§ 121. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel
1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal on käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamisel haldusmenetluses isikul ja asutusel järgmised kohustused:
1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või omal kulul tema käsutuses olevad menetluses tähtsust omavad tõendid ja andmed;
2) anda tasuta või omal kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus;
3) tagada tasuta või omal kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale;
4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel;
5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise tegemisel või talle kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel;
6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu tegemiseks või istungi pidamiseks.
(1) Käesoleva seaduse §-s 121 nimetatud kohustusega isikul tuleb lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemisele taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid järgmisi menetlustoiminguid:
1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet;
3) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel;
4) vallasasja läbivaatus meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine;
5) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega;
6) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine;
7) vallasasja hoiule võtmine;
8) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine;
9) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine.
(2) Käesoleva seaduse §-s 121 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada § 166 lõikes 1 nimetatud sunnivahendit.
(3) Käesoleva seaduse § 121 punktides 3–5 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(4) Haldusorgan võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu tegemise ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused.
§ 123. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine
(1) Kui haldusakt, kutse, teade või muu dokument on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, loetakse see isikule kättetoimetatuks, kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise ja seda on tehtud ühel järgmistest viisidest:
1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil;
2) haldusakt või muu dokument avaldatakse olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes interneti uudisteportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvuti- või sidevõrgus;
3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund;
4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes.
(2) Kui kättetoimetamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik, võib haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada muul viisil, mis tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise.
(3) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks antava haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi võib haldusorgan isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas.
(4) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti kättetoimetamine enne käesoleva seaduse alusel piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda.
(5) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra ajal teha teatavaks või toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa, kui muud moodi ei ole võimalik. Haldusakti adressaadi, kolmanda isiku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused.
(1) Kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks võetava piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või meede puudutab määramata hulka isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, võib haldusorgan:
1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata;
2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega;
3) piirata dokumentide või toimikuga tutvumise võimaldamist;
4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata.
(2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, võib menetlusosaline esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega.
(1) Edasilükkamatutel või paljudel juhtudel võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks anda haldusakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral salvestab või protokollib haldusorgan suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile teatavaks tegemise.
(2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja ametinimetust ning kuupäeva.
(3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses;
2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel;
3) haldusorgan lõpetab omal algatusel alustatud haldusmenetluse;
4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest;
5) edasilükkamatutel või paljudel juhtudel.
§ 126. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest
Kui käesoleva seaduse alusel kehtestatud piirava meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamise kohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele.
§ 127. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal
(1) Käesoleva seaduse alusel haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi kohustused, mis võivad takistada tal haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus). Adressaat on kohustatud tegema haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused.
(2) Esmajärjekorras tuleb täita riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakt.
(3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole võimalik või ei ole määratud ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, võib haldusorgan koostöös konkureeriva kohustuse pannud haldusorganiga määrata kindlaks, millist kohustust on adressaat kohustatud täitma.
(4) Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus käesoleva seaduse § 42 lõikes 2 sätestatud viisil.
(5) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esmajärjekorras täidetava kohustuse väljaselgitamist haldusakti andmisel haldusorgan:
1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks;
2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise;
3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle;
4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata;
5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil.
Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamist puudutav vaie lahendatakse 60 päeva jooksul vaide kättesaamisest arvates haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva võrra.
§ 129. Teabe saamise õigus kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel
(1) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel, ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga reguleeritud.
(2) Teabe taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel teatatakse teabevaldajale teabe töötlemise alus ja eesmärk ning teabe taotlemise põhjus, väljastatav andmestik ja väljastamise tähtaeg, korduval väljastamisel ka kestus. Väljastatud teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele teabevaldaja loata.
(3) Valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud.
§ 130. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine
(1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
1) teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta juhul, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust;
2) teabe käesoleva seaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või riigi julgeolekut;
3) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega objekti või lihtsustaks sellevastase ründe toimepanemist;
4) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja tingimuste kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või riigi julgeolekut;
5) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise kohta, kui selle avalikuks tulek võib ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut.
(2) Teabevaldaja võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või vahendite soetamist.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele juurdepääsu piirang kehtib kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht pikendada sellele teabele juurdepääsu piirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsu piirangu kehtestamisest arvates.
(1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja piiravat meedet kohaldav haldusorgan võivad kriisiolukorra ajal käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise, järelevalve tegemise ja muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
(2) Kriisiolukorra ajal on kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel ja piiravat meedet kohaldaval haldusorganil oma ülesannete täitmiseks õigus erandkorras ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud tingimustel saada kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani õigust neid andmeid kriisiolukorra lahendamiseks saada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olukorra tekkimisel hindab enne andmete väljastamist Andmekaitse Inspektsioon nelja kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates andmete väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust, kaasates andmekogu vastutava töötleja. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal annab Andmekaitse Inspektsioon hinnangu kahe kalendripäeva jooksul.
(4) Isikuandmete väljastamise andmekogust otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olukorra tekkimisel andmekogu vastutav töötleja esimesel võimalusel, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata ning vastutav töötleja väljastab lõikes 2 nimetatud andmed kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani põhjendusel edasilükkamatult vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni.
(1) Kriisiolukorra ajal võivad kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja piiravat meedet kohaldav haldusorgan teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi:
1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust;
2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;
3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest;
4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;
5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;
6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;
7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui piiramata jätmine võib:
1) kahjustada kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist;
2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluse äralangemiseni.
§ 133. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel
(1) Käesoleva seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdajal on õigus töödelda objekti külastava või teenindava isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil järgmisi andmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg;
3) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik sisenes objektile sõidukiga;
4) saabumise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg.
(2) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt 12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25 aastat nende tekkimisest arvates.
(3) Säilitatud andmeid võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgile töödelda riigi julgeoleku tagamise, süütegude menetlemise ning riikliku ja haldusjärelevalve tegemise eesmärgil.
(4) Andmete säilitamistähtaja möödumisel on objekti valdaja kohustatud andmed kustutama ja hävitama.
§ 134. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel
(1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada:
1) kontrollitava isiku üldandmeid ja isikut tõendava dokumendi andmeid, sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet;
2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta.
(2) Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude puhul väljastatakse karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud kuritegude kohta väljastatakse karistusregistrist kehtivate karistuste andmed. Andmed väljastatakse üksnes juhul, kui karistusregistris ei ole isikul karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude eest kehtivaid karistusi.
(4) Enne taustakontrolli esmakordset tegemist peab kontrollima käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku samasust isikut tõendava dokumendi alusel.
(5) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 85 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik § 86 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks.
(1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid, sealhulgas pidada arvestust:
1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;
2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;
3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle;
4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle.
(2) Tsiviiltoetuse registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet.
(3) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse:
1) registri kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;
2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis;
3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
4) andmevahetus teiste andmekogudega;
5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete säilitamise täpsem tähtaeg;
8) muud korraldusküsimused.
(5) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht;
2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha nimetus, tööpiirkond ja ülesanded;
3) kriisiülesande saaja üldandmed;
4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed;
5) riigi tegevusvaru hoidja üldandmed;
6) registritoimingu teinud isiku üldandmed.
(6) Tsiviiltoetuse registri andmeid säilitatakse kuni andmete ajakohasuse lõppemiseni. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete registrisse kandmisest arvates.
(1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle.
(2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister ./dyn=130062026001&id=130062026122 määrusega.
(4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse:
1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;
3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
4) andmevahetus teiste andmekogudega;
5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
7) andmete, mis ei ole isikuandmed, säilitamise tähtajad;
8) muud korraldusküsimused.
(5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid:
1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed;
2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku üldandmed, hariduse, väljaõppe, töö- või ametikoha, veregrupi, tervisenõuetele vastamise, mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise, riigisaladusele juurdepääsu loa ja Eestist lahkumise piirangu andmed;
3) registrile juurdepääsu õigust omava isiku üldandmed;
4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed.
(6) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates järgmiselt:
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.
(7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma.
(1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse planeerimise ning kaitsevõime korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja äriprotsesside haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduse kavandamise ja eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiliste andmevarade üle.
(2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium.
(3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:
1) isiku üldandmed;
2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed;
3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed.
(4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega, milles sätestatakse:
1) infosüsteemi ülesehitus;
2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg;
4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;
5) andmevahetus teiste andmekogudega;
6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord;
7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
8) muud korraldusküsimused.
(5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt:
1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat;
2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat.
§ 138. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine
(1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on:
1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine seadusega sätestatud alustel ja korras;
4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja selle tegevuse toetamine;
5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine, elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning riigihangete korraldamine.
(2) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele, kes töötab välisriigi diplomaatilises esinduses või konsulaarasutuses.
(4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutab Kaitsevägi jõudu Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
(5) Käsuõigus antakse üle ja võetakse vastu Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
(6) Välisriigis viibivale kaitseväelasele, Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ja temaga kaasas olevale ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
(7) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele ning välisriigi relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
(8) Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomane ametiasutus ja ametiisik võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi õigusaktidega ja kui see on kooskõlas asjakohase välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega.
(9) Kaitsevägi sõlmib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku nõusolekul rahvusvahelisi kokkuleppeid.
(10) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks riigihankeid.
1) Rahvusvaheline sõjaline operatsioon on:
1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse enesekaitse operatsioon);
2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon).
§ 140. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil
(1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil otsustab Riigikogu järgmiselt:
1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu;
2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud.
(2) Korralduse alustada osalemist ja lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonil annab Kaitseväele Vabariigi Valitsus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
§ 141. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil
(1) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil otsustab Riigikogu igal üksikjuhul eraldi otsusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid.
(2) Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud välislepingust.
(3) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi või Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus otsustab Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
(5) Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimeestele.
(7) Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktide 1 ja 4 alusel lähetatud tegevväelane võib selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
§ 142. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine
(1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ja elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe alaliste või ajutiste üksuste lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse teatavaks Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
§ 143. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel Kaitseväe osalemise otsustamine
Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
§ 144. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil
1) Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on:
1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil;
2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
4) transiit;
5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine.
§ 145. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti Vabariigist lahkumine
(1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel kannab Politsei- ja Piirivalveamet dokumenti, mille välisriigi relvajõudude liige ja tema ülalpeetav esitavad riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel, märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet dokumenti uue märke.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märget ei tehta välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava esitatud dokumenti, kui välisriigi relvajõudude Eestis viibimise eesmärk on osaleda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või kui märke tegemine ei ole praktilistel põhjustel võimalik.
(4) Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vormi kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister ./dyn=130062026001&id=125092026007 määrusega.
(5) Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise korra kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
§ 146. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine
(1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise otsustab:
1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel antud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsusele.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil.
§ 147. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel juhtudel
1) Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib anda välisriigi relvajõududele käskkirjaga loa viibida ajutiselt Eesti Vabariigi territooriumil järgmistel eesmärkidel:
1) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel;
2) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses;
3) ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti elluviimine Eesti Vabariigi territooriumil.
(1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaaosa läbimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 4 sätestatud juhul.
(2) Välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister.
(3) Kui Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel ei ole sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldavat lepingut, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise:
1) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse isikkoosseisus on kuni 2000 liiget;
2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget;
3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkiri ja punktis 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele.
(5) Riigikogu võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkirja ja punktis 2 nimetatud korralduse kehtivuse peatada ja teha uue otsuse.
§ 149. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu
(1) Käesoleva seaduse § 146 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud võivad Eesti Vabariigi territooriumil kasutada jõudu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni eesmärkide saavutamiseks.
(2) Käesoleva seaduse §-de 147 ja 148 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud võivad kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt Eesti Vabariigi territooriumi Eesti Vabariigi vastu suunatud ründe tõrjumisel. Jõu kasutamise alustamine otsustatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamise korral teeb Riigikogu või Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 146 alusel viivitamata otsuse välisriigi relvajõudude edasise viibimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil.
(4) Välisriigi relvajõud lähtuvad Eesti Vabariigi territooriumil jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.
§ 150. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus
(1) Käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 sätestatud luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks.
(2) Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis viibida koos välisriigi relvajõudude liikmega, kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 145 lõikes 1 sätestatud loa alusel. Ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal.
(3) Välislepingus sätestatud juhul võib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem.
(4) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui see tuleneb välislepingust.
§ 151. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik
Välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 144–148 ja 150 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka välisriigi relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajale, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmele ja õppurile, rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liikmele, peakorteri lepingupartneri töötajale ning nimetatud isikute ülalpeetavatele.
(1) Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse või piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa (edaspidi lennuluba) annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaloa ja lennuloa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026001&id=129092026020 määrusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne.
Sõjavangina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid.
(1) Sõjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste koostöös.
(2) Kaitseministeerium korraldab sõjavangide transpordi ja lühiajalise kinnipidamise ning vastutab sellega seotud tegevuste eest.
(3) Justiits- ja Digiministeerium võimaldab kasutada vangla taristut sõjavangide kinnipidamiseks ja korraldab pikaajalist kinnipidamist.
(4) Sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatakse vanglaid. Sõjavangi pikaajalisel kinnipidamisel võib tema suhtes kohaldada vangistusseaduses sätestatud kinnipeetava suhtes kohaldatavaid julgeoleku tagamise meetmeid, mis ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni nõuetega. Kui vanglaid ei ole võimalik kasutada, määratakse sõjavangide pikaajalise kinnipidamise koht Vabariigi Valitsuse korraldusega.
(5) Sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./../vaheleht.html määrusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatakse:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste täpsemad ülesanded sõjavangide lühiajalisel ja pikaajalisel kinnipidamisel;
2) sõjavangide kinnipidamiseks kasutatavad kohad, sealhulgas kinnipidamiskohtade määramise kord;
3) toimingud, mida tehakse enne ja pärast sõjavangide pikaajalise kinnipidamise kohta viimist;
4) sõjavangide transpordi korraldamine;
5) nõuded sõjavangide kinnipidamist korraldavale personalile;
6) nõuded sõjavangide üle arvestuse pidamisele;
7) muud sõjavangide kinnipidamise korraldamiseks vajalikud tingimused ja nõuded.
Sõjavangide distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatüki sätteid ulatuses, milles need ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooniga.
(1) Sõjavangidele, keda peetakse kinni vanglas, korraldab tervishoiuteenuste osutamise Tervisekassa riigieelarveliste võimaluste piires vangistusseaduse §-de 49 ja 52 alusel.
(2) Sõjavangidele, keda peetakse kinni mujal kui vanglas, osutatakse tervishoiuteenuseid Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 158. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
(2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud.
§ 159. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Isikul on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mille on talle õigusvastaselt tekitanud haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või seaduse alusel kaasatud muu isik, või selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
(2) Õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. Isik võib taotleda käesoleva seaduse § 162 alusel õiglase hüvitise maksmist.
(3) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju ühekordse kriisiülesande määranud asutus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kahju põhjustanud haldusaktiga või tehtud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed.
§ 160. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal
(1) Isikule hüvitatakse otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas.
(2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu, mille saamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal oleks asjaoludest hoolimata olnud tõenäoline, ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, võib isik nõuda kahju hüvitamist. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata.
(3) Õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, isiku tervise kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul.
(4) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13.