(1) Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks ja sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele kohaldatakse riigivastutuse seadust ja võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Käesolevat seadust ei kohaldata kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kui tema finantsolukord on halvenenud või võib kiiresti halveneda või on tõenäoline, et ta on maksejõuetu või võib muutuda lähitulevikus maksejõuetuks põhjusel, mis ei ole seotud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega vastavalt käesoleva seaduse §-le 26, 28 või 30, või kui on oht eelnimetatud paragrahvide alusel välja kuulutatavate olukordade tekkeks.
(1) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise.
(2) Elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis toetavad inimeste valmisolekut kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel.
§ 3. Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted
(1) Kriisiolukorraks valmistub ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus, isik ja põhiseaduslik institutsioon oma pädevuse kohaselt lähimuse põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil.
(2) Riigikaitse tagamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitusest, mille järgi riiki kaitstakse ja selleks valmistutakse, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna ning kõik vahendid ja varud.
(3) Riiki kaitstakse nii maal, õhus, merel, kosmoses kui ka küberruumis avalduvate ohtude ja informatsioonilise mõjutustegevuse eest.
(4) Asutused ja isikud teevad kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks ning riigikaitse tagamiseks koostööd ning pakuvad üksteisele abi.
(1) Kriisiolukord on olukord, mille võib kehtestada või mis loetakse tekkinuks juhul, kui on oht riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale või on vaja osaleda käesoleva seaduse § 139 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil (niisugune kriisiolukord edaspidi riigikaitseline kriisiolukord) või kui on vaja lahendada tsiviilkriisi ning kui:
1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus;
2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning
3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid.
(2) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, inimtegevusest põhjustatud katastroof, nakkushaiguse levik või elutähtsa teenuse katkestus, mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju.
(3) Nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud nakkushaigus ning veterinaarseaduses sätestatud loomataud.
(4) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus või see loetakse tekkinuks käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tingimustel ja korras.
(5) Kriisiolukorra lahendamiseks võib käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos sätestatud tingimustel ja korras välja kuulutada eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra.
(6) Kriisiolukorraks valmisolek on seisund, kus asutused, isikud ja põhiseaduslikud institutsioonid on kriisiolukorraks valmistunud ning võimelised seda lahendama.
(1) Riigikaitse strateegilised arengudokumendid on julgeolekustrateegia ja riigikaitse arengukava.
(2) Julgeolekustrateegia on poliitika põhialused riigieelarve seaduse tähenduses ning see on aluseks valdkondlikele strateegiatele ja arengukavadele.
(3) Julgeolekustrateegias esitatakse julgeolekupoliitika põhimõtted, kirjeldatakse julgeolekukeskkonda ja ohte ning määratakse julgeoleku tagamise ja riigikaitse laia käsituse edendamise eesmärgid ning tegevussuunad.
(4) Riigikogu asjaomased komisjonid arutavad julgeolekustrateegiat enne selle Vabariigi Valitsuses heakskiitmist.
(5) Vabariigi Valitsus kiidab julgeolekustrateegia heaks ja esitab selle Riigikogule.
(6) Riigikaitse arengukava on valdkonna arengukava riigieelarve seaduse tähenduses. See lähtub julgeolekustrateegiast ja koostatakse riigikaitse laial käsitusel põhinevate võimete ühtseks planeerimiseks.
(7) Riigikaitse arengukava koostatakse riigieelarve seaduses sätestatust ja selle § 20 lõike 5 alusel antud määruses valdkonna arengukava kohta kehtestatud korrast lähtudes.
§ 6. Riigikogu, Vabariigi President ja Riigikaitse Nõukogu
(1) Riigikogu ja Vabariigi President täidavad Eesti Vabariigi põhiseaduses ning teistes seadustes sätestatud ülesandeid.
(2) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ.
(3) Riigikaitse Nõukogu arutab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise, sealhulgas riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ning avaldab nende kohta arvamust.
(4) Vabariigi President moodustab Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja.
(5) Riigikaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kehtestab ning seda juhib Vabariigi President.
1) Vabariigi Valitsus:
1) kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika;
2) kehtestab riigikaitse arengukava ja tagab selle asjakohasuse;
3) kehtestab riigi kriisiplaani ning tagab selle asjakohasuse ja rakendamise;
4) kehtestab kriisiolukorra, otsustab selle lõpetamise ning hindab kriisiolukorra ajal selle aluseks olevaid asjaolusid seaduses sätestatud korras;
5) otsustab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi ja prioriteedid;
6) määrab vajaduse korral kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse käesolevas seaduses sätestatud korras;
7) otsustab isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamise käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras;
8) täidab muid õigusaktides sätestatud ülesandeid kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel.
(1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon) arutab riigi julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid.
(2) Julgeolekukomisjoni ülesanded, töökorra, koosseisu, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise korra ning teiste osalistega koostöö korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=127102026007 määrusega.
(1) Ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas.
(2) Riigikantselei:
1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist;
2) juhib julgeolekustrateegia, riigikaitse arengukava ja riigi kriisiplaani koostamist;
3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust;
4) juhib elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist.
(3) Riigikantselei hindab koostöös ministeeriumidega kriisiolukorraks valmisolekut kriisiülesannete alusel ning riigikaitse arengukavast ja riigi kriisiplaanist lähtudes ning teeb sellest ülevaate Riigikogu asjaomasele komisjonile.
§ 10. Kriisiolukorraks valmistumine kohalikul tasandil
(1) Valla- või linnavalitsus moodustab kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil alaliselt tegutseva omavalitsusüksuse kriisikomisjoni, kelle ülesanne on tagada kohaliku omavalitsuse üksuse valmisolek kriisiolukorraks.
(2) Valla- või linnavalitsus võib moodustada ühise kriisikomisjoni ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega.
(3) Omavalitsusüksuse kriisikomisjon:
1) koordineerib kriisiolukorraks valmistumist ja selle lahendamist kohaliku omavalitsuse üksuses;
2) täidab muid seadusest ja tema põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.
(4) Omavalitsusüksuse kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea, kes kinnitab kriisikomisjoni koosseisu.
(5) Omavalitsusüksuse kriisikomisjoni ülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses, mille kehtestab valla- või linnavalitsus.
§ 11. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil
(1) Regionaalsel tasandil Päästeamet:
1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, kaasates vajaduse korral teisi täidesaatva riigivõimu asutusi;
2) korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd ja teabevahetust;
3) juhib regionaalset kriisikomisjoni;
4) hindab koostöös asjaomaste asutustega kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiolukorraks valmisolekut kriisiülesannete alusel.
(2) Täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliseks koostööks kriisiolukorraks valmistumisel ning selle lahendamisel moodustatakse alaliselt tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid.
(3) Regionaalsed kriisikomisjonid moodustab, nende koosseisu kinnitab, töökorra kehtestab ja ülesanded määrab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=123102026007 määrusega.
§ 12. Kriisiülesannete määramine ja täitmise otsustamine
(1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks määratakse täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja füüsilisest isikust ettevõtjale püsivad kriisiülesanded.
(2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda.
(3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsivad kriisiülesanded tulenevad neile Vabariigi Valitsuse seaduses, muus seaduses või seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud ülesannetest ja vastutusvaldkonnast.
(4) Seaduses või selle alusel antud õigusaktis, sealhulgas käesoleva seaduse § 19 alusel kehtestatud riigi kriisiplaanis, võib täpsustada püsiva kriisiülesande sisu ning määrata selle täitmise aja, viisi, ulatuse ja muud tingimused.
(5) Peaminister määrab oma korraldusega, lähtudes käesoleva seaduse § 19 alusel kehtestatud riigi kriisiplaanist, ministri vastutusvaldkonnas olevad püsivad kriisiülesanded.
(6) Riigikogu komisjonil on õigus küsida ministrilt selgitusi tema vastutusvaldkonda kuuluvate püsivate kriisiülesannete täitmiseks valmistumise ja nende täitmise kohta.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses ning vajaduse korral määratakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaanis püsiva kriisiülesande täitmise aeg, viis, ulatus ja muud tingimused.
(8) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses ning vajaduse korral määratakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaanis püsiva kriisiülesande täitmise aeg, viis, ulatus ja muud tingimused.
(9) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma neile määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 18 ja 20 sätestatu kohaselt ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, kaasa arvatud personal, vahendid ja varud.
(10) Lisaks püsivatele kriisiülesannetele saab määrata kriisiolukorra ajal ka ühekordseid kriisiülesandeid käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud korras.
(11) Kriisiolukorra ajal võib elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitma hakkamise või täitmise lõpetamise ning täitmise aja, viisi ja ulatuse, sealhulgas vähendatud ulatuses täitmise otsustada vastavalt:
1) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva seaduse § 82 lõikes 11 sätestatud tingimustel ja korras;
2) valla- või linnavalitsus.
(12) Kriisiolukorra ajal võib täidesaatva riigivõimu asutuse püsiva kriisiülesande täitma hakkamise või täitmise lõpetamise ning täitmise aja, viisi ja ulatuse, sealhulgas vähendatud ulatuses täitmise otsustada:
1) kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan juhul, kui otsus mõjutab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi täitmist või Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsust ja koordineeritust kriisiolukorra lahendamisel;
2) selle asutuse juht juhul, kui ei esine käesoleva lõike punktis 1 sätestatud tingimusi ning seda ei ole sätestatud seaduses või seaduse alusel, sealhulgas riigi kriisiplaanis.
§ 13. Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded on:
1) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine ja nende pidamine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine;
2) koduteenuse korraldamine;
3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine;
4) asendushooldusteenuse korraldamine;
5) turvakoduteenuse korraldamine;
6) vältimatu sotsiaalabi tagamine;
7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine;
8) toimetulekutoetuse maksmine;
9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine;
10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine haridusasutustes, mille pidaja on kohaliku omavalitsuse üksus;
11) oma haldusterritooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste andmise tagamine;
12) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud ulatuses.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema valmis käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt evakueeritutele abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust.
§ 14. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine
(1) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1 ja 8 sätestatud riikliku ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest.
(2) Käesoleva seaduse § 81 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ning § 13 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(3) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest ulatuses, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ning täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse osutamise kuludega.
(4) Käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulude riigieelarvest hüvitamise alused ning arvutusmetoodika kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, ühekordse kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes.
(2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.
(3) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib ühekordse kriisiülesande anda kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võivad anda ühekordse kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus.
(4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal mitu ühekordset kriisiülesannet saanud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peavad nende täitmisel võimaluse korral eelistama riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ühekordset kriisiülesannet.
(5) Ühekordse kriisiülesande võib anda, kui:
1) ülesanne on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks;
2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja
3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul.
(6) Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg. Ühekordse kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult.
(7) Ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata ülesande andjat.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühekordse kriisiülesande andja võib enne ülesande andmist kohaldada käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid, et välja selgitada ühekordse kriisiülesande täitmise võime.
(9) Ühekordset kriisiülesannet ei anta põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksusele.
(10) Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb:
1) ülesande täitmise tähtaja möödumisel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesande andja otsusel;
3) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral;
4) kui juriidiline isik lõpetab tegevuse.
(1) Kriisiolukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs.
(2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks analüüsivad ohte ja hindavad riske oma pädevuse piires:
1) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses kindlaks määratud asutused;
2) Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga;
3) kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi koostamise käigus.
(4) Riigikantselei edastab üleriigilise riskianalüüsi Vabariigi Valitsusele teadmiseks.
(5) Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
§ 18. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, ning põhiseaduslik institutsioon koostavad käesoleva seaduse §-s 16 nimetatud üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes oma riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud kui ka muid ohte asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele.
(2) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse koordineerimisel koostada ühise riskianalüüsi.
(3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab riskianalüüsi kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele.
(4) Riigikantselei nõudmisel edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik enda riskianalüüsi Riigikantseleile käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks.
(5) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ja kord on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustes lähtutakse riskianalüüsi koostamisel käesolevast seadusest.
(1) Riigi kriisiplaan on dokument, mis koostatakse eelkõige ohustsenaariumidest lähtudes riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks.
(2) Riigi kriisiplaan koostatakse ka üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes suure mõjuga tsiviilkriisi lahendamiseks.
(3) Riigi kriisiplaani käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil koostatud osa on riigi kaitsetegevuse kava.
(4) Riigi kriisiplaanis määratakse eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) Vabariigi Valitsuse eesmärgid ja prioriteedid kriisiolukorra lahendamisel;
3) täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded ning vajaduse korral nende täitmise aeg, viis, ulatus ja muud tingimused;
4) täidesaatva riigivõimu asutuste peamised võimed kriisiülesannet täita ja kriisiülesande täitmise piirangud ning vajadus ümber korraldada oma tegevus ja ümber jaotada oma vahendid;
5) kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus;
6) kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö kord.
(5) Riigi kriisiplaani kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(6) Riigi kriisiplaani nõuded ja selle koostamise, muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
§ 20. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan
(1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus, koostavad üleriigilisest riskianalüüsist, oma riskianalüüsist ning riigikaitse puhul ohustsenaariumidest lähtudes kriisiplaani, milles on esitatud eelkõige:
1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord;
2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused;
3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud;
4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö, sealhulgas rakendamisse kaasatavad asutused ja isikud;
5) avalikkuse teavitamine;
6) teabevahetus;
7) elanikkonnakaitse tegevused;
8) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
(2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutus ja kohaliku omavalitsuse üksus lähtuvad oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 19 alusel kehtestatud riigi kriisiplaanist.
(3) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele:
1) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks või
2) enne kriisiolukorda seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks asutuse või isiku juhi otsusel, millega ta tuvastab, et selline oht esineb.
(4) Asutus ja isik, kes kaasatakse püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani rakendamisse:
1) osaleb selle koostamisel;
2) tagab selle rakendamisel kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud. Kaitsevägi ja Kaitseliit tagavad võimed juhul, kui see ei takista riigi sõjalist kaitsmist ning osalemist kollektiivses enesekaitses või selleks valmistumist.
(5) Ministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos oma valitsemisala asutusega. Rahandusministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga.
(6) Kui Eesti Pank ei ole koostanud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Rahandusministeeriumiga ühist kriisiplaani, esitab ta oma kriisiplaani arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile.
(7) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutuse koordineerimisel koostada ühise kriisiplaani.
(8) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtuma oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuetest.
(9) Elutähtsa teenuse osutaja esitab kriisiplaani kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele.
(10) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kirjeldab oma kriisiplaanis ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse (edaspidi ulatuslik katkestus) või selle ohu korral.
(11) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani oma haldusterritooriumi kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad koostada plaani ühiselt.
(12) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele ja lõplikuks kooskõlastamiseks Päästeametile.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik edastavad Riigikantselei nõudmisel oma kriisiplaani Riigikantseleile eri plaanide kooskõla tagamiseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldava kriisiplaani edastamisel tuleb järgida riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.
(14) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik teevad oma kriisiplaani elanikkonnakaitse tegevustes koostööd Päästeametiga.
(15) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(16) Elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Vabariigi Valitsus korraldab kriisiolukorraks valmisoleku ja valmiduse hindamiseks ning mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks:
1) vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppuse;
2) vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppuse.
(2) Käesoleva seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostav asutus ja isik ning Vabariigi Valitsus korraldavad õppusi, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukorda ning täita püsivaid kriisiülesandeid.
(3) Õppuste korraldamise sageduse, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(1) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada.
(2) Elutähtsa teenuse toimepidevusena käsitatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust.
(3) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon teevad toimepidevuse tagamiseks vähemalt järgmist:
1) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud kriitilised tegevused;
2) maandavad riske ja otsustavad toimepidevuse taseme;
3) leiavad lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral, sealhulgas võrgu- ja infosüsteemides, ning toimepidevuse taastamiseks;
4) määravad isikute kriisirollid ja võimalikud asendused ning valmistavad isikuid ette nende täitmiseks;
5) määravad töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning nende kasutamise;
6) määravad toimepidevuse tagamise korralduse, rakendades selleks vajaduse korral valmisolekutasemeid;
7) tagavad vahendite ja varude olemasolu;
8) määravad vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise korralduse;
9) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid ning korraldavad nende kaitse ja nendes varjumise;
10) määravad käesolevas seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel antud määruses sätestatud ülesannete täitmise eest vastutava isiku ning kontaktpunkti.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud isiku ja kontaktpunkti kontaktandmed edastab püsiva kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon Riigikantseleile, elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutusele, muu püsiva kriisiülesandega isik asjaomasele ministeeriumile ning kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametile.
(5) Riigikantseleil on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud kontaktandmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt, asjaomaselt ministeeriumilt ja Päästeametilt.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatud ja selle alusel kehtestatud nõudeid toimepidevuse tagamisele kohaldatakse halduslepingus määratud ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses ka isiku suhtes, kellele on halduslepinguga volitatud osaliselt või tervikuna püsiva kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine.
(7) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon harjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist.
(8) Valmisolekutasemeid rakendavad püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon toimepidevuse tagamisel.
(9) Toimepidevuse tagamisel rakendatavad valmisolekutasemed ning nende kehtestamise ja muutmise korra ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud tingimused ja kord on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustes lähtutakse toimepidevuse tagamisel käesolevast seadusest. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub enda toimepidevuse tagamisel käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast.
(1) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine, kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita kriisiülesannet.
(2) Objektikaitse hõlmab objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamist ja objekti valvet. Seaduses sätestatud alusel ja korras võib objektikaitsel rakendada Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ning Kaitseliidu valvet.
(3) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(4) Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(5) Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(6) Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(7) Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmed ning nende rakendamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse:
1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ning nende rakendamise kord, sealhulgas objektide ohutasemed ja nende muutmise kord;
2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ning turvaplaani koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord;
3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad;
4) käesoleva seaduse § 131 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg.
(1) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega, välja arvatud juhul, kui kriisiolukord loetakse käesoleva paragrahvi lõigete 10 ja 11 alusel tekkinuks.
(2) Kriisiolukorra kehtestamisel käesoleva seaduse § 4 alusel lähtub Vabariigi Valitsus asjaomaste valitsusasutuste esitatud ohuhinnangutest ja muust asjassepuutuvast teabest.
(3) Vabariigi Valitsus hindab kriisiolukorra ajal järjepidevalt käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud asjaolusid ja samas lõikes sätestatud tingimusi, teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustab kriisiolukorra lõpetamise, kui need asjaolud ja tingimused on ära langenud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Vabariigi Valitsus hindab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal asjaolusid, mille tõttu võib riigikaitselise kriisiolukorra eesmärgiks saada valmistumine mobilisatsiooniks või sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks.
(5) Vabariigi Valitsus teavitab kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest ning kriisiolukorra lõppemisest viivitamata Riigikogu ja Vabariigi Presidenti. Riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise kiidab heaks Riigikogu.
(6) Riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise arutamine Riigikogus ei peata riigikaitselise kriisiolukorra ajaks ette nähtud juhtimiskorralduse rakendamist, kriisiülesannete täitmist ega kriisiolukorra meetmete, piirangute ega nõuete kohaldamist.
(7) Riigikogu vaatab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise otsuse üle vähemalt iga kolme kuu järel. Riigikogu otsustab heakskiitmise lõpetada, kui riigikaitselise kriisiolukorra põhjustanud asjaolud on ära langenud.
(8) Riigikogu heakskiitmata jätmise või heakskiitmise lõpetamise otsusest arvates lõpetatakse riigikaitselise kriisiolukorra ajaks ette nähtud kriisiülesannete täitmine ja piiravate meetmete kohaldamine.
(9) Eriolukorra väljakuulutamisel kehtestatakse ka kriisiolukord, kui Vabariigi Valitsus ei ole enne kriisiolukorda kehtestanud. Kui Vabariigi Valitsus on eriolukorra välja kuulutanud ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 2, võib ta kehtestada kriisiolukorra kas üksnes eriolukorra piirkonnas või laiemalt.
(10) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks, kui Vabariigi Valitsus ei ole enne kriisiolukorda kehtestanud.
(11) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks juhul, kui Vabariigi Valitsus ei ole enne kriisiolukorda kehtestanud ning kui on täidetud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimused.
(12) Demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline kriisiolukord edasi juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tingimused.
(1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata.
(2) Eriolukorra võib välja kuulutada kogu riigis või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või Vabariigi Valitsuse kindlaksmääratud maa-alal.
(3) Eriolukord võib sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal kehtida üksnes juhul, kui eriolukord ei sõltu oluliselt riigikaitselisest kriisiolukorrast ning neid saab lahendada üksteisest eraldi.
(1) Vabariigi Valitsus hindab eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise, kui eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
(1) Riigikogu võib oma koosseisu häälteenamusega kuulutada Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud olukorra lahendamiseks välja erakorralise seisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses erakorralise seisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning puudub alus käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud sõjaseisukorra väljakuulutamiseks.
(2) Eesti põhiseaduslikku korda ähvardav oht võib eelkõige tuleneda:
1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest;
2) terroristlikust tegevusest;
3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist;
4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist;
5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest;
6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest;
7) ulatuslikust illegaalsete relvaformeeringute tegevusest.
(3) Erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu võib erakorralist seisukorda vajaduse korral korduvalt pikendada kuni kolm kuud korraga.
(4) Erakorraline seisukord kehtib kogu riigis.
(1) Vabariigi Valitsus hindab erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul viivitamata erakorralise seisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
(3) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks.
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakust või sellega samaväärsest rünnakust või agressioonist põhjustatud olukorra lahendamiseks välja sõjaseisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses sõjaseisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra, ootamata ära Riigikogu otsust.
(3) Sõjaseisukord kehtib kogu riigis.
(1) Vabariigi Valitsus hindab sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi.
(2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või käesoleva seaduse § 139 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks.
(2) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks.
(3) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse vabatahtlikke.
(4) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi President, ootamata ära Riigikogu otsust.
(5) Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, määrab Vabariigi Valitsus korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe sõjaaja üksused.
(1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja demobilisatsiooni, kui mobilisatsiooni väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud.
(2) Demobilisatsioon on tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse.
(3) Demobilisatsiooni käigus vabastatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelane tegevteenistusest või ta jätkab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmist.
(4) Demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni.
(5) Demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse.
§ 34. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine
(1) Kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise ning riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamise heakskiitmise ja heakskiitmise lõpetamise otsus ning eriolukorra väljakuulutamise ja selle lõpetamise otsus, Riigikogu välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise ning lõpetamise otsus, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise otsus ning Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus jõustuvad allakirjutamisel, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(2) Kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus muutmata kujul:
1) viivitamata ja tasuta massiteabevahendis, arvestades käesoleva seaduse §-s 54 sätestatut;
2) Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 6¹ sätestatud korras.
§ 35. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine
(1) Kui kriisiolukorra ajal kaldutakse kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud kohustustest, korraldab Välisministeerium Vabariigi Valitsuse eelneval heakskiidul rahvusvahelises lepingus ettenähtud teavitamise.
(2) Kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, mis võivad kahjustada siseturu toimimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest piiravatest meetmetest enne nende rakendamist. Kui piiravaid meetmeid on vaja rakendada kohe, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nendest esimesel võimalusel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamist korraldab minister, kelle vastutusvaldkonnas lõikes 2 nimetatud meetmeid rakendatakse.
(4) Kui Euroopa Liidu õiguses või Eesti õigusaktides on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast paragrahvist erinevalt, kohaldatakse nendes õigusaktides sätestatut.
(1) Vabariigi Valitsus otsustab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi, mille saavutamisele peavad kriisiolukorra lahendamise tegevused kaasa aitama.
(2) Kriisiolukorra juht on peaminister.
(3) Kriisiolukorra juht tagab Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsuse ja koordineerituse kriisiolukorra lahendamisel.
(4) Ministeerium tagab oma valitsemisala tegevuse ühtsuse ja koordineerituse teiste ministeeriumidega ning toetab oma valdkonnas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust.
(5) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus on:
1) seaduses või riigi kriisiplaanis määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus;
2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või käesoleva seaduse § 82 lõike 4 alusel tema määratud asutus;
3) kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.
(6) Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse, kui seda ei ole seaduses või riigi kriisiplaanis määratud või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub.
(7) Kriisiolukorrast lähtuvalt võib määrata ühe või mitu kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat valitsusasutust.
(8) Iga isik ja asutus, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab kriisiolukorra ajal olema valmis täitma talle käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tagades esmajärjekorras kriisiülesannete täitmise.
(9) Iga isik ja asutus, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke ülesandeid ning tagama selleks vajaliku ressursi.
§ 37. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel
(1) Riigikantselei koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel.
(2) Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil on toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust koostöö ja teabevahetuse korraldamisega, nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi ning juhtida regionaalset kriisikomisjoni.
(3) Päästeamet on sõltumata kriisiolukorra olemusest kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus elanikkonnakaitse tegevuste puhul ja koordineerib elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist kriisiolukorra ajal.
§ 38. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal
(1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal:
1) peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist;
2) tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist.
(2) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:
1) kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks;
2) anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.
§ 39. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei kahjustata, võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutava eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide suhtes otsustada:
1) kehtestada usaldatavusnõuded või muud sellised normatiivid;
2) kehtestada investeeringute tegemise tingimused, sealhulgas kohustuse osta riigi emiteeritavaid võlaväärtpabereid, välja arvatud finantsjärelevalve subjektile kohalduvate usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude selliste nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta;
3) kehtestada tingimused raamatupidamise kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ja avalikustamisele;
4) keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemise või kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele;
5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemise või seada neile piiranguid, sealhulgas piirata nende mahtu;
6) peatada täielikult või osaliselt korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi seaduse tähenduses Tagatisfondi osafondidesse;
7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi ning vastavad tingimused ja korra või maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse, sealhulgas pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus korraldusega määrata:
1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa, väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise tingimused;
2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused;
3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada viiviste või leppetrahvide maksmise;
4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise, kindlustusvõtja jaoks kindlustusmakse vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused;
5) väärtpaberi emiteerimise, reguleeritud väärtpaberiturul või muus kauplemiskohas pakkumuse ja tehingu tegemise tingimused, samuti väärtpaberiarveldussüsteemis toimingu tegemise tingimused või kauplemiskohas kõigi väärtpaberitehingute tegemise peatamise;
6) maksetehingu ja rahasiirde tegemise tingimused, sealhulgas tingimused maksekontolt sularaha väljavõtmise piiramiseks või keelamiseks, maksejuhiste täitmise tähtaja pikendamise ja tugeva autentimise rakendamiseks;
7) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberite registris ja pensioniregistris toimingute tegemise tingimused;
8) muud tingimused, mis on konkreetset kriisiolukorda arvestades vajalikud.
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitusjuhtumi korral ja kui see on konkreetset olukorda arvestades asjakohane ja vajalik, peatada või lükata edasi hüvitiste väljamaksmine ning täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse võib kehtestada kuni kolmeks kuuks, olles ära kuulanud Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamuse. Lisaks kuulatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ära ka Tagatisfond. Vabariigi Valitsus võib korralduse kehtivust pikendada korduvalt kuni kolm kuud korraga, kui see on olukorda arvestades asjakohane ja vajalik.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldus reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja alusel Euroopa Keskpangale või Ühtsele Kriisilahendusnõukogule kuuluvate ülesannete täitmist, on Vabariigi Valitsusel õigus lõikes 1 nimetatud korraldus kehtestada juhul, kui Euroopa Keskpank või Ühtne Kriisilahendusnõukogu faktiliselt ei tegutse või ei saa kriisiolukorra põhjustanud asjaolude tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega Eestis oma pädevust teostada.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu võimetus ülesandeid täita on muu hulgas selline olukord, kus Vabariigi Valitsus on küsinud neilt vastavalt asutuse pädevusele ja Vabariigi Valitsuse korralduse reguleerimisalale arvamust, kuid ei ole seda tähtpäevaks saanud.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldust rakendab Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioonil tekib Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisel olukord, kus korraldus on vastuolus Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega, rakendab Finantsinspektsioon Vabariigi Valitsuse korraldust sellises maksimaalses ulatuses, et tagatud on kooskõla Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega.
§ 40. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, jätta täitmata järgmised seaduse alusel kehtestatud normid, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik:
1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid;
2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid;
3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid;
4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid;
5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid;
6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid;
7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad ja käesoleva seaduse alusel antud normid.
(2) Sõjaseisukorra või Eesti Vabariigi territooriumil toimuva relvakonflikti ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata seadused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud valdkondades, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik ning seadustes ettenähtud normide järgimise korral ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida:
1) Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut;
2) seadust ja seaduse alusel kehtestatud norme niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise humanitaarõiguse normide järgimisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisest, mis võib ohustada kriisiolukorra ühtset lahendamist või teise asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmist, teavitab Kaitsevägi esimesel võimalusel järgmiselt:
1) seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusakti täitmata jätmisest Vabariigi Valitsust;
2) muu õigusakti täitmata jätmisest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist.
(7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib peatada lahingutegevuse, kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi.