Sideettevõtja peab looma lõppkasutajale võimaluse alustada sideteenuse kasutamist 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest, kui lõppkasutaja on täitnud endale liitumislepinguga võetud kohustused.
§ 95¹. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
(1) Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab sideteenuse lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte teenuse kohta, mida sideettevõtja pakub. Teave esitatakse selgel ja arusaadaval viisil püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus, juhtides tarbija tähelepanu sellele, et dokument on kättesaadav ning dokumenteerimise eesmärgil on oluline see alla laadida.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist teavet:
1) võlaõigusseaduse §-s 14¹, 48 või 54 sätestatud teave olenevalt lepingu sõlmimise viisist;
2) sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase;
3) kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see märkida;
4) hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
5) lepingu kestus, sealhulgas soodustingimuste olemasolu korral kasutamiseks vajalik miinimumperiood ja lepingu pikendamise tingimused;
6) teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, periood ning kompensatsiooni- ja tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral, ning teave vastava menetluse kohta;
7) teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel tagasimakse allesjäänud krediidi ulatuses;
8) lepingu lõpetamise tingimused, ja kui see on asjakohane, siis lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud, sealhulgas terminalseadmega seotud kulud;
9) tasumise erisused ja kahju hüvitamise võimalused juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele või kui sideettevõtja ei reageeri küberintsidendile piisavalt;
10) meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ning küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 87².
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt hilistuse, värina ja paketikao;
2) isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt esialgse ühenduse loomise aja, rikete esinemise tõenäosuse ja kõne edastamise viivituse, kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või tal on sellel eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga;
3) kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele;
4) hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna;
5) eelnevalt kindlaks määratud andmesidemahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisse arveldusperioodi, kui see on lepingus ette nähtud;
6) teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud teenuse mahtu;
7) numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;
8) teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;
9) sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja tarbijale pakutava tugiteenuse ning nende teenuste tellimise viisi;
10) võimaluse saada ajakohast teavet kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta;
11) teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused;
12) isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse osutamise ajal;
13) erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse saada ajakohast teavet;
14) riigisiseste ja piiriüleste vaidluste lahendamise viisid;
15) nõusoleku küsimise korra, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) vastava võimaluse sõnaselge välistuse, kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu hädaabiühenduse loomist hädaabinumbriga 112 või juurdepääsu helistaja asukohateabele;
2) lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, 111¹, 112 ja 113, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku saamise tingimused ning selle andmisest keeldumise tingimused;
3) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise korral.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse osutaja lepingueelse teabena:
1) hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõude rikkumise korral;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18), artikli 4 lõike 1 kohase teabe.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
2) sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
3) hinnapakett, teenuste tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
4) lepingu kestus ja lõpetamise tingimused, sealhulgas lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud ja lepingu pikendamise tingimused, kui see on asjakohane;
5) erivajadusega inimestele mõeldud teenuse tingimused;
6) internetiühenduse teenuse osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d ja e nimetatud teabe kokkuvõtte.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, kui nad ei ole sellest loobunud.
§ 96. Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused
(1) Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 95¹ nimetatud tingimustele määrata:
1) sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel;
2) sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.
(2) Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikkusele kättesaadavaks võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 95¹ lõike 2 punktides 2–6, lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ning lõike 7 punktis 2 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks selge ja arusaadava dokumendina ja masinloetaval viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.
(4) Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta.
(5) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta.
(6) Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse leping, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse leping, ei tohi kesta kauem kui kaks aastat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma terminalseadet.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.
(1) Kui teenusepaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu teenusepaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, § 95¹ lõike 7 ning §-de 96, 99 ja 100 sätteid.
(2) Teenusepakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel.
(3) Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tema sideteenuse lepingu kestus, kui tarbija ei ole lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud.
(1) Sideteenuse lõppkasutaja peab teavitama sidevõrgu rikkest sideettevõtja rikketeenistust. Sideettevõtja peab korraldama sideteenuse lõppkasutajatelt rikketeadete vastuvõtmise ja registreerimise, teavitama sideteenuse lõppkasutajaid teadete vastuvõtmise korrast ja ajast ning teatama pärast rikke kohta teate saamist rikke kõrvaldamise aja.
(2) Sideettevõtja kõrvaldab sidevõrgu ja sideteenuse lõppkasutaja liini rikke mõistliku aja jooksul pärast rikkest teadasaamist.
(3) Sideteenuse lõppkasutaja peab sidevõrgu rikke korral võimaldama sideettevõtja esindajale juurdepääsu sidevõrgu osaks olevatele seadmetele, terminalseadmele ja teistele selle terminalseadme kaudu sidevõrguga ühendatud terminalseadmetele nende kontrollimiseks ja rikete asukoha selgitamiseks.
(4) Sideteenuse lõppkasutajale kuuluva liini, terminalseadme ja teiste selle kaudu üldkasutatava sidevõrguga ühendatud terminalseadmete rikete kõrvaldamise kulud kannab sideteenuse lõppkasutaja, välja arvatud juhul, kui rikke tekkimises on süüdi sideettevõtja.
(1) Sideettevõtja võib lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui:
1) lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti,
2) lõppkasutaja on sidevõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme,
3) lõppkasutaja häirib terminalseadme kasutamisega sidevõrgu tööd või teisi sideteenuse kasutajaid,
4) sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
5) lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi või
6) piirang tuleneb seadusest.
(2) Sideettevõtja võib sideteenuse osutamist piirata üksnes siis, kui ta on lõppkasutajale sellest sobival viisil ette teatanud, märkides ühtlasi piiramise aja ning põhjused. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ettenähtud tööde tegemisest peab sideettevõtja teatama vähemalt viis tööpäeva ette.
(3)
(4) Sideettevõtja ei tohi sideteenuse osutamist piirata, kui lõppkasutaja kõrvaldab enne sideteenuse osutamise piiramist piiramise aluseks olnud asjaolu ning sideettevõtja on sellest teadlik.
(5) Sideteenuse osutamise piiramisel tuleb säilitada tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112.
(6) Sideettevõtja ei või piirata sideteenuse osutamist, kui lõppkasutaja vaidlustab osutatud sideteenuse tasu suuruse kirjalikult enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub osutatud sideteenuste eest õigeaegselt osas, milles ta tasu ei vaidlusta. Kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult, on sideettevõtjal õigus nõuda lõppkasutajalt viivist määraga 0,15 protsenti päevas ajavahemiku eest, arvates vaidlustatud summa maksetähtpäevast kuni selle tegeliku tasumiseni.
(7) Sideettevõtja peab taastama sideteenuse osutamise lõppkasutajale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates sideteenuse osutamise piiramise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest.
(8) Lõppkasutajal on õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist tema poolt soovitud mahus. Sideettevõtja on kohustatud rakendama lõppkasutaja poolt soovitud piirangu ühe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates. Kui sideteenuse piiramise teenus on tasuline, on sideettevõtja enne piirangu rakendamist kohustatud lõppkasutajat sellest informeerima, jättes talle võimaluse vähemalt ühe tööpäeva jooksul nimetatud teenusest loobuda.
(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda, et sideettevõtja piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu. Nimetatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda, et sideettevõtja lõpetaks käesoleva seaduse § 62 alusel sõlmitud sidumislepingu.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja piiraks lõppkasutajale sideteenuse osutamist või sidevõrgule juurdepääsu, kui teenuse osutamine või juurdepääs kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu väljaselgitamist või tõrjumist.
§ 99. Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine ja pikendamine
(1) Sideettevõtja võib ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib sideettevõtja muuta sideteenuse lepingut vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele.
(2¹) Sideettevõtja ei või muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest.
(3) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse „Lepingu muutmine” ning teates märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimusi muudetakse lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ega mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist, võib sideettevõtja lepingu ülesütlemisel nõuda lõppkasutajalt lisakulude hüvitamist.
(3¹) Kõnekaardi lõppkasutajat teavitab sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmiseks lühisõnumiga kõnekaardi numbril ja teatega sideettevõtja veebilehel. Lühisõnumile lisatakse otseviide sideettevõtja veebilehel asuvale täpsemale muudatuse sisule.
(4)
(5) Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgelt ja õigeaegselt ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja võimalusest leping lisakuludeta üles öelda.
(6) Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
(1) Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu hilisem tähtpäev.
(2) Sideettevõtjal on õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on piiratud käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates.
(3) Tarbijal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui sideteenuse tegelik jõudlus erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust.
(4) Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Kui lõppkasutaja otsustab jätta endale terminalseadme, mis oli lepinguga seotud selle sõlmimisel, ei tohi hüvitise suurus ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei piira sideettevõtja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus.
(6) Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes.
§ 100². Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus
(1) Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlust korraldatakse sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi kaudu.
(2) Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Sideteenuse andmekogu võimaldab seirata andmesideteenuste levikut ajas.
(2¹) Sideteenuse andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=111032022011 määrusega.
(3) Sideteenuse andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
(4) Sideteenuse andmekogu koosseisu kuuluvad:
1) aadressiobjektide andmebaas koos nendel pakutavate võimalike andmeedastuskiirustega;
2) sideettevõtja osutatava andmesideteenuse geograafilise leviku ja tehniliste parameetrite andmebaas;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtavate sideteenuste kvaliteedi mõõtmiste tulemuste andmebaas;
4) turutõrke ulatuse analüüsi andmebaas;
5) autenditud kasutajate andmebaas;
5¹) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja kvaliteedi andmebaas;
6) Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaart.
(5) Sideettevõtja esitab sideteenuse andmekogu põhimääruses määratud perioodilisusega sideteenuse andmekogusse andmeid sideteenuse hindade ja kvaliteedi ning andmesideteenuse geograafilise leviku, võimaluste ja võimekuse parameetrite kohta.
(6) Sideteenuse andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus.
(7) Sideteenuse andmekogusse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud:
1) internetiühenduse maksimum üles- ja allalaadimiskiiruste näitajate koondandmed;
2) koondandmed internetiühenduseta aadressiobjektide kohta;
3) statistiliste aruannete koondandmed turutõrke suuruse kohta;
4) andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemuste kohta;
5) andmed sideteenuse hindade ja kvaliteedi kohta.
(1) Kriitilise tähtsusega side on elektroonilise side teenus Vabariigi Valitsuse määratud asutustele ja isikutele sõnumite katkematuks ja töökindlaks edastamiseks.
(2) Nende asutuste ja isikute loetelu, kellele kriitilise tähtsusega sidet osutatakse, ning turvaklassi kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(3)
(4) Kriitilise tähtsusega side nõuded ja kriitilise tähtsusega side tagamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Mereraadioside on elektroonilise side teenus, mida osutatakse mereraadiosidevõrgu kaudu ja mille eesmärk on side tagamine ohutuks laevaliikluseks Eesti Vabariigi vastutusalas vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel ning merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) nõuetele.
(2)
(1) Operatiivraadiosidevõrgu teenus ESTER (edaspidi ESTER-i teenus) on elektroonilise side teenus, mis võimaldab teha ja võtta vastu Eesti Vabariigi territooriumil kindlaks määramata asukohas ja ajal kasutajate terminalide vahelisi võrgusiseseid rühmakõnesid ja individuaalkõnesid ning saata ja võtta vastu sõnumeid.
(2)
§ 100⁶. Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne
(1) Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne on tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside teenuse toimimine vastavalt käesoleva seaduse §-des 100³–100⁵ sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud kohustustele.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(1) Sideettevõtja peab tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmetele.
(2) Konkreetse ohu korral sideteenusele või sidevõrgu turvalisusele peab sideettevõtja viivitamata teavitama klienti sellisest ohust mõistlikul viisil ning kui oht pole sideettevõtja poolsete meetmetega kõrvaldatav, siis ka võimalikest abivahenditest ja nendega kaasnevatest kuludest.
(1) Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses kõiki talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kliendi ja teiste isikute kohta, kes ei ole sõlminud lepingut sideteenuse osutamiseks, ent kes kasutavad sideteenust kliendi nõusolekul, eelkõige:
1) andmeid sideteenuse kasutamise üksikasjade kohta;
2) sidevõrgu kaudu edastatava sõnumi sisu ja vormi kohta;
3) andmeid sõnumi edastamise aja ja viisi kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada üksnes kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandale isikule, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 112, 113, 114¹ ja 114² sätestatud juhul. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemine sideettevõtja poolt on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teavitab klienti selgelt ja arusaadavalt andmete töötlemise eesmärkidest ning annab kliendile võimaluse keelduda andmete töötlemisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sideettevõtja kohustus ei piira sideettevõtja õigust koguda ja töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, mille töötlemine on vajalik äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks. Samuti ei piira käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kitsendus sideettevõtja õigust säilitada või töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, kui selle eesmärgiks on üksnes teenuse osutamine sidevõrgu kaudu või kui see on vajalik kliendi poolt otseselt taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses.
