(1) Sideettevõtja, kes on sõlminud juurdepääsu- või sidumislepingu, võib piirata teise lepingupoole juurdepääsu sidevõrgule, kui:
1) teine lepingupool ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest tähtaegselt,
2) teine lepingupool on ühendanud sidevõrguga mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme ja see häirib sidevõrgu tööd või sideettevõtja teisi kliente,
3) sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadmete või liinirajatiste paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
4) teenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendatud või sellega seotud teine sidevõrk ei vasta juurdepääsu või sidumise tingimustele ning ei ole tagatud nende võrkude häireteta koostalitlusvõime,
5) tekib oht sidevõrgu terviklikule toimimisele,
6) see on vajalik isikuandmete ja muude andmete kaitse tagamiseks seaduses sätestatud ulatuses,
7) see on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu,
8) see on ette nähtud juurdepääsu- või sidumislepingus või
9) see tuleneb õigusaktist.
(2) Juurdepääsu piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 ettenähtud alustel on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teatab teisele lepingupoolele juurdepääsu piiramisest vähemalt 30 päeva ette.
(3) Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima, et piiramine põhineks olukorra objektiivsel hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne, et tagada sidevõrgu normaalne töö, välja arvatud juhul, kui piirang on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel. Sideettevõtja peab andma võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus.
(4) Sideettevõtja peab teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu rakendamisega seotud lepingupoolt nii kiiresti kui võimalik otse või massiteabevahendite kaudu piirangu rakendamise põhjusest, olemusest, ulatusest ja kestusest ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada sideteenuste kättesaadavuse taastamine.
§ 67. Digitaalse televisiooni- ja raadioteenuse tingimusjuurdepääsu süsteemid
(1) Sideettevõtja, kes pakub tingimusjuurdepääsu süsteeme, on kohustatud tagama, et tingimusjuurdepääsu süsteemid võimaldaksid tehniliselt läbi viia kulupõhist ristkontrolli teenuste üle, mida osutavad tingimusjuurdepääsu süsteemide abil teised sideettevõtjad.
(2) Sideettevõtja, kes osutab tingimusjuurdepääsu teenust televisiooni- või raadioteenuse osutajale ning kelle tingimusjuurdepääsu teenusest sõltub televisiooni- või raadioteenuse osutaja juurdepääs potentsiaalsetele vaatajatele ja kuulajatele, on kohustatud:
1) osutama televisiooni- või raadioteenuse osutajale õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad dekodeerimisvahenditega varustatud vaatajatel ja kuulajatel vastu võtta televisiooni- või raadioteenuse osutaja digitaalselt edastatavaid teenuseid;
2) pidama oma raamatupidamises eraldi arvestust tegevuse kohta tingimusjuurdepääsu teenuse osutajana.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–44² alusel läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või nendest vabastada, kui see ei kahjusta:
1) lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele ja
2) konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu süsteemiga.
§ 68. Juurdepääsu ja sidumisega seotud kaebuste lahendamine
(1) Juurdepääsu või sidumisega seotud kaebused lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, juhindudes käesoleva seaduse §-st 149.
(2) Kaebuse korral seoses käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud piirangute rakendamisega juhindutakse käesoleva seaduse §-s 149 sätestatud vaidluste lahendamise korrast, arvestades järgmisi erisusi:
1) piirangut rakendanud isik peab andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku selgituse piirangu rakendamise kohta viie päeva jooksul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastava nõude saamisest arvates;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab kaebuse 10 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates;
3) kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab, et teisele sideettevõtjale kehtestatud piirang on õigusvastane, teeb ta piirangut rakendanud ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks.
Universaalteenus on Euroopa Liidu õigusega kindlaks määratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis tagatakse seda soovivale lõppkasutajale käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja kindlaks määratud kvaliteediga, sõltumata lõppkasutaja asukohast, ühesugusena ning taskukohase hinnaga. Universaalteenus on: 1 1) Universaalteenus on Euroopa Liidu õigusega kindlaks määratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis tagatakse seda soovivale lõppkasutajale käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja kindlaks määratud kvaliteediga, sõltumata lõppkasutaja asukohast, ühesugusena ning taskukohase hinnaga. Universaalteenus on:
1) ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas, mis võimaldab telefoniteenust;
2) taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet;
3) kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse kättesaadavus.
