Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks.”; 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kriisiolukorraks valmistumine ning selle lahendamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel;”; 4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6¹ järgmises sõnastuses: „6¹) tegutsemine elanikkonnakaitse tegevuste eest vastutava asutusena ja elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine;”; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.”; 6) seaduse 6¹. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osaleb” sõnaga „elanikkonnakaitses,”; 8) paragrahvi 34 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud”; 9) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja ennetustööl ning kohaldatavad meetmed (1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet. (2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks, mis on kaheastmelised: 1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused; 2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. (3) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel ennetustööl. (4) Esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga: 1) osaleda päästetööl; 2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel; 3) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi; 4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (5) Elanikkonnakaitse esimese astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi: 1) siseneda valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta; 2) peatada sõiduk korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta; 3) tuvastada varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva ning sealt väljuva isiku isikusamasus korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras; 4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenevat isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud; 5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta siseneva isikuga kaasas olevat asja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et teha kindlaks, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine on keelatud; 6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 nimetatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile. (7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik. (8) Päästetöö teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt: 1) osaleda päästetööl; 2) siseneda päästetööks valdusesse ning vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 13¹ ja 13² sätestatud erisusi; 3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (9) Elanikkonnakaitse teise astme väljaõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel iseseisvalt osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.”; 10) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „peavad” tekstiosaga „elanikkonnakaitses,”; 11) paragrahvi 42¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal (edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.”; 12) paragrahvi 42³ lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus.”; 13) paragrahvi 42³ lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust.”; 14) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 15) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks.
Päästeteenistuse seaduse § 20² lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi kriisiolukorra tõttu.”.
Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „korras” sõnadega „ja alustel”; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Avalikku reisijatevedu teostava raudtee-ettevõtja püsiv kriisiülesanne on korraldada teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”; 3) paragrahv 6¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6¹. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne (1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 4) seadust täiendatakse §-ga 81¹ järgmises sõnastuses: „§ 81¹. Raudtee kasutamise piirangud (1) Vabariigi Valitsus võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile, piirata oluliselt raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda ja nõuda liiklusgraafiku muutmist ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangud võivad mõjutada piiriülest raudteeliiklust, teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide läbilaskevõime jaotamise organeid.”; 5) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 ja § 6¹ lõikes 2 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
Ravikindlustuse seaduse 3. peatüki 5. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 62¹ järgmises sõnastuses: „§ 62¹. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal (1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul, esitatakse see paberil. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe koos oma kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul selle saamise päevast arvates. (2) Kriisiolukord käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud tähtaega.”.
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata ravimireklaami või lubada erandeid selle tegemiseks, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.”; 2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kriisiolukorra ajal kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel;”; 3) paragrahvi 26 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük ravimitega katkematu varustatuse tagamiseks ja tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra, eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1² sätestatud ja lõike 1³ alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 14 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”; 4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 1⁵ järgmises sõnastuses: „(1⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 5) paragrahvi 29 lõikes 1¹ asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 14”; 6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 1⁵ järgmises sõnastuses: „(1⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 7) seadust täiendatakse §-ga 102¹ järgmises sõnastuses: „§ 102¹. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 26 lõikes 1⁵ ja § 29 lõikes 1⁵ sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Riigisaladust sisaldavat valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks. Enne sellise arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Riigikogu riigikaitsekomisjonile ja vajaduse korral ka teisele asjaomasele komisjonile.”; 2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise otsuse heakskiitmist, sealhulgas selle lahendamiseks erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ja otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulu mahust. Kui riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga nähakse ette seaduses sätestatud toetus- või tasumäärade muutmine, esitatakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga samal ajal asjakohase seaduse muutmise eelnõu.”; 3) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kriisiolukord või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;”; 4) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas selle lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal sellega seonduvate ülesannete täitmiseks, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ja otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.”; 5) paragrahvi 64 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) riigi toimimine tsiviilkriisi lahendamiseks;”; 6) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute väljamaksete tingimused.”; 7) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata Eesti Panga riigi rahavoo juhtimisse, sealhulgas käesoleva seaduse § 70 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingutesse.”; 8) paragrahvi 66 lõiget 5, § 70 lõiget 5 ja § 72 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „Vabariigi Valitsus” sõnadega „või tema volitatud minister”; 9) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata stabiliseerimisreservi haldamisse Eesti Panga.”.
Riigihangete seaduse § 15 täiendatakse lõikega 10¹ järgmises sõnastuses: „(10¹) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda.”.
§ 251. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikogu juhatuse otsusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettepaneku alusel võib väljaspool käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud töö ajagraafikut toimuda Riigikogu täiendav istung. (2) Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. (3) Riigikogu esimees kutsub Riigikogu täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi Valitsus või Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon. (4) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele täiendava istungi toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees täiendava istungi kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”; 2) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigikogu esimehe teade Riigikogu liikmetele erakorralise istungjärgu toimumise kohta avaldatakse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta üleriigilise levikuga massiteabevahendis. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib Riigikogu esimees erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatada Riigikogu liikmetele muul viisil.”; 3) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine” tekstiosaga „või selle pikendamine”; 4) paragrahvi 56 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „kaitsevalmiduse kõrgendamisega seotud otsus” tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra heakskiitmisega seotud otsus”; 5) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6¹ ja 6² järgmises sõnastuses: „6¹) otsuse-eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmisega ja mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 6²) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolituse alusel otsustatud põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme heakskiitmisega seotud otsuse-eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;”; 6) seadust täiendatakse §-ga 117¹ järgmises sõnastuses: „§ 117¹. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 62 lõike 2 alusel otsustatud piirava meetme heakskiitmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Vabariigi Valitsus. Muudatusettepanekuid Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramise mõne meetme või kõikide meetmete heaks kiitmata jätmiseks võib otsuse-eelnõu kohta esitada juhtivkomisjon. (2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. (3) Juhtivkomisjon teeb ettepaneku otsuse-eelnõu Riigikogu istungi päevakorda võtmiseks esimesel võimalusel. (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige ja juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. (5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.”; 7) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmisega või heaks kiitmata jätmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.”; 8) paragrahvi 118 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Riigikaitsekomisjon hindab vähemalt iga kolme kuu järel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisest arvates selle jätkumise põhjendatust ja esitab riigikaitselise kriisiolukorra põhjustanud asjaolude äralangemisel riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise lõpetamise Riigikogu otsuse eelnõu. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisele kohaldatakse lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatut. Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega riigikaitsekomisjoni esindaja ja peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.”; 9) seadust täiendatakse §-ga 155² järgmises sõnastuses: „§ 155². Kaitseväe juhataja kandidaadi ettekanne (1) Enne kui riigikaitsekomisjon annab Vabariigi Valitsusele nõusoleku Kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks, esineb Kaitseväe juhataja kandidaat Riigikogus ettekandega. Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu juhatusele sellekohase taotluse, milles märgib esinemise soovitava aja ja kestuse. (2) Esinemisele kohaldatakse § 155 lõigetes 3–5 sätestatut.”.
Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.
Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9⁶ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ajutiselt keelata isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks, ennetamiseks või tõrjumiseks või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.”; 2) paragrahvi 9⁶ lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitseseaduse tähenduses”; 3) paragrahvi 9¹⁰ lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.”; 4) paragrahvi 9¹⁰ täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”; 5) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra ajal õigus kontrollida ning keelata Eesti kodaniku lahkumist Eestist, kui tema suhtes kehtib kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud Eestist lahkumise keeld või piirang.”; 6) paragrahvi 14¹ lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseadust” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seadust”.
§ 254. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 pealkiri, sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus Kriisiolukorra ja riigikaitse riigisaladus on: 1) tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;”; 2) paragrahvi 8 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 9 punktis 3 asendatakse sõna „hädaolukord” sõnaga „kriisiolukord” vastavas käändes; 4) paragrahvi 10 punkt 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1¹) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud objektid, ja avaliku korra tagamiseks alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks;”; 5) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile” sõnadega „asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile”; 6) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 30¹ lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema nõusolekuta.”; 8) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1¹) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia eriolukorrast või riigikaitselisest kriisiolukorrast tulenevatel põhjustel;”; 9) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni” sõnadega „töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit”; 10) seadust täiendatakse §-ga 58² järgmises sõnastuses: „§ 58². Üleminekusäte kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rakendamisel Enne 2026. aasta 1. oktoobrit käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.”.
Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise ja lõpetamise ning eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, Riigikogu riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise ja heaks kiitmata jätmise otsus, Riigikogu põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme heakskiitmise ja heaks kiitmata jätmise otsus, samuti kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks antud haldusakt esitatakse avaldamiseks viivitamata.”; 2) paragrahvi 9 lõiked 2² ja 6² tunnistatakse kehtetuks.
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. (4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.”; 2) paragrahvi 12 lõiked 7–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ning ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse kriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel. (7¹) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks. (7²) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad tingimused ja korra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks. (8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 3) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3¹) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul eesmärgil;”.
§ 257. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 48¹ järgmises sõnastuses: „§ 48¹. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28 lõikes 2¹ sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise ajast arvates.”; 2) paragrahvi 60¹ tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.
Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud sadamale kohaldatakse käesolevat seadust kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest tulenevate erisustega.”; 2) paragrahvi 3¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 3¹. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne”; 3) paragrahvi 3¹ lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 8” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 16”; 4) paragrahvi 3¹ täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 5) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 3² järgmises sõnastuses: „§ 3². Sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne (1) Käesoleva seaduse § 3¹ lõike 2 alusel kinnitatud elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas sadamas konteiner- ja veeremkaupu lastiva ja lossiva sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja elutähtsat teenust osutava sadama pidajaga sõlmitud lepingule. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”; 6) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 36¹ järgmises sõnastuses: „§ 36¹. Sadama kasutamise piirangud (1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.”; 8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3¹ lõikes 3 ja § 3² lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 13¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 13¹. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 16¹ sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab hooldustöötaja, kelle ettevalmistus vastab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemine. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.”; 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 13²–13⁴ järgmises sõnastuses: „§ 13². Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ja kellel on vähemalt põhiharidus ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani. (5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni. (6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peavad kogukonnas elamise teenuse osutaja ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule tagama lähtuvalt oma võimalustest isikule majutamise ja toitlustamise. (8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse osutaja on täisealisele isikule määranud, ning tal peab olema ülevaade ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast. (9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik. (10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal märgitud kohta. § 13³. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ning asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal (1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 45³ lõikes 2. (4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 45⁴ lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ning kellel on tööks sobivad isikuomadused. (5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui käesoleva seaduse § 45⁵ lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides. (6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 2, § 45⁷ lõikes 1 ja § 45⁸ lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu suurendamise korral ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁶ lõikes 3, § 45⁷ lõikes 1¹ ja § 45⁸ lõikes 1¹ sätestatut. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 45⁵ lõigetes 4 ja 5 sätestatut. (8) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada isik, kes on vähemalt täisealine ning kes vastab käesoleva seaduse § 45¹³ lõike 1 punktides 1, 3–7 ja 11 sätestatud nõuetele. (9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 45¹³ lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. (10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 45¹⁴ lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise aja nõuded. § 13⁴. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. (2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.”; 3) paragrahvi 45¹ lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „(edaspidi hoiuteenus)”; 4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 155¹ järgmises sõnastuses: „§ 155¹. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal (1) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks. (2) Kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on sotsiaalteenuse osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametit teavitama. (3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatut. (4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne §-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade teenuse osutamise alustamise kohta.”.
Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 30¹ järgmises sõnastuses: „§ 30¹. Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal (1) Kriisiolukorra ajal on hüvitise andjal õigus laiendada nende isikute ringi, kellele võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul kojukannet, kui see on kriisiolukorra tõttu vajalik. (2) Kriisiolukorra tõttu Eestist ajutiselt eemal viibiv isik loetakse Eestis elavaks isikuks käesoleva seaduse § 3 lõike 1 tähenduses. (3) Kriisiolukord käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja anda sama hüvitise puhul hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti korraga mitmele hüvitise saamise õigust omavale isikule.”.
Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Tervisekassa püsiv kriisiülesanne kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”.
§ 262. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2⁴ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2⁴) Kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel kohaldatakse tervishoiukorraldusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.”; 2) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega: 1) loetelu tervishoiuteenuse osutajatest, kes ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid kes täidavad püsivaid kriisiülesandeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 2 tähenduses; 2) tervishoiuteenuse osutaja püsiva kriisiülesande täpsema sisu, selle täitmise mahu, püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõuded, arvestades käesoleva seaduse §-des 58¹–58³ sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva tervishoiuteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada tervishoiuteenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.”; 3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 4⁵ järgmises sõnastuses: „§ 4⁵. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord (1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht sellise olukorra tekkeks: 1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 1¹ ja § 22 lõikes 4¹ nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning 2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus ning mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning 3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid. (2) Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustab Terviseamet, lähtudes ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest. (3) Terviseamet teavitab tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid. (4) Terviseamet hindab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ja otsustab nende äralangemisel selle lõppemise üle.”; 4) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19”; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 6) paragrahvi 17 lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Kiirabibrigaadi pidaja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 17² sätestatud kiirabi rahastamise leping, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.”; 7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1³ järgmises sõnastuses: „(1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud kiirabibrigaadi pidaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 8) paragrahvi 22 lõikes 4¹ asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 19”; 9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4³ järgmises sõnastuses: „(4³) Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 10) seadust täiendatakse §-ga 42² järgmises sõnastuses: „§ 42². Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused (1) Tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks (edaspidi tähtajaline tegevusluba). Tähtajaline tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks. Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses. (2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenuse osutamist ei ole võimalik kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuse osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav. (3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses jätkata tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas, on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata Terviseameti nõusolekul.”; 11) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 2¹ ja 2² muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „2¹) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires; 2²) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;”; 12) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 2³ tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 2⁴ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2⁴) sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 1³ alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale ja kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;”; 14) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet;”; 15) paragrahvi 52 lõige 1² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2¹ ja 2² sätestatud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorraga või kriisiolukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva pärast nimetatud olukorra lõppemist.”; 16) paragrahvi 52 lõige 3¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3¹) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 150 nimetatud sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 1¹ alusel kehtestatud korras ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras.”; 17) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 3⁴ järgmises sõnastuses: „(3⁴) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.”; 18) paragrahv 57⁴ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 57⁴. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru Käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama enda teenuse toimepidevuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, lähtudes kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse kirjeldusest ja toimepidevuse nõuetest.”; 19) paragrahv 58¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 58¹. Tervishoiukorraldus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel (1) Tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks ning selleks valmisoleku tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega: 1) tervishoius rakendatavate meetmete, piirangute ja nõuete (edaspidi koos kriisimeetmed) sisu valitsemisala asutustele ning tervishoiuteenuse osutajatele; 2) Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise alused ja ülesanded. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriisimeetmed hõlmavad vastavalt olukorra kriitilisusele olukorraks ettevalmistavaid tegevusi, tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist. (3) Terviseamet määrab haldusaktiga konkreetse kriisimeetme koos vajalike tegevuste ja tervishoiuteenuse osutajatega, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse kriisimeetme rakendamise korraldus suuliselt ja see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel. (4) Terviseamet kohaldab ainult sellist kriisimeedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kohaldamist nõudvat olukorda. Terviseamet hindab konkreetse kriisimeetme vajalikkust pidevalt ja otsustab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lõppemisel ka sellega seonduva kriisimeetme rakendamise lõpetamise. (5) Terviseamet teavitab kriisimeetme rakendamisest ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ning kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga tervishoiuteenuse osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded, sealhulgas tavapärasest erinevad väljaõppe- ja haridusnõuded töötajatele, juhul kui nõuete ja piirangute kehtestamine ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud määrusega ning nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik. (7) Terviseametil on õigus nimetada meditsiinijuht või -juhid, kes täidavad Terviseameti peadirektori antud ülesandeid ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ning kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel, sealhulgas juhivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kriisistaapide tegevust.”; 20) seadust täiendatakse §-dega 58²–58⁵ järgmises sõnastuses: „§ 58². Terviseameti ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel Terviseamet tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel: 1) kavandab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust; 2) annab kooskõlas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse täitmiseks asjakohaseid korraldusi; 3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks; 4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva seaduse § 58¹ lõike 1 alusel kehtestatud kriisimeetmetest ja lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ning muudest õigusaktidest; 5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet, ja koordineerib tervishoiualase info vahetust; 6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise; 7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise; 8) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid. § 58³. Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel: 1) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest, abi vajadusest ja patsientide teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest suures mahus; 2) teavitab Terviseametit lisapersonali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest; 3) annab Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lahendamise juhtimiseks või selleks valmistumiseks vajalikku teavet; 4) teavitab õigel ajal oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest; 5) korraldab personali kriisialase väljaõppe; 6) täidab muid käesolevas seaduses, kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid. § 58⁴. Haldusmenetluse erisused (1) Teabe käesoleva seaduse §-s 58¹ sätestatud Terviseameti ja valdkonna eest vastutava ministri haldusaktide kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. (2) Käesoleva seaduse §-s 58¹ sätestatud haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. § 58⁵. Terviseameti ülesanded piiriülese tervishoiualase humanitaarabi andmisel ja vastuvõtmisel Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi humanitaarabi) andmist ja vastuvõtmist järgmiselt: 1) hindab humanitaarabi vajadust ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile; 2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadust ja teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile; 3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmisel ja vastuvõtmisel; 4) juhib humanitaarabi vastuvõtmist ja väljastamist, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumil; 5) koordineerib tervishoiutöötajate ja muu tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku personali tervishoius rakendamisega seotud vastuvõtmist ja väljasaatmist; 6) osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste ministeeriumide, asutuste ja isikutega; 7) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega.”; 21) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks; 22) seadust täiendatakse §-ga 61¹ järgmises sõnastuses: „§ 61¹. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõikes 3, § 7 lõikes 10, § 17 lõikes 1³ ja § 22 lõikes 4³ sätestatud kriisiülesande täitmise ning selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
§ 263. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra ajaks.”; 2) paragrahvi 20 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) kahju, mis on tekkinud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra tõttu või seoses terroriakti toimepanemisega;”.
Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 4¹ ja § 46¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja hädaolukorra seaduses” tekstiosaga „ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses”; 2) paragrahvi 46¹ lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal” sõnadega „Kriisiolukorra ajal”; 3) paragrahvi 46² lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 46² lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 20”; 5) seaduse 7¹. peatükki täiendatakse §-dega 46⁶–46⁸ järgmises sõnastuses: „§ 46⁶. Toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiv kriisiülesanne (1) Ettevõtja on püsiva kriisiülesandega isik toidu jaekaubanduse valdkonnas, kui tema turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine ja hulgikaubandus, moodustab tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi suurimate asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate ettevõtjate müügitulude summast, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga püsiva kriisiülesandega isikuks. (2) Ettevõtja vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel. (3) Püsiva kriisiülesande määramiseks ettevõtja toidu jaekaubanduse valdkonna turuosa kindlakstegemisel toidu jaekaubanduse valdkonna turust võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta andmed. (4) Toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku tingimustele vastab enim selline ettevõtja, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele on teisi toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toiduga varustamise valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil, lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest. (5) Ettevõtja määrab püsiva kriisiülesandega isikuks kindlaksmääratud piirkonna ettevõtte piires, vajaduse korral määratud mahus ja ajaks, valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga. (6) Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud haldusaktis ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja, mis ei ole pikem kui viis aastat. (7) Ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega. (8) Püsiva kriisiülesandega isiku kriisiülesanne on tagada toidu jaekaubanduse toimimine kriisiolukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri haldusaktiga määratud piirkonna ettevõttes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa. (9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad tingimused ja korra ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti nõuded ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta. § 46⁷. Toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused (1) Riigi tegevusvarusse kuulub toiduvaru. Toiduvaru hulka kuulub toit ning võib kuuluda teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks (edaspidi tooraine varu). (2) Toiduvaru moodustab ning seda haldab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 99 lõikes 3 sätestatud riigi tegevusvaru haldaja. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru väljaostmise ja uuendamise alused. (4) Toiduvaru võetakse kasutusele, kui toidupuudus ohustab elanikkonna elu või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade elu või on oht sellise olukorra tekkeks. (5) Toiduvaru võetakse kasutusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras. (6) Vabariigi Valitsus kehtestab tooraine varu tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel seda kasutavale ettevõtjale kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 punkti 3 alusel selle kasutamise tingimused. § 46⁸. Toidu väljaveo keelamine Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks.”; 6) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses” sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses”; 2) paragrahvi 65 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vanemapuhkusele jäämisel ei rakendata käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.”; 3) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses” sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses”.
Töövõimetoetuse seaduse § 8¹ lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kriisiolukorra ajal võib töötukassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada isiku osalise või puuduva töövõime kestust, kui töövõime hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik vähenenud töövõimega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.”.
Tööstusheite seaduse § 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise või katkemise ohu tõttu, kui see on vajalik kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses elutähtsa teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse tagamiseks.”.
Tööturumeetmete seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 6¹ järgmises sõnastuses: „§ 6¹. Tööhõiveprogramm erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus vähendada tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust või peatada tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise, kui tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks.”.
Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk” sõnadega „ja püsiv kriisiülesanne”; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 2² järgmises sõnastuses: „(2²) Töötukassa püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3¹ ja 4 nimetatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse alusel töötuna arvelevõtmine ning töötute, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse, töötutoetuse maksmise ning käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.”.
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõige 2¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2¹) Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit.”; 2) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ja riigikaitseseaduse § 9 lõikes 4” tekstiosaga „ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 39 lõikes 2”; 3) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „riigikaitse” sõnadega „sõjalise riigikaitse”; 4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit;”; 5) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist;”; 6) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13¹ ja 13² järgmises sõnastuses: „13¹) koordineerib riigi strateegilist kommunikatsiooni; 13²) kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet;”; 7) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) töötab välja tsiviilkriisipoliitika ja koordineerib selle elluviimist ning koordineerib riigikaitse laia käsituse poliitika elluviimist;”; 8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste riikide asutuste ja isikutega.”.
Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) võimaldada pidada arvestust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 153 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle.”; 2) paragrahvi 5¹ lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse (edaspidi sõjavangide andmestik) kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ning Kaitsevägi.”; 3) paragrahvi 5¹ lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) vangiregistri vastutav töötleja, kaasvastutavad töötlejad ja volitatud töötleja ning nende ülesanded;”; 4) paragrahvi 5² täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Sõjavangide andmestikust väljastatakse andmeid: 1) seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele; 2) käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajale, kellel on juurdepääs vangiregistrile, et täita käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid; 3) teise riiki andmete edastamiseks seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga; 4) sõjavangile tema kohta andmekogusse kantud andmetega tutvumiseks sõjavangi kirjaliku taotluse alusel.”; 5) paragrahvi 5³ täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses: „(1²) Sõjavangide andmestikku kantakse järgmised andmed: 1) üldandmed; 2) auastme andmed; 3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta; 4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed; 5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning sõjavangile vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta; 6) andmed sõjavangi paiknemise ja liikumise kohta; 7) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta; 8) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse, interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise ja piiramise kohta; 9) andmed sõjavangi töötamise kohta; 10) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ning edastatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses või muus seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus; 11) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on need avaldanud; 12) teave sõjavangi või kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise ohule viitav teave.”; 6) paragrahvi 5³ täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Sõjavangide andmestikku kantakse andmed kinnipidamise alusdokumentide, teistest andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe ning vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel.”; 7) paragrahvi 5⁴ täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Sõjavangi andmeid töödeldakse sõjavangide andmestikus tema kinnipidamise ajal. Pärast kinnipidamise lõppemist andmed arhiveeritakse ja neid säilitatakse 50 aastat.”; 8) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka arestialustele.”; 9) seaduse 2. peatüki 8. jagu täiendatakse §-ga 72³ järgmises sõnastuses: „§ 72³. Vangla püsiv kriisiülesanne Vangla püsiv kriisiülesanne on vangla toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine piiratult.”; 10) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 109¹ järgmises sõnastuses: „§ 109¹. Vangla ülesannete täitmisse kaasamine (1) Vangla võib kaasata vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse ning kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke juhul ja nii kaua, kui vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud politseiametnikul on vanglaametniku volitused. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse politseiametnike kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 112 lõikes 5 asendatakse sõna „hädaolukorra” sõnaga „kriisiolukorra”; 2) paragrahvi 114 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maandamiskava rakendamist korraldab Kliimaministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega. (2) Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduses ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud korras koostatud plaanide ja maandamiskavade kohaselt.”; 3) paragrahvi 188 lõike 1 punktides 1 ja 8 ning § 194 lõikes 4 asendatakse sõna „hädaolukord” sõnaga „kriisiolukord” vastavas käändes.
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud kriisiülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu hoidmine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses;”; 2) paragrahvi 2¹ lõike 8 punktis 3 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 18³ lõikes 1 või 2” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3”; 3) paragrahvi 2¹ lõike 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra ajal.”; 4) paragrahvi 3 lõike 7 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 3” tekstiosaga „Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 21”; 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7¹ järgmises sõnastuses: „(7¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmiseks vajalikke toimepidevuse nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 6) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 7¹ sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Varu moodustab ning seda haldab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 99 lõikes 3 nimetatud äriühing (edaspidi varu haldaja).”; 2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 101 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.”; 3) paragrahvi 7¹ lõikes 2 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”.
§ 278. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 1 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses. (4) Käesolevas seaduses massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka kriisiolukorra ajal.”.
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 43 lõikes 3² asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras” tekstiosaga „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal”; 2) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 3⁴ järgmises sõnastuses: „(3⁴) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.”; 3) paragrahvi 91¹ lõige 1¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1¹) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis taotleda välismaalane, kellele on antud Eestis viibimise seaduslik alus käesoleva seaduse § 43 lõike 3² alusel.”; 4) paragrahvi 106 lõikes 1⁶ asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras” tekstiosaga „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal”.