§ 120². Raadioseadmele esitatavad nõuded ning raadioseadme nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine
(1) Valdkonna eest vastutav minister võib Euroopa Komisjoni õigusakti alusel kehtestada määrusega kindlatele raadioseadmeklassidele ja konkreetset tüüpi seadmetele olulisi nõudeid eesmärgiga tagada:
1) raadioseadme koostalitlusvõime lisatarvikutega ./dyn=111072026086&id=120072023003 , eelkõige ühtsete laadijatega, ja sidevõrkude kaudu teiste raadioseadmetega, ning võimalus ühendada raadioseadet Euroopa Liidus kasutatavate asjakohaste liidestega;
2) raadioseadme ja sidevõrgu koostalitlusvõime ./../vaheleht.html ;
3) raadioseadme turvaseadmete olemasolu ./../vaheleht.html kasutajate sõnumi saladuse ja isikuandmete kaitsmiseks;
4) pettuste vältimine ./../vaheleht.html ;
5) juurdepääs päästeasutusele ./dyn=111072026086&id=106072016007 ;
6) raadioseadme kohandatus erivajadustega inimestele kasutamiseks ./../vaheleht.html ;
7) raadioseadme ja selle tarkvara ühilduvus ./../vaheleht.html .
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=110062016008 võib kehtestada määrusega tehnilised nõuded raadioseadmetele, mida kasutatakse käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloa alusel, eesmärgiga vältida raadiohäireid, tagada seadmete koostoime ning inimese tervise ja keskkonna kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest.
(3) Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=106072016039 määrusega.
(4) Raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara tootja peab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatud korras Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud raadioseadmeklassidesse kuuluvate raadioseadmete puhul:
1) hindama raadioseadme ja selle kasutamist võimaldava tarkvara nõuetele vastavust;
2) esitama käesoleva lõike punkti 1 kohase vastavushindamise kohta teabe Euroopa Liidu liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud korras.
(1) Raadioseadme tootja on kohustatud enne raadioseadme turule laskmist registreerima Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud raadioseadmeklassi kuuluva raadioseadme tüübi Euroopa Komisjoni keskses süsteemis.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega raadioseadme tüübi registreerimise korra.
(1) Sideettevõtja avalikustab sideteenuse osutamise käigus lõppkasutajale pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonid enne sideteenuse osutamise alustamist nende liideste kaudu. Sideettevõtja ajakohastab spetsifikatsioonid vähemalt üks kord aastas. Liideste avalikustamisest ja ajakohastamisest teatab sideettevõtja kolme tööpäeva jooksul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamise ja ajakohastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=110062016009
(3) Eesti õigusaktidega reguleeritud raadioliidestest teavitatakse Euroopa Komisjoni toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 43 sätestatud korras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamine ei ole vajalik, kui:
1) raadioliidesed vastavad täielikult Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 676/2002/EÜ alusel vastuvõetud Euroopa Komisjoni otsustele raadiosageduse ühtlustatud kasutamise kohta;
2) raadioliidesed vastavad Euroopa Komisjoni õigusakti kohaselt raadioseadmele, mida võib kogu Euroopa Liidus piiranguteta kasutusele võtta ja kasutada.
(1) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et raadioseade võib kujutada ohtu inimese tervisele või ohutusele või muule käesolevas peatükis sätestatud avaliku huvi kaitse aspektile, siis hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadioseadme vastavust käesolevas peatükis ja toote nõuetele vastavuse seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise tulemusel, et raadioseade ei vasta nõuetele, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks kasutusele kaitsemeetmed raadioseadme nõuetega vastavusse viimiseks või kõrvaldaks raadioseadme turult või nõuaks selle tarbijalt tagasi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti määratud tähtaja jooksul.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab nõuetele mittevastavast raadioseadmest asjaomast teavitatud asutust.
(4) Kui raadioseadme mittevastavus puudutab ka teisi Euroopa Liidu liikmesriike, siis teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike hindamise tulemustest ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel võetud kaitsemeetmetest.
(5) Ettevõtja tagab, et tema poolt turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste raadioseadmete suhtes võetakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel nõutud kaitsemeetmed.
(6) Kui ettevõtja ei võta käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatud tähtaja jooksul kaitsemeetmeid, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ajutised kaitsemeetmed eesmärgiga keelata raadioseadme turul kättesaadavaks tegemine või piirata seda.
(7) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ajutiste kaitsemeetmete rakendamisest Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike. Teavituses märgitakse:
1) raadioseadme tuvastamiseks vajalik teave;
2) raadioseadme päritolu;
3) nõuetele mittevastavuse sisu;
4) vahetu ohu olemasolu;
5) võetud kaitsemeetmed ja nende kestus;
6) asjaomase ettevõtja seisukoht;
7) kaitsemeetme rakendamise põhjused;
8) kas raadioseadme nõuetele mittevastavus tuleneb puudustest harmoneeritud standardites.
(8) Kui kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teabe kättesaamisest arvates ei ole teised Euroopa Liidu liikmesriigid ega Euroopa Komisjon esitanud vastuväiteid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kehtestatud ajutise kaitsemeetme kohta, loetakse meede põhjendatuks.
(9) Kui ajutise kaitsemeetme algataja on teine Euroopa Liidu liikmesriik, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike ajutistest kaitsemeetmetest ja annab muud tema käsutuses olevat teavet asjaomase raadioseadme mittevastavuse kohta.
(10) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole nõus teise Euroopa Liidu liikmesriigi kehtestatud ajutise kaitsemeetmega, esitab ta oma vastuväited Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
(11) Kui tootja ei täida käesoleva seaduse § 120² lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis raadioseadme vastavushindamisel koostatud tehnilisele dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda, et tootja või importija laseks omal kulul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt aktsepteeritud asutusel ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kindlaksmääratud tähtaja jooksul kontrollida raadioseadme vastavust raadioseadmele esitatavatele olulistele nõuetele.
(1) Kui Euroopa Komisjon leiab, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kehtestatud ajutine kaitsemeede ei ole asjakohane, tühistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle.
(2) Kui Euroopa Komisjon leiab, et teises Euroopa Liidu liikmesriigis võetud kaitsemeede on asjakohane, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab mittevastava raadioseadme turult kõrvaldamise või tagasinõudmise ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni.
(1) Elektroonilise side valdkonna riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses ja tarbijakaitseseaduses sätestatud pädevuse piires.
(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab ka Konkurentsiamet konkurentsiseadusega sätestatud pädevuse piires.
(3)
(4) Riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja käesoleva seaduse §-s 103¹ sätestatud elektrooniliste kontaktandmete kasutamise üle teostab ning haldussundi rakendab Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(5)
(6) Elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust teostavad Justiits- ja Digiministeerium ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires ning Konkurentsiamet konkurentsiseaduses sätestatud pädevuse piires.
(6¹) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 87 lõikes 4¹ ja §-s 100⁶ sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(7) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ja järelevalve teostamisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Liidu õigusest.
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et:
1) kaitstakse kliente, sealhulgas erivajadustega inimesi ja eakaid, eelkõige teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas;
2) tõkestatakse sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamine või takistamine;
3) soodustatakse raadiosageduste ja numeratsiooni tulemuslikku kasutamist ja kindlustatakse selle tõhus haldamine.
(2) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on aidata kaasa sideteenuse turu arengule muu hulgas sellega, et:
1) Euroopa Liidu sees kõrvaldatakse sideteenuste osutamise takistused, sealhulgas sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumise takistused;
2) toetatakse üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning üleeuroopaliste sideteenuste koostalitlusvõimet ja läbivühendatavust;
3) tehakse läbipaistvat koostööd sideteenuste valdkonnas tegutsevate teiste järelevalveasutuste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametiga, et tagada ühtne ja järjepidev reguleerimispraktika areng ning elektroonilise side valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õiguse järjepidev rakendamine.
(3) Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on kaitsta sideteenuse kasutajate õigusi muu hulgas sellega, et tagatakse:
1) lõppkasutajate juurdepääs universaalteenusele;
2) lõppkasutajate huvide kaitse;
3) isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;
4) teabe andmine sideettevõtjate poolt, eelkõige sideteenuste tasude ja sideteenuste osutamise tingimuste läbipaistvus;
5) sotsiaalsete gruppide, eelkõige erivajadustega inimeste ja eakate huvide arvestamine;
6) sidevõrkude terviklikkus ja turvalisus;
7) lõppkasutajate juurdepääsuvõimalus nende valitud teabele, selle levitamisele ning rakenduste ja teenuste kasutamisele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärkide saavutamisel järgitakse objektiivseid, läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid reguleerimispõhimõtteid, muu hulgas:
1) edendatakse regulatsiooni ettenähtavust, tagades ühetaolise regulatiivse lähenemise ka regulatsiooni muutmise järel;
2) tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine;
3) edendatakse taristupõhist konkurentsi;
4) soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side taristu objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid;
5) arvestatakse valitsevat konkurentsi ja lõppkasutajate paiknemise eripära teenustele juurdepääsul;
6) kehtestatakse käesoleva seaduse viiendas peatükis sätestatud nõudeid ainult tõhusa ja jätkusuutliku konkurentsi puudumisel.
