(1) Numbriloa omanik võib taotleda numbriloal märgitud numbrite arvu suurendamist, esitades selleks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu numbriloa muutmise taotluse, lisades käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud andmed. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa muutmisel on taotleja kohustatud tasuma täiendavate numbrite eest riigilõivu proportsionaalselt numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud täiskuude eest.
(2) Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa pikendamise taotlus esitatakse elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vähemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppemist. Kui taotluse esitamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Numbriloa pikendamise eest on taotleja kohustatud enne numbriloa pikendamise taotluse esitamist tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(3) Numbriluba pikendatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne kehtiva numbriloa kehtivustähtaja lõppemist.
§ 36. Numbriloa andmisest, muutmisest ja pikendamisest keeldumine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest, kui:
1) riigilõiv on tasumata;
2) numbriloa taotleja on esitanud valeandmeid;
3) numbriloa taotleja ei vasta numeratsiooni kasutaja kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud tunnustele;
4) numeratsiooni planeeritav kasutamine või tegelik kasutamine ei vasta Eesti numeratsiooniplaanis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele või ei ole kooskõlas numeratsiooni kasutamist reguleerivate muude õigusaktidega;
5) lühinumber või tunnuskood on väljastatud teisele isikule;
6) numeratsiooni kasutamine on ebaefektiivne;
6¹) numeratsioon on ammendumas;
7) isik ei taga käesoleva seaduse § 32 lõikes 1¹ numbriloa omanikule sätestatud kohustust või
8) numeratsioon plaanitakse efektiivselt kasutusele võtta hiljem kui kuus kuud pärast numbriloa taotlemist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6¹ ei kohaldata sideettevõtjale.
§ 37. Numeratsiooni kasutamise õiguse peatamine ja numbriloa kehtetuks tunnistamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib peatada numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse, kui numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktis või numbriloas sätestatud tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul arvates ajast, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitas numbriloa omanikku tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse avaldamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse peatamise otsuse kehtetuks viivitamata pärast peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada numbriloa kehtetuks, kui:
1) numbriloaga antud õigusi ei ole hakatud efektiivselt kasutama kuue kuu jooksul numbriloa andmisest arvates või numbriloas ettenähtud muu tähtaja jooksul või kui numbriloa omanik on lõpetanud numbriloaga antud õiguste kasutamise;
2) numbriloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud numeratsiooni kasutamise või numbriloa tingimusi;
3) pärast numbriloa andmist selgub, et enne numbriloa andmist esinesid käesoleva seaduse § 36 punktides 2–7 nimetatud alused, või
4) numeratsiooni kasutamise õigus on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olnud rikkumist ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õiguse peatamise või numbriloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse numbriloa omanikule kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
(1) Numbri broneerimise õigus on isikul, kellel on kehtiv numbriluba. Numbri broneerimine annab numbriloa omanikule õiguse kasutada konkreetset numbrit.
(2) Numbri broneerib ja numbri broneeringu tühistab numbriloa omanik selleks loodud andmekogu abil.
(3) Numbrit ei broneerita, kui:
1) number on broneeritud teisele isikule,
2) broneeringut soovival isikul puudub kehtiv numbriluba või numbriloaga antud numeratsiooni kasutamise õigus on peatatud või
3) broneeringut sooviva isiku poolt soovitavate numbrite arv ületab numbriloaga kasutamiseks lubatud numbrite arvu.
(4) Number broneeritakse tähtajatult.
(5) Numbri broneering lõpeb numbriloa kehtivustähtaja lõppemisel, numbriloa kehtetuks tunnistamisel või broneeringu tühistamisel.
(6) Kui klient vahetab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajat, säilitades senise numbri, lõpeb numbri broneering senise telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja suhtes ning selle numbri broneering läheb üle telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajale, kellega klient sõlmib liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.
(1) Kui sama lühinumbri või tunnuskoodi kasutamiseks on numbriloa taotluse esitanud üheaegselt mitu isikut ning seda lühinumbrit või tunnuskoodi ei ole võimalik anda ühiskasutusse, korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet numbriloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.
(2) Enampakkumise toimumisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse numbriluba 20 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamist.
(3) Käesoleva seaduse §-s 19 ja käesolevas paragrahvis nimetatud enampakkumise läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12945954 .
§ 40. Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk
(1) Sideteenuse turgude (edaspidi turg) valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele.
(2)
(3) Turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne.
(4) Turgude valdkonnaspetsiifilist reguleerimist teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab järgima käesolevas peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifiliste toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud üldisi eesmärke.
§ 41. Valdkonnaspetsiifilised toimingud ja meetmed
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks teha järgmisi toiminguid:
1) piiritleda turge vastavalt käesoleva seaduse §-le 43;
2) läbi viia piiritletud turgudel turuanalüüse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 44–44²;
3) määrata kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse §-le 45.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks rakendada järgmisi meetmeid:
1) kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46 ning muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse § 49 lõigetes 4 ja 6 sätestatule;
2) kehtestada sideettevõtjale kohustusi ja vabastada sideettevõtja kohustustest seoses juurdepääsu ja sidumisega vastavalt käesoleva seaduse §-dele 63–63².
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala, võttes arvesse taristupõhist konkurentsi nendes piirkondades. Turgude piiritlemisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ka käesoleva seaduse §-s 100² sätestatud sideteenuse andmekogu andmetest ning Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest.
(1¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, piiritleda sideteenuse turg erinevalt Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgudest. Nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu erinevast piiritlemisest Euroopa Komisjoni, juhindudes käesoleva seaduse §-s 48 sätestatust.
(2) Sideteenuse geograafilise käibimisalana võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Kui sideteenuse geograafiline käibimisala ületab Eesti Vabariigi riigipiiri, informeerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sellest Euroopa Komisjoni.
(3) Teatud piirkond moodustab ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega õigus esitada Euroopa Sideametile põhjendatud taotlus riikideülese turu piiritlemiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab turu piiritlemisel arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil koos teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusega või sideettevõtjal on õigus esitada põhjendatud taotlus Euroopa Sideametile, kes analüüsib riikideüleselt pakutavate toodete ja teenuste nõudlust lõppkasutajale ühel või mitmel käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud soovituses nimetatud turul.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab käesoleva seaduse § 43 lõigete 1 ja 1¹ kohaselt piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid ja on vaja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestada § 41 lõike 2 punktis 1 viidatud kohustusi.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideameti suunistega.
(3) Turuanalüüsi teostamisel konsulteerib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.
(4) Turuanalüüsi teostamise põhimõtted ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=118122021004 määrusega.
(5) Kui Euroopa Komisjon piiritleb käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu, teostavad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus ühiselt turuanalüüsi, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi.
(6) Kui Euroopa Komisjon jätab käesoleva seaduse § 43 lõike 4 kohaselt esitatud taotluse alusel riikideülese turu piiritlemata, võivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutus teostada turuanalüüsi ühiselt, kui turutingimused riikides on piisavalt sarnased.
§ 44¹. Turgude piiritlemise ja turuanalüüsi tulemus
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab turgude piiritlemise ja turuanalüüsi kohta aruande.
(2) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi, mis sisaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet;
2) ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.
(3) Kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul ei toimi konkurents, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi vastavalt käesoleva seaduse § 46 lõikele 1.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostab turuanalüüsi regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Vajaduse korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud perioodi ühe aasta võrra pikendada, kui ta on pikendamiskavatsust põhjendanud ning teavitanud Euroopa Komisjoni hiljemalt neli kuud enne viieaastase perioodi möödumist ja Euroopa Komisjon ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest selle kohta vastuväiteid esitanud.
(2) Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud turgude loetelu puudutavat soovitust, teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideteenuse turu puhul, millest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni varem teavitanud, turuanalüüsi kolme aasta jooksul alates Euroopa Komisjoni muudetud soovituse vastuvõtmisest.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole Euroopa Komisjoni soovituses määratletud turgude turuanalüüsi lõpule viinud või leiab, et ei vii seda lõpule käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tähtaja jooksul, võib Euroopa Sideamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusel aidata käesoleva seaduse § 44¹ lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuse kavandit koostada. Sellisel juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kuue kuu jooksul Euroopa Komisjoni otsuse eelnõust vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 2.
(4) Kui Euroopa Komisjon ei kehtesta kõne lõpetamise maksimummäära, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjaomasel turul teostada käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul, teostama turuanalüüsi, kui ilmnevad või kui turuosaline toob välja asjaolud, mis oluliselt mõjutavad konkurentsiolukorda vastaval sideteenuse turul.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat kooskõlas käesoleva paragrahvi sätetega, kui ta on käesoleva seaduse §-des 44 ja 44¹ sätestatud turuanalüüsi käigus tuvastanud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks.
(4) Kaks või enam ettevõtjat omavad konkreetsel sideteenuse turul ühiselt turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse tähenduses, sõltumata sellest, kas need ettevõtjad on omavahel struktuuriliselt või muul viisil seotud, kui need ettevõtjad ühiselt saavad tegutseda vastaval turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest ning nende ettevõtjate vahel puudub selle teenuse turul konkurents.
(5) Kui ettevõtjal on märkimisväärne turujõud ühel sideteenuse turul, siis võib ta tunnistada märkimisväärset turujõudu omavaks ka vastava turuga lähedalt seotud teisel sideteenuse turul, kui nende kahe turu vahel on selline seos, et märkimisväärne turujõud ühel turul suurendab turujõudu teisel turul, mille tulemusena teisel turul konkurents ei toimi.
(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada vastavalt käesoleva seaduse viiendale peatükile märkimisväärse turujõuga ettevõtjale mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, raamatupidamise lahususe ja hinnakontrolli ning kuluarvestuse kohustusi ka lähedalt seotud teisel sideteenuse turul. Kui nimetatud kohustused osutuvad ebapiisavaks, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada kohustusi käesoleva seaduse § 54 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel.
(6)
(7) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettepaneku tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
§ 46. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi, mis sisaldab:
1) käesoleva seaduse § 44¹ lõikes 1 nimetatud aruannet;
2) käesoleva seaduse § 45 lõikes 7 nimetatud ettepanekut;
3) märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatavat kohustust.
(2) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja suhtes käesoleva seaduse §-des 50–57 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Kohustuse valikul arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muu hulgas Euroopa Komisjoni elektroonilise side turgu puudutavate soovituste ja seisukohtadega ning Euroopa Liidu sideturu regulaatorite koostöös kujundatud vastava praktikaga.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käesoleva seaduse § 44¹ lõikes 2 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi või § 46 lõikes 1 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni. Sideettevõtjale, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saadab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud otsuse kavandi posti teel ja elektrooniliselt.
(2) Huvitatud isikul on võimalik esitada käesoleva seaduse § 44¹ lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta arvamus pärast kavandi avalikustamist. Arvamuse esitamiseks peab jääma vähemalt üks kuu. Sideettevõtjal, keda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul selle kättesaamisest.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades käesoleva seaduse § 44¹ lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta esitatud arvamusi. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei arvesta esitatud arvamusi, peab ta seda otsuse eelnõus põhjendama.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu peab sisaldama käesoleva seaduse § 44¹ lõikes 2 või § 46 lõikes 1 nimetatud andmeid.
§ 48. Konsulteerimine Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust.
(2) Kui käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud otsuse eelnõus sätestatud toimingu tegemine või meetme rakendamine võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet andma Euroopa Komisjonile, Euroopa Sideametile ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoritele võimaluse esitada ühe kuu jooksul arvamus otsuse eelnõu kohta. Otsuse eelnõu kohta esitatud arvamusi võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet § 49 lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel võimalikult suures ulatuses arvesse ning edastab otsuse Euroopa Komisjonile.
(3) Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavateks toiminguteks või meetmeteks loetakse need toimingud või meetmed, millel võib olla otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele viisil, mis võib takistada ühtse turu põhimõtete elluviimist. Sellised toimingud või meetmed võivad mõjutada teistes liikmesriikides teenuste klientidelt nõutavat hinda, teistes liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate suutlikkust osutada sideteenuseid, samuti riikidevaheliste teenuste osutamise võimalikkust ning turu ülesehitust või turule juurdepääsu, mis omakorda võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid teiste liikmesriikide sideettevõtjatele.
(4) Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kavandatud sideturu piiritlemine erineb Euroopa Komisjoni soovitusest või ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine takistab Euroopa ühtse turu arengut ning on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, peatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjoni nõudmisel kavandatud otsuse tegemise kaheks kuuks.
(5) Kui Euroopa Komisjon otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahekuulise perioodi jooksul, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni otsuse kuupäevast. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib erandlike asjaolude korral kooskõlas käesoleva seadusega kehtestada ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud protseduuri järgimata, kui ta leiab, et vastavate toimingute või meetmete rakendamine on hädavajalik konkurentsi tagamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitsmiseks. Sellisel juhul peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata teavitama Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideametit ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid rakendatud meetmetest ja nende rakendamise põhjendustest. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb muuta nimetatud ajutised meetmed püsivaks või soovib nende meetmete kestust pikendada, peab ta järgima lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud protseduuri.
(1) Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud otsuse eelnõu saamisest, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt otsuse eelnõus kehtestatavad, muudetavad või tühistatavad kohustused mõjutavad Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust või on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei tee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsust kolme kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt teavituse saamisest. Teavituse puudumise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teha § 49 lõike 1 alusel koostatud otsuse, arvestades võimalikult suures ulatuses Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatorite arvamust.
(2) Euroopa Komisjonilt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavituse saamisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostööd Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga, selgitamaks välja kõige sobivamad ja tõhusamad meetmed.
(3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 sätestatud Euroopa Komisjoni teavituses esitatud põhjuseid ning Euroopa Sideameti arvamust võimalikult suures ulatuses arvesse võttes otsuse eelnõu muuta, tagasi võtta või selle juurde jääda.
(4) Euroopa Komisjon võib ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja lõppemist esitada soovituse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudaks oma otsuse eelnõu või võtaks selle tagasi. Euroopa Komisjon võib teha ka otsuse lõikes 1 nimetatud teavituses esitatud seisukohtade tagasivõtmise kohta.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile lõplikud meetmed ühe kuu jooksul alates Euroopa Komisjonilt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud soovituse või otsuse saamisest. Nimetatud ühekuulist tähtaega võib pikendada riigisisese konsultatsiooni läbiviimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 47.
(6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab Euroopa Komisjoni soovituse alusel otsuse eelnõu mitte muuta või tagasi võtta, esitab ta Euroopa Komisjonile oma põhjendused.
(6¹) Kui Euroopa Komisjon otsustab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kolmekuulise tähtaja lõppemist, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab käesoleva seaduse § 56¹ lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsuse eelnõu tagasi võtma, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse eelnõu tagasi või muudab seda kuue kuu jooksul alates Euroopa Komisjoni vastava otsuse tegemisest. Otsuse eelnõu muutmise korral lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-s 47 ning § 48 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatust.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib mis tahes menetluse etapis otsuse eelnõu tagasi võtta.
(8) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et erandlike asjaolude tõttu tuleb märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes kehtestada kohustusi, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 51–54, peab ta esitama sellekohase taotluse Euroopa Komisjonile. Kavandatava kohustuse võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada üksnes pärast seda, kui Euroopa Komisjon on andnud selleks loa.
§ 49. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuse kehtestamine ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamise otsuse (edaspidi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus) või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga vastavalt käesoleva seaduse §-le 48. Kui kohustuse kehtestamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni nõusolek vastavalt käesoleva seaduse §-s 48 sätestatule, tuleb see nõusolek otsusele lisada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus toimetatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kätte viie päeva jooksul, arvates selle tegemisest.
(3) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjate nimekiri ja loetelu märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustest ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsus avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuses mõistliku tähtaja selles sätestatud kohustuse täitmiseks.
(5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 tehtud otsusega ettevõtjale pandud kohustuse täitmine ei taga konkurentsi konkreetsel turul, koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet uue otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjale uue kohustuse kehtestamiseks, muutes märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pandud kohustust kooskõlas käesoleva seadusega.
(6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käesoleva seaduse §-des 44 ja 44¹ sätestatud turuanalüüsi tulemusena kindlaks, et vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, siis tunnistab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse kehtetuks ja teavitab sellest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sama otsusega mitu kohustust ühel või mitmel sideteenuse turul ning osal nendest turgudest või osa kohustustega seotud valdkonnas toimib konkurents, tunnistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse osaliselt kehtetuks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud otsuse tegemisel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada tingimusi seoses kehtiva juurdepääsulepinguga, andes nende täitmiseks mõistliku tähtaja.
§ 50. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga järgmisi kohustusi:
1) kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tasude, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste ja arenduste, teenuse osutamise tingimuste, sealhulgas nende tingimuste kohta, mis piiravad juurdepääsu teenusele ning selle rakendusele ja kasutamisele eelkõige seoses üleminekuga pärandtaristult, peamiselt vaskpaarvõrgult või samaväärse kvaliteediga sidevõrgult uuele taristule, peamiselt valguskaabelvõrgule või samaväärse kvaliteediga sidevõrgule;
2) kohustus avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt käesoleva seaduse §-le 53;
3) mittediskrimineerimise kohustus, mis peab tagama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning eriti vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub teenuseid, sealhulgas juurdepääsutooteid ja -teenuseid, ettevõtjatele, kellega ta konkureerib jaemüügi tasandil, rakendab teiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja osutab teenuseid ja avaldab informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul;
4) sidumise või juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, mille raames Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad, kehtestades selleks vastava vormi ja raamatupidamismetoodika;
5) kohustus rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele ehitistele, võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav;
6)
7) juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustus vastavalt käesoleva seaduse §-le 52;
8) kohustus funktsioonipõhise eraldamise kohta vastavalt käesoleva seaduse §-le 55.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata kohustusi. Sellisel juhul juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 8 sätestatust.
§ 51. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused võrkude ja seadmete sidumisel ning neile juurdepääsu võimaldamisel
(1) Käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse raames võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt lisaks nõuda:
1) sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele või -vahenditele, sealhulgas täielikku või jagatud juurdepääsu kliendiliinile ja alamkliendiliinile;
1¹) teisele sideettevõtjale juurdepääsu võimaldamist aktiivse või virtuaalse sidevõrgu elementidele ja teenustele;
1²) teisele sideettevõtjale kohustusliku juurdepääsu võimaldamist ehitistele, olenemata sellest, kas kohustuse poolt mõjutatavad varad on turuanalüüsi kohaselt asjaomase turu osa, tingimusel et kohustus on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkide saavutamiseks;
2) heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu;
3) lubatud juurdepääsu jätkuvat võimaldamist;
4) teatud teenuste osutamist hulgimüügi korras sideettevõtjatele nende teenuste edasimüümise eesmärgil;
5) teenuste või virtuaalvõrguteenuste koostalitluseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist;
6) ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist;
7) lõppkasutajatele läbivühendatavusel põhinevate teenuste koostalitlusvõime tagamiseks vajalike teenuste, sealhulgas taipvõrguteenuseks ja mobiiltelefonivõrkude rändlusteenuseks vajalike vahendite pakkumist;
8) teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele juurdepääsu pakkumist;
9) võrkude või võrguvahendite sidumist;
10)
11)
12) juurdepääsu seotud teenusele.
(1¹) Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu on vajalik ja proportsionaalne käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega, analüüsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kas lõppkasutaja huvides tegutsedes piisab tuvastatud probleemi lahendamiseks muul viisil juurdepääsust hulgimüügiteenustele kas samal või seonduval hulgiturul. Nimetatud analüüs hõlmab ärilisi juurdepääsu pakkumisi, käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud juurdepääsu või kehtivat või kavandatavat juurdepääsu muudele hulgimüügisisenditele vastavalt käesolevale paragrahvile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatud analüüsi teostamisel hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmisi asjaolusid:
1) konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuva sidumise või juurdepääsu laadi ja liiki, sealhulgas kaablikanalisatsioonile juurdepääsu teostatavust;
1¹) eeldatav tehnoloogiline areng, mis mõjutab sidevõrkude projekteerimist ja haldamist;
1²) vajadus tagada tehnoloogiline neutraalsus, mis võimaldab sideettevõtjal oma sidevõrku ise projekteerida ja hallata;
2) kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus, võrreldes kasutatavate mahtudega;
3) vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse tehtud riiklikke investeeringuid, sealhulgas investeeringuid väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudesse, ja investeerimisega kaasnevaid riske;
4) vajadus kaitsta konkurentsi pikema aja jooksul, pöörates eelkõige tähelepanu majanduslikult tõhusal taristul põhinevale konkurentsile ja seda toetavatele uutele ärimudelitele;
5) vajadus luua toimiv konkurents jaemüügi tasandil ja lõppkasutajate õiguste kaitse tagamine;
6) asjasse puutuvad intellektuaalse omandi õigused;
7) üleeuroopaliste teenuste osutamise võimalikkus.
(2¹) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaalub märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuste kehtestamist, hindab ta esmalt, kas üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse kehtestamine on proportsionaalne vahend konkurentsi soodustamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitseks.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse kehtestamisel täpsustada kohustuse täitmise viisi.
§ 52. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja juurdepääsu ja sidumise tasude ning kuludega seotud kohustused
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve.
(2) Kehtestades käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustused ja soodustades sideettevõtja investeerimist järgmise põlvkonna sidevõrkudesse, võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse sideettevõtja tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida otstarbekalt kasutatud kapitalilt mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske, mis on omased nimetud konkreetse uue võrguprojekti investeeringutele. Samuti lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ning suurendama lõppkasutajate kasu seoses järgmise põlvkonna võrkude, eelkõige väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuga. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.
(2¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib jätta käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse kehtestamata, kui ta teeb kindlaks, et on olemas jaehinnapiirang ning kõik käesoleva seaduse §-de 50 ja 51 kohaselt kehtestatavad kohustused, eelkõige § 50 lõike 1 punkti 3 kohaselt kehtestatav majandusliku jäljendatavuse test, tagavad tõhusa ja mittediskrimineeriva juurdepääsu.
(2²) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise ning piisavad stiimulid.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudel tõendama, et teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse osutamise kuludel, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse osutamise kuludega.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kulude kontrollimiseks kasutatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude arvestamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=113062014005 .
(6) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes teatud kuluarvestussüsteemi kasutamise kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktile 7, kontrollib kuluarvestussüsteemi nõuete järgimist igal aastal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastatult sideettevõtja tellimisel vastaval alal eriteadmisi omav sõltumatu isik. Kui kuluarvestussüsteemi järgimist kinnitab eriteadmisi omav sõltumatu isik, kannab tema kulud märkimisväärse turujõuga ettevõtja.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab üks kord aastas oma veebilehel kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kuluarvestussüsteemi nõuete järgimise kohta. Vastavas kinnituses peavad muu hulgas kajastuma kulude jaotamise kategooriad ja kulude omistamise eeskirjad.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kontrollida, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtja järgib kuluarvestussüsteemi õigesti.
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumise.
(2)
(3) Sideettevõtjatel on õigus vastastikusel kokkuleppel sõlmida juurdepääsu- või sidumisleping ka näidispakkumisest erinevatel tingimustel, kui sõlmitava lepingu tingimused ei ole vastuolus näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega.
(4) Sideettevõtja, kellele on pandud näidispakkumise avaldamise kohustus, on kohustatud näidispakkumise avaldama oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil ning esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tema nõudmisel ärakirja sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näidispakkumine ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist näidispakkumisse.
(6) Sideettevõtja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ärakirja näidispakkumisest erinevatel tingimustel sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust.
(7) Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=118122021004 määrusega.
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44 ja 44¹ kohaselt jaemüügiturul teostatud turuanalüüsi tulemusena, et mõnel § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud jaemüügiturul ei toimi konkurents ning § 50 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse kehtestamine sideettevõtjale ei taga konkurentsi toimimist, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastaval teenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud ühe või mitu kohustust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustada märkimisväärse turujõuga ettevõtjat hoiduma:
1) ülemäära kõrgete hindade rakendamisest;
2) konkurentide turule sisenemise takistamisest või konkurentsi piiramisest ülemäära madalate hindadega;
3) teatud lõppkasutajate põhjendamatust eelistamisest;
4) pakutavate teenuste omavahelisest põhjendamatust sidumisest selliselt, et klient on sunnitud ühe teenuse kasutamisel kasutama ka teist teenust ja tasuma selle eest.
(2¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu need on võrreldavatel turgudel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ loetlemata kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada üksnes käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 8 sätestatud korda järgides.
(4) Kui käesoleva paragrahvi alusel on märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kasutama vajalikke ja kohaseid kuluarvestuse meetodeid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus määrata kuluarvestuse meetodid ja aruandluse vormid.
(5) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib igal aastal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste täitmise kohta.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist.
§ 55. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus tagada funktsioonipõhine eraldamine
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse §-de 43–44² alusel läbiviidud turuanalüüsi käigus seisukohale, et §-de 51–53 alusel kehtestatud asjakohaste kohustustega ei ole suudetud saavutada tõhusat konkurentsi ning et teatud juurdepääsutoodete turgudega seoses on hulgimüügi pakkumisel tuvastatud märkimisväärsed ja püsivad konkurentsiprobleemid või turutõrked, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandmeetmena kehtestada vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda asjaomaste juurdepääsutoodete hulgimüügi pakkumisega seotud tegevused üle sõltumatule majandusüksusele.
(2) Sõltumatu majandusüksus peab kõikidele ettevõtjatele, sealhulgas emaettevõtja teistele majandusüksustele, pakkuma juurdepääsutooteid ja -teenuseid samade tähtaegade ja tingimustega, sealhulgas samade hindade ja sama teenuse tasemega, ning kasutama samu süsteeme ja protsesse.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse, siis esitab ta Euroopa Komisjonile sellekohase ettepaneku, mis sisaldab:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seisukohta kinnitavaid tõendeid;
2) põhjendatud hinnangut, mille kohaselt on tõhusa ja püsiva taristupõhise konkurentsi võimalus mõistliku aja jooksul väike või olematu;
3) analüüsi, mis käsitleb funktsioonipõhise eraldamise kohustuse kehtestamise mõju prognoosi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja ettevõtja tegevusele, eelkõige mis puudutab eraldatud ettevõtja tööjõudu ning elektroonilise side sektorit tervikuna;
4) analüüsi, kuidas kohustuse kehtestamine mõjutab kogu sektorisse investeerimise motivatsiooni, pidades silmas vajadust tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, samuti kaasnevaid mõjusid teistele huvitatud isikutele, sealhulgas tarbijatele, ning prognoosi konkurentsi toimimisele tervikuna;
5) analüüsi, mis kinnitab, et kõnealune kohustus on kõige tõhusam vahend tuvastatud konkurentsiprobleemide ja turutõrgetega tegelemiseks.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse eelnõu sisaldab järgmisi osi:
1) eraldamise täpne laad ja tase, märkides eelkõige ära eraldiseisva majandusüksuse õigusliku seisundi;
2) andmed eraldiseisva majandusüksuse varade ning tema pakutavate toodete või teenuste kohta;
3) haldamise kord, millega tagatakse eraldiseisva majandusüksuse värvatavate töötajate sõltumatus ning sellele vastav tasustamise struktuur;
4) kohustuste täitmist tagavad eeskirjad;
5) eeskirjad, millega tagatakse töökorralduse läbipaistvus eelkõige teiste huvitatud isikute jaoks;
6) järelevalve teostamise kord majandusüksusele kehtestatavate kohustuste täitmise üle.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib ettevõtjale, kelle suhtes rakendatakse funktsioonipõhist eraldamist, kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 51–53.
(6) Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit otsusega oma nõusolekust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse kehtestamiseks, viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juurdepääsuvõrguga seotud erinevatel turgudel läbi analüüsi ja võib neil turgudel kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 43–53.
(1) Ettevõtja, kes on käesoleva seaduse alusel tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vähemalt kolm kuud ette kavatsusest anda oma kohaliku juurdepääsuvõrgu varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus. Teavitamine peab võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil hinnata kavandatavate muudatuste mõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit nimetatud kavatsuse mis tahes muutumisest ning eraldamisprotsessi lõpptulemusest.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja võib pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis aastat, ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamisel ja kestuse määramisel, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab kavandatava tehingu ning vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud kohustuse mõju juba kehtivatele märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustele.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib juurdepääsuvõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ning võib juriidiliselt ja oma tegevuses eraldiseisvale ettevõtja majandusüksusele kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 43–53.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi teostamisel arvesse kõiki märkimisväärse turujõuga ettevõtja lõike 2¹ alusel pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral § 56³. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud kohustused kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva seaduse § 44² lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib nende sideettevõtja pakutud kohustuste rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 kohaselt kohustuslikuks, ning vajaduse korral kaalub nende pikendamist.
§ 56¹. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrku
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56² teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku, et võtab kohustuse pakkuda teisele sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerida uude, väga suure läbilaskevõimega sidevõrku, mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumidest:
1) märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele, paindlikkust seoses iga kaasinvestori osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud;
2) sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepaneku õigeaegselt, ja kui sideettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 56³ lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
3) sideettevõtjale, kes ei osale kaasinvesteerimises, tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus, tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arengut seonduvatel jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks;
4) kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu tööea jooksul;
5) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega arvestades võrgu kasutusele võtmine on kavandatud, ja kiitma heaks strateegilise kava, mille alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud;
6) kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel;
7) kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimislepingu õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, siis kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade põhitingimused;
8) käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord, samuti kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi, kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ja diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe-eesmärkidest;
9) kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimislepinguga liitumisel õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui ka kasutuselevõtu etapis antakse, ning kaasinvesteerimislepinguga liitumise ja selle võimaliku lõpetamise tingimustega;
10) kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori antava panuse suuruse ja ajastusega;
11) kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem;
12) aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul;
13) kaasinvesteerimisleping võimaldab kaasinvestorite omandatud õiguste loovutamist teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja poolt kaasinvesteerimislepingu raames algselt võetud kohustusi;
14) kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõiki tulevasi vajadusi, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutusele võtmisele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriume, mis on vajalikud, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 56² lõigetes 4–6 nimetatud analüüsi käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaasinvesteerimise ettepanek vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 56² lõigete 7 ja 8 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ega kehtesta käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu osas, mille suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimislepingu.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse §-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute, väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmist ning võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas kinnitust kohustuse täitmise kohta.
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku kehtestada oma sidevõrgule kohustuse seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimise tingimusega või mõlema tingimusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuseks võib muu hulgas olla:
1) koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu sooviva sideettevõtja vahel;
2) kaasinvesteeringute kaasamine väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse § 56¹ alusel;
3) teistele sideettevõtjatele juurdepääsu tagamine käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama ka kohustuse täitmise ajakava, ulatust ja kestust.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi kohustuste analüüsi ning avaliku konsultatsiooni huvitatud isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei ole seotud lõikes 2 nimetatud tegevusega. Kohustuse kehtivus võib ületada käesoleva seaduse § 44² lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtaega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist:
1) kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi;
2) kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks;
3) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;
4) kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust ning teha sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 pakutud kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima vähemalt seitse aastat.
(7) Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse nende mõju turusuundumustele ning käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste edasist asjakohasust.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajaduse korral kaalub nende kehtivuse pikendamist.
§ 56³. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
(1) Määrates märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele:
1) kõik ettevõtja äriüksused ja äriühingud, mis on sama omaniku kontrolli all, ja kõik ettevõtja üle kontrolli teostada võivad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse hulgiturul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul;
2) ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või seda kujutavast lepingust tulenevalt kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva, tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja käitumise prognoosivat hindamist.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimusi ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste muutustest.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui ta jõuab, tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavate tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1 ja 4 ning § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi.
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtja on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest või asendada see uue taristuga.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamine või asendamine hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsutooteid ajakohastatud võrgutaristule, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga pärandtaristus kasutuses olnud juurdepääsutootega ja võimaldab jõuda samade lõppkasutajateni, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on:
1) tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni jõudmiseks;
2) täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.
(4) Kui pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustused tunnistatakse kehtetuks, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47–48¹ sätestatud konsulteerimisnõudeid.
§ 57. Eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohustused
Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuse osutamiseks teises valdkonnas Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muu valdkonna tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teeksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega.
§ 59. Juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärk
Käesolevas peatükis sätestatakse sideettevõtjate õigused ja kohustused seoses ühe sideettevõtja juurdepääsuga teise sideettevõtja seadmetele, võrkudele või teenustele eesmärgiga tagada konkurents, tõhus investeerimine ja innovatsioon, sideteenuste koostalitlusvõime ning teenuste lõppkasutajate huvide kaitse.
(1) Juurdepääs seisneb ühe sideettevõtja poolt oma võrkudele, liinirajatistele, võrguvahenditele või tema poolt pakutavatele teenustele ligipääsu võimaldamises teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääs hõlmab ligipääsu:
1) võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, eelkõige kliendiliinile ja kliendiliini kaudu teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ning teenustele,
2) taristule ja liinirajatistele, sealhulgas hoonetele, mastidele ja kaablikanalisatsioonile,
3) asjasse puutuvatele tarkvarasüsteemidele või andmekogudele, sealhulgas tugisüsteemidele,
4) numbri transleerimise süsteemidele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele,
5) sidevõrkudele, eelkõige rändlusteenuse eesmärgil või
6) digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenuste jaoks vajalikele tingimusjuurdepääsu süsteemidele ja virtuaalvõrguteenustele.
(3) Kõne vahendamine terminalseadme abil ühest sidevõrgust teise on keelatud, välja arvatud sellekohase kirjaliku juurdepääsulepingu olemasolu korral sideettevõtjaga, kelle sidevõrku kõnet vahendatakse.
(1) Sidumine on juurdepääsu eriliik, mis seisneb kahe või enama sidevõrgu tehnilises ja loogilises ühendamises viisil, mis võimaldab osutada sideteenuseid ühendatud sidevõrkude klientidele.
(2) Võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja on kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks, kui see on vajalik sideteenuse osutamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele, kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi, kogu sidumiseks vajaliku teabe, sealhulgas võrguliideste parameetrid.
(4) Sideettevõtja, kes saab teiselt sideettevõtjalt teavet enne juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi, läbirääkimiste ajal või pärast neid, peab kasutama saadud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see on antud, ja on kohustatud kinni pidama edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest. Saadud teavet ei tohi sideettevõtja edastada kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid.
§ 62. Juurdepääsu- ja sidumislepingu sõlmimise vabadus ja vorm
Sideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes tingimustes, arvestades käesoleva seaduse §-des 63–63² sätestatuga ja §-de 50–53 alusel sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega. Käesolevas paragrahvis nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 63. Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse koostalitlusvõime tagamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vahel läbivühendatavus.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Kohustused võivad hõlmata teenuseosutaja kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või muu teenuseosutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide kasutamise või rakendamise lubamist.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele.
(5) Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et võrguteenust pakkuv sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
(8) Enne käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 63¹ ja 63² sätestatud kohustuse määramist konsulteeritakse §-des 47–48¹ sätestatud korras.
(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 63¹ ja 63² nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.
(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, käesoleva seaduse § 63¹ lõigete 1 ja 2 ning § 63² lõigete 1, 3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle pärast viie aasta möödumist nende kehtestamisest arvates ning otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotluse korral kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist. Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsukohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule.
(2) Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse laiendamise õigust, kui:
1) kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
2) sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 56³ lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb teisele sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja samasuguse alternatiivse vahendi juurdepääsuks lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erandit kohaldada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on osaliselt või täielikult rahastatud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
(6) Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses raadiosidevõrgu passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja ühelegi sideettevõtjale ei ole õiglastel ja mõistlikel tingimustel pakutud juurdepääsu lõppkasutajale.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või -võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, mistõttu on lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse jagada aktiivset taristut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse:
1) vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja konkreetsetes piirkondades;
2) võimalust suurendada lõppkasutajale sideteenuse valikut ja kvaliteeti;
3) raadiosageduste efektiivset kasutamist;
4) taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi;
5) taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda;
6) tehnoloogilist innovatsiooni;
7) taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse või juurdepääsu kohustustest kasu saavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust vastava piirkonna taristu omanikuga kõnealuses piirkonnas.
§ 64. Juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmise tingimused
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sideettevõtjale juurdepääsu või sidumise kohustuse kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 5 või §-dega 63–63², on vastav sideettevõtja kohustatud sõlmima sidumis- või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmed.
(2) Sideettevõtja, kelle suhtes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, on kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuse iseloomule täitma järgmisi nõudeid:
1) võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele;
2) võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;
3) kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
4) mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud loetelu ei välista selles loetlemata nõuete järgimise kohustust, mis tuleneb seadusest või heas usus läbirääkimiste pidamise kohustusest.
(1) Sideettevõtja võib lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:
1) sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või
2) sidumine või juurdepääs kahjustab tema võrgu terviklikkust.
(2) Sideettevõtja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele kliendiliinile juurdepääsu võimaldamise kohustus, võib keelduda juurdepääsu võimaldamisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele ka juhul, kui selleks puudub vastavat kliendiliini kasutava lõppkasutaja nõusolek või juurdepääs seab ohtu eraelu puutumatuse.