(1) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ning mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele.
(2) Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vajaliku taristu, kinnis- ja vallasasja, vahendite, varu, personali ning muu sellisega.
(3) Elutähtsad teenused on:
1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
2) andmesideteenuse toimimine;
3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine;
4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine;
5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;
6) avaliku raudtee toimimine;
7) elektriga varustamine;
8) kaugküttega varustamine;
9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
10) lennuväljade toimimine;
11) maagaasiga varustamine;
12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine;
13) mobiiltelefoniteenuse toimimine;
14) ravimitega varustamine;
15) riigitee sõidetavuse tagamine;
16) sadamate toimimine;
17) sularaharingluse toimimine;
18) telefoniteenuse toimimine;
19) tervishoiuteenuste toimimine;
20) toiduga varustamine;
21) vedelkütusega varustamine;
22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3–7 nimetatud ministeerium, Eesti Pank või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle püsiv kriisiülesanne on:
1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist;
2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat;
3) kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded;
4) teha järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle;
5) kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan;
6) korraldada õppusi käesoleva seaduse §-s 22 sätestatu kohaselt;
7) juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist ning koostada käesoleva seaduse § 20 alusel oma kriisiplaan;
8) määrata oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisik ja edastada tema kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku andmete muutumisest;
9) teavitada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutuse määramisest ning edastada asutuse ja selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud andmed Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete muutumisest.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu korral on juhtida nimetatud olukorra lahendamist käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud kriisiplaani kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud ülesandeid võib täita lõike 5 punktides 3–7 nimetatud ministeeriumi määratud tema valitsemisala asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3–7 nimetatud ministeeriumi minister võib määrusega anda lõike 1 punktides 2 ja 4–7 nimetatud ülesanded teise ministeeriumi valitsemisala asutusele.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad püsiva kriisiülesandena:
1) Eesti Pank käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud teenuseid;
2) kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 nimetatud teenuseid;
3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktis 20 nimetatud teenust;
4) Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 14 ja 19 nimetatud teenuseid;
5) Justiits- ja Digiministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 2, 3, 13 ja 18 nimetatud teenuseid;
6) Kliimaministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 1, 6, 7, 10, 11, 15, 16 ja 21 nimetatud teenuseid;
7) Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid.
(6) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ ./dyn=130062026001&id=125092026002;124092026008;125092026004;130092026002 määrusega.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuded kehtestatakse, arvestades nii tsiviilkriisi kui ka riigikaitselist kriisiolukorda.
(8) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste tagamiseks arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuete kehtestamisel Kaitseministeeriumi kindlaksmääratud sõjalise riigikaitse vajadust.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kirjelduses ja nõuetes sätestatakse vähemalt:
1) teenuse kirjeldus ehk see, millise teenuse osa kohta elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad;
2) nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks, teenuse katkestuse ennetamiseks, teenuse taastamiseks pärast katkestust ning teenuse piiramise põhimõtted nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades;
3) vajaduse korral nõuded selle kohta, kui kriisiülesande täitmist toetavaid teenuseid ostetakse sisse;
4) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega või selle ohuga ning mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja;
5) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust ja kriisiolukorrast teavitamise kord ning nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord;
6) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks arvates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 5 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt:
1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust;
2) sündmuse kestusest;
3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust.
(11) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale ettekirjutusega kohustuse osutada elutähtsat teenust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetest erineval viisil ja erinevas ulatuses ning rakendada ettekirjutuse täitmiseks käesoleva seaduse § 166 lõikes 1 nimetatud sunnivahendeid, kui see on vajalik selle teenuse ulatusliku katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku katkestust teenuse taastamiseks ning elutähtsa teenuse osutaja on suuteline erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetest teenust osutama.
(1) Elutähtsa teenuse osutaja on isik, kes täidab käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 elutähtsa teenusena määratletud ülesannet.
(2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille esinemise korral võib ettevõtjana tegutseva isiku määrata elutähtsa teenuse osutajaks.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja:
1) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 18 ja 20 sätestatu kohaselt, arvestades, et riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja kriisiplaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates;
2) korraldama esimest korda käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud õppuse;
3) täitma käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 ning muudes õigusaktides kehtestatud toimepidevuse nõudeid, ning seejuures peab elutähtsa teenuse osutaja arvestama, et käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates.
(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus küsida Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamust küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise ja käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta.
(6) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab need kord aastas hiljemalt 31. detsembriks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.
(7) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10 sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavaks tegemisest arvates.
(8) Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema koosseisu ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=121102026013 määrusega.
(9) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10 nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavaks tegemisest arvates.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on teinud sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut.
(11) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
1) tagama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse, sealhulgas tagama teenuse järjepideva toimimise ja selle kiire taastamise tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorra ajal;
2) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutust § 82 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;
3) andma elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
4) rakendama elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest tarnijatest või muudest lepingupartneritest või tütarettevõtetest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;
5) tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi;
6) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras;
7) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 18 ja 20 sätestatu kohaselt;
8) täitma käesoleva seaduse § 23 lõikes 7 sätestatut ja § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõudeid;
9) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmiseks rakendatud ja rakendatavatest meetmetest;
10) regulaarselt korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest ja toimimisest kriisiolukorras või seda põhjustada võiva ohu korral ning käesoleva seaduse § 91 lõike 1 tähenduses elanikkonnakaitsest;
11) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis;
12) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele;
13) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.
§ 84. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja
(1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 83 lõike 3 alusel elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja).
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta, millises Euroopa Liidu liikmesriigis ja milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab.
(4) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, millest alates need kohustused tema kohta kehtivad.
(1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud:
1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele ligipääsuga;
3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja võib teha taustakontrolli üksnes selle füüsilise isiku suhtes, keda usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on kinnitatud käesoleva seaduse § 82 lõike 1 punkti 5 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis.
(4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isikusamasust ja andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant.
(5) Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul võivad esineda käesoleva seaduse § 86 lõigetes 1 ja 2 sätestatud töötamise piirangud, või suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel, võib taustakontrolli teha vähem kui kahe aasta tagant.
(6) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne esmakordse taustakontrolli tegemist.
(7) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid, kasutades selleks taustakontrolli teenust.
(8) Taustakontrolli teenus töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse andmeid ja karistusregistri päringu andmeid. Taustakontrolli teenuse andmeid säilitatakse kaks aastat.
(9) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei.
(10) Täpsemad nõuded taustakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, täpsema andmekoosseisu, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused ning muud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, keda usaldatakse täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet.
(1) Käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud samaväärse kuriteo toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima, kas käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral on elutähtsa teenuse osutajal õigus nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist või käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul kohasel viisil.
(1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon).
(2) Nõuandemissioon viiakse läbi Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitatud põhjendatud taotluse alusel. Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja.
(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni korraldamiseks järgmise teabe:
1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad;
2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu;
3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes tehtud järelevalvemenetluses tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed.
(4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja annavad nõuandemissiooniks Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korraldamiseks ning elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest.
§ 88. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset koostööd ja vahetavad omavahel teavet elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ning toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks. Asutused ja isikud hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või ametisaladusega.
(2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks, arvestades Finantsinspektsiooni seadusest tulenevate piirangutega.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 83 lõike 11 punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta.
(4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus, kelle vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või kuni 24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni.
(5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus peab teavitama teise Euroopa Liidu liikmesriigi kontaktpunkti sündmusest, kui sellel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 83 lõike 11 punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile.
(1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia.
(2) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamise eesmärke ja nende saavutamiseks võetavaid meetmeid.
(3) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida omal kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud vähemalt ühe järgmise aluse esinemisel:
1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata toimepidevuse riskianalüüsi või kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 18 ja 20 sätestatud korras;
2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks;
3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või kriisiolukord.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase 12 kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses.
(4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta.
(1) Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige elanikkonnakaitse koolitused, ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu inimestele hädavajalik abi.
(2) Elanikkonnakaitse tegevusteks planeerivad Päästeamet, kohaliku omavalitsuse üksus ja muud elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutavad asutused varu.
§ 92. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud avalikkust teavitama ning jagama käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka selle ajal.
(2) Päästeamet koordineerib avalikkusele üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe andmist ning elanikkonnakaitse koolituste korraldamist.
(3) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla.
(4) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse.
(5) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026001&id=125092026005 määrusega.
(1) Paljude inimeste elu või tervist või riigi julgeolekut ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM).
(2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks.
(3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine hõlmab muu hulgas ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist ning avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja isikuga.
(4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma:
1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat;
2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja).
(5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik.
(6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu. EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning edastaja edastab selle avalikkusele viivitamata muul kokkulepitud viisil.
(7) EE-ALARM-i võib lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 8 sätestatule kasutada järgmistel juhtudel:
1) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud õppusel;
2) Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud sõjaväelisel väljaõppel;
3) Päästeameti otsusel EE-ALARM-i testimiseks.
(8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võivad otsustada Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Keskkonnaamet ning kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja tema volitatud isik.
(9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet.
(10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu.
(11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026001&id=125092026006 kehtestab määrusega:
1) viivitamatu ohuteate edastamise ning selleks valmistumise tingimused ja korra;
2) EE-ALARM-iga liitumise ning sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra;
3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ning testimise tingimused ja korra.
(1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse ning asjaomase asutuse ja isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada.
(2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu ja tervise kaitseks.
(3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.
(4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.
(5) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud meetmeid, kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.
(6) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil varjumist tagada.
(1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata ajutisele ehitisele.
(3) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.
(4) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit.
(5) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse:
1) niisugune elamu või mitteelamu, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit;
2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.
(6) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 4 kui ka 5, rajatakse avalik varjend.
(7) Avalikule varjendile tagatakse ligipääs varjumiseks igaühele. Mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.
(8) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse asjakohasest otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud otsuses võib Vabariigi Valitsus või edasilükkamatul juhul Päästeamet või Kaitsevägi, arvestades eelkõige hoone kasutamise otstarvet, kohustada tagama mitteavalikule varjendile ligipääsu igaühele.
(10) Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=111092026006 kehtestab määrusega:
1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele;
2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning vajaduse korral hoone tavapärase kasutajate arvu järgi.
(1) Hoone omanik koostab varjumisplaani käesoleva seaduse § 95 lõigetes 4 ja 5 sätestatud hoone kohta, millele on antud kasutusluba.
(2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, välja arvatud varjendi rajamise kohustusega hoone puhul, ning kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldamist ja varjumiskindluse suurendamist.
(3) Nõuded varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=111092026006 määrusega.
(1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on niisugune ehitis või selle osa või ajutine ehitis, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
(2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse ligipääs varjumiseks igaühele. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale.
(3) Kui hoonesse ei ole rajatud varjendit, kohandab käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud hoone omanik võimaluse korral hoone või selle osa varjumiskohaks.
(4) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 95 lõike 8 kohaselt. Varjumiskoha kasutusele võtmise otsuses võib Vabariigi Valitsus või edasilükkamatul juhul Päästeamet või Kaitsevägi, arvestades eelkõige hoone kasutamise otstarvet, kohustada tagama mitteavalikule varjumiskohale ligipääsu igaühele.
(5) Hoone või selle osa varjumiskohaks kohandamise põhimõtted kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=111092026006 määrusega.
(1) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta.
(2) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Päästeamet.
(3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet ning selles osaleb Politsei- ja Piirivalveamet.
(4) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal.
(5) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel läbi vaadata üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud.
(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja korra ning nõuded evakuatsioonikohtadele kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(7) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia, võib Kaitsevägi kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid, kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks.
(8) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia.
§ 99. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine
(1) Riigi tegevusvaru (edaspidi käesolevas peatükis tegevusvaru) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ning ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted. Tegevusvaru on selle haldaja omandis või on haldaja selle omandamise või kasutamise taganud varem sõlmitud lepingutega.
(2) Varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu (edaspidi tegevusvaru taristu) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ning ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed, mis on kas selle haldaja omandis või on haldaja selle kasutamise taganud varem sõlmitud lepingutega.
(3) Tegevusvaru haldaja on riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegevusvaru moodustamine ja haldamine ning selle kasutusele võtmise korraldamine.
(4) Tegevusvaru haldaja koordineerib asutuste ja isikute püsivate kriisiülesannete täitmiseks vajaliku mittesõjalise rahvusvahelise abi küsimist ja vastuvõtmist juhul, kui see ei ole mõne teise asutuse või isiku pädevuses.
(5) Tegevusvaru haldaja püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud ülesanded.
(6) Tegevusvaru moodustamise aluseks on:
1) seadus;
2) Vabariigi Valitsuse otsus;
3) tegevusvaru haldaja otsus.
(7) Tegevusvaru ja tegevusvaru taristu moodustamise, omandamise, haldamise, uuendamise ning kasutusele võtmise kulu kaetakse riigieelarve vahenditest, seaduse alusel ettenähtud vahenditest, tegevusvaru või tegevusvaru taristu müügist saadud vahendite arvelt või tegevusvaru haldaja omatulust.
(8) Tegevusvarusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib vedelkütusevaru seadus.
(9) Tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele võtmist reguleerib toiduseadus.
(10) Tegevusvarusse kuuluva strateegilise gaasi varu haldamist reguleerib maagaasiseadus.
(11) Tegevusvarusse kuuluva ravimivaru käitlemist reguleerib ravimiseadus.
(12) Tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
(1) Tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse selle hoiukohast.
(2) Tegevusvaru hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.
(3) Tegevusvaru haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab tegevusvaru või selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peavad olema kindlaks määratud vähemalt:
1) tegevusvaru asukoha aadress;
2) tegevusvaru identifitseerimist võimaldav tunnus;
3) tegevusvaru hoidmise tingimused;
4) tegevusvaru uuendamise tingimused;
5) tegevusvaru hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused;
6) tegevusvaru hoidmise kontrollimise kord;
7) lepingu tähtaeg ja lepingu maksimaalne maksumus;
8) meetmed teenuse tagamiseks elutähtsa teenuse katkemise korral.
(5) Tegevusvaru moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib tegevusvaru haldaja sõlmida tähtajalise lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale tegevusvaru või selle osa moodustamise ja haldamise kohustuse ning tegevusvaru haldajal on õigus kokkulepitud tingimustel omandada lepinguga hõlmatud tegevusvaru (edaspidi delegeeritud tegevusvaru).
(6) Delegeeritud tegevusvaru lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule:
1) tegevusvaru haldaja õigus lepinguga hõlmatud tegevusvaru omandada igal ajal kogu lepingu kehtivusaja jooksul;
2) tingimus, et tegevusvaru omandamise korral on tagatud tegevusvaru kättesaadavus tegevusvaru haldajale lepingus sätestatud aja jooksul;
3) tegevusvaru omandamisel makstava hinna kujundamise metoodika.
(1) Tegevusvaru kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru kasutusele võtmise otsustada tegevusvaru haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust.
(3) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib seadmete tegevusvaru kasutusele võtmise otsustada tegevusvaru haldaja, teavitades sellest viivitamata tegevusvaru haldamise eest vastutavat ministrit, esitades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–3 nimetatud teabe.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse:
1) tegevusvaru kasutusele võtmise põhjus;
2) kasutusele võetava tegevusvaru nomenklatuur ja kogus;
3) tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused;
4) kasutusele võetud tegevusvaru taastamise tingimused.
(5) Tegevusvaru haldamise eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused.
(6) Tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad varu haldajale, rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist.
Tegevusvaru, sealhulgas käesoleva seaduse § 99 lõigetes 8–12 sätestatud varu, tegevusvaru taristu ja varustuskindlusega seotud riigihankeid võib käsitada riigi olulise julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud riigihangetena riigihangete seaduse § 169 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses.
(1) Tegevusvaru haldaja peab tegevusvaru kohta üksikasjalikku ja pidevat arvestust.
(2) Tegevusvaru arvestus sisaldab teavet hoiukohtade asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa teavet tegevusvaru koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja tegevusvaru omaniku kohta.
Tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru uuendamisel ja vähendamisel müüakse tegevusvaru turuhinnaga, välja arvatud siis, kui tegevusvaru vähendatakse käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud juhul.
(1) Kaitsetööstusettevõtja käesoleva paragrahvi tähenduses on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud juriidiline isik, kes tegeleb sõjalise kauba tootmisega või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi.
(2) Kaitsetööstusettevõtja püsiv kriisiülesanne on riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjalise kauba tootmine ja tehnilise abi osutamine strateegilise kauba seaduse tähenduses.
(3) Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html kehtestab määrusega püsiva kriisiülesandega kaitsetööstusettevõtja määramise täpsemad tingimused ja korra ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded.
§ 106. Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud asutuse või isiku püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega (edaspidi ka töökohustus).
(2) Töökohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ega asendusteenistus.
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon tagavad, et neil on kriisiolukorra lahendamiseks ja püsiva kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik personal, kes on teadlik oma kriisirollist ning kellel on asjakohased teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohad, millel oleval isikul on töökohustus.
(3) Kriisiülesandega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi peaprokuröri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni juhatuse liikme, vallavanema ning linnapea ametikoht.
(4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohtadele määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid oma kriisiplaani olemasolul selles määratud tingimustel ja ulatuses niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmiseks vajalik personal.
(5) Elutähtsa teenuse osutaja tarnija, muu lepingupartner ja tütarettevõte võivad määrata kriisiülesandega töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis määratud tingimustel ja ulatuses niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus. Nende töökohtade ja isikute määramine ei tohi mõjutada isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele asumist ja täitmist ning neile ei kohaldata kaitseväeteenistuse seaduse § 70 lõikes 4, § 80¹¹ lõike 1 punktis 3 ja § 156¹¹ lõike 2 punktis 3 sätestatut.
§ 108. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine
(1) Töökohustus tekib isiku kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimusi.
(2) Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks.
(3) Kui käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel on tekkinud töökohustus sõjaaja ametikohale nimetatud isikul, kes on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul selgub, et isikut ei ole võimalik tema sõjaaja ametikohal asendada, võib Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. Kaitseressursside Amet võib Kaitseväe ettepanekul otsustada piirangut pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes selgub, et piirangu kehtestamise alus ja asjaolud püsivad.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirang lõpeb isiku asumisel käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsusest teavitatakse isikut, kelle suhtes otsus tehti, ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku institutsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(7) Töökohustust võib rakendada ja täita kriisiolukorra ajal ning käesoleva seaduse § 139 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.
(8) Käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel tekkinud töökohustuse rakendamise kohta teeb püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis otsuse.
(9) Käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel tekkinud töökohustuse rakendamisel ja täitmisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi, lõikes 8 nimetatud otsust ja lõikes 4 nimetatud piirangut.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud korrast.
(11) Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(12) Vabariigi Valitsus võib kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning nendel töötamise kohustusega isikute loetelu.
(1) Töökohustus lõpeb:
1) ametikohalt vabastamisel või töölepingu lõppemisel;
2) kui ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht.
(2) Kui käesoleva seaduse § 107 lõike 4 alusel tekkinud töökohustusega isik soovib kriisiolukorra ajal enda ametikohalt vabastamist või oma töölepingu üles öelda, esitab ta tööandjale avalduse hiljemalt 60 kalendripäeva ette.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist asutuse- või tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu eelkõige siis, kui:
1) isikut on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda kolmandatel isikutel;
2) oluliselt on viivitatud põhipalga või töötasu maksmisega;
3) teenistuses või tööl jätkamine on seotud reaalse ohuga isiku kõlbelisusele ja heale nimele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik võib nõuda erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
§ 111. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus
(1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse või selle hallatava asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene töölepingust, ametijuhendist ega õigusaktidest, kui töötajal või ametnikul on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava töö- või teenistusülesande andmisel ei kohaldata töölepingu seaduse § 12 ja § 17 lõiget 1 ning avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikeid 1 ja 3, sealhulgas ametijuhendi muutmist ja ametniku nõusoleku küsimist.
(3) Töötaja ja ametniku võib ilma tema nõusolekuta ja vastuvõtva asutusega kokkuleppel saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Nii töötaja kui ka ametniku võib saata täitma nii töötaja tööülesandeid kui ka ametniku teenistusülesandeid. Sõltuvalt täiendava töö- või teenistusülesande täitmise mahust on isik sellisel juhul kas täielikult või osaliselt vabastatud oma alalise töö- või teenistuskoha ülesannetest ning ta on kohustatud täitma teise ametiasutuse või isiku suuniseid, korraldusi ja töökorraldust ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks.
(4) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse töötajale töötasu ja ametnikule palk. Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on tööleping sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud.
(5) Ületunnitöö arvestust peab ja selle hüvitab asutus või isik, kelle ülesande täitmise tõttu ületunnitöö tekkis.
(6) Töötajale ja ametnikule, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool oma alalise töö- või teenistuskoha kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi, hüvitab sõidu- ja majutuskulu see asutus või isik, kelle tõttu sõidu- ja majutuskulu tekkisid.
(7) Kui töötaja või ametnik täidab töö- või teenistusülesandeid käesoleva paragrahvi alusel teise ametiasutuse või isiku juures, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus või isik, kelle juures töötaja või ametnik töö- või teenistusülesandeid täidab.
(8) Tööandja täidab erakorralise või sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse panemisel ja selle täitmisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal ja ametnikul täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- või teenistuskohta.
(10) Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava töö- või teenistusülesande täitmisest, kui tööandja jätab käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tingimuse täitmata.
(11) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata püsiva kriisiülesandega isiku juures, kui töötaja töötab kriisiülesandega töökohal, ja ühekordse kriisiülesandega isiku juures, kui tööandja on ühepoolselt määranud isiku kriisiülesannet täitma.