Käesoleva seaduse § 69 punktis 1 nimetatud ühendus sidevõrguga peab võimaldama: 1 1) Käesoleva seaduse § 69 punktis 1 nimetatud ühendus sidevõrguga peab võimaldama:
1) kõnede tegemist ja vastuvõtmist;
2) faksi saatmist ja vastuvõtmist;
3) andmesideteenuse kasutamist andmeedastuskiirusega, mis on piisav toimivaks Interneti-ühenduseks, arvestades lõppkasutajate enamiku kasutatavat riist- ja tarkvara.
§ 71. Taksofoniteenus ja muu avaliku juurdepääsuga sideteenus
(1) Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet, on kõnede tegemise ja vastuvõtmise võimalus üldkasutatava terminalseadme vahendusel.
(2) Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet, peab võimaldama tasuta kõnede tegemist hädaabinumbrile 112 maksevahendit kasutamata.
(1) Universaalteenuse osutamise kohustus on käesolevas seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 nimetatud teenuse osutamine lõppkasutajale. Universaalteenuse osutamise tingimused sätestatakse riigi ja ettevõtja vahelise universaalteenuse lepinguga.
(2) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud teenuste osas saab universaalteenuse lepingu sõlmida üksnes sideettevõtjaga.
(3) Universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks on universaalteenuse leping, mille sõlmivad sideettevõtja ja riik, keda esindab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12945776 või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel.
(4) Universaalteenuse lepinguga määratakse muu hulgas kindlaks:
1) kohustus osutada käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenust seda soovivale lõppkasutajale lepinguga määratud piirkonnas;
2) tähtaeg, mille jooksul on universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja kohustatud sõlmima lõppkasutajaga käesoleva seaduse §-des 95¹ ja 96 sätestatud nõuetele vastava liitumislepingu käesoleva seaduse § 69 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks;
3) lõppkasutajalt universaalteenuse osutamise eest võetav taskukohane tasu sidevõrguga ühenduse loomise ja selle säilitamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 74 ning § 69 punktides 2 ja 3 sätestatud teenuste eest;
4) universaalteenuse osutamise eest maksimaalselt makstav tasu;
5) lepingu kehtimise aeg;
6) lepingu lõppemist ja muutmist käsitlevad sätted;
7) sanktsioonid lepingu rikkumise eest.
(1) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil, mille tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12945776 . Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud määra, korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalik konkurss või riigihange ebaõnnestub, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse, millega kehtestab universaalteenuse osutajale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal oli universaalteenuse osutamise kohustus, universaalteenuse osutamise kohustuse avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal kehtinud tingimustel kuni käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimiseni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldab Justiits- ja Digiministeerium või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri ./dyn=111072026086&id=12945776 volitusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalteenuse osutamine kuluefektiivsel ja konkurentsi mittekahjustaval viisil taskukohase hinnaga lühikeses ja pikas perspektiivis kooskõlas käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega.
(5) Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste pakkujat võib määrata eraldi:
1) iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi või riigihanke korraldaja poolt määratud piirkonnas või
2) iga nimetatud teenuse puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnas, kus sideettevõtja omab olulist vahendit konkurentsiseaduse tähenduses.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud piirkonna määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=1006260 .
(7) Käesoleva seaduse § 69 punktis 2 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav, arvestades lõppkasutajate elu- või asukohta, taksofonide arvu ning teenuse kättesaadavust sotsiaalsete erivajadustega inimestele.
(8) Käesoleva seaduse § 69 punktis 3 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel määratud universaalteenuse osutaja kavatseb kogu oma juurdepääsuvõrgu või osa sellest üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, peab ta sellest enne teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kes hindab kavandatava tehingu mõju juurdepääsu pakkumisele määratud piirkonnas ja telefoniteenuse osutamisele vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule ning vajaduse korral kehtestab, muudab või tühistab vastavad erikohustused.
(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni universaalteenuse kohustusega ettevõtjast ja temale kehtestatud kohustustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikustab nimetatud teabe oma veebilehel.
§ 74. Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu
(1) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke alusdokumentides peab sisalduma universaalteenuse pakkuja poolt lõppkasutajalt võetav taskukohane tasu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 sätestatud teenuste eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taskukohase tasu määrab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=129122010048 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul mõlema käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 nimetatud teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil.
§ 75. Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud
(1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada taotluse universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks.
(2) Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamisel kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatust.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemusel, et universaalteenuse kohustusega sideettevõtjale on universaalteenuse osutamise kohustuse täitmine ebamõistlikult koormav, võttes arvesse sideettevõtjale nimetatud kohustuse täitmisega kaasnevat tulu ja turueeliseid, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega seotud kulude hüvitamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ulatuses.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude hüvitamine toimub universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale üksnes ulatuses, milles käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud lõppkasutajalt võetav tasu ei võimalda universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud kulude hindamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12945803 .
(1) Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke alusdokumentides peab sisalduma pakkuja kohustus esitada vähemalt järgmised andmed:
1) universaalteenuse osutamisega lisanduvad kulud ja kaasnevad tulud;
2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud, universaalteenuse kohustuseta tehtava tavapärase äritegevuse kulud ja seni tehtud kulude alusel planeeritavad lõppkasutaja sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning käesoleva seaduse § 69 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuste tasud;
3) lõppkasutaja sidevõrguga ühendamise ja selle kaudu pakutavate teenuste kombineeritud tasuskeemid ning ette- ja järelmaksu võimalused;
4) andmed sideettevõtja klientide arvu suurenemise ja klientide rahulolu kohta pakkumise esitamisele eelnenud aastal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude määramisel:
1) arvestatakse üksnes universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke kulutusi;
2) jäetakse arvestamata kulud, mida sideettevõtja kannaks ka universaalteenuse osutamise kohustuseta (tavapärase äritegevuse kulud), ning kulud, mis on tehtud enne pakkumise esitamise kalendriaasta algust.
(1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja teeb avalikkusele kättesaadavaks vähemalt järgmised universaalteenuse osutamist puudutavad andmed:
1) esmakordse ühenduse loomise aeg;
2) rikete arv juurdepääsuliini kohta;
3) rikete parandamise aeg;
4) operaatorteenuste vastamise aeg;
5) numbriinfoteenistusele esitatud päringule vastamise aeg;
6) töökorras taksofonide suhe taksofonide koguarvu;
7) arvete õigsusega seotud kaebuste arv.
(2) Avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmed tuleb esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmete õigsust ja võrreldavust võib kontrollida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel, kui sideettevõtja ei nõustu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbiviidud andmete kontrolli tulemusega.
(3) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmeid on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kontrollitud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel ning kontrolli tulemused kinnitavad sideettevõtja esitatud andmete õigsust ja võrreldavust, hüvitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale kontrolli eest tasutud summa mõistlikus ulatuses.
(4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12945784 võib andmetele ligipääsu tagamiseks täpsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikkusele kättesaadavaks tehtavate andmete sisu, vormi ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise viisi.
(5) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat kohustada mõistliku tähtaja jooksul vähendama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ühendamise aega ning punktis 2 sätestatud rikete arvu, arvestades sideettevõtja tehnilisi ja majanduslikke võimalusi.
(1) Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja peab universaalteenuse osutamisel andma lõppkasutajale universaalteenuse kasutamisega seotud kulutuste kontrollimiseks järgmised võimalused:
1) teenuse eest arve esitamine selliselt, et selles on eraldi välja toodud tasud sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning telefoniteenuse kasutamise eest;
2) väljuvate kõnede piiramine, mis võimaldab piirata teatud tüüpi kõnede tegemist või teatud tüüpi numbritele helistamist;
3) sidevõrgu ja telefoniteenuse kasutamise eest tasumine ettemaksuna;
4) sidevõrguga ühenduse loomise tasu ajatamine vastavalt lepingule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud võimalused peab andma üksnes tarbijale.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimaluste kasutamine on tarbijale tasuta. Muudele lõppkasutajatele on tasuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud teenus.
§ 80. Andmete edastamine numbriinfokataloogile ja numbriinfoteenistusele
(1) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 73 on ettevõtjale määratud § 69 punktis 3 sätestatud teenuse osutamise kohustus, edastab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja tema poolt osutatava telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kliendi nime ja numbrite kohta käivad andmed käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud ettevõtjale vähemalt kord kalendriaastas, kui klient on andmete avaldamisega nõustunud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamise eest võib telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Nimetatud tasu peab olema kulupõhine ja võib sisaldada mõistlikku kasumit.
(1) Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.
(2) Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra hiljemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust, arvestades:
1) käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja suurust;
2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruandeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
(1) Rahastamiskohustus on sideettevõtjal, kellel on käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud teate esitamise kohustus ja kelle sideteenuste käive kalendriaastas ületab 383 500 eurot.
(2) Rahastamiskohustus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui nimetatud isik esitas või oleks pidanud esitama käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud teate.
(3) Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui see isik esitas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 34 nimetatud teate tegevuse lõpetamise kohta.
(4) Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb enne kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks kalendrikuu algusest.
(5) Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb pärast kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks järgnevast kalendrikuust.
§ 86. Universaalteenuse makse laekumine ja kasutamine
(1) Universaalteenuse makse laekub riigieelarvesse.
(2) Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=113112014001 .
§ 87. Sideteenuse osutamisele ja sidevõrkudele esitatavad nõuded ning sideteenuse kvaliteet
(1) Sideettevõtjad peavad sideteenuse osutamisel juhinduma järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest:
1) sidevõrgu toimimise turvalisuse tagamine;
2) sidevõrgu terviklikkuse säilitamine;
3) edastatud või talletatud teabe kaitse tagamine;
4) sidevõrkude ja -teenuste koostalitlusvõime tagamine;
5) tervise- ja keskkonnanõuete järgimine;
6) planeeringu- ja maakorraldusnõuete järgimine;
7) sideteenuse kvaliteedi tagamine;
8) kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel;
9) avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine;
10) kehtivate nõuete järgimise kontrollimine, andmete esitamine ja statistika korraldamine;
11) sideteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine.
(2) Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026086&id=13122935 võib, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, kehtestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele, kui see on vajalik:
1) klientide kaitseks,
2) numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuses klientide kohta teabe avaldamiseks,
3) hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha tuvastamiseks,
4) avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks,
5) erivajadustega inimestele sideteenuse osutamiseks,
6) sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks või
7) sidumispunktide asukoha määramiseks,
8) üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbriga ühenduse tagamise edendamiseks.
(2¹)
(2²)
(3) Sideettevõtja peab tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks informatsiooni tema poolt lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste kvaliteedi kohta ja erivajadusega inimestele samaväärse juurdepääsu tagamiseks kasutusele võetud meetmete kohta.
(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 2, 13 ja 18 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(5) Multipleksimisteenuse osutaja ja sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses.
(6) Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse kasutamise andmemahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat kasutatud andmemahust enne sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumist.
§ 87¹. Kliendi identifitseerimismooduli ja terminalseadme kasutamisele esitatavad nõuded
(1) Kliendi identifitseerimismooduli kloonimine või muutmine on keelatud.
(2) Kliendi identifitseerimismoodulit on lubatud kasutada ainult liitumislepingus ettenähtud tingimustel.
(3) Terminalseadme identifitseerimiskoodi muutmine on keelatud, välja arvatud juhul, kui seda teeb terminalseadme tootja või tema poolt kirjalikult volitatud isik.
§ 87³. Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks
(1) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.
(2) Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut:
1) selle tootjast või hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara);
2) riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.
(3) Kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja:
1) asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
2) asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
3) asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
4) asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
5) asukohariigile on Euroopa Liidu, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;
6) allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele;
7) asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil;
8) majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi;
9) omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
10) rahastamine ei ole läbipaistev;
11) tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid;
12) ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu.
(4) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse ning täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026086&id=121122021005 määrusega.
(6) Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.
(7) Riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026086&id=121122021005 määrusega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud määruste andmisel arvestab Vabariigi Valitsus sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule.
(1) Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.
(3) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutusloa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise.
(4) Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut, ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba.
(1) Sideettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 87³ alusel kehtestatud kohustused, tellib vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused täitnud.
(2) Auditi tegija peab olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati.
(3) Auditi tegija esitab auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
(4) Auditi tegemise kulud katab sideettevõtja.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeerimiskohustuse sisu ning auditi esitamise aja ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026086&id=121122021005 määrusega.
§ 88. Hädaabinumbrile ja julgeolekuasutusele helistamine ning helistaja asukoha määramine
(1) Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, sealhulgas spetsiaalset numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta hädaabiühenduse loomine hädaabinumbriga 112.
(2) Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiühenduse loomise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema terminalseadme asukoha kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse määratud julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ja teabe helistaja asukoha kohta.
(1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus.
(2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel.
(3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab Vabariigi Valitsus kohe, kui erakorraline seisukord või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese rändlusteenuse osutamine pole enam vajalik.
(4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja järgmisest:
1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu riigi territooriumi ulatuses;
2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik selleks lisakulusid tegemata;
3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS-lühisõnumiteenust ja mobiilset andmesideteenust.
(5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta.
(6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 162 ette nähtud õiglase hüvitise maksmise korda järgides.
