(1) Käesoleva seaduse eesmärk on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine.
(2) Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele ja teenustele, elektrooniliste kontaktandmete otseturustuseks kasutamisele, raadioside pidamisele, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamisele ja raadioseadmele ning riiklik järelevalve nende nõuete täitmise üle ja vastutus nende nõuete rikkumise eest.
(3) Käesolev seadus ei laiene infoühiskonna teenusele infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(5)
1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) alamkliendiliin on fikseeritud elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ja vahejaotuspunkti vaheline füüsiline ühendus;
2)
3)
4)
4¹) elektromagnetiline ühilduvus on raadioseadme võime toimida rahuldavalt elektromagnetilises keskkonnas, tekitamata elektromagnetilisi häireid teisele selles keskkonnas asuvale seadmele;
4²) ebaõnnestunud kõne on juhtum, mille korral ühendus loodi, kuid sellele ei vastatud või ühendust ei tekkinud elektroonilise side võrgu halduse tõttu;
5) elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
6) elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus;
7) elektroonilise side teenuse kasutaja (edaspidi sideteenuse kasutaja) on isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
8) elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks;
8¹) elektroonilised kontaktandmed on andmed, mis võimaldavad elektroonilise side võrgu kaudu edastada isikule teavet, sealhulgas faksi, elektronposti või lühi- ja multimeediasõnumiga;
8²) helistaja asukohateave on teave helistaja mobiilse terminalseadme asukoha või mittemobiilse terminalseadme puhul üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti füüsilise asukoha kohta;
8³) hädaabiühendus on ühendus isikutevahelise side teenuse kaudu helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmärk on saada hädaabi;
8⁴) internetiühenduse teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega võimaldatakse juurdepääsu internetile ja selle kaudu internetiga ühendatud lõpp-punktidele sõltumata kasutatavast võrgutehnoloogiast või terminalseadmest;
9) iseplaneeritav raadiosagedusala on raadiosagedusala, mille kasutamist korraldab raadiosageduste kasutaja ise, vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele;
9¹) isikutevahelise side teenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis ei hõlma teenuseid, mis võimaldavad isikutevahelist vastastikust suhtlust teise teenusega lahutamatult seotud vähem olulise lisavõimalusena, kuid võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu isikutevahelist vastastikust suhtlust lõpliku arvu isikute vahel ning mille puhul side algatanud või selles osalevad isikud määravad kindlaks teabe saaja;
9²) jagatud juurdepääs kliendiliinile on sideettevõtja juurdepääs teise sideettevõtja kliendiliinile või alamkliendiliinile, millega võimaldatakse kasutada vastavat elektroonilise side võrgu taristu mahtu osaliselt;
10) jälgimisseade on jälitus- või julgeolekuasutuse poolt kasutatav tehniliste vahendite süsteem sõnumi saladuse õiguse piiramiseks;
11) kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest;
12) kaabellevivõrk on elektroonilise side võrk, mis on loodud kaabelleviteenuse osutamiseks;
12¹) kasutajatunnus on personaalne tunnus, mis antakse kliendile Interneti-ühenduse või Interneti-teenuse kasutamise eesmärgil;
13)
14) kliendiliin (local loop) on fikseeritud elektroonilise side võrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline füüsiline ühendus;
14¹) kliendi identifitseerimismoodul (Subscriber Identity Module) on sideettevõtja poolt kliendi kasutusse antud andmekandja, mis võimaldab üldkasutatava elektroonilise side võrgu terminalseadme vahendusel kasutada üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
15) klient on üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga;
16) koostalitlusvõime on vastastikku seotud üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja nende vahendusel osutatavate samalaadsete üldkasutatavate elektrooniliste side teenuste või nende osade tehniline ja loogiline ühildatavus;
17) kõne on isikutevahelise side teenuse osutamise käigus loodud ühendus, mis võimaldab kahepoolset häälsuhtlust;
18) kõne algatamine on kõne edastamine üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktist sidumispunkti;
18¹) kõnekatse on kõne juhtum, mille korral ühendust ei loodud;
19) kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti;
20) kõne transiit on kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel;
20¹) kärjetunnus (Cell ID) on tunnus, mis näitab millisest tugijaamast mobiiltelefoniteenus algatati või millises tugijaamas lõpetati;
21)
22)
23) liides on kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on määratletud asjakohaste funktsioonide, füüsilise ühenduse, signaalivahetuse ja muude seda laadi omadustega;
24) liin on tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga;
25) liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses;
26) liitumisleping on üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks lõppkasutajale, mille sisuks on üldkasutatava elektroonilise side võrguga vajaliku ühenduse loomine ja selle säilitamine;
27) lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust;
28) läbivühendatavus on lõppkasutajate vaheline ühendatavus;
29) lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas Häirekeskuse lihtsustatud valimiseks;
30) lühivalikukood on numbri- või eraldusmärk või nende kombinatsioon, mis on seotud kliendile määratud Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbriga ning mida kasutatakse kliendile üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;
30¹) masinatevahelise side teenus (Machine to Machine Communications) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu ühenduse loomine kahe või enama masina vahel või inimese ja masina vahel, kasutamata seejuures kahepoolset kõneedastust;
31) mobiiltelefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil osalise või täieliku raadioside loomise teel;
32) mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele;
32¹) multiplekser on seade, mille abil muudetakse meedia- või andmesideteenus ühtseks digitaalseks andmevooks, mis edastatakse raadiosaateseadmesse;
32²) multipleksimisteenus on elektroonilise side teenus, millega multiplekseri omanik muudab meedia- või andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks ja edastab selle raadiosaateseadmete kaudu;
33) number on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;
34) numbri liikuvus on kliendi võimalus säilitada liitumislepingu alusel tema kasutusse antud number, kui ta vahetab üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajat või sideteenuse kasutamise geograafilist asukohta;
34¹) numbripõhine isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
34²) numbrivaba isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis ei võimalda ühenduse loomist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbriga;
35) numeratsioon on numeratsiooniplaaniga määratud numbrid, lühinumbrid, teenusnumbrid, tunnuskoodid ja prefiksid;
36) prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist;
37) püsiliin on üldkasutatava elektroonilise side võrgu kahe punkti vahel signaalide mittekommuteeritavat edastamist võimaldav ühendus;
38) püsiliiniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb kliendile püsiliini kasutada andmises;
39) raadiohäire on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või meediateenuse osutamist;
39¹) raadiokohtvõrk (Radio Local Area Network) on väikese võimsuse ja tööulatusega sagedusloata raadiosagedusi kasutav juurdepääsusüsteem;
39²) raadioliides on raadiosageduse kasutuse suhtes kohaldatav tehniline norm;
40) raadiosaateseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide edastamiseks;
41) raadiosagedus on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedustel kuni 3000 GHz;
42) raadiosagedusala on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavates raadioeeskirjades ning Eesti raadiosagedusplaanis kindlaks kasutusotstarbeks määratud raadiosagedusvahemik;
43) raadiosageduskanal on raadiosagedusala osa, mis on vajalik raadiosaateseadme abil signaalide edastamiseks ning mis on kindlaks määratud selle raadiosagedusala osa kesksageduse ning ribalaiusega või ülemise ja alumise piirsagedusega;
43¹) raadiosageduste ühiskasutus on kokkulepitud korras kahe või enama isiku juurdepääs sama raadiosagedusala kasutamisele;
44) raadioseade on elektriline või elektrooniline seade, mis kiirgab või võtab raadioside või raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiosagedusi, ja elektriline või elektrooniline seade, millele on lisatud tarvik, et kiirata või võtta raadiotuvastuse eesmärgil vastu raadiosagedusi;
44¹) raadioseadme kasutusele võtmine on raadioseadme Euroopa Liidus esmakordne kasutamine lõppkasutajate poolt;
44²) raadioseadmeklass on iseloomulike ja ühetaoliste kindlaksmääratud tehniliste näitajate, kasutusotstarbe, -viisi ja -võimalustega piiritletud raadioseade ja raadioliides, mille jaoks see raadioseade on mõeldud;
45) raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet;
45¹) raadiotuvastus on objekti asukoha, kiiruse või muude näitajate kindlaksmääramine või nende näitajatega seotud teabe hankimine raadiosageduse leviomadusi kasutades;
46) raadiovastuvõtuseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide vastuvõtuks;
46¹) rändlusteenus on elektroonilise side teenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab oma kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust teises mobiiltelefonivõrgus;
46²) rahvusvaheline mobiilside terminalseadme kood (edaspidi terminalseadme identifitseerimiskood) on unikaalne elektrooniline mobiiltelefonivõrgu terminalseadme kood, mis sisaldab informatsiooni seadme valmistaja, mudeli ja seerianumbri kohta;
46³) ringhäälinguvõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis on loodud meediateenuse osutamiseks;
46⁴) ringhäälinguvõrgu teenus on ringhäälinguvõrgu kaudu osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega tehakse avalikkusele kättesaadavaks meediateenus;
47)
47¹) seotud teenus on elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenuse osutamisega seotud teenus, mis võimaldab või toetab elektroonilise side teenuste osutamist nimetatud võrgu või teenuse kaudu. Seotud teenus on muu hulgas numbri transleerimine, tingimusjuurdepääsu süsteem ja elektrooniline programmijuht ning identifitseerimise, asukoha ja kohaloleku teenus;
47²) seotud vahend on seotud teenused, füüsilised taristud ja muud vahendid või elemendid, mis on seotud elektroonilise side võrgu või elektroonilise side teenusega ja mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu või teenuse kaudu või võivad seda teha. Seotud vahend on muu hulgas ehitis või ehitise sissepääs, hoonesisene juhtmestik, antenn, torn ja muu tugikonstruktsioon, kaablikanal, juhtmetoru, mast, pääseluuk ja kaablikapp;
48) sideteenuse osutamise piiramine on seaduse või üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingu alusel üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise või kasutamise osaline või täielik piiramine või peatamine üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingut üles ütlemata;
49)
50)
51) sidumisliin on sidumiseks kasutatav püsiliin, mis läbib sidumispunkti;
52) sidumispunkt on üldkasutatava elektroonilise side võrgu punkt, mille kaudu toimub üldkasutatavate elektroonilise side võrkude sidumine ning tagatakse üldkasutatavate elektroonilise side võrkude ja osutatavate sideteenuste koostalitlusvõime;
52¹) spetsiaalne isikutevahelise side teenus on isikutevahelise side teenus, mis võimaldab reaalajas kahesuunalist video ning teksti ja hääle edastamist kahes või enamas asukohas oleva kasutaja vahel;
53) sõnum on edastaja ja vastuvõtja vaheline üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu liikuv signaalide kogum;
54) taipvõrguteenus on teenus, mille toimimist juhitakse telefonijaamaga ühendatud arvutisüsteemi kaudu;
55) tarbija on füüsilisest isikust lõppkasutaja, kes valdavalt ei kasuta elektroonilise side teenust oma majandus- või kutsetegevuses;
56)
57) telefonijaam on tehniliste vahendite kogum, mis võimaldab kõnede kommuteerimist;
58) telefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ning vastuvõtmist Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil;
59) telefonivõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks ja mis võimaldab kõnede tegemist üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel;
60) terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja modem;
61) tingimusjuurdepääs on tehniliste vahendite kogum või autentimissüsteem, mille abil võimaldatakse raadio- või televisiooniteenuste kasutamist üksnes pärast teatud toiminguid, mis kohustavad teenuse tellijat teenuse eest tasuma;
62) tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel;
62¹) täielik juurdepääs kliendiliinile on sideettevõtja juurdepääs teise sideettevõtja kliendiliinile või alamkliendiliinile, millega võimaldatakse kasutada vastavat elektroonilise side võrgu taristut täies mahus;
63)
64) virtuaalvõrguteenus on sideettevõtja poolt osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis põhineb teisele sideettevõtjale kuuluvas üldkasutatavas elektroonilise side võrgus loodaval näival ühendusel või vahendil;
65)
66) võrguteenus on elektroonilise side teenus, mis seisneb elektroonilise side võrgu loomises, haldamises ning täielikus või osalises kasutada andmises elektroonilise side teenuse osutamiseks teistele sideettevõtjatele;
66¹) väga suure läbilaskevõimega sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis koosneb kuni üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise kohas asuva jaotuspunktini täielikult fiiberoptikast, või üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kvaliteedi parameetrid on samaväärsed fiiberoptikal põhineva võrguga;
66²) väikese levialaga raadiosagedusi kasutav juurdepääsupunkt (small cell) on raadiovõrguühendust võimaldav väikese võimsuse ja tööulatusega seade, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu osana;
67) ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht;
68) üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) on teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel;
69) üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping (edaspidi sideteenuse leping) on leping, mille alusel sideettevõtja osutab kliendile sideteenust;
70) üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule;
71) üldkasutatav elektroonilise side võrk (edaspidi sidevõrk) on võrk, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust, mis võimaldab teabe edastamist elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel.
§ 3. Sideteenuse osutamise alustamine ja sideteenuse turul tegutsemise tingimused
(1) Igal isikul on majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut arvestades õigus alustada sideteenuse osutamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatule.
(2)
(3) Kui sideteenuse osutamine eeldab raadiosageduste kasutamist sagedusloa alusel või numeratsiooni kasutamist numbriloa alusel, peab isikul olema sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 11 sätestatuga või numbriluba numeratsiooni kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 33 sätestatuga.
(1) Sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamiseks peab esitama majandustegevusteate.
(2) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule osutatava sideteenuse kirjeldus ja tegevuse geograafiline piirkond ning sideteenuse osutaja veebilehe aadress selle olemasolu korral.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teatamiskohustus täidetakse üksnes Eesti teabevärava või notari kaudu.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud majandustegevusteate viivitamata Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ametile (Body of European Regulators for Electronic Communications – BEREC) (edaspidi Euroopa Sideamet).
§ 4¹. Sideteenuse osutamisel Euroopa Liidus esindaja ja ettevõtte määramine või nimetamine
(1) Sideettevõtja, kelle asukoht on väljaspool Euroopa Liitu ja kes osutab elektroonilise side teenust Eesti Vabariigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus end esindama vähemalt ühe seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine.
(2) Sideettevõtja, kelle asukoht on Eesti Vabariigis ja kes osutab elektroonilise side teenust teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab või nimetab Euroopa Liidus end esindama vähemalt ühe ettevõtte või seadusliku esindaja, tagamaks kriminaalmenetluses elektrooniliste tõendite kogumist käsitlevate otsuste ja määruste täitmine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud sideettevõtja, kes asub või kelle seaduslik esindaja asub Eesti Vabariigis, teavitab kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit sideettevõtja määratud või nimetatud ettevõtte või esindaja kontaktandmetest ja nende muudatustest ning Euroopa Liidu ametlikest keeltest, milles on võimalik ettevõtte või esindaja poole pöörduda. Mitme ettevõtte või esindaja määramise või nimetamise korral täpsustab sideettevõtja teavituses nende ettevõtete või esindajate volituste täpse territoriaalse ulatuse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave kontaktandmete, keelte ja territoriaalse ulatuse kohta avaldatakse Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebilehel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise keskasutus, kes teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide keskasutuste ja Euroopa Komisjoniga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1544, millega kehtestatakse määratud majandusüksuste määramise ja esindajate nimetamise ühtlustatud normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses (ELT L 191, 28.07.2023, lk 181–190), artikli 6 lõikele 3.
(1) Käesolevas peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise ning raadioside pidamise nõuded.
(2) Raadiosagedushalduse reguleerimise eesmärk on tagada raadiosageduste otstarbekas, objektiivne, läbipaistev ja proportsionaalne haldamine ning tulemuslik ja efektiivne kasutamine raadiosageduste kasutaja enda vajadusteks ja sideteenuse osutamiseks, võimaluste loomine uute tehnoloogiate arendamiseks ning raadiohäirete kiire kõrvaldamine.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärk saavutatakse muu hulgas Eesti raadiosageduste kasutamise harmoneerimise kaudu Euroopa Liidu omaga.
(1) Raadiosagedusi haldavad Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Raadiosageduste haldamine seisneb raadiosagedusalade rahvusvahelises ja riigisiseses planeerimises, raadiosageduste koordineerimises ja kasutamise korraldamises, raadiosageduste kasutamisega seotud õiguste ja tingimuste kohta teabe avaldamises ja ajakohastamises ning järelevalve teostamises vastavuses rahvusvaheliste lepingute, Euroopa Liidu õiguse ja käesoleva seadusega. Raadiosagedusi hallatakse objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal ning sealhulgas arvestatakse Eesti ja Euroopa Liidu majanduslikke, julgeoleku-, rahvastiku tervise ja avalikke huve, sõnavabadust, kultuurilisi, teaduslikke, sotsiaalseid ja tehnilisi aspekte ning raadiosageduste kasutajate erinevaid huve.
(3) Raadiosageduste haldamisel tuleb järgida vajadust saavutada raadiosageduste kasutamise ühtlustamine Euroopa Liidus.
(4) Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtavad oma ülesannete täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni raadiosagedushaldust puudutavaid soovitusi. Kui Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei võta nimetatud soovitusi arvesse, teavitavad nad sellest Euroopa Komisjoni, lisades soovituse arvestamata jätmise põhjenduse.
(1) Raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutamise üldtingimused Eestis. Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sealhulgas päästetöö, ohutuse ning riigikaitse eesmärgil kasutatavad raadiosagedused, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korralduse.
(2) Raadiosagedusplaaniga määratakse kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad, sagedusloaga ja sagedusloata raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse võib anda üle käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.
(3) Raadiosagedusplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=106072011005;101112017001 määrusega.
(4) Raadiosagedusplaani koostamisel lähtutakse elektroonilise side teenuse ja tehnoloogilise neutraalsuse printsiibist, mille järgimisest võib kõrvale kalduda vaid teenuse kvaliteedi, raadiosageduste maksimaalse ühiskasutuse või raadiosageduste efektiivse kasutamise eesmärgil.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud määrus piirab oluliselt raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustuvad neid õigusi piiravad sätted pärast kahe aasta möödumist määruse avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosagedusplaani oma veebilehel.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab vähemalt kord aastas raadiosagedusplaani läbi ning esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku selle muutmiseks, kui:
1) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng;
2) muutmise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest või
3) see on vajalik riigikaitse tagamiseks.
§ 9¹. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avalik konkurss
(1) Kui raadiosagedusplaani järgi antakse raadiosagedusala kasutamise õigus avaliku konkursi korras, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=112012022002;112012022003;112012022004;112012022005;112012022006;112012022007;129012022011;115072022003;121022023006 :
1) konkursi läbiviimise aja ja menetluse;
2) konkursile esitatavate sageduslubade arvu ja sagedusvahemike jaotuse, arvestades käesoleva seaduse § 11 lõikes 1¹ nimetatud eesmärke;
3) konkursile esitatava raadiosagedusala kasutamise täiendavad tingimused.
(2) Avaliku konkursi korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kvalifitseeri avalikule konkursile sideettevõtjat:
1) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt;
2) kelle kohta esineb põhjendatud kahtlus, et sideettevõtja ise või tema juhtimis- või järelevalveorgani liige võib ohustada riigi julgeolekut.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=121022023006 võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile kvalifitseerimiseks nõuded sideettevõtja majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsepädevusele.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=121022023006 võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada raadiosagedusala kasutamise täiendava tingimusena:
1) sidevõrgu tehnilised tingimused, millele peab kasutatav tehnoloogia vastama;
2) katvuse ja investeerimise kohustuse;
3) sidevõrgu valmimise ja kasutuselevõtu aja;
4) sidevõrgu ühiskasutuse.
(6) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=121022023006 võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusaktis kehtestada avalikule konkursile esitatud sagedusloa:
1) ühekordse loatasu kuni 3 000 000 eurot;
2) konkursil osalemise eest tagatisraha.
(7) Ühekordne loatasu määratakse fikseeritud tasuna või enampakkumise korral alghinnana. Ühekordse loatasu suuruse määramisel arvestatakse käesoleva seaduse § 11 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimusi.
(8) Tagatisraha peab olema kõigile avalikust konkursist osavõtjatele võrdne ega tohi olla suurem kui raadiosagedusala kasutamise õiguse eest võetav ühekordne loatasu. Pärast konkursi võitja selgumist tagatisraha tagastatakse.
§ 9². Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tingimuste kooskõlastamine Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga
(1) Enne käesoleva seaduse § 9¹ lõikes 1 nimetatud õigusakti kehtestamist teavitab Justiits- ja Digiministeerium Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma (Radio Spectrum Policy Group – RSPG) õigusakti eelnõust.
(2) Käesoleva seaduse § 9¹ lõikes 1 nimetatud õigusakti ettevalmistamisel võib Justiits- ja Digiministeerium teha koostööd teise Euroopa Liidu liikmesriigiga ning Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühmaga.
§ 9³. Raadiosagedusala kasutamise õiguse andmise avaliku konkursi tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 ja § 9¹ lõikes 1 nimetatud õigusaktide andmisel arvestab valdkonna eest vastutav minister, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 1–6) alusel antud traadita lairibavõrkude ja teenuste ühtlustatud raadiosageduste rakendusmeetmete nõuete tagamiseks tuleb avalik konkurss korraldada ja sagedusload välja anda hiljemalt 30 kuud pärast asjakohase Euroopa Liidu meetme võtmist.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib jätta käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruse vastuvõtmisel arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja, kui see on vajalik:
1) riigi julgeoleku tagamiseks;
2) vääramatu jõu tõttu;
3) raadiosageduste kasutamise koordineerimiseks kolmandate riikidega.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud määruses käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja edasi lükata kuni 30 kuud, kui seda tingib vajadus:
1) koordineerida raadiosageduste kasutamist teise Euroopa Liidu liikmesriigiga;
2) ümber planeerida olemasolev sageduskasutus.
(4) Justiits- ja Digiministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud juhtudel tähtaja edasilükkamisest ning selle põhjusest Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutusi ning sideettevõtjaid. RT I 2021-12-15 1 115122021001 2022-02-01
§ 11. Raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel
(1)
(1¹) Raadiosageduste kasutamist reguleeritakse sageduslubadega, kui see on vajalik:
1) raadiohäirete vältimiseks;
2) sideteenuse tehnilise kvaliteedi tagamiseks;
3) raadiosageduste efektiivse kasutamise tagamiseks;
3¹) raadiosageduste spetsiifiliste omadustega arvestamiseks;
3²) raadiosageduste ühiskasutuse võimaldamiseks;
3³) riigi julgeoleku tagamiseks;
4) käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks.
(2) Sagedusluba annab õiguse kasutada raadiosagedusi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt määratud tingimustel. Sagedusloaks käesoleva seaduse tähenduses on ka vee- või õhusõiduki raadioluba ja amatöörraadiojaama tööluba.
(3) Sagedusluba kehtib kuni üks aasta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud sagedusload.
(4) Sagedusloaga kehtestatakse järgmised tingimused ja nõuded:
1) tehnoloogia määratlus, mille jaoks raadiosageduste kasutamise õigus on antud;
2) raadiosageduste kasutamise otstarve, kasutusviis ja kasutuspiirkond või -koht,
3) raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise nõuded;
4) tehnilised tingimused raadiosageduste kasutamiseks;
5) tehnilised tingimused raadiohäirete vältimiseks;
6) rahvusvahelisest lepingust tulenevad nõuded;
7) inimese tervise ja keskkonna kaitset puudutavad nõuded;
8) raadiosageduste ühiskasutamise nõuded.