(5) Käesoleva seaduse kohaldamisel ja täitmisel juhindutakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest.
§ 135. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustused toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel
(1) Käesoleva seaduse alusel toimingu tegemisel või meetme rakendamisel, sõltumata sellest, kas seoses sellega on antud haldusakt või mitte, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagama, et toiming või meede on:
1) mõistlik ja otstarbekas;
2) objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineeriv ja erapooletu;
3) läbipaistev;
4) suunatud käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ning on seda eesmärki arvestades proportsionaalne.
(2) Kui tegevuse alustamisest teatanud sideettevõtja või sagedusloa või numbriloa omanik on rikkunud tegevuse alustamisest teatamise, sagedusloa või numbriloa tingimusi selliselt, et see toob kaasa vahetu või suure ohu avalikule korrale, julgeolekule või rahvastiku tervisele või kui see võib põhjustada tõsiseid majanduslikke või toimimisprobleeme teistele sidevõrkude või sideteenuste pakkujatele või kasutajatele või raadiosageduste kasutajatele, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada ajutisi meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks, arvestamata käesoleva seaduse §-des 18 ja 37 sätestatut. Ajutisi meetmeid võib rakendada kuue kuu jooksul.
§ 136. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti osalemine õigusloomes
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus teha ettepanekuid käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide muutmiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb vastava ettepaneku Justiits- ja Digiministeeriumile.
§ 137. Elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest teavitamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja avaldab igal aastal 1. aprilliks oma veebilehel ülevaate eelmisel kalendriaastal elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaade peab sisaldama:
1) elektroonilise side valdkonnas toimunud muutusi, nende kirjeldust ja olukorra analüüsi;
2) ülevaadet teenuste kvaliteedi kohta elektroonilise side valdkonnas;
3) ülevaadet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ja universaalteenuse makse määra;
4) universaalteenuse taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab ja esitab üks kord kolme kuu jooksul Justiits- ja Digiministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest koos sideteenuse turu peamiste näitajate statistiliste andmetega.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab Euroopa Komisjonile aruande käesoleva seaduse 11¹. peatüki kohaldamise kohta vähemalt iga kahe aasta järel.
§ 140. Teenistuslik järelevalve Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti üle
(1) Teenistuslikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti üle teostab valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.
(2) Informatsioon Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhi teenistusest vabastamise otsuse tegemise kohta avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhi nõudmisel avalikustatakse ka teenistusest vabastamise põhjus.
§ 141. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitused
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda käesoleva seaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mis ei ole siduva iseloomuga ja mille eesmärk on tagada seaduse ühetaoline kohaldamine. Selgitused ja juhendid avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel või perioodilise trükiväljaandena.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgituste ja juhendite andmise kavatsusest, põhjusest ja ulatusest, mis puudutavad käesoleva seaduse 10. peatükki, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitama Euroopa Komisjoni.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgituste ja juhendite andmisel võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekuid.
§ 142. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevus välissuhtlemises
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab talle antud pädevuse piires elektroonilise side valdkonda puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmist.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab elektroonilise side alase Euroopa standardiorganisatsiooni standardi Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks ülevõtmiseks.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esindab talle antud pädevuse piires Eestit rahvusvahelistes elektroonilise side alastes organisatsioonides ning vastavates rahvusvahelistes ja Euroopa standardiorganisatsioonides.
§ 143. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöö ekspertide, teiste järelevalveasutuste, Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma ja Euroopa Sideametiga
Käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmiseks kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vajaduse korral sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd teiste Eesti ja välisriikide järelevalveasutustega, samuti Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu raadiosageduspoliitika töörühma ja Euroopa Sideametiga.
§ 144. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöö Konkurentsiametiga
(1) Elektroonilise side valdkonnas turu reguleerimisel ja järelevalve teostamisel teevad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet igakülgset koostööd ning vahetavad vajaduse korral asjakohast teavet. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet võivad täpsustada omavahelise koostöö tingimusi ja korraldust ametitevahelise koostöö protokolliga.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab Konkurentsiametile viivitamata järgmise teabe:
1) käesoleva seaduse §-des 44 ja 44¹ sätestatud turuanalüüsi tulemused, sealhulgas turgude piiritlemise analüüsi tulemused;
2) käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus või selle kehtetuks tunnistamise otsus;
3) käesoleva seaduse §-des 50–56 sätestatud kohustuste kehtestamise otsused.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Konkurentsiamet võivad vajaduse korral vahetada omavahel ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul kohaldub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti ametnikele käesoleva seaduse § 148 lõikes 5 sätestatud kohustus.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja Konkurentsiameti koostöö elektroonilise side valdkonnas peab tagama ühtse ja järjepideva konkurentsiolukorra käsitluse ning hoidma ära vastuoluliste otsuste tegemise.
§ 144¹. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöö Statistikaametiga
Riikliku statistika tootmisel teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostööd Statistikaametiga riikliku statistika seaduses sätestatud korras. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib Statistikaametile edastada muu hulgas ka konfidentsiaalset teavet. Nimetatud juhul laieneb Statistikaameti ametnikele käesoleva seaduse § 148 lõikes 5 sätestatud kohustus. Statistikaamet ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võivad täpsustada omavahelise koostöö tingimusi ja korraldust ametitevahelise koostöö protokolliga.
§ 145. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti haldusaktid
Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet haldusakte. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti haldusaktid on ettekirjutus ja otsus.
§ 147. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus
(1) Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning juhtudel, kus seadus sätestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile haldusakti andmise kohustuse ja on määramata, kas seda tuleb teha ettekirjutuse või otsusena, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse tegemise õigus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektoril ja peadirektori poolt selleks volitatud ametnikul.
(2)
§ 148. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teabe andmise kohustus
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda sideettevõtjatelt ja teistelt isikutelt talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
(2) Isikud on kohustatud andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, välja arvatud teavet konkreetsete sõnumite kohta, ja sideteenuse kasutajat puudutavaid andmeid, mille avaldamine on piiratud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõutav teave peab olema ülesande täitmise jaoks vajalik ja proportsionaalne.
(4) Taotluse teabe või dokumendi saamiseks vormistab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kirjalikult. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab taotluses esitama selgitused, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab taotluses andma isikule teabe esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva teabe nõude kättesaamisest arvates.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik peab tagama talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud riigisaladuse, salastatud välisteabe ja konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise ning tal on õigus kasutada nimetatud teavet ainult oma teenistusülesannete täitmiseks.
§ 149. Vaidluse lahendamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis
(1) Kui käesolevas seaduses on sätestatud võimalus vaidluse lahendamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis, peab vaidluse osapool esitama selleks kirjaliku avalduse. Kui vaidlus kuulub rohkem kui ühe Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutuse pädevusse, siis on tegemist piiriülese vaidlusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse läbivaatamisel peab osalema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor või tema volitatud ametnik.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiriülese vaidluse koostöös vastavate Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega ning konsulteerides vajaduse korral Euroopa Sideametiga.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab vaidluse teist osapoolt kümne tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamisest arvates ja nõuab selgitust. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab selgituse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva nõude kättesaamisest arvates.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peab lahendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidluse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja kuu jooksul arvates lõikes 1 nimetatud avalduse saamisest. Eriti keeruka vaidluse lahendamisel ei pea Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima neljakuulist tähtaega. Sellisel juhul peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendama, milles seisneb vaidluse eriline keerukus, ja teatama vaidluse lahendamise tähtaja.
(6) Kui piiriülese vaidluse lahendamisel küsitakse Euroopa Sideameti arvamust, siis peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vaidluse lahendamises enne lõikes 5 nimetatud lahendi tegemist ära ootama Euroopa Sideameti arvamuse.
(7) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei ole piiriülest vaidlust lahendanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul ja kui kaebuse esitanud pool ei ole vaidlust kohtusse andnud ning kui üks vaidluse pool seda taotleb, juhindub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 134 sätetest, võttes seejuures võimalikult suures ulatuses arvesse Euroopa Sideameti arvamust.
(8) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab vaidluse, tehes lahendi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Lahend tehakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori otsuse või ettekirjutusena. Lahend tehakse ettekirjutusena, kui avalduse lahendamisega kaasneb käitumisjuhise andmine ühele vaidluse osapoolele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab nimetatud lahendi viivitamata vaidluse osapooltele.
(9) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb piiriülese vaidluse lahendamise käigus sideettevõtjale ettekirjutuse, arvestab ta võimalikult suures ulatuses Euroopa Sideameti arvamust. Nimetatud ettekirjutus tehakse ühe kuu jooksul pärast Euroopa Sideameti arvamuse saamist.
(10) Avaldaja soovil võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtta vaidlusest osa lepitajana, tegemata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud siduva iseloomuga lahendit. Sellisel juhul peab avaldaja märkima lõikes 1 nimetatud avalduses, et ta soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti osavõttu vaidlusest lepitajana.
(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kogub teavet kaebuste sisu, arvu ja nende lahendamise kestuse ning ajutiste meetmete kohaldamise otsuste arvu kohta.
(12) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei lahenda lõppkasutajate ja sideettevõtjate vahelisi eraõiguslikke vaidlusi.
§ 150. Teabevahetus Euroopa Komisjoni, Euroopa Sideameti ja Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega
(1) Justiits- ja Digiministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile vastava nõude esitamise korral teavet.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda teavet ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile antav teave puudutab sellist informatsiooni, mille Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on saanud sideettevõtjalt, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitama sideettevõtjat teabe edastamisest Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile ning tegema kõik endast oleneva, et sideettevõtja poolt talle usaldatud teabe konfidentsiaalsus oleks kaitstud ka pärast selle edastamist.
(4) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile esitatud teabe avaldamine Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele ei ole põhjendatud, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Euroopa Komisjonile ja Euroopa Sideametile vastava teabe esitamisel teavitama Euroopa Komisjoni ja Euroopa Sideametit, et ta ei soovi selle teabe avaldamist liikmesriikide järelevalveasutustele, ning esitama teabe avaldamata jätmise põhjendused.
(5) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on andnud teavet ühe Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele, siis peab ta põhjendatud nõudmise korral andma teavet ka teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.
§ 151. Elektroonilise side valdkonda puudutava teabe avaldamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb vastavalt oma pädevusele oma veebilehel avalikult kättesaadavaks järgmise teabe, järgides seejuures ärisaladuse hoidmise nõuet:
1) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsused;
2) ettevõtjatele kohustuste kehtestamise otsused;
3) sideteenuste turgude piiritlemist puudutavad otsused;
4) ettevõtjate vahelistes vaidlustes tehtud lahendid;
5) muu teave ja otsused, mille avaldamine tuleneb käesolevast seadusest.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, juhindudes käesoleva seaduse §-s 152 sätestatust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tuleb tasuda riigilõiv.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib anda huvitatud isikutele nende taotluse alusel statistilist informatsiooni sideettevõtjate poolt jaetasandil osutatavate üldkasutatavate elektroonilise side teenuste klientide arvu ja teenust osutava sideettevõtja klientide arvu alusel leitud turuosade kohta. Nimetatud informatsioon ei ole käsitatav ärisaladusena. Kui sellise informatsiooni avaldamine on vastuolus reguleeritud väärtpaberituru reeglitega, võib nimetatud informatsiooni avaldada ainult kooskõlas reguleeritud väärtpaberituru reeglitega.
(1) Enne käesolevas seaduses sätestatud toimingu tegemist, kohustuse kehtestamist või meetme rakendamist, samuti enne õigusakti kehtestamist, millel on oluline mõju asjaomasele sideteenuse turule või lõppkasutaja ja tarbija õigustele, tuleb anda huvitatud isikutele, sealhulgas lõppkasutajatele ja erivajadustega inimestele ning sideettevõtjatele, võimalus esitada oma arvamus kavandatava otsuse või õigusakti suhtes.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks teeb otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus selle eelnõu lühikirjelduse avalikult kättesaadavaks, esitab täiendava informatsiooni saamise aja ja koha ning määrab arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva. Otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus teeb laekunud arvamuste kokkuvõtted avalikult kättesaadavaks.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Justiits- ja Digiministeeriumi menetluses olevast konsultatsioonist ja selle tulemusest. Justiits- ja Digiministeerium annab sellekohase taotluse alusel nimetatud informatsiooni asjast huvitatud isikule.
(4) Käesoleva paragrahvi konsultatsioonide ühtne kontaktpunkt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui vastuvõetav õigusakt ei piira raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi või kui kehtestatakse käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud nõudeid.
(1) Käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 nimetatud teabe esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
§ 154¹. Euroopa Liidus sideteenuse osutamisel ettevõtte ja esindaja määramata või nimetamata jätmine ja teabe esitamata jätmine
(1) Käesoleva seaduse § 4¹ lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettevõtte või esindaja määramata või nimetamata jätmise eest, samuti lõikes 3 nimetatud teabe esitamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
(1) Raadiosageduste ebaseadusliku kasutamise või kasutamistingimuste rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Terviseametiga raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamata jätmise eest sagedusloa omaniku poolt, kes kasutab iseplaneeritavat raadiosagedusala, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
(1) Raadiosides vale või eksitava teate saatmise eest, mis võib ohustada lennukite, laevade, maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeasutuse tegevuse toimimist, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.