(1) Isikuandmetega seotud rikkumine on turvanõude rikkumine, mis toob sideteenuse osutamisega kaasa edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või neile juurdepääsu.
(2) Isikuandmetega seotud rikkumise korral on sideettevõtja kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave peab sisaldama lisaks lõikes 5 sätestatud andmetele ka isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi ja kavandatud või rakendatud meetmeid.
(4) Kui isikuandmetega seotud rikkumine võib kahjustada kliendi ja kasutaja, kelle andmed on kliendi poolt sideettevõtjale esitatud, isikuandmeid ja eraelu puutumatust, on sideettevõtja kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama klienti.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teave peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldus;
2) kontaktandmed, kust on võimalik saada täiendavat teavet;
3) soovitusi isikuandmetega seotud rikkumise võimalike kahjulike mõjude leevendamiseks.
(6) Sideettevõtja ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikut isikuandmetega seotud rikkumisest, kui ta on Andmekaitse Inspektsioonile tõendanud, et rikkumise ilmnemisel rakendati kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid. Nimetatud kaitsemeetmete rakendamine peab tagama vastavate andmete loetamatuks muutmise kõigile isikutele, kellel puudub andmetele juurdepääsu õigus.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul võib Andmekaitse Inspektsioon rikkumise kahjulikku mõju arvestades siiski nõuda kliendi teavitamist.
(8) Sideettevõtja on kohustatud pidama isikuandmetega seotud rikkumiste arvestust, mis peab sisaldama vähemalt:
1) rikkumise kirjeldust;
2) rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kirjeldust;
3) ülevaadet rikkumise kõrvaldamiseks rakendatud tehnoloogilistest kaitsemeetmetest.
Kui sideettevõtja soovib kliendi nõusolekul töödelda käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid turunduslikul eesmärgil, on ta kohustatud enne kliendilt nõusoleku võtmist informeerima teda, millist liiki andmeid on tal vaja selleks kasutada ja kui kaua ta kavatseb neid kasutada. Sideettevõtja on õigustatud kasutama tal turunduslikul eesmärgil kasutada lubatud andmeid üksnes seni, kuni see on vastava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sideettevõtja peab kliendi soovil andma talle teavet andmete kasutamise kohta.
§ 103¹. Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks
(1) Füüsilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele.
(2) Juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud juhul, kui:
1) kontaktandmete kasutamisel antakse iga kord selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
2) isikul võimaldatakse oma õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.
(3) Kui isik saab seoses toote müügi või teenuse osutamisega füüsilisest või juriidilisest isikust ostja elektroonilised kontaktandmed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust olenemata kasutada neid kontaktandmeid ostjale oma samasuguste toodete või teenuste otseturustuseks juhul, kui:
1) ostjale antakse tema elektrooniliste kontaktandmete esmase kogumise ajal selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
2) ostjale antakse iga kord, kui tema elektroonilisi kontaktandmeid kasutatakse otseturustuseks, selge ja arusaadav võimalus tasuta ning lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
3) ostjal võimaldatakse oma õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.
(4) Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on keelatud juhul, kui:
1) isik, kelle nimel teave edastatakse, ei ole tuvastatav;
2) edastatud teave ei sisalda juhendit või teavet, mis võimaldab sideteenuse kasutajal, kliendil või ostjal oma õigust keeldumisele realiseerida;
3) edastatud teave ei vasta infoühiskonna teenuse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
4) edastatud teave ergutab isikuid külastama veebilehti, milles esitatud teave ei vasta käesoleva lõike punktis 3 viidatud nõuetele;
5) sideteenuse kasutaja, klient või ostja on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete kasutamise otseturustuseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tõendamise kohustus on isikul, kelle nimel otseturustust tehakse.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata reaalajas toimuvale mitmepoolsele häälkõnele.
§ 104. Andmete töötlemine kliendile arve esitamiseks
Sideettevõtja võib kliendi nõusolekuta töödelda ja säilitada käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid, kui see on vajalik kliendile arve esitamiseks, sealhulgas sidumistasude kindlaksmääramiseks ja arvestamiseks.
§ 105. Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmete töötlemine
(1) Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid, mille töötlemine ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 104, 105¹ ja 111¹, võib sideettevõtja töödelda ainult siis, kui need andmed on enne töötlemist muudetud anonüümseks.
(2) Sideettevõtja võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid kliendi nõusolekul ka muude teenuste osutamiseks, mida osutatakse sideteenust kasutades, andmeid anonüümseks muutmata, töötlemiseks vajalikus ulatuses ja vajaliku tähtaja jooksul.
(3) Sideettevõtja on kohustatud enne kliendilt nõusoleku saamist teavitama klienti, milliseid andmeid ta soovib teenuse osutamiseks kasutada, milline on nende andmete kasutamise eesmärk ja tähtaeg ning kas töödeldavaid andmeid edastatakse teenuse osutamise eesmärgil ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.
(4) Isegi kui klient on andnud nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemiseks, peab kliendile jääma võimalus tasuta ja lihtsal viisil ajutiselt keelata andmete töötlemine tema näidatud ühenduse loomise või informatsiooni edastatuse osas.
(5)
§ 106. Andmete töötlemiseks volitatud isikud ja andmete kustutamine
(1) Käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 ja §-des 103–105 sätestatud andmeid võivad töödelda ainult sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik, kes tegelevad arvelduse korraldamisega või § 102 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemise, klientide küsimustele vastamise, pettuste avastamise, sideteenuse turustamise, sideteenuste edasimüügi või muude teenuste osutamisega, mida osutatakse sideteenust kasutades. Andmete töötlemine on lubatud üksnes nimetatud toimingute tegemiseks vajalikus ulatuses.
(2) Sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik on kohustatud kustutama või anonüümseks muutma käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 sätestatud andmed, samuti käesoleva seaduse §-des 103 ja 105 sätestatud andmed ühe kalendrikuu jooksul pärast seda, kui andmete säilitamise vajadus on ära langenud või andmete töötlemise eesmärk on saavutatud. Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud andmed tuleb kustutada või muuta anonüümseks viivitamata pärast ühe aasta möödumist sideteenuse lepingus ettenähtud sideteenuse eest tasumisest või võlgnevuse tasumisest kliendi poolt.
(3) Käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning § 112 kohaselt esitatud järelepärimised ja antud teave tuleb kustutada viivitamata pärast § 111¹ lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist.
§ 107. Andmete avaldamine numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuse kaudu
(1) Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, on kohustatud enne kliendi kohta andmete avaldamist numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu andma kliendile tasuta informatsiooni numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse andmebaasi eesmärkidest. Kui andmed avaldatakse elektrooniliselt, on sideettevõtja kohustatud teavitama klienti ka andmebaasi kasutamise otsingumootoritel põhinevatest võimalustest.
(2) Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, peavad andma kliendile võimaluse otsustada, kas ja millises ulatuses ta soovib oma andmete avaldamist. Samuti peab kliendil olema võimalus andmeid kinnitada või muuta või lõpetada tema kohta käivate andmete avaldamine.
(3) Kliendipoolne keeldumine andmete avaldamisest numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuses, samuti andmete kinnitamine või muutmine või andmete avaldamise lõpetamine numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu on kliendile tasuta. Kliendil ei ole õigust nõuda tema kohta avaldatud andmete muutmist või kustutamist juba paberkandjal avaldatud numbriinfokataloogis.
§ 108. Helistaja ja vastuvõtja numbri kuvamise teenus ja sellest keeldumine
(1) Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõne valinud kliendile võimalust lihtsal viisil ja tasuta välistada helistaja numbri kuvamine iga kõne ja numbri puhul eraldi, kui see on tehniliselt võimalik. Sideettevõtja on kohustatud tagama, et kõne vastuvõtjale ei avaldata helistaja isikut ja telefoninumbrit ka pärast kõne toimumist.
(2) Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja kõnealuse funktsiooni mõistliku kasutamise puhul tasuta välistada helistaja numbri kuvamine, kui see on tehniliselt võimalik.
(3) Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist ja kui helistaja number kuvatakse enne kõne ühendamist, peab sideettevõtja tehnilise võimaluse korral pakkuma lõppkasutajale võimalust välistada sissetuleva kõne ühenduse loomine, kui helistaja on välistanud oma numbri kuvamise.
(4) Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames vastuvõtja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja tasuta keelduda vastuvõtja numbri kuvamisest kõne valinud lõppkasutajale, kui see on tehniliselt võimalik.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest alustatud kõnede puhul, mis on valitud kolmandatesse riikidesse. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 kohaldatakse ka kolmandatest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidesse sissetulevate kõnede puhul.
(6) Sideettevõtja on kohustatud teavitama avalikkust käesolevas paragrahvis sätestatud võimalustest oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalust ei saa kasutada hädaabinumbrile 112 ega julgeolekuasutuse numbrile tehtud kõnede puhul.
Sideettevõtja on kohustatud tehnilise võimaluse korral tagama lõppkasutajale võimaluse lõpetada lihtsal viisil ja tasuta kõne automaatne suunamine kolmanda isiku poolt kliendi terminaliseadmele.
(1) Sideettevõtja on kohustatud säilitama andmed, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid:
1) sideallika seiramine ja tuvastamine;
2) side sihtpunkti tuvastamine;
3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine;
4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine;
5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme kindlaksmääramine;
6) terminalseadme asukoha kindlaksmääramine.
(2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress;
2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress;
3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress;
4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg;
5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus;
6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI);
7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI);
8) kärjetunnus kõne alustamise ajal;
9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse;
10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti.
(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed:
1) sideettevõtja poolt eraldatud kasutajatunnused;
2) telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnus ja telefoninumber;
3) kliendi nimi ja aadress, kelle nimele Interneti-protokolli aadress, kasutajatunnus või number olid side toimumise ajal eraldatud;
4) Interneti-telefoni kõne kavandatud vastuvõtja kasutajatunnus või number;
5) kavandatud vastuvõtva kliendi nimi, aadress ja kasutajatunnus elektronposti ning Interneti-telefoni teenuse korral;
6) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud Interneti-teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega;
7) elektronposti või Interneti-telefoni teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi;
8) kasutatud Interneti-teenus elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse korral;
9) helistaja number sissehelistamisega Interneti-ühenduse korral;
10) digitaalne kliendiliin (Digital Subscriber Line – DSL) või mõni muu tunnus side algataja kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. Käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimisi ja nende alusel antud teavet säilitatakse kaks aastat. Paragrahvi 112 alusel antud teabe säilitamise kohustus on järelepärimise esitajal.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Eesti territooriumil säilitatakse:
1) käesoleva seaduse §-s 112 sätestatud järelepärimisi ja teavet;
2) käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud logifaile ja lõikes 6 sätestatud taotlusi;
3) käesoleva seaduse §-s 114¹ sätestatud üksikpäringuid.
(6) Avaliku korra ja riigi julgeoleku huvides võib Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaega piiratud ajavahemikuks pikendada.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul teavitab valdkonna eest vastutav minister sellest viivitamata Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike. Kui Euroopa Komisjon ei ole kuue kuu jooksul pärast teavitamist oma seisukohta edastanud, loetakse lõikes 4 nimetatud tähtaeg pikendatuks.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kohustust kohaldatakse ka ebaõnnestunud kõnede puhul, kui telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutamise korral vastavad andmed luuakse või neid töödeldakse. Nimetatud andmete säilitamise kohustust ei kohaldata kõnekatsele.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise korral peab sideettevõtja tagama:
1) sama kvaliteedi, turvalisuse ja andmekaitse nõuete täitmise, mida kohaldatakse teistele elektroonilise side võrgus olevatele analoogsetele andmetele;
2) andmete kaitse nende juhusliku hävimise või ebaseadusliku hävitamise, kadumise või muutmise, loata või ebaseadusliku säilitamise, töötlemise, juurdepääsu või avalikustamise eest;
3) vajalikud tehnilised ja korralduslikud abinõud andmetele juurdepääsu piiramiseks;
4) side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise või töötlemisega seonduvaid kulusid sideettevõtjale ei hüvitata.
(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse:
1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule;
2) julgeolekuasutusele;
3) väärteomenetluse seadustiku kohaselt Andmekaitse Inspektsioonile, Finantsinspektsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Keskkonnaametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ning Maksu- ja Tolliametile;
4) väärtpaberituru seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile;
5) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule;
6) jälitusasutusele kaitseväe korralduse seaduses, maksukorralduse seaduses, politsei ja piirivalve seaduses, relvaseaduses, strateegilise kauba seaduses, tolliseaduses, tunnistajakaitse seaduses, vangistusseaduses ja välismaalaste seaduses sätestatud juhtudel.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud andmeid edastatakse toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt samas seaduses nimetatud turujärelevalveasutusele.
(1) Kui käesoleva seaduse § 111¹ lõikes 11 nimetatud asutus esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma järelepärimise teinud asutusele teavet käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimine esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Järelepärimise käesoleva seaduse § 111¹ lõike 2 punktides 1 ja 2 ning lõike 3 punktis 3 nimetatud andmete kohta võib esitada ka suulises vormis, kinnitades selle parooliga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega.
(3) Mobiiltelefoniteenust pakkuv sideettevõtja on kohustatud tagama jälitus- ja julgeolekuasutustele ning Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud alusel mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe kättesaadavus tuleb tagada kirjaliku lepingu alusel ning pideva elektroonilise ühendusega.
(1) Sideettevõtja on kohustatud edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile iga aasta 1. veebruariks eelmise kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 112 kohaselt esitatud järelepärimiste kohta järgmise teabe:
1) järelepärimiste arv, mille korral teave anti;
2) käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete säilitamise kuupäeva ja järelepärimise kuupäeva vaheline aeg päevades;
3) järelepärimiste arv, mille korral ei olnud võimalik teavet anda.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe Euroopa Komisjonile iga aasta 1. aprilliks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ei sisalda isikuandmeid.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe edastamise vormi oma veebilehel.
(1) Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.
(2) Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite kohta. Sidevõrgu tehniliste parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.
(3) Sideettevõtja on sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise raames kohustatud:
1) võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;
2) tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga;
3) tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse.
(4) Sideettevõtja poolt sõnumite ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse otsustab jälitus- või julgeolekuasutus. Jälitus- või julgeolekuasutus teavitab Justiits- ja Digiministeeriumi sideettevõtjatest, kes kannavad sõnumeid üle jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse jälgimisseadmesse.
(5) Sõnum kantakse tsentraalsesse jälgimisseadmesse üle sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat. Sideettevõtja on kohustatud kustutama või hävitama logifailid, mis on vanemad kui viis aastat, ning edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ja Riigiprokuratuurile akti, milles on märgitud kustutatud või hävitatud logifailide loomise ajavahemik, nende kustutamise või hävitamise aeg ja koht ning vastava toimingu teinud sideettevõtja esindaja nimi, isikukood ja ametinimetus.
(6) Sõnumi kaasaskantavasse jälgimisseadmesse ülekandmiseks esitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse sidevõrgule juurdepääsuks ja märgib selles jälitustoimingu või sõnumi saladuse õiguse piiramise kohtu loa väljastamise kuupäeva, numbri ja tähtaja. Sideettevõtja on kohustatud säilitama nimetatud taotlusi vähemalt viis aastat. Sideettevõtja on kohustatud kustutama või hävitama taotlused, mis on vanemad kui viis aastat, ning edastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ja Riigiprokuratuurile akti, milles on märgitud kustutatud või hävitatud taotluste loomise ajavahemik, nende kustutamise või hävitamise aeg ja koht ning vastava toimingu teinud sideettevõtja esindaja nimi, isikukood ja ametinimetus.
(7) Sideettevõtja poolt sideteenuse osutamise lõpetamise korral, samuti tema lõpetamise, sealhulgas ühinemise või jagunemise tulemusena, pankroti või surma korral antakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud logifailide teabekandja ja lõikes 6 nimetatud taotlused, samuti käesoleva seaduse § 111¹ alusel säilitatud andmed ja § 112 kohaselt esitatud järelepärimised viivitamata üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Logifailide, taotluste, andmete ja järelepärimiste säilitamise, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üleandmise ning kustutamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=13100712 .
(8) Prokuratuuril on jälitusasutuse ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil on jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlustega ja sõnumi tsentraliseeritud jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
(8¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ja sideettevõtja esindaja juuresolekul õigus sideettevõtja tegevuse üle järelevalve teostamiseks tutvuda sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.
(9) Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmeid.
(10) Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisel teostatavad erakorralised vältimatud toimingud, mis häirivad sideteenuse osutamist, samuti sideettevõtja poolt sidevõrgus teostatavad tööd, mis häirivad sõnumi ülekandmist jälgimisseadmesse, teostatakse sideettevõtja ja jälitus- või julgeolekuasutuse vahel kirjalikult kokkulepitud tingimustel.
§ 114. Teabe andmise ja sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kulude hüvitamine
(1) Sideettevõtjale hüvitatakse tema kantud kulud, mis on seotud käesoleva seaduse § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabe andmisega jälitus- ja julgeolekuasutusele ning § 113 lõikes 3 sätestatud sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega ja sõnumi jälitus- või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud koosnevad käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumusest, nende hoolduskuludest, sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmise kuludest ning § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatud teabe andmise kuludest.
(3) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Teenustasu makstakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(4) Sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulud hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse jälitus- või julgeolekuasutus kuulub. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026086&id=920593 .
Sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud käesoleva seaduse § 111¹ lõigetes 2 ja 3. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring § 111¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.
§ 114². Maksu- ja Tolliametile teabe andmise kohustus
Sideettevõtja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama tema korralduse alusel maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kliendile sideteenuse eest esitatud arve andmed, välja arvatud andmed kasutatud sideteenuse üksikasjade kohta.
§ 114³. Riigi Infosüsteemi Ametile teabe andmise kohustus
1) Sideettevõtja on kohustatud Riigi Infosüsteemi Ameti järelepärimisel esitama küberintsidendi põhjustanud seadme või küberintsidendist ohustatud seadme väljaselgitamiseks järgmised andmed:
1) Interneti-seansi alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg konkreetse ajavööndi järgi koos Interneti-protokolli aadressiga, mille andmeside teenuse osutaja on seadmele eraldanud;
2) seadme Interneti-protokolli aadressi protokoll ning seadmesse liikuvate pakettide sihtport ja vastuspakettide lähteport.
(1) Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel juhtudel:
1) kaitseväel – riigikaitselist tähtsust omava objekti territooriumil;
2) vanglal – vangla territooriumil;
2¹) Politsei- ja Piirivalveametil – politsei poolt valvataval objektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis;
3)
4) sisejulgeolekut tagaval asutusel – kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas;
5) sisejulgeolekut tagaval asutusel – plahvatuse tõkestamiseks võimaliku plahvatuse piirkonnas;
6) julgeolekuasutusel – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks julgeolekuasutuste seaduses sätestatud alusel ja korras;
7) turvatöötajal ja turvajuhil – mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu tõrjumiseks sellisel turvaobjektil ja selle vahetu läheduse kohal olevas õhuruumis, mis on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, ja kui raadioside piiramise vajadus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 24 lõike 8 punktis 2 nimetatud turvaplaanist ning ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud objekti turvavale turvaettevõttele või objekti omanikule või valdajale on väljastatud sagedusluba, turvategevuse seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu ning punktides 2¹, 6 ja 7 nimetatud juhtudel kohaldatavad tingimused ning raadioside piiramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026086&id=13073633 määrusega.
(3) Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadiovastuvõtu parameetritele ning raadioside piiramisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12945950 .
(1) Käesolevas peatükis sätestatakse nõuded raadioseadmele, raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara vastavushindamisele, raadioseadme tüüpide registreerimisele ja liidestest teavitamisele ning riiklikule järelevalvele.
(2) Raadioseadme tootja, tootja volitatud esindaja ning raadioseadme importija ja levitaja kohustustele, teavitatud asutusele, raadioseadme vastavushindamisele ning turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.