(4¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seab sagedusloa tingimuseks kohustuse kasutada sidevõrgus üksnes sellist riist- ja tarkvara, mille suhtes on käesoleva seaduse §-s 87³ või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teavitamiskohustus täidetud või mille kohta on antud kasutusluba.
(5)
(6) Raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vee- või õhusõiduki omanikule rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava vee- või õhusõiduki raadioloa kehtivusega kuni kolm aastat. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.
(7) Raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbeks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava amatöörraadiojaama tööloa kehtivusega kuni viis aastat. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.
(8) Sagedusloa võib anda sagedusloa taotlejale ühise sagedusloana mitme raadiosaateseadme kasutamiseks raadiovõrgus.
(1) Sagedusloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood, sidevahendite numbrid ja e-posti aadress;
2) taotletav raadiosagedus või sagedusala;
3) raadiosageduse või sagedusala kasutamise eesmärk;
4) raadiosageduse või sagedusala kasutamise tehnilised tingimused;
5) raadiosageduse või sagedusala kasutuspiirkond või -koht;
6) raadiosageduse või sagedusala kasutamise alguse aeg.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa taotluse vormi oma veebilehel.
(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada raadioteenuse osutamise tegevusluba või kirjalik kokkulepe raadioteenuse osutamise tegevusluba omava raadioteenuse osutajaga tema programmi edastamiseks, kui nimetatud luba ei ole antud sagedusloa taotlejale.
(4)
§ 13. Sagedusloa taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab sagedusloa:
1) kuue nädala jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine ei vaja rahvusvahelist koordineerimist;
2) kaheksa kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine vajab rahvusvahelist koordineerimist või
3) käesoleva seaduse § 9¹ lõikes 1 nimetatud korras või §-s 19 sätestatud korras.
(2) Kui raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped sätestavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 erinevad tähtajad, kohaldatakse nimetatud kokkulepetes määratud tähtaegu.
(3) Enne sagedusloa andmist lennuliikluse teenindamiseks raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete abil või teiste raadiosideteenistuste kasutamiseks selles sagedusalas, kui selline kasutus võib mõjutada lennuohutust, kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization – ICAO) sageduste koordinaatoriga Eestis.
(3¹) Enne sagedusloa andmist või selle tingimuste muutmist kooskõlastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa tingimused Terviseametiga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3² sätestatud juhtudel.
(3²) Terviseameti kooskõlastust ei vaja järgmised sagedusloa tingimused:
1) vee- või õhusõiduki raadioloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused;
2) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused, kui raadiosaateseadmete efektiivne kiirgusvõimsus ei ületa 100 W (20 dBW);
3) sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused lähitoimeseadmetele;
4) raadiosagedusalas üle 1 GHz töötavate paiksete raadiosideliinide raadiosaateseadmete sagedusloaga määratud raadiosageduste kasutamise tingimused;
5) sagedusloaga määratud kosmoseside maajaamade ja satelliitringhäälingu maajaamade raadiosageduste kasutamise tingimused;
6) sagedusloa tingimused, mis on määratud raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbel.
(3³) Sagedusloa omanik, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, on kohustatud sagedusloa alusel kasutatava raadiosaateseadme paigaldamise tingimused kooskõlastama Terviseametiga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3² sätestatud juhtudel.
(3⁴) Terviseamet jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 3¹ ja 3³ sätestatud kooskõlastuse andmata, kui loa taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ sätestatud sagedusloa tingimuste ning lõikes 3³ nimetatud raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise korra ja lõikes 3 sätestatud koordinaatoriga kooskõlastatavad sagedusalad kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12973844 .
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sagedusloa taotlejat ühe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, taotluses esinevatest puudustest ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(6) Enne sagedusloa andmist teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa taotlejat käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud piirangutest koos nende rakendamise põhjendustega ja tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest.
(7) Sagedusloa saamiseks on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teavitamist. Sagedusloa andmine otsustatakse pärast riigilõivu laekumist.
(8) Sagedusloa omaniku kirjalikul nõudmisel väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates taotlejale kirjaliku kinnituse temale sagedusloaga antud õigustest ja kohustustest raadiosageduste kasutamisel.
(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa andmise otsuse ja sagedusloa tingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul sagedusloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis ei avalikustata amatöörraadiojaama ning füüsilise isiku vee- või õhusõiduki sagedusloa andmise otsust ja sagedusloa tingimusi.
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub sagedusloa andmisest, kui:
1) taotleja on esitanud valeandmeid,
2) taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda,
2¹) taotleja või tema juhtimis- või järelevalveorgani liikme tegevus võib ohustada riigi julgeolekut;
3) puudub vaba raadiosageduskanal,
4) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või raadiosageduste kasutamist reguleerivate õigusaktidega,
5) raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas rahvusvahelisest lepingust või Euroopa Liidu õigusest tulenevate tingimustega,
6) raadiosageduste kasutamine võib tekitada raadiohäireid,
7) raadiosageduste kasutamine võib häirida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve statsionaarsete seadmete tööd nende paiknemise piirkonnas,
8) raadiosageduste kasutamine ei ole efektiivne,
8¹) raadiosageduste kasutamist soovitakse alustada hiljem kui kuus kuud taotluse esitamisest arvates, välja arvatud, kui raadiosagedusalade kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras,
9) raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata või
10) riigilõiv on tasumata.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
(3)
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud piirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12945915 .
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa andmist ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 sätestatud alused või kui muudetakse sagedusloa väljaandmise eelduseks olnud raadioteenuse osutamise tegevusluba.
(2) Sagedusloa tingimuste muutmise otsus jõustub kuue kuu möödumisel selle tegemise päevast, välja arvatud juhul, kui sagedusloa omanik avaldab soovi, et sagedusloa muutmise otsus jõustuks enne nimetatud tähtaja möödumist. Kui sagedusloa muutmise alus tuleneb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktist 2, siis jõustub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa tingimuste muutmise kohta selle tegemise hetkel. Sagedusloa muutmine, mis on tingitud raadioteenuse osutamise tegevusloa muutmisest, jõustub raadioteenuse osutamise tegevusloa muutmise otsuses märgitud tähtpäeval.
