse avatud registriosade numbritele. Suletud registriosade kannete, välja arvatud esimese jao kanded, ülekandmise korral avatud registriossa märgitakse kande tegemise aeg suletud registriossa.
§ 194¹. Korteriomandite registriosade ja korteriühistu registrikaardi sulgemine
(1) Korteriomandite registriosade ja korteriühistu registrikaardi sulgemisele kohaldatakse korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-s 60 sätestatut.
(2) Kinnistusraamatu ja korteriühistute registri vahelisi dokumente ja andmeid vahetavad infosüsteemid automaatselt. Menetlejale saadetakse vastav teavitus saabunud avaldusest, muust dokumendist, menetlust takistavast puudusest ning puuduse kõrvaldamisest.
§ 195. Kinnistustoimiku sulgemine ja digiteerimine
(1) Registriosa sulgemisel suletakse ka kinnistu kohta peetav kinnistustoimik.
(2) Registriosa sulgemisel digiteeritakse registriosa kohta peetav kinnistustoimik, kui seda ei ole veel digiteeritud vastavalt käesolevale määrusele ja elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile.
(3) Suletud registriosa kohta peetavaid toimikuid peab olema võimalik kestvalt taasesitada.
(1) Laevakinnistusraamatu registriosa suletakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 59 sätestatud korras.
(2) Registriosa sulgemiseks tehakse sellele märge sulgemise kohta. Sulgemismärkes märgitakse sulgemise alus ja kuupäev ning märke teinud isiku nimi ja ametinimetus.
(3) Suletud registriosa peab olema võimalik taasesitada.
(1) Kinnistusraamatu I jao pidamiseks vajalikud maakatastriseaduse § 4 lõikes 2 ning Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 2007. a määruse nr 81 „Kinnistusraamatu täiendavate katastriandmete automaatne uuendamine” §-s 2 nimetatud andmed kannab kinnistusraamatu infosüsteem maakatastrist kinnistusraamatusse automaatselt.
(2) Kinnistusraamatu infosüsteem teeb esimesse jakku märke andmete maakatastrist ülevõtmise kohta ning näitab ülevõtmise kuupäeva.
(3) Infotehnoloogiliste vigade esinemise korral elektroonilises andmevahetuses teeb Registrite ja Infosüsteemide Keskus maakatastri andmete alusel kinnistusraamatus vajalikud parandused ning varustab need korrektsete andmete ülevõtmise kuupäevaga.
(4) Kui katastriandmete automaatne parandamine ei ole võimalik, parandab kinnistusosakond katastriandmed katastripidaja elektroonilise taotluse alusel ametiülesande korras. Katastriandmete parandamisest puudutatud isikutele ei teatata.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlus peab sisaldama puudutatud registriosa numbrit ning võib hõlmata mitut kinnistut. Kui parandamiseks esitatud katastriüksuste andmetes ei ole kinnisasja registriosa numbrit, siis parandamistaotlust ei rahuldata ja see tagastatakse katastripidajale.
(6) Kui kinnistu katastritunnuse parandamiseks esitatakse senise katastritunnuse asemel mitu katastritunnust, märgitakse need kinnistusregistri esimeses jaos eraldi ridadele, kuhu märgitakse ka üksuse pindala. Kui pindala ei ole katastriüksuste kaupa esitatud, siis parandamistaotlust ei rahuldata ja see tagastatakse katastripidajale.
(7) Katastriandmed parandab kohtunikuabi või kinnistussekretär, kes teeb andmete parandamise kohta märke registriosa esimesse jakku.
(1) Katastripidajale edastatakse:
1) andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta;
2) andmed omaniku ja hoonestaja kohta ning nendega seotud muudatused;
3) andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta;
4) andmed kinnistule seatud avalik-õiguslike kitsenduste kohta ja nendega seotud muudatused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja muud seaduse alusel katastripidajale esitatavad andmed esitatakse katastripidajale elektroonilisel teel.
§ 210. Asenduskinnistusraamatusse kande tegemine kinnistusraamatu infosüsteemi tehnilise rikke tõttu
(1) Kui kannete tegemine ei ole ajutiselt võimalik kinnistusraamatu infosüsteemi tehnilise rikke tõttu ja riket ei ole võimalik kõrvaldada 10 tööpäeva jooksul, võib kinnistusosakonna juhataja otsusel teha kandeid asenduskinnistusraamatusse.
(2) Asenduskinnistusraamatusse kannete tegemisel tuleb arvesse võtta käesolevas määruses sätestatut.
(3) Kui kannete tegemine kinnistusraamatu infosüsteemis on taas võimalik, salvestatakse asenduskinnistusraamatusse tehtud kanded viivitamata elektroonilisse kinnistusraamatusse.
(1) Elektroonilisele kinnistustoimikule minnakse üle toimikute kaupa.
(2) Elektroonilisele kinnistustoimikule ülemineku kohta tehakse elektroonilise kinnistusraamatu infosüsteemi, registriosa pealkirja ja paberkandjal kinnistustoimikule märge selle digiteerimise kohta vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu kasutusjuhendile.
(1) Kuni elektroonilisele kinnistusraamatule üleminekuni peetud paberregistriosad, sealhulgas suletud paberregistriosad, mis on kantud kinnistusraamatu infosüsteemi, ei kuulu säilitamisele ning need hävitatakse ühe aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
(2) Paberregistriosade hävitamise korraldab kinnistusosakonna juhataja „Arhiiviseaduses“ ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud korras.