(7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
§ 89. Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine
(1) Kliendil on õigus säilitada temale sideettevõtja kasutada antud Eesti numeratsiooniplaani kuuluv number sideettevõtja vahetamise või kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi õigus ei laiene:
1) telefoniteenuse vahetamisele mobiiltelefoniteenuse vastu;
2) mobiiltelefoniteenuse vahetamisele telefoniteenuse vastu;
3) sideteenuse lepingu kohaselt, mille korral kliendi isikut ei tuvastata;
4) valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud numeratsiooni kasutamise tingimuste raames kindlaks määratud numbritele.
(3) Sideettevõtja on kohustatud tasuta tagama tarbija teavitamise numbri liikumisest infotelefoni ja oma veebilehe kaudu.
(4) Numbri liikuvuse tasu peab olema kulupõhine. Tasu maksab sideettevõtja, kellega klient sõlmib uue liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.
(5) Sideettevõtja vahetamise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine numbri broneerimise andmekogu kaudu. Kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine sideettevõtja vastava andmekogu või infosüsteemi vahendusel.
(6) Numbri liikuvuse tagamiseks vajalikud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=116062011015 määrusega.
(7)
(8) Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja vähemalt ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest arvates säilitama kliendile kasutada antud numbri, et viia see üle teise sideettevõtja juurde, välja arvatud juhul, kui klient on nimetatud õigusest loobunud.
(9) Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus.
(10) Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=118122021005 määrusega.
(1) Sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, peab tagama järgmiste programmide pideva taasedastamise:
1) Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammid;
2) vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad teleprogrammid, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua.
(1¹) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide taasedastamise eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse kogumina kaabelleviteenust osutava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide edastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel.
(4) Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama kaabelleviteenuse programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses, kui lepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(5) Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kaabelleviteenuse osutamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=12946253 .
(1) Multipleksimisteenuse osutaja peab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja soovil tagama tema teleprogrammide edastamise. Avalik-õiguslik meediateenuse osutaja peab multipleksimisteenuse osutajat kirjalikult teavitama oma teleprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne edastamise alustamist.
(2) Multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ja vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja teleprogramme, võib edastusparameetreid muuta viisil, mille tulemusel peab olema tagatud teleprogrammide vastuvõtt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud nõuete kohaselt.
(3) Nõuded vaba juurdepääsuga ja tingimusjuurdepääsuga teleprogrammide edastamisele ning taasedastamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026086&id=116022011013 .
§ 90². Audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel ja taasedastamisel
(1) Sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
1) teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmistele;
2) seadme tööks või programmide valimiseks vajalikele kasutajaliideste kontrollrakendustele;
3) hoiatusteadetele;
4) avalikes huvides pakutavale teabele;
5) subtiitritele;
6) antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavatele äriteadetele;
7) andmetihenduseks kasutatud meetoditele, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata;
8) teistele kasutatud tehnilistele meetoditele, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime ja kodeerimine.
(1) Sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel.
(2) Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping.
(3) Sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.
(4) Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta.
(1) Sideettevõtjal ja lõppkasutajal on õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes, arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega.
(2) Sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, on tühine.
(1) Sidevõrguga ühendust pakkuv sideettevõtja peab isiku sellekohase avalduse alusel sõlmima temaga liitumislepingu. Liitumisleping sõlmitakse poole nõudel kirjalikult.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud üksnes juhul, kui:
1) avalduse esitamise ajal ei ole isiku poolt soovitud piirkonnas ja viisil terminalseadme ühendamine sidevõrguga tehniliselt võimalik,
2) avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi,
3) avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või soovitud liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid,
4) avalduse esitajal on sissenõutav võlgnevus talle osutatud sideteenuste eest või
5) avalduse esitaja suhtes toimub pankrotimenetlus.
(1) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule liitumislepingu sõlmimise võimalusest ja tähtajast 30 päeva jooksul, arvates vastava avalduse esitamisest.
(2) Kui sideteenuse osutamine on tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja teatama isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates, et isikul on võimalik sõlmida sideettevõtjaga liitumisleping. Sideettevõtja ei tohi liitumislepingu sõlmimisega põhjuseta viivitada.
(3) Kui sideteenuse osutamine isikule ei ole tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja registreerima isiku avalduse liitumislepingu sõlmimiseks ja teatama tehnilise võimaluse puudumisest isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates.
(4) Liitumisleping sõlmitakse sideteenuse osutamise võimaluse avanemise korral avalduste laekumise järjekorras. Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul, kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja isiku poolt soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise kohta.
(5) Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Nimetatud eelisõigus ei ole üleantav.