(3) Kui sagedusloa omanik esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ise elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa tingimuste muutmiseks, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tingimuste muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul, juhindudes § 14 sätetest. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa tingimuste muutmise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 16. Sagedusloa kehtivuse pikendamine ja pikendamisest keeldumine
(1) Sagedusloa kehtivuse pikendamiseks kehtivatel tingimustel esitab sagedusloa omanik hiljemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu taotluse sagedusloa kehtivuse pikendamiseks. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Sagedusloa kehtivuse pikendamise eest on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda sagedusloa pikendamisest, kui esineb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 1, 2, 2¹, 4, 5, 8 või 10 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alus.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab sagedusloa kehtivuse pikendamise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloa kehtivuse pikendamisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
§ 17. Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine
(1) Sagedusloa omanik võib osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õiguse üle või kasutuslepingu alusel kasutamiseks teisele isikule, kui vastavate raadiosageduste üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise õigus on sätestatud Eesti raadiosagedusplaanis. Raadiosageduste kasutamise õigust ei tohi üle anda ega kasutuslepingu alusel kasutamiseks anda sagedusloa puhul, millega antakse raadiosageduste kasutamise õigus ringhäälinguvõrgus.
(2) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmiseks esitavad sagedusloa omanik ja isik, kellele raadiosageduse kasutamise õigus soovitakse üle anda, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse.
(2¹) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine käesoleva paragrahvi tähenduses on igasugune sagedusloa üleminek ühelt isikult teisele, sealjuures ettevõtjate ühinemise korral.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse menetlemisel juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse §-dest 13 ja 14.
(4) Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral peab kasutuslepingu alusel kasutamiseks andja selle eelnevalt kooskõlastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.
(5) Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral peab kasutuslepingu alusel kasutamiseks andja esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kümme tööpäeva enne kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmist sellekohase kirjaliku teate.
(6) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisel või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral jäävad sagedusloa tingimused kehtima, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei otsusta käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel teisiti.
(7) Raadiosageduste kasutamise õiguse kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korral vastutab sagedusloaga määratud tingimuste täitmise eest sagedusloa omanik.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral kooskõlastada raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise Konkurentsiametiga. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisest või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmisest, kui see moonutab konkurentsi.
(9) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5 nimetatud teate vormid ja lõikes 5 sätestatud teates sisalduva informatsiooni oma veebilehel.
(10) Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=106072011005 määrusega.
§ 18. Sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Sagedusloa tingimuse rikkumise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui sagedusloa omanik ei ole kõrvaldanud sagedusloa tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitas raadiosageduste kasutajat tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse esitamiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab peatamise otsuse kehtetuks, kui sagedusloa omanik kõrvaldab rikkumise ühe kuu jooksul sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib tunnistada sagedusloa kehtetuks, kui:
1) sagedusloaga antud õigusi ei ole hakatud kasutama kuue kuu jooksul sagedusloa andmisest arvates või sagedusloas ettenähtud tähtaja jooksul või kui sagedusloa omanik on lõpetanud sagedusloaga antud õiguste kasutamise,
2) sagedusloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud sagedusloa tingimusi,
3) pärast sagedusloa andmist selgub, et esinevad käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alused,
4) raadiosageduste kasutamine on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja raadiosageduste kasutaja ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olevat asjaolu ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole määranud pikemat tähtaega või
5) sagedusloa andmise aluseks olnud raadioteenuse osutamise tegevusluba kaotab kehtivuse või tunnistatakse kehtetuks.
(4) Kui raadiosageduste kasutaja on lõpetanud talle sagedusloaga antud õiguste kasutamise, on ta kohustatud sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kohe teatama.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise või sagedusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse raadiosageduste kasutajale kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.
(1) Kui sama raadiosageduse kasutamiseks on esitanud taotluse üheaegselt mitu isikut, korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sagedusloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.
(2) Enampakkumise toimumisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse sagedusluba, arvestades käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut.
(1) Valdkonna eest vastutaval ministril ./dyn=111072026086&id=113102011001 on õigus kooskõlas raadiosageduste kasutamise eesmärkidega määrata raadiosageduste kasutamise võimalus käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloata, kehtestades raadiosageduste kasutamise tingimused kindlaks määratud raadiosageduste osas ning tehnilised nõuded, mis on vajalikud, et vältida raadiohäireid ning tagada seadmete koostoime ja avalikkuse kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab raadiosageduste sagedusloata kasutamise tingimused oma veebilehel.
(3) Valdkonna eest vastutav minister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud raadiosageduste kasutamise tingimusi, kui:
1) muutub Eesti raadiosagedusplaan,
2) seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng,
3) see tuleneb rahvusvahelisest lepingust või
4) see tuleneb teisest seadusest.
(4) Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muutmine ei piira raadiosageduste kasutajate olemasolevaid õigusi.
(5) Valdkonna eest vastutava ministri määrus, mis muudab raadiosageduste kasutamise tingimusi raadiosageduste kasutajate kehtivaid õigusi piirates, jõustub raadiosageduste kasutajate õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.
§ 21. Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel
(1) Kaitseväe ainukasutuseks määratud raadiosageduste kasutamise korra ja tehnilised nõuded kehtestab kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=13269228 määrusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehniliste nõuete kehtestamisel lähtutakse:
1) Kaitseväe vajadustest raadiosagedusi kasutada;
2) rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas koordinatsioonilepingutest;
3) võimalike piirangute kehtestamise vajadusest elektromagnetilise ühildatavuse tagamiseks tsiviilkasutuses olevate ja Kaitseväe raadioseadmete vahel;
4) raadiohäirete vältimise vajadusest.
(3) Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel väljaspool Kaitseväe ainukasutuseks määratud raadiosagedusi toimub sagedusloa alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 11–18. Nimetatud sagedusluba antakse Kaitseväele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt eelisjärjekorras.
(4) Riigikaitse otstarbel kasutatavates sagedusalades Kaitseväele antud sageduslubadele ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõike 1¹ punktis 3, § 14 lõike 1 punktides 8 ja 8¹ ning § 18 lõike 3 punktis 1 sätestatut.
§ 21¹. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal muuta sagedusloa tingimusi või peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda isikule ilma käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud menetluskorda järgimata sagedusloa või muuta sagedusloa tingimusi ilma §-s 15 sätestatud menetluskorda järgimata, kui see on vajalik avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel sagedusloa andmise, sagedusloa tingimuste muutmise või peatamise ajavahemiku eest ei võeta riigilõivu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 12 ja 13, § 14 lõike 1 punktides 4–10 ning §-des 15, 18, 19 ja 152 sätestatut.
§ 22. Vale või eksitav teade ning raadioside saladus
(1) Raadiosides vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeasutuse tegevuse funktsioneerimist, on keelatud.
(2) Raadioside saladus on teave raadiosides osalejate ja nende poolt raadioside vahendusel edastatava sõnumi kohta. Kolmandatel isikutel on keelatud hankida raadioside saladust, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.
(3)
(1) Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Raadiosageduste kasutaja võib esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kaebuse seoses raadiohäiretega.
(3) Isik, kellele on saanud teatavaks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekivad raadiohäired, peab kohe rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi häirete kõrvaldamiseks.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab viivitamata raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise või piirab selle kasutamist. Seadme kasutamise peatamise või piiramise nõue vormistatakse kirjalikult.
(5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on peatanud raadiohäireid tekitava seadme kasutamise, ei või seadet sisse lülitada enne raadiohäirete tekkepõhjuste kõrvaldamist ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kirjalikult seadme kasutamise jätkamise lubamist.
(6) Järelevalvet teostaval Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnikul on raadiohäirete kõrvaldamiseks õigus siseneda koos territooriumi valdaja või tema esindajaga territooriumile, kus asub raadiohäire allikas, et lokaliseerida raadiohäire allikas ja kõrvaldada raadiohäired, samuti on tal õigus nõuda seadme omanikult, kasutajalt või valdajalt kõiki andmeid raadiohäireid põhjustava seadme kohta.
(7)
(8)
Raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise ja raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=13297230 .
§ 25. Raadiokutsungite moodustamine ja väljastamine
(1) Raadiokutsung on numbrite või tähtede kombinatsioon, mida kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme identifitseerimiseks.
(2) Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=13297221 .
§ 26. Raadiosagedushaldusega seotud andmetest teavitamine
(1) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennusageduste koordinaator Eestis teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult lennuliikluse teenindamise korraldamiseks Eesti territooriumil koordineeritud raadiosagedustest ja nende tehnilistest tingimustest ning tehniliste tingimuste muutmisest kolme tööpäeva jooksul, arvates raadiosageduste ja tingimuste kehtestamise või muutmise kuupäevast.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab riigi elektroonilise side võrke haldavat isikut ning Politsei- ja Piirivalveametit Eesti veesõidukile väljastatud kutsungist, selektiivkutsungist ja raadiosaateseadme koodist (Maritime Mobile System Identification – MMSI) ühe tööpäeva jooksul veesõiduki kohta vastavate andmete saamisest arvates.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Transpordiametit väljastatud veesõiduki raadioloa tingimustest ja navigatsiooniseadmetele eraldatud raadiosaateseadme koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates vastava sissekande tegemiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu MARS (Maritime mobile Access and Retrieval System) andmebaasi.
(3¹) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Rahvusvahelist Telekommunikatsiooni Liitu otsingu- ja päästetöid teostavale õhusõidukile (Search and Rescue aircraft – SAR aircraft) väljastatud raadioloa tingimustest ja raadiosaateseadme koodist (MMSI) ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registreerib mereside arvelduskeskused, teostab nende üle järelevalvet ja edastab vastavad andmed Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu andmebaasi.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mereside arvelduskeskustele ning nende registreerimise ja nende üle järelevalve teostamise korra.
(1) Numeratsiooni haldavad Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Numeratsiooni haldamine seisneb numeratsiooni eraldamises vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile ning järelevalves numeratsiooni kasutamise üle. Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet haldavad numeratsiooni objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal, pidades silmas vajadust saavutada numeratsiooni ühtlustatud, efektiivne ja tulemuslik kasutamine.
(3) Numeratsiooni haldamine ja kasutamine toimub numbri broneerimise andmekogu kaudu.
(4) Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtavad oma ülesannete täitmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni numeratsioonihaldust puudutavaid soovitusi. Kui Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei võta nimetatud soovitusi arvesse, teavitavad nad sellest Euroopa Komisjoni, lisades soovituse arvestamata jätmise põhjenduse.
(1) Numbri broneerimise andmekogu eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud numeratsiooni haldamise, numbrite broneerimise ja numbri liikuvuse nõuete täitmine.
(2) Numbri broneerimise andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=115022022005 määrusega.
(3) Numbri broneerimise andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.
(4) Numbri broneerimise andmekogusse kantakse andmed:
1) broneeritud numbrite kohta;
2) numbri liikuvuse toimingute kohta.
(5) Numbri broneerimise andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.
(6) Numbri broneerimise andmekogusse kantavad andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud teave numbri kuuluvuse kohta.
§ 29. Numeratsiooni kasutajad ja numeratsiooni kasutamise tingimused
(1) Numeratsiooni kasutamise õigus on isikul, kes osutab sideteenust või kasutab sideteenust muude teenuste, sealhulgas infoühiskonna teenuste infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses osutamiseks, samuti valitsusasutusel talle antud pädevuse piires (edaspidi numeratsiooni kasutaja).
(2) Lisaks käesolevas peatükis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada:
1)
2) üldkasutatavas numbriinfokataloogis klientide kohta teabe avaldamise kohustuse ja tingimused;
3) numbri kasutamise õiguse üleandmise tingimused;
4) numeratsiooni kasutamise kohta käivatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad tingimused;
5) numbri broneerimise tingimused ./dyn=111072026086&id=13363437 ;
6) numeratsiooni kasutamise tingimused avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja läbipaistev.
(4) Number loetakse kasutusel olevaks, kui broneeritud numbrile või numbrilt on numbriloa kehtivusaja jooksul esinenud sisenevat või väljuvat liiklust või numbriga on seotud kehtiv sideteenuse leping ja number on valitav.
(5) Isik on kohustatud kuue kuu jooksul pärast numbriloa saamist numeratsiooni efektiivselt kasutusele võtma.
(1) Eesti numeratsiooniplaanis määratakse kindlaks sideteenuse ja muu teenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite:
1) paiknemine numeratsiooniväljas;
2) pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra nõuded;
3) kasutamise tingimused ja
4) teenused, mille osutamiseks on lubatud neid kasutada, sealhulgas teenustele kehtestatud nõuded.
(2) Eesti numeratsiooniplaan ei reguleeri rahvusvaheliste andmesidevõrkude ülemaailmsete ja muude aadresside kasutamist.
(3) Eesti numeratsiooniplaani kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=123052018005 ning seda haldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
§ 31. Eesti numeratsiooniplaani ja numeratsiooni kasutamise tingimuste muutmine
(1) Valdkonna eest vastutav minister muudab Eesti numeratsiooniplaani või numeratsiooni kasutamise tingimusi, kui:
1) seda tingib elektroonilise side valdkonna areng või
2) see tuleneb rahvusvahelistest lepingutest.
(2) Kui käesoleva seaduse § 30 lõike 3 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrus piirab numeratsiooni kasutaja õigusi, jõustub see numeratsiooni kasutaja õigusi piiravas osas pärast ühe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.
(1) Sideettevõtja peab tagama, et kliendi alustatud kõned Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud kõikidele numbritele ja lühinumbritele, samuti Eestis kasutatavatele Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS) 3883 kuuluvale numbrile ning rahvusvahelistele tasuta numbritele (Universal International Freephone Numbers – UIFN), lõpetatakse kliendi soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja on teinud selle tehniliselt võimalikuks või kui kõnet lõpetav sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98.
(1¹) Numbriloa omanik peab tagama Eesti numeratsiooniplaanis kirjeldatud numbritelt kõne valimise või juurdepääsu käesoleva seaduse § 38 alusel broneeritud ja kasutusele võetud numbrile ning osutatavale sideteenusele või selle vahendusel osutatavale muule teenusele.
(1²) Numbriloa omanik peab tagama tasuta ühenduse loomise numbriga 116 000.
(1³) Numbriloa omanik peab tagama erivajadusega inimesele spetsiaalse numbripõhise isikutevahelise side teenuse vahendusel ühenduse numbriga 116 000.
(2) Sideettevõtja peab tagama teistes Euroopa Liidu liikmesriikides välja antud numbrite, sealhulgas Euroopa numeratsioonivälja (ETNS) numbrite ja rahvusvaheliste tasuta (UIFN) numbrite valitavuse ning juurdepääsu Euroopa Liidu liikmesriikides osutatavatele teenustele, välja arvatud juhul, kui:
1) teenuseosutaja on ärilistel põhjustel otsustanud konkreetses geograafilises piirkonnas asuvate helistajate juurdepääsu piirata;
2) sideettevõtja on rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98;
3) teenusele juurdepääs või käesolevas lõikes nimetatud numbri valitavus ei ole tehniliselt teostatav või majanduslikult põhjendatud.
(3) Sideettevõtja on kohustatud edastama kõik kõned Euroopa numeratsioonivälja ja Euroopa numeratsiooniväljast sarnase tasu eest, mida ta kohaldab teistesse liikmesriikidesse ja teistest liikmesriikidest tehtavate kõnede puhul.
(4) Sideettevõtja peab tagama rahvusvahelise kõne valimise võimaluse vähemalt rahvusvahelise prefiksi 00 valimise kaudu.
(5) Sideettevõtja peab tagama kliendi alustatud ühenduse edastamise üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbrile.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud avaldama informatsiooni üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbri kasutusele võtmisest oma veebilehel.
(1) Numbriluba on luba numeratsiooni kasutamiseks, mis annab numeratsiooni kasutajale õiguse kasutada teenuse osutamiseks:
1) numbriloal märgitud arvu numbreid, broneerida üksiknumbrit ja korraldada nende kasutamist;
2) numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi ning korraldada nende kasutamist.
(2) Numbriluba on numbrite osas numbrite arvu põhine ning tunnuskoodi ja lühinumbri osas üksiku numbri põhine.
(3) Numbriloale märgitakse vähemalt:
1) tunnuskoodi või lühinumbri puhul eraldatud lühinumber või tunnuskood ning numbri puhul kasutamiseks lubatavate numbrite arv ja liik vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile;
2) loa väljastamise kuupäev ja kehtivuse viimane kuupäev;
3) numeratsiooni kasutaja nimi, sünniaeg või registri- või isikukood;
4) numeratsiooni kasutamise tingimused.
(4) Numbriluba antakse üheks aastaks.
(1) Numbriloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu vormikohase taotluse. Kui taotluse esitamine sel viisil ei ole võimalik, esitatakse taotlus kirjalikult Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood ja sidevahendite numbrid;
2) taotletava numeratsiooni planeeritav kasutusotstarve ja -piirkond riikide kaupa;
3) numbrite arv ja lühinumbri puhul konkreetne taotletav lühinumber või lühinumbri pikkus;
4) kirjeldus selle kohta, kuidas isik kavatseb tagada käesoleva seaduse § 32 lõikes 1¹ sätestatud nõude täitmise.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa taotluse vormi oma veebilehel.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib numbriloa taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ja muid andmeid, mis on vajalikud taotluse lahendamiseks, ning teha päringuid esitatud andmete kontrollimiseks.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab numeratsiooni kasutajale numbriloa 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastava taotluse saamisest arvates, kui numeratsiooni kasutaja on tasunud riigilõivu.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab numbriloa andmise otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul numbriloa andmisest arvates, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.
(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus numbriloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.