§ 1. Notari tööpiirkonnad, ametikohtade arv ja ametinimetus
(1) Notari tööpiirkonnad ja ametikohtade arv nendes on järgmine:
1) Harjumaa – 47;
2) Tartumaa – 12;
3) Ida-Virumaa – 8;
4) Pärnumaa – 7;
5) Valgamaa – 2;
6) Viljandimaa – 4;
7) Lääne-Virumaa – 4;
8) Raplamaa – 2;
9) Saaremaa – 3;
10) Läänemaa – 2;
11) Jõgevamaa – 2;
12) Põlvamaa – 2;
13) Võrumaa – 2;
14) Järvamaa – 2;
15) Hiiumaa – 1.
(2) Notari ametinimetus koosneb selle asula nimest omastavas käändes, kus notari büroo asub, ning sõnast „notar”. Kui notaril on mitu bürood erinevates asulates, siis valib ta, millist asulat oma ametinimetuses kasutada.
(1) Notaril on väikese riigivapi kujutisega pitsat, millel on notari nimi ja ametinimetus. Pitsat on 35-millimeetrise läbimõõduga ja sõõrikujuline. Notari ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi on pitsatil paigutatud riigivapi kujutise ümber.
(2) Notari ametipitsatid on värvipitsat ja reljeefpitsat. Notar võib kasutada ka muud sobivat liiki pitsatit.
(3) Notaril võib olla kuni kaks väikese riigivapi kujutisega värvi-, reljeef- või muud liiki pitsatit.
(4) Enne ametipitsati kasutuselevõtmist registreerib notar selle Riigikantseleis.
(5) Ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud asendajal on notari asendaja pitsat, millel on väikese riigivapi kujutis. Riigivapi kujutise ümber on tekst „Notari asendaja”. Pitsat antakse notari asendajale tema ametisse nimetamisel. Pitsati registreerib Notarite Koda. Notari asendaja ametipitsatile kohaldatakse notari ametipitsati kohta sätestatut.
(1) Kui ametipitsat läheb kaotsi, peab notar teatama sellest viivitamata Notarite Kojale ja Riigikantseleile ning avaldama teate selle kohta üleriigilises päevalehes.
(2) Kui ametipitsat on rikutud, lõpetab notar selle kasutamise ja teatab sellest Notarite Kojale ja Riigikantseleile. Notar annab rikutud ametipitsati üle Notarite Kojale.
(3) Kaotatud või rikutud ametipitsati asemel võtab notar kasutusele uue ametipitsati, millel peab olema kaotatud või rikutud ametipitsatist eristamist võimaldav tunnus.
(1) Kui notar võtab kasutusele uue ametipitsati, esitab ta Notarite Kojale ametipitseri näidise.
(2) Notar märgib ametipitseri näidise juurde ametipitsati kasutusele võtmise kuupäeva.
(1) Notar annab ametist lahkumisel, tagandamisel, teise tööpiirkonda üleminekul ning ametinimetuse või nime muutumisel ametipitsatid üle Notarite Kojale.
(2) Notarite Koda tunnistab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametipitsatid kehtetuks ja teatab Riigikantseleile notari ametipitsati kasutamise lõpetamisest.
(1) Notari koostatud dokument peab olema trükikirjas. Dokument võib olla käsikirjas, kui ei ole võimalik kasutada printerit või kirjutusmasinat ning toimingu tegemist ei saa edasi lükata.
(2) Notariaalakti esimene lehekülg sisaldab kujunduselemendina väikese riigivapi kujutist ja suures kirjas notari ametinimetust ning ees- ja perekonnanime.
(3) Notari dokumendi originaal ja ärakiri peavad olema loetavad. Dokumendi tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid.
(4) Kehtetu
(1) Notari digitaalse dokumendi koostamisele kohaldatakse notari dokumendi kohta sätestatut, kui käesolevast määrusest või digitaalse dokumendi olemusest ei tulene teisiti.
(2) Digitaalne notariaalmärge ja digitaalne originaaldokument, milleks on notari ja tehingus osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud dokument, koostatakse tekstitöötlusprogrammi abil ja sellele pannakse pealkiri, mis koosneb sõnast notar, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt notarile väljastatud notari identifikaatorist, kuupäevast ja ühe päeva lõikes notariaalmärgete eristamise otstarbel antavast numbrist. Kuupäev esitatakse pealkirjas kuuekohalisena ja koosneb päevast, kuust ja aastaarvu kahest viimasest numbrist.
(3) Kui kinnitatav digitaalne dokument on koostatud muu programmi abil, koostatakse notariaalmärge eraldi failina. Kinnitatavat dokumenti ja notariaalmärget sisaldavad failid paigutatakse ühte digitaalallkirjastamise otstarbelisse konteinerisse.
(4) Ühes konteineris võib ametitoimingu taotleja soovil sisalduda mitme asjaolu notariaalne kinnitus. Sellisel juhul vormistatakse kõikide asjaolude kinnitamise kohta üks märge, mis sisaldub eraldi failis.
(5) Iga kinnitatavat asjaolu kajastav dokument lisatakse konteinerisse eraldi failina. Ühte faili võib salvestada vaid üheliigilised dokumendid, näiteks volikirjade ärakirjad ning oma olemuselt lahutamatud dokumendid, näiteks üldkoosoleku protokoll koos koosolekule esitatud kirjalike ettepanekute ja avaldustega, aktsionäride nimekiri koos aktsionäride esindajate volikirjadega, maakatastri õiend koos plaaniga. Asutamisleping või -otsus ja põhikiri lisatakse konteinerisse eraldi failidena.
(6) Lõikes 5 nimetatud faili pealkirja esimese sõnana märgitakse failis oleva dokumendiliigi nimetus. Dokumendiliigi nimetus eraldatakse muudest faili pealkirjas kajastuvatest andmetest tühikuga.
(7) Digitaalset notariaalmärget sisaldavale konteinerile pannakse sama pealkiri, mis on konteineris sisalduval notariaalmärget sisaldaval failil.
(8) Notarite elektroonilist infosüsteemi (edaspidi e-notar) kasutades koostatakse digitaalne notariaalmärge otstarbelise konteineri vastavas lahtris. E-notaris digitaalse dokumendi kinnitamisele digitaalse notariaalmärkega kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 konteineri pealkirjastamise kohta sätestatut.
(1) Mitmeleheküljeline notariaalakt ja mitmeