Lennundusspetsialistide vanusele ja kvalifikatsioonile, nende koolitusele ja eksamineerimisele esitatavad nõuded ning lennundusspetsialistidele lennunduslubade väljaandmise ja välisriikides väljaantud lennunduslubade tunnustamise eeskiri
(1) Pädevusmärke taotleja erialane ettevalmistus peab vastama Ühinenud Lennuametite (JAA) ühtsetele lennundusnõuetele (JAR-FCL 2).
(2) Kopteri lennuõpetaja pädevused jagunevad ühtsete lennundusnõuete JAR-FCL 2 kohaselt:
1) kopteri lennuõpetaja – Flight Instructor Rating (Helicopter) – FI(H);
2) kopteri tüübipädevuse lennuõpetaja – Type Rating Instructor (Helicopter) – TRI(H);
3) kopteri instrumentaallennupädevuse õpetaja – Instrument Rating Instructor (Helicopter) – IRI(H);
4) kopterite treeningseadmete lennuõpetaja – Synthetic Flight Instructor (Helicopter) – SFI(H).
(3) Esmane pädevuse taotleja peab olema vähemalt 18-aastane ning enne koolituse algust peab ta läbima kutsesobivustesti Transpordiameti poolt volitatud psühholoogi juures.
(4) Lennuõpetajal peab olema koolitatava poolt taotletavaga samaväärne või kõrgema kategooria lennundusluba ning pädevus koolituse läbiviimiseks, samuti õigus tegutseda kopteri kaptenina.
(5) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejal peab olema vähemalt:
1) 300 lennutundi kopteritel, millest vähemalt 100 tundi on lennatud kopteri kaptenina juhul, kui taotlejal on kopteri liinipiloodi luba või kopteri ametpiloodi luba, või 200 tundi kopteri kaptenina juhul, kui taotlejal on kopteri erapiloodiluba;
2) 10 tundi instrumentaallennukoolitust, millest mitte rohkem kui 5 tundi võib olla instrumentaalaega maapealsel lennusimulaatoril;
3) 20 tundi marsruutlendu kopteri kaptenina;
4) sooritatud kontroll-lend koos kopteri lennuõpetaja pädevusega isikuga mitte varem kui kuu aega enne kursuste algust, samuti kopteri lennuõpetaja soovitus kursustel osalemiseks.
(6) Taotleja peab lõpetama Transpordiameti koolitusorganisatsiooni juures heakskiidetud programmi alusel teooria- ja koolituslendude kursuse. Koolituslendude eesmärk on anda taotlejale vajalikke oskusi kopteri erapiloodi loa koolituslendude õpetamiseks. Koolituslendude maht peab olema vähemalt 30 tundi, millest vähemalt 25 tundi lennuõpetajaga ning sellest omakorda mitte üle 5 tunni lennusimulaatoril. Koolituslendude hulka loetakse ka eksamilend.
(7) Kopteri lennuõpetaja pädevuse taotleja peab sooritama oskustesti ühtsete lennundusnõuete (JAR-FCL 2) järgi.
(8) Kõrgema kategooria lennuõpetaja pädevuse taotlemisel on Transpordiametil õigus arvestada taotleja juba olemasoleva pädevuse raames saadud eelmist õpetamise kogemust.
(1) Kopteri lennuõpetajal on lubatud:
1) sooritada koolituslende kopteri erapiloodiloa või tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel, kui pädevuse omanik on viimase 12 kuu jooksul sooritanud vähemalt 15 tundi lende vastavat tüüpi kopteril;
2) sooritada öiseid koolituslende ja koolituslende kopteri ametpiloodi loa taotlejaga juhul, kui tal on kehtiv kopteri ametpiloodi luba või kopteri liinipiloodi luba ning üldlennuaega kopteritel vähemalt 500 tundi, millest vähemalt 200 tundi lennuõpetajana;
3) sooritada koolituslende instrumentaallennu pädevusmärke taotlejaga juhul, kui tal on kopteri instrumentaallennupädevus ja vähemalt 200 tundi instrumentaallennuaega kopteritel, millest kuni 50 tundi võib olla sooritatud jäljendatud instrumentaallennutingimustes simulaatoril ning läbitud vähemalt 5 lennutundi instrumentaallennuõpetaja koolitust kopteril või simulaatoril ning sooritatud lennuoskustest vastavalt JAR-FCL 2 nõuetele;
4) sooritada tüübipädevuse koolituslende mitmemootorilise kopteri tüübipädevuse taotlejaga juhul, kui tal on vähemalt 50 lennutundi selle kopteri kaptenina ja läbitud vähemalt 5 tunni ulatuses vastavaid koolituslende sama tüüpi kopteril või lennusimulaatoril;
5) sooritada koolituslende kopteri lennuõpetaja pädevuse taotlejaga juhul, kui tal on vähemalt 500 tundi kopteri lennuõpetajana ning vastavasisuliseks tegevuseks Transpordiameti luba.
(2) Pärast pädevuse esmakordset saamist võib kopteri lennuõpetaja tegutseda kogenud lennuõpetaja juhendamisel, kuni ta on lennanud 100 lennukoolitustundi ja on ise juhendanud vähemalt 25 lennuõpilase soololendu kopteril ning saab oma juhendajalt soovituse nimetatud piirangu lõpetamiseks. Piirangu kehtimise ajal tohib pädevuse omanik sooritada koolituslende kopteri erapiloodiloa taotlejaga ja tüübipädevuse taotlejaga ühe piloodiga lendamiseks sertifitseeritud ja ühemootorilistel kopteritel, kuid ei tohi iseseisvalt lubada kopteri lennuõpilast esimesele soololennule ega esimesele soolomarsruutlennule.
(3) Kopteri lennuõpetaja pädevus kehtib 3 aastat.
Kopteri lennuõpetaja pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks peab pädevuse omanik vastama kahele kolmest allpooltoodud nõudest: 1 1) Kopteri lennuõpetaja pädevuse pikendamiseks või uuendamiseks peab pädevuse omanik vastama kahele kolmest allpooltoodud nõudest:
1) tal peab olema vähemalt 100 tundi koolituslendu pädevuse kehtivuse ajal, millest 30 tundi peab olema lennatud viimase 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivusaja lõppu, sellest omakorda 10 tundi peab olema instrumentaallennupädevuse koolitus juhul, kui on vaja uuendada tema instrumentaallennuõpetaja pädevust;
2) ta peab 12 kuu jooksul enne pädevuse kehtivusaja lõppu osalema Transpordiameti poolt tunnustatud lennuõpetajate täiendkoolitusel;
3) ta on sooritanud lennuoskuste tasemekontrolli vastavalt JAR-FCL 2 nõuetele 12 kuu jooksul enne lennuõpetaja pädevuse kehtivusaja lõppu.
(1) Ülikergõhusõiduki lennuõpetaja pädevuse taotleja peab olema läbinud ülikergõhusõiduki pilootide koolitust pakkuva koolitusorganisatsiooni koolituskursuse, mille vähemalt 50 õppetunnist koosnev teoreetiline osa peab hõlmama järgnevaid teemasid:
1) õppimine ja õpetamise protsess;
2) koolitamise metoodika;
3) koolitusprogrammi koostamine;
4) õppetunni planeerimine ja metoodilised õppevahendid;
5) õpilase tegevuse hindamine ja lennuoskustaseme testimine;
6) inimvõimed ja nendest tulenevate piirangute arvestamine lennukoolitusel;
7) lennutegevuse juhendmaterjalid;
8) eriolukordades tegutsemise õpetamise metoodika;
9) koolituse administratiivne korraldus.
(1¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab ülikergõhusõiduki lennuõpetaja pädevuse taotleja läbima vähemalt 10-tunnise lennuõpetamise praktilise koolituse, mis peab sisaldama harjutusi järgmistel teemadel:
1) lennuettevalmistus, lennutingimuste analüüs, lennujärgne tegevus;
2) juhiste töö ja toime, ruleerimine, ohuolukorrad;
3) lennuelemendid – tõus, horisontaallend, pöörangud, laskumine, varisemise ja pööriste ennetamine;
4) ilmastikutingimuste nagu tuul, temperatuur, õhurõhk, mõju;
5) mootoririkke simuleerimine, maandumiskoha valik;
6) õpilase soololennuks valmisoleku hindamine;
7) marsruutlend ja navigatsioon.
(2) Taotlejal peab olema:
1) kehtiv ülikergõhusõiduki piloodiluba ja reisijateveo õigus, mis on kehtinud vähemalt kaks aastat;
2) vähemalt 100 lennutundi üldlennuaega, neist vähemalt 70 lennutundi kaptenina ülikergõhusõidukitel.
(3)
(4) Kui taotlejal on kehtiv purilennuki lennuõpetaja pädevus, siis peab tal olema:
1) vähemalt ühe aasta jooksul kehtiv ülikergõhusõiduki piloodiluba;
2) sooritatud vähemalt 30 tundi lende ülikergõhusõiduki kaptenina;
3) läbitud vähemalt 5-tunnine lennuõpetamise praktiline koolitus.
(5) Mootorlennuõpetaja pädevusega taotlejal peab olema ülikergõhusõiduki piloodiluba ja lennatud vähemalt 15 lennutundi ülikergõhusõiduki kaptenina.
(6) Pärast ülikergõhusõiduki lennuõpetaja kursuse läbimist peab taotleja sooritama kontroll-lennu kontrollpiloodiga.
(1)
(2) Ülikergõhusõiduki lennuõpetaja pädevuse omanikul on õigus anda ülikergõhusõiduki piloodiloa ja pädevuse saamiseks nõutavat koolitust ning teha soololendaja järelevalvet.
Ülikergõhusõiduki lennuõpetaja pädevuse omanik võib oma pädevusega seotud õigusi kasutada juhul, kui ta on viimase viie aasta jooksul läbinud ülikergõhusõiduki lennuõpetaja täiendkoolituse, andnud vähemalt viis tundi lennuõpet lennuõpetajana või sooritanud § 114 lõike 6 kohase kontroll-lennu.
(1) Taotleja peab olema lõpetanud Transpordiameti poolt tunnustatud lennuõpetaja kursuse ning sooritanud eksamid järgmistes ainetes:
1) lennundusõigusaktid;
2) purilennundust ja purilennukite käitamist reguleerivad eeskirjad;
3) aerodünaamika, piloteerimistehnika ja purilennuki käitamispiirangud;
4) purilennuki konstruktsioon;
5) purilennuki mõõteriistad ja nende kasutamine pilvedes lendamisel;
6) purilennuki käitamine ja hooldamine;
7) meteoroloogia ning lennunduse ilmateenindus;
8) lennu planeerimine;
9) lennuõpetuse metoodika.
(2) Taotlejal peab olema:
1) kehtiv purilennuki piloodiluba vähemalt 2 aastat kehtinud õigusega reisijateveoks purilennukil;
2) vähemalt 100 purilennutundi, millest 70 tundi purilennuki kaptenina (eelnimetatud 100 tunnist võib kõige rohkem 30 tundi olla lennatud motopurilennukiga); juhul, kui taotlejal on mootorlennuki lennuõpetaja pädevus, siis piisab 50 tunnist, millest vähemalt 30 tundi purilennuki kaptenina.
(3) Taotleja peab olema välja koolitanud 2 purilennuõpilast vähemalt soololennu tasemeni Transpordiameti poolt selleks eraldi heakskiidetud purilennuõpetaja kontrolli all.
(4) Kontroll-lennul peab taotleja näitama kontrollpiloodile lennuõpetaja pädevusele ettenähtud ulatuses piloteerimisoskust ning purilennuki piloteerimise õpetamisoskust nii tava- kui eriolukordades.
(1) Purilennuki lennuõpetajal on õigus anda lennuõpetust purilennuki piloodiloa ning puksiirlennu, reisijateveo ja pilvedeslennu (instrumentaallennu) pädevuste taotlejatele järgmistel tingimustel:
1) instrumentaallennu õpetamiseks peab tal olema pilvedes lendamise kogemus ja sooritatud vähemalt 10 tundi instrumentaallendu, sellest vähemalt 5 tundi purilennukil; kui taotlejal on mootorlennukipiloodi instrumentaallennupädevus, siis piisab kolmest tunnist;
2) õpetuse andmiseks motopurilennukil peab õpetajal olema motopurilennuki piloodi või õpetaja pädevus ja vähemalt 10-tunnine instrumentaallennu kogemus nimetatud pädevuse saamisele järgnenud perioodil;
3) õpetuses kasutatavas õhkutõusmise mooduse osas peab pädevuse omanikul olema vähemalt 20 õhkutõusmise kogemus.
(2) Purilennuki lennuõpetajal on õigus tegutseda piloodina või purilennuki kaptenina reisijateveol ning tasulistel lendudel.
(3) Purilennuki lennuõpetaja pädevus kehtib kolm aastat kehtiva puri- või motopurilennuki piloodiloa korral.
§ 119. Purilennuki lennuõpetaja pädevuse pikendamine ja uuendamine
Purilennuki lennuõpetaja pädevus pikendatakse või uuendatakse, kui taotleja on sooritanud purilennuki lennuõpetajana vähemalt 2 lennutundi pikendamisele või uuendamisele eelnenud 12 kuu jooksul ja sooritanud § 105 lõikes 4 märgitud kontroll-lennu.
§ 119¹. Kontrollpiloodi tunnistus ja selle taotlemine
(1) Kontrollpiloodina tegutsemiseks peab isikul olema ülesande täitmiseks vastava õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistus.
(2) Kontrollpiloodi tunnistuse annab välja Transpordiamet. Lennuki, kopteri, õhulaeva ja vertikaalstardiga õhusõiduki kontrollpiloodi tunnistus antakse välja kehtivusajaga kolm aastat. Purilennuki, õhupalli ja ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistus antakse välja kehtivusajaga viis aastat.
(3) Lõikes 2 sätestatud kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja määramisel ja kehtivusaja pikendamisel lähtutakse komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punkti ARA.FCL.215 alapunktidest a ja b.
(4) Õhusõiduki, välja arvatud ülikergõhusõiduki, kontrollpiloodi tunnistuse taotleja peab esitama Transpordiametile taotluse, millele tuleb lisada:
1) tõendusdokumendid taotleja kogemuse ja pädevuse vastavuse kohta komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa K alajao, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad purilennukilendude ja purilennuki lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 326, 20.12.2018, lk 64–75), III lisa FE-alajao, komisjoni määruse (EL) 2018/395, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad õhupallilendude ja õhupalli lennumeeskonna liikmete lubade suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139 (ELT L 71, 14.03.2018, lk 10–35), III lisa FE-alajao kohasele kontrollpiloodile esitatavatele nõuetele või mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodi puhul tõendusdokumendid taotleja kogemuse ja pädevuse vastavuse kohta mitte-EASA õhusõidukiga samaväärse EASA õhusõiduki kontrollpiloodile sätestatud nõuetele;
2) tunnistus või tõend Transpordiameti heakskiidetud kontrollpiloodi koolituse läbimise kohta;
3) kontrollpiloodi hindamise leht.
(1) ranspordiamet võib vanemkontrollpiloodi ülesande täitmiseks volitada kehtivat kontrollpiloodi tunnistust omavat isikut, kellel on teadmised, taust ja kogemused järgnevas:
1) kontrollpiloodi kogemus vähemalt kolm aastat, mille jooksul on isik korraldanud vähemalt kümme kontroll-lendu komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa, viis kontroll-lendu komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1976 III lisa, viis kontroll-lendu komisjoni määruse (EL) 2018/395 III lisa kohase õhusõiduki kontrollpiloodina või sama arvu lende mitte-EASA õhusõiduki kontrollpiloodina EASA õhusõidukiga samaväärsel mitte-EASA õhusõidukil;
2) laitmatu maine lennunduses;
3) osalemine Transpordiameti vanemkontrollpilootide seminaril.
(2) Vanemkontrollpiloodi volitust tõendab sellekohane Transpordiameti märge isiku kontrollpiloodi tunnistusel. Vanemkontrollpiloodi volitus kehtib sama kaua, kui kehtib isikule välja antud kontrollpiloodi tunnistus.
(3) Vanemkontrollpiloodi volituse saamiseks esitatakse Transpordiametile taotlus, milles isik tõendab enda vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele.
(1) Kontrollpiloodil, välja arvatud ülikergõhusõiduki kontrollpiloodil, on õigus sooritada oma kontrollpiloodi tunnistusele märgitud õigustele vastavat kontroll-lendu piloodiloa taotlejale ja piloodile pädevuse või tunnistuse andmiseks, selle kehtivusaja pikendamiseks või kehtivuse taastamiseks.
(2) Kontrollpiloot võib sooritatud kontroll-lennu järel teha taotleja piloodiloale klassi- ja tüübipädevuste ning instrumentaallennupädevuse kehtivusaja pikendamist tõendavad kanded.
§ 119⁴. Kontrollpiloodi tunnistuse ja vanemkontrollpiloodi volituse kehtivusaja pikendamine ja kehtivuse taastamine
(1) Kontrollpiloodi, välja arvatud ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi, tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks või kehtivuse taastamiseks esitatakse Transpordiametile taotlus, millele lisatakse tunnistus või tõend Transpordiameti heakskiidetud kontrollpiloodi täienduskursuse läbimise kohta, loetelu viimase viie aasta jooksul korraldatud kontroll-lendudest ja nende tulemustest ning kontrollpiloodi hindamise leht.
(2) Vanemkontrollpiloodi volituse kehtivusaja pikendamiseks peab vanemkontrollpiloodil olema kehtiv kontrollpiloodi tunnistus ning ta peab vanemkontrollpiloodi volituse kehtimise ajal olema hinnanud vähemalt ühe kontrollpiloodi tegevust.
Ülikergõhusõiduki kontrollpiloodil on õigus sooritada oma lennundusloale märgitud lennundusloaga antud õigustele vastavat kontroll-lendu piloodiloa taotlejale ja lennuõpetajale pädevuse andmiseks või pädevuse kehtivuse jätkamiseks..
Ülikergõhusõiduki kontrollpiloodi tunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab kontrollpiloot olema tunnistuse kehtivusaja jooksul läbinud kontrollpiloodi täiendkoolituse.
(1) Koolitusorganisatsioon, kes pakub ainult erapiloodi, ülikergõhusõidukite, purilennuki või motopurilennuki pilootide koolitust, peab ennast Transpordiametis vaid registreerima. Koolitus loetakse registreerituks seni, kuni koolitusorganisatsioon pole informeerinud Transpordiametit koolituse lõpetamisest või seni, kuni Transpordiamet teeb kindlaks, et koolitust ei viida läbi ohutult või see ei vasta lennuohutusnõuetele. Mõlemal viimatimainitud juhul tühistatakse registreeritud koolitusõigus. Transpordiametile tuleb teatada kõikidest muudatustest koolituse registreerimistaotlusel esitatud andmetes.
(2) Ülikergõhusõidukite pilootide koolitust pakkuv koolitusorganisatsioon võib lõikes 1 sätestatud registreerimise asemel esitada deklaratsiooni Transpordiametile. Deklaratsiooni esitanud koolitusorganisatsiooni suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 VIII lisas sätestatud koolitusorganisatsioonide asjakohaseid nõudeid ning käesoleva määruse 10¹. või 23. peatükis sätestatut.
(3)
(1) Koolitusorganisatsioonis peab olema kogu koolitusprotsessi eest vastutav isik – koolitusjuht, lennukoolituse eest vastutav isik – vanem-lennuõpetaja, ja koolitusprotsessis kasutatavate õhusõidukite ja muu inventari hoolduse ning lennukõlblikkuse eest vastutav isik – hooldustööde juhataja. See nõue ei välista ühe ja sama isiku töötamist mitmel ametikohal, kui sellega ei kaasne koolitustaseme langust.
(2) Koolitusorganisatsioon peab pidama päevikut teoreetiliste õppeainete kohta. Päevikus peavad olema andmed õppetundide läbiviimise päeva, aja, õppeaine teema, õpetaja ja tunnist osavõtnud õpilaste kohta. Päevikut tuleb säilitada vähemalt kolm aastat pärast koolituse lõpetamist.
(3) Koolituse lõppedes väljastab koolitusorganisatsioon õpilasele tõendi (lõputunnistuse), kuhu on märgitud õppetundide arv, saadud hinded ainete kaupa ja keskmine hinne. Iga õppeaine kohta tuleb märkida sooritatud eksamite kuupäevad. Lisaks sellele märgitakse õppe- ja soololendude ning lennutundide arv.
§ 135. Koolitusprotsessis kasutatavad lennuväljad (kopteriväljakud)
(1) Lennukoolitus peab toimuma Transpordiameti poolt sertifitseeritud lennuväljal (kopteriväljakul), kui koolituse eesmärgi saavutamine ei nõua mõne muu koha kasutamist (näiteks marsruutlennud või vesilennukiga sooritatav väljaõpe). Lennuväljal või kopteriväljakul peavad olema sobivad ruumid lennutegevuseks vajalike vahendite hoidmiseks ja lennukoolitusega kaasneva tegevuse läbiviimiseks.
(2) Lennukoolituse käigus tuleb silmas pidada, et lennuväljal (kopteriväljakul) peab olema piisaval tasemel organiseeritud tuletõrje-, pääste- ja kiirabiteenistus.
(3) Lisaks eeltoodule peab vesilennukoolituse korral päästetööde läbiviimiseks olema kohal sobiv veesõiduk.
§ 136. Teoreetiliste õppeainete õpetamiseks vajalikud ruumid ja õppevahendid
(1) Koolitusorganisatsioonil peavad olema õppeprotsessi läbiviimiseks vajalikud klassid. Teoreetiliste ainete õpetamiseks peab olema vähemalt üks klass, mis oleks varustatud vajalike õppevahenditega.
(2) Koolitusorganisatsioon peab kooskõlastama Transpordiametiga igal erijuhul, milliseid ruume, õppe-, vaatlus- ja harjutusvahendeid kasutatakse õppeprotsessis. Õppevahendite kvaliteet ja kogus peavad olema vastavuses seatud koolituseesmärgiga.
(3) Lõikes 1 nimetatud klassis peavad kogu koolitusprotsessi jooksul õpilaste käsutuses olema lennundusseadus, lennureeglid, lennunduseeskirjad ja -teated.
(4) Koolituse alguses antakse igale õpilasele kirjalik õppeprogramm.
§ 138. Teooriatundmise nõuded kutselise piloodi lubade ja instrumentaallennupädevuse taotlemiseks ning teooriaeksami läbiviimise kord
(1) Kutselise piloodiloa või instrumentaallennupädevuse taotleja peab näitama sellist teadmiste taset, mis vastab nende lubade ja pädevustega kaasnevatele õigustele.
(2) Lennuki liinipiloodiloa (ATPL(A)) taotleja peab näitama omandatavatele õigustele küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aerodünaamika alused, side. Ainete eksamitöödeks jagunemise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Transpordiametiga.
(3) Lennuki ametpiloodiloa (CPL(A)) taotleja peab näitama loaga kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aeronavigatsiooni alused, side. Ainete eksamitöödeks jagamise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Transpordiametiga.
(4) Lennuki instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotleja peab näitama kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusõigus, üldteadmised lennukitest, lennu planeerimine ja õhusõiduki tehnilised võimalused, inimfaktor ja sellest tulenevad piirangud, meteoroloogia, navigatsioon, käitamisprotseduurid, aeronavigatsiooni alused, side. Ainete eksamitöödeks jagamise ja küsimustele vastamiseks lubatud aja suhtes lepitakse kokku Transpordiametiga.
(5) Erapiloodi (PPL(A)) taotleja peab näitama loaga kaasnevate õiguste jaoks küllaldast teadmiste taset järgmistes ainetes: lennundusseadus ja lennujuhtimisprotseduurid; õhusõiduki üldehitus; lennu planeerimine ja teostamine; inimvõimed ja sellest tulenevad piirangud; meteoroloogia; navigatsioon; käitamisprotseduurid; lennu põhimõtted; raadioside.
(6) Eksamid peavad olema sooritatud 12 kuu jooksul.
(7) Eksamitel kasutatakse JAA eksamiküsimuste keskpangas (Central Question Bank) hoitavaid küsimusi, mille hulgast Transpordiamet võib oma äranägemise järgi valida.
(1) Loa või instrumentaallennupädevuse eksam koosneb eraldi eksamitest kõigis loetletud ainetes. Transpordiamet võib lubada liinipiloodiloa taotlejal, kes soovib sooritada eksamit kõikides ainetes, jaotada nõutud eksamitööd kahte osasse. Need kaks osa loetakse üheks eksamiks. Sellisel juhul määrab Transpordiamet kindlaks, millised ained kumbagi osasse jäävad ning kui suur vahe võib kahe osa sooritamise vahel olla.
(2) Eksamid sooritatakse Transpordiametile eesti või inglise keeles. Transpordiamet peab taotlejat informeerima, mis keeles eksam läbi viiakse.
(3) Kui eksami vastus nõuab arvutusi või graafilist kujutamist, siis määrab vormistamise korra kindlaks Transpordiamet. Lennundusraadioside eksam võidakse läbi viia teistest eksamitest eraldi, nii nagu otsustab Transpordiamet. Taotleja, kes on eelnevalt sooritanud kas VFR või IFR lennundusraadiosideeksamid, ei pea neid uuesti sooritama.
(4) Suulisi eksameid ei tohi läbi viia arvutil põhinevate või kirjalike eksamite asemel.
(5) Transpordiamet võimaldab taotlejal küsimustele vastamiseks kasutada vajalikke tabeleid, kaarte ja andmekogumikke. Transpordiamet peab eksaminandile võimaldama ka neljafunktsioonilise mäluga kalkulaatori. Taotleja ei tohi kasutada teisi arvutusvahendeid või mäluga vahendeid.
(6) Enne eksami algust tuvastatakse taotleja isik.
(7) Eksamitööde sisu peab jääma konfidentsiaalseks.
(8) Lennundusloa taotleja kohustused:
1) taotleja peab sooritama kõik vajalikud eksamid ühes ja samas riigis;
2) taotleja esitab Transpordiametile vastuvõetava kirjaliku tõendi selle kohta, et on valmistunud nõuetega kooskõlas läbiviidavaks eksamiks;
3) juhul, kui Transpordiamet leiab eksami käigus, et taotleja ei täida ettenähtud eksamiprotseduure, siis peetakse seda eksami ebaõnnestumiseks kas selles konkreetses aine osas või siis kogu eksamis.
(1) Eksamitöö loetakse sooritatuks, kui taotleja on saanud eksamitöö võimalikust punktide arvust vähemalt 75%. Negatiivsete vastuste kohta arvestust ei peeta.
(2) Eksam loetakse osaliselt sooritatuks juhul, kui taotleja on edukalt sooritanud vähemalt 50% kogu eksami eksamitöödest. Juhul, kui esmakordne eksam tehakse kahes osa, siis otsustatakse kahe kokkuliidetud tulemuse põhjal, kas eksam on osaliselt sooritatud või mitte.
(3) Osaliselt sooritatud eksami tulemusega taotlejal tuleb teha kõik seni tegemata eksamitööd. Korduseksamit pole lubatud jagada kahte ossa. Taotlejal, kellel on kolm korda järjest eksami sooritamine ebaõnnestunud, tuleb eksamit uuesti alustada nii, nagu see oleks esmakordne katse. Enne korduseksamit tuleb taotlejal läbi teha Transpordiameti poolt määratud täiendav koolitus.
(4) Vastavalt kõikidele JAR-is sätestatud tingimustele loetakse taotleja poolt tehtud piloodiloa või pädevuse teooriaeksam edukalt sooritatuks siis, kui ametpiloodiloa (CPL(A)) ja instrumentaallennupädevuse (IR(A)) taotlejad on 12 kuu jooksul ning liinipiloodiloa (ATPL(A)) taotleja 18 kuu jooksul saanud positiivse tulemuse kõikides nõutud ainetes, kusjuures aega hakatakse arvestama selle kalendrikuu lõpust, mil taotleja tegi esimese eksami.
(5) Taotlejalt, kellel pole eelnevas lõikes kehtestatud aja jooksul õnnestunud edukalt sooritada kõiki ettenähtud eksameid või JAR-FCL alusel lubatud väiksemat arvu eksamitöid, nõutakse korduseksami tegemist nii, nagu see oleks esmakordne eksam.
(1) Erapiloodiloa PPL eksamite kehtivus on 24 kuud.
(2) Ametpiloodiloa (CPL(A)) ja instrumentaallennupädevuse (IR(A)) saamiseks sooritatud teooriaeksam on kehtiv 36 kuud, alates kuupäevast, kui taotleja sai eksamil esimese positiivse tulemuse või osaliselt sooritatud tulemuse.
(3) Liinipiloodiloa (ATPL(A)) sooritatud teooriaeksam kehtib 7 aastat alates instrumentaallennupädevuse (IR(A)) viimasest kehtivuskuupäevast, mis on kantud ametpiloodiloale (CPL(A)).
(4) Pardainseneri (F/E) sooritatud liinipiloodiloa (ATPL(A)) teooriaeksam kehtib 7 aastat alates loale kantud tüübipädevuse viimasest kehtivuskuupäevast.
(1) Transpordiameti poolt määratud isikul on õigus kontrollida ja teostada järelevalvet koolitusprotsessi käigus.
(2) Koolitusorganisatsioon peab iga õppetsükli alguses esitama Transpordiametile õpilaste nimekirja koos passiandmete ja aadressidega.
(3) Koolitusorganisatsioon peab iga aasta jaanuariks esitama Transpordiametile andmed aasta jooksul koolituse saanud õpilaste kohta. Lisaks võib Transpordiamet nõuda vahepealseid andmeid koolitatavate kohta.
(4) Koolitust puudutavaid õppeprogramme, dokumentatsiooni, kirjalike katsete küsimusi ja vastuseid tuleb säilitada kolm aastat hetkest, mil õpilane lõpetas kursuse. Vajadusel tuleb see materjal esitada Transpordiametile.
(5) Lennul, mida teostatakse vastavalt koolitusprogrammile, ei tohi samal ajal olla mingit muud ärilist eesmärki.