(1) Numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 163. Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine
(1) Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 166. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumine
(1) Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 166¹. Juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse rikkumine
(1) Võrguteenuseid pakkuva sideettevõtja poolt käesoleva seaduse §-de 63–63² alusel kehtestatud kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Sideettevõtja poolt temaga juurdepääsu- või sidumislepingu sõlminud sideettevõtjale ebaseadusliku juurdepääsu piirangu kehtestamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 170³. Riigi julgeoleku tagamiseks kehtestatud kohustuste rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 87³ või 87⁵ alusel kehtestatud kohustuste rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
(1) Rändlusteenuse nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 176. Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseaduslik piiramine
(1) Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseadusliku piiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 177. Sideteenuse osutamise piiramise ajal hädaabinumbriga 112 ühenduse loomise võimaldamata jätmine
(1) Sideteenuse osutamise piiramise ajal hädaabinumbriga 112 ühenduse loomise võimaldamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 178. Sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse §-s 111¹ nimetatud andmete, § 113 lõikes 5 nimetatud logifailide või § 113 lõikes 6 nimetatud taotluste säilitamise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
§ 185. Jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise ning sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud jälitus- või julgeolekuasutusele teabe andmise või sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
§ 186. Jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse § 113 lõikes 9 sätestatud jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2600 eurot.
§ 187. Andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine
(1) Sideteenuse osutamise käigus kasutaja kohta teatavaks saanud andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise või sellest teavitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
(1)
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 155 ja 159 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikus sätestatule.
(3) Käesoleva seaduse §-des 154, 154¹, 155, 159, 162–164, 166–166², 170³, 171¹, 176–178 ja 184¹ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(4)
(5) Käesoleva seaduse §-des 185 ja 186 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab süüteomenetluse käigus käesoleva seaduse §-s 185 või 186 nimetatud väärteo tunnused, on kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet.
(6) Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
(7) Käesoleva seaduse §-s 155¹ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Terviseamet.
(8)
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel kaotavad enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse ja kaabelleviseaduse alusel väljaantud tegevusload kehtivuse.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tegevuse alustamise teate esitanud sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist teavitatud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.
(3) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tegevuslubasid omavad sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks tegevusloas kindlaks määratud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud tegema käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed oma veebilehel avalikkusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadme kasutamise luba, veesõidukite raadioluba, õhusõidukite raadioluba ning amatöörraadiojaamade tööluba kehtib kuni loas märgitud tähtpäevani.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadmete paigaldamise luba kehtib kuni selles märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 31. detsembrini.
(3)
(3¹) Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) sagedusluba muudetakse ja sellele kantakse kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa tingimused. Nimetatud muudatusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 15. Sagedusloa muutmisel tunnistatakse kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehniline luba kehtetuks.
(4)
(5) Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmist rakendatakse mitte varem kui 2006. aasta 31. detsembril.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab erandina ilma konkursita kolm esimest üleriigilist sagedusluba digitaalringhäälingu edastamiseks ringhäälinguseaduse § 21 lõikes 1 nimetatud ettevõtjale. Täiendavad sagedusload digitaalringhäälingu edastamiseks väljastatakse käesoleva seaduse §-des 12–14 sätestatud korras.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettevõtjal on kohustus ringhäälingu digitaalseks edastamiseks käitada üks üleriigiline digitaalringhäälingu võrk hiljemalt 2007. aasta 31. detsembril ja kaks järgmist üleriigilist digitaalringhäälingu võrku hiljemalt 2009. aasta 31. detsembril.
§ 190¹. Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa väljastamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab neljanda üleriigilise kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa raadiosagedusalas 1900–2170 MHz tähtajaga kümme aastat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba väljastatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatud avaliku konkursi korras alghinnaga 4 473 815 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa tingimusteks on:
1) kohustus käitada sagedusloa väljastamisest hiljemalt seitsmendal aastal vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonda kattev kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrk, mis vastab võrgu arhitektuurilt ja planeeritavate teenuste poolest kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu Euroopa standardiorganisatsioonide standarditele;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võrk peab tagama andmeedastuskiiruse linnades vähemalt 144 kbit/sek ja mujal vähemalt 64 kbit/sek.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalikul konkursil ei saa osaleda isik, kellel on enne konkursi toimumist väljastatud kehtiv kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusluba.
§ 190². Tasu kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusala kasutamise eest
(1) Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu sagedusloa, millega on antud õigus kasutada raadiosagedusala 1900–2170 MHz, omanik on kohustatud igal aastal, välja arvatud need aastad, kui antakse sagedusluba või pikendatakse selle kehtivust, tasuma loa andmise kuupäevaks tasu vastava sagedusala kasutamise eest riigilõivuseaduse lisa 3 punktis 2.1 sätestatud määras, arvestades riigilõivuseaduse § 206 lõike 5 punktis 4 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu maksmise kohustuse täitmata jätmise korral tunnistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nimetatud loa kehtetuks.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba jääb kehtima kuni loas märgitud tähtpäevani ning sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist reserveeritud numbrid loetakse broneerituks. Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud isik peab üks kuu enne numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa kehtivuse lõppu esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile numbriloa taotluse.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik võib pärast käesoleva seaduse jõustumist taotleda enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa asendamist numbriloaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustel.
(3) Enne käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu asutamist annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet § 29 lõikes 1 nimetatud isikule numbriloa ühe kuu jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest, broneerides vastava numbri. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muudab või tühistab broneeringu 10 päeva jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustus numbrite broneerimiseks lõpeb pärast käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud numbri broneerimise andmekogu asutamist.
(5) Käesoleva seaduse alusel numbriloa andmise korral enne eelmise loa kehtivusaja lõppu tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 9 nimetatud juhtudel riigilõivu tasumisel kattuva aja eest tasaarvestus juba tasutud riigilõivu osas.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigilõivu tasaarvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026086&id=13351781 .
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asutab käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, konsulteerides eelnevalt käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud korras huvitatud isikutega.
(8) Numbri broneerimise andmekogu asutamisel sisestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet broneeritud numbrid sellesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(9) Pärast numbri broneerimise andmekogu asutamist võib enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik taotleda nimetatud loa asendamist numbriloaga, märkides taotluses kasutamiseks soovitava numbrite arvu. Taotluse esitamisest arvates 15 päeva jooksul peab numbriloa taotleja muutma talle reserveeritud numbrite arvu selliselt, et see ei ületaks numbriloa taotlusel märgitud numbrite arvu.
Enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel 2005. aastaks olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja suhtes kehtivad olulise turujõuga ettevõtja kohustused vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 33–50) artiklile 27 kuni käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse tegemiseni. Sideamet viib läbi §-s 44 sätestatud turuanalüüsi ja teeb §-s 49 sätestatud otsused hiljemalt 2007. aasta 31. detsembriks.