§ 112. Töötasu ja palga maksmise erandid kriisiolukorra ajal
(1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava töötaja töötasu ja ametniku palka võib ühepoolselt vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui riigi rahaliste võimaluste puudumise tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võivad riigikaitselise kriisiolukorra ajal töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui on vaja vähendada tööjõukulusid, et jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähenemiseks.
(3) Töötasu ja palga ühepoolse vähendamise korral ei tohi töötaja töötasu ja ametniku palka vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve.
(4) Töötasu ja palga ühepoolse vähendamise korral ei tohi töötasu ja palk olla väiksemad kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lõppemist tuleb töötaja töötasu ja ametniku palk mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses.
(6) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule, sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohal olevale isikule.
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon võivad riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal kehtestada kriisiülesandega töö- või ametikohal olevale isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates seadustes sätestatust erineva tööaja korralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kohaldamisele ja kestusele ning erinevad piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle, sõltumata poolte kokkuleppest või isiku nõusolekust. Seejuures tuleb arvestada isiku perekondlike asjaolude, terviseseisundi ja muu asjassepuutuvaga.
(2) Kriisiülesannet täitvale isikule tagatakse 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut võib kohaldada ka sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohal olevale isikule.
(1) Püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni töötaja ja ametniku põhipuhkuse võib tööandja ühepoolselt katkestada või edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 sätestatud alusel, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.
(2) Eriolukorra või erakorralise või sõjaseisukorra ajal põhipuhkuse katkestamise või edasilükkamise korral ei hüvitata töötajale ja ametnikule puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulusid.
(3) Kasutamata jäänud puhkuseosa saab kasutada tööandjaga kokkulepitud ajal.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohal olevale isikule.
Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal on kodanikukohustus töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei saa rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine.
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus füüsilise isiku suhtes, kes ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorra aegsed kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, rakendada kodanikukohustust, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ning:
1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja
2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu seda täitvale isikule ega tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.
(2) Kodanikukohustuse rakendamise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist.
(3) Kodanikukohustust võib rakendada kuni 48 tundi. Kodanikukohustuse rakendamise kestus ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Kodanikukohustuse rakendamine ei saa olla tingimuslik.
(4) Kodanikukohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg ja võimalikult ohutu töökeskkond.
(5) Isikuid võib kohustada ilmuma kodanikukohustust täitma koos vajalike töövahendite ja sõidukitega, kui need on olemas. Asjakohase kohustuse saab panna käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks pädev asutus.
(6) Kodanikukohustuse rakendamine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vahetut reageerimist nõudvas olukorras võib kodanikukohustuse täitmise korralduse anda suuliselt.
(1) Kodanikukohustuse täitmisest on vabastatud:
1) välismaalane, kes rahvusvahelise lepingu või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest;
2) alla 18-aastane isik;
3) rase ja naissoost isik ajal, millal tal on töölepingu seaduse kohaselt õigus emapuhkusele;
4) puuduva töövõimega isik;
5) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel viibiv isik;
6) alla 14-aastast last kasvatav üks lapsevanem, last tegelikult kasvatav isik või hooldaja;
7) raske või sügava puudega isik;
8) puudega isiku hooldaja hoolduskohustuse täitmise ajal;
9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane;
10) kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik, kui kodanikukohustuse täitmine takistab kriisiülesande täitmist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib vabatahtlikult osaleda kodanikukohustusena tehtava töö tegemisel.
(1) Kodanikukohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet põhjusel, et isik täidab kodanikukohustust.
(2) Kodanikukohustust täitval isikul on õigus saada õiglast hüvitist käesoleva seaduse §-s 162 sätestatud tingimuste kohaselt.
(3) Kodanikukohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab isik viivitamata kodanikukohustuse rakendajat või tema volitatud isikut.
(4) Kui isik kodanikukohustuse täitmisel hukkub või sureb selle käigus saadud vigastuse või haigestumise tagajärjel, korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korraldamise kulu.
1) Kodanikukohustuse täitmine lõpeb:
1) kriisiolukorra lõppemisega;
2) tähtaja möödumisel;
3) kodanikukohustuse rakendaja või tema volitatud isiku otsusel;
4) isiku surma korral.
(1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib haldusorgan peatada seadusest tuleneva tähtaja kulgemise, kui ta ei ole suuteline tähtaja jooksul andma määrust või haldusakti, tegema toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või sõjaseisukorra tõttu.
(2) Haldusorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tähtaja kulgemise peatada erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni ja kõige kauem kolmeks kuuks pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist.