§ 161. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta jooksul arvates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg peatub riigikaitselise kriisiolukorra ajaks.
(2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis kodanikukohustust, või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse või andis volituse haldusülesande täitmiseks.
(3) Kahju hüvitamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul taotluse saamisest arvates.
(4) Kahju hüvitamise, sealhulgas selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Haldusorgan maksab isikule õiglase hüvitise eelkõige kodanikukohustuse, ühekordse kriisiülesande ja käesoleva seaduse § 163 alusel otsustatud erandi rakendamisel ning isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel ning olukorras, kus konkreetset isikut on koormatud teistega võrreldes palju rohkem.
(2) Õiglase hüvitise saamiseks peab isik esitama taotluse. Isik võib loobuda õiglasest hüvitisest.
(3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui muu toetus või abi tagaks isikule parema toimetuleku, või isiku huvide kahjustamise hüvitada muul sobivamal viisil.
(4) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu või palga. Isikule ei hüvitata saamata jäänud tulu.
(5) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Õiglast hüvitist ei maksta ulatuses, milles ühekordse kriisiülesandega isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus.
(6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või kui asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded, või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(7) Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud kasutamiskõlbmatuks, võib õiglase hüvitise asendada samaväärse asjaga.
(8) Kodanikukohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes selle määras.
(9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Vabariigi Valitsus otsustab maksta õiglast hüvitist järgmistel juhtudel, kui makseteenuste osutajale on tekkinud kahju:
1) olukorras, kus makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja on võimaldanud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel kasutada isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole kriisiolukorrast tulenevalt võimalik kontrollida;
2) olukorras, kus krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on võimaldanud krediidiasutuste seaduse § 87¹ lõike 1 alusel võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute tegemist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel makstakse hüvitist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) kahju on tekkinud elutähtsa teenuse osutamisel Vabariigi Valitsuse poolt väljakuulutatud kriisiolukorra ajal ning kriisiolukord on otseselt mõjutanud finantsteenuste toimimist;
2) kahju on põhjustanud kriisiolukorra tarbeks seadusega, Eesti Panga määrusega või Vabariigi Valitsuse korraldusega võrguühenduseta kaardipõhiste maksetehingute tegemisele või teenuse kasutaja isikusamasuse tuvastamisele kehtestatud täiendavate nõuete rakendamisega kaasnevate riskide realiseerumine;
3) elutähtsa teenuse osutaja on rakendanud mõistlikke pingutusi kaasnevate riskide maandamiseks;
4) elutähtsa teenuse osutaja on rakendanud mõistlikke pingutusi rahalise kohustuse sissenõudmiseks kahju tekitajalt, kuid see ei ole nelja kuu jooksul kahju tekkimisest arvates õnnestunud.
(3) Õiglase hüvitise taotlemise ning maksmise täpsemad tingimused, korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
§ 164. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine
(1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga.
(2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
(3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Eesti riik ei vastuta.
(4) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=106102026005 määrusega.
§ 165. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine
(1) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise üle, kui seadusega ei ole antud seda ülesannet muule valitsusasutusele.
(2) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeedet.
(3) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses kindlaks määrata valitsusasutuse, kes võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(4) Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetme ja vahetu sunni kohaldamise ülesannet ei või valitsusasutus määrata isikule, kellel puuduvad selleks vajalikud teadmised ja oskused.
(1) Riikliku järelevalve tegija võib rakendada ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel ettekirjutusega pandud kohustust.
§ 167. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
(1) Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 83 lõikes 11, § 85 lõigetes 3 ja 4 ning § 86 lõikes 1 ning seaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus ning finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon;
2) käesoleva seaduse § 24 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide, välja arvatud sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevad objektid, kaitse nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet;
3) käesoleva seaduse § 95 lõigete 4 ja 5 ja § 96 lõike 1 nõuete ning § 95 lõike 10, § 96 lõike 3, § 97 lõike 5 ja § 98 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Päästeamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
§ 169. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel
(1) Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste järgimise kontrollimisel teevad riiklikku järelevalvet Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses ja tollialastes õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
§ 170. Riikliku järelevalve erimeetmed piiravate meetmete täitmise üle järelevalve tegemisel
Piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud muu valitsusasutus võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada temale käesoleva seaduse § 165 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
Kui piirava meetme täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada vahetut sundi Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja käesoleva seaduse § 165 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(1) Käesoleva seaduse § 15 alusel antud ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan.
(2) Käesoleva seaduse § 24 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral Kaitsevägi.
(3) Käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 83 lõikes 11, § 85 lõigetes 3 ja 4 ning § 86 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 82 lõike 4 alusel määratud asutus.
(4) Käesoleva seaduse § 95 lõigetes 4 ja 5 ja § 96 lõikes 1 sätestatud nõuete ning § 95 lõike 10, § 96 lõike 3, § 97 lõike 5 ja § 98 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Päästeamet.
(5) Haldusjärelevalve tegija võib lisaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 75² lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava ülesannete õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks.
(6) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusjärelevalve tegemisel võivad Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.
§ 173. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise üle
(1) Käesoleva seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse haldusjärelevalvet järgmiselt:
1) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1 ja 11 sätestatud ülesannete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Päästeamet;
2) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–9 sätestatud ülesannete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusamet;
3) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan võib haldusjärelevalve tegemisel kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 75² lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja teha ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks.
(3) Ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega.
(4) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär on 30 000 eurot.
§ 174. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle
(1) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra kehtestamise ja lõpetamise, eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise ning nende pikendamise ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsused vastavad põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele, teeb õiguskantsler.
(2) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamata jätmine ja nende kehtetuks tunnistamine on õiguspärane, teeb õiguskantsler.
(3) Kui õiguskantsler leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud otsus on kas täielikult või osaliselt põhiseaduse, seaduse või välislepinguga vastuolus, esitab ta viivitamata vastava otsuse tegijale taotluse viia otsus vastavusse põhiseaduse, seaduse või välislepinguga. Kui otsuse tegija seda õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul ei tee, on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtu poole taotlusega peatada otsuse kehtivus kuni selle põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni.
(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse 3. peatükis sätestatud korras.
§ 175. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle
(1) Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
(2) Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloov akt või üldkorraldus ei vasta kas täielikult või osaliselt põhiseadusele, seadusele või välislepingule, teeb ta akti või üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku viia akt või üldkorraldus või selle säte 20 päeva jooksul kooskõlla põhiseaduse, seaduse või välislepinguga.
(3) Kui õigustloova akti või üldkorralduse vastu võtnud organ ei ole õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul akti või üldkorraldust põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või üldkorraldus või selle säte kehtetuks.
(4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse 2. peatükis sätestatud korras.
(1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 83 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 86 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 177. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine
(1) Käesoleva seaduse 7. peatüki 2.–4. jaos sätestatud piirava meetme kohaldamise kohta antud haldusakti täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 178. Kriisiülesande täitmata jätmine ja selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastav täitmine
(1) Kriisiülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 179. Kodanikukohustuse täitmata jätmine ja selle täitmise võimatusest teatamata jätmine
(1) Kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, –karistatakse arestiga.
§ 180. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti- või töökohal
(1) Kriisiülesandega ameti- või töökohal kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, –karistatakse arestiga.
§ 181. Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine
(1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise takistamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 182. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav.
§ 183. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumine
(1) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest objekti valdaja töötaja või ametniku poolt –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
(1) Käesoleva seaduse §-des 176 ja 177 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.
(2) Käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle valitsemisalasse kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse. Ministeerium võib oma valitsemisalas määrata ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete rikkumistega seoses väärteomenetlust läbi viivad.
(3) Käesoleva seaduse §-s 179 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on kodanikukohustuse täitmise kohustuse pannud valitsusasutus.
(4) Käesoleva seaduse §-s 180 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud;
2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud kriisiülesandega ameti- või töökoha korral;
3) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikoha korral.
(5) Kui käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud väärteo on toime pannud kohtunik, arutab väärteoasja maakohus.
(6) Käesoleva seaduse §-des 181 ja 182 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud juhul;
2) Kaitsevägi, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;
3) Päästeamet, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Päästeamet.
(7) Käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Kaitsepolitseiamet;
2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses oleva objekti korral Kaitsevägi.
(1) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 83 lõike 2 tingimustele vastavad isikud loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, kui nad esmakordselt vastasid hädaolukorra seaduse ja § 83 lõike 2 tähenduses tingimustele, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikud loetakse käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse osutajaks nende määramisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute kohta ei koostata käesoleva seaduse § 83 lõikes 3 nimetatud haldusakti ja nende suhtes kohaldatakse hädaolukorra seaduses sätestatud kohustuse täitmise tähtaegu.
(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse § 18 lõike 3 alusel riskianalüüsi ja § 20 lõike 9 alusel kriisiplaani kinnitamiseni.
(5) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse §-s 85 nimetatud taustakontrolli esmakordselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist.
(6) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse alusel kehtestatud riigikaitse strateegiline arengudokument kehtib kuni käesoleva seaduse § 5 lõike 2 alusel riigikaitse strateegilise arengudokumendi kehtestamiseni.
(7) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel koostatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva seaduse §-s 89 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni.
(8) Hädaolukorra seaduse § 9¹ alusel koostatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostamiseni.
(9) Riigikaitseseaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni käesoleva seaduse § 19 lõike 1 alusel riigi kriisiplaani kehtestamiseni.
(10) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, koostab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani 2027. aasta 31. detsembriks.
(11) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad kuni käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise ja kinnitamiseni.
(12) Käesoleva seaduse § 95 lõigetes 4 ja 5 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit.
(13) Varjumisplaan koostatakse käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud hoone kohta:
1) kasutusloa olemasolu korral hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks;
2) kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise ajaks.
(14) Võimaluse korral kohandatakse varjumiskoht käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 nimetatud hoonesse või selle osasse:
1) kasutusloa olemasolu korral hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks;
2) kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise ajaks.
(15) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega ameti- ja töökohtadeks, nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras ning selle rakendamist ja täitmist ei saa käesoleva seaduse § 108 lõike 4 alusel, lähtudes lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest, tähtajaliselt piirata, välja arvatud juhul, kui seda tehakse käesoleva seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul või kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei otsusta Vabariigi Valitsus teisiti.
(16) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel määratud alaline riigikaitseobjekt loetakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 nimetatud alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks.
(17) Käesoleva seaduse § 93 lõikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga liituma hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks.
(18) Tegevusvaru haldaja täidab käesoleva seaduse § 99 lõikes 4 sätestatud ülesannet alates 2027. aasta 1. jaanuarist.
Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 42¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab nõusoleku abistada politseid enne kriisiolukorda, sealhulgas massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, ja kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.”; 2) paragrahvi 42¹ lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal” sõnadega „kriisiülesandega ameti- või töökohal”; 3) paragrahvi 42³ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.”; 4) paragrahvi 42³ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.”.
Advokatuuriseaduse 4¹. peatükki täiendatakse §-ga 64² järgmises sõnastuses: „§ 64². Riigi õigusabi osutamine kriisiolukorra ajal (1) Advokatuuri püsiv kriisiülesanne on korraldada kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmist ning tagada see oma liikmete kaudu. (2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib nimetatud kohustuse määrata kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõike 4 alusel kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras. (4) Riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal on püsiv kriisiülesanne, mida täidab riigi õigusabi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud riigi õigusabi osutaja, kes on määratud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.”.
Alkoholiseaduse § 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui selles ei sätestata hilisemat tähtpäeva.”.
Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 38¹ järgmises sõnastuses: „§ 38¹. Õhukvaliteedi taseme hindamine kriisiülesandena (1) Käesolevas jaotises sätestatud õhukvaliteedi taseme hindamine on püsiv kriisiülesanne, mida täidab isik, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud haldusleping. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.”; 2) paragrahvi 55 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 13¹ lõike 8” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 93 lõike 9”; 3) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve”; 4) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 226¹ järgmises sõnastuses: „§ 226¹. Haldusjärelevalve kriisiülesande täitmise üle (1) Käesoleva seaduse §-s 38¹ sätestatud kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb haldusjärelevalvet § 30 lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratud asutus. (2) Käesoleva seaduse §-s 38¹ sätestatud kriisiülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teeb haldusjärelevalvet Kliimaministeerium. (3) Kliimaministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalve tegemisel: 1) teha ettekirjutuse kriisiülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks; 2) rakendada ettekirjutuse täitmiseks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 172 lõikes 6 nimetatud sunnivahendeid.”.
Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse”; 2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse täitmiseks.”; 3) paragrahvi 36 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) mida kasutatakse päästesündmuse lahendamiseks, kriisiolukorra ajal, sealhulgas sõidukit, mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabi veol;”.
Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6–6² ja § 35 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui teabele juurdepääsu piiratakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 70 lõike 1 alusel.”; 3) seadust täiendatakse §-ga 58⁴ järgmises sõnastuses: „§ 58⁴. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel (1) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–6² ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest arvates jääb nende punktide alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääsu piirang kehtima vastavalt teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ajal kehtinud nõuetele, kui teabele juurdepääsu piirangu kehtestamise põhjus püsib. (2) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–6² ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest arvates võib teabevaldaja tunnistada selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 130 sätestatud alusel ja tähtajaks, kui teabele juurdepääsu piirangu kehtestamise põhjus püsib.”.
Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni 90 kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates.”; 3) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimise ajaks;”; 4) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses.”.
Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded; 2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine; 3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel osalemine; 4) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.”; 2) paragrahvi 11² lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest arvates. Julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.”.
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikus asendatakse sõna „riigikaitseobjekt” sõnadega „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt” vastavas käändes; 2) paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1¹ punktis 4” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 15”; 3) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.”; 4) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 8¹ järgmises sõnastuses: „(8¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 5) paragrahvi 115 lõikes 1¹ asendatakse sõna „hädaolukorra” sõnaga „kriisiolukorra”; 6) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 8¹ sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21¹ senine tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:”; 2) paragrahvi 21¹ täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab püsivat kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 3) paragrahvi 60¹ lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja.”; 4) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 4² järgmises sõnastuses: „(4²) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 21¹ lõikes 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 46⁴ järgmises sõnastuses: „46⁴) ringhäälinguvõrgu teenus on ringhäälinguvõrgu kaudu osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega tehakse avalikkusele kättesaadavaks meediateenus;”; 2) paragrahvi 21¹ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 21¹. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal”; 3) paragrahvi 21¹ lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal” tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal”; 4) paragrahvi 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 2, 13 ja 18 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul.”; 5) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.”; 6) seadust täiendatakse §-ga 88¹ järgmises sõnastuses: „§ 88¹. Riigisisene rändlusteenus (1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus. (2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel. (3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab Vabariigi Valitsus kohe, kui erakorraline seisukord või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese rändlusteenuse osutamine pole enam vajalik. (4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja järgmisest: 1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu riigi territooriumi ulatuses; 2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik selleks lisakulusid tegemata; 3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS-lühisõnumiteenust ja mobiilset andmesideteenust. (5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta. (6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 162 ette nähtud õiglase hüvitise maksmise korda järgides. (7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”; 7) paragrahvis 90³ asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2¹ punktis 2” tekstiosaga „Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktis 4”; 8) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja piiraks lõppkasutajale sideteenuse osutamist või sidevõrgule juurdepääsu, kui teenuse osutamine või juurdepääs kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu väljaselgitamist või tõrjumist.”; 9) seaduse 9¹. peatükki täiendatakse §-ga 100⁶ järgmises sõnastuses: „§ 100⁶. Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne (1) Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne on tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside teenuse toimimine vastavalt käesoleva seaduse §-des 100³–100⁵ sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud kohustustele. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõuded, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.”; 10) paragrahvi 105¹ lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse §-s 13¹” tekstiosaga „kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-s 93”; 11) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: „(6¹) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 87 lõikes 4¹ ja §-s 100⁶ sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.”.
§ 200. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 15 lõikes 2¹ asendatakse sõnad „hädaolukorra seadusest” sõnadega „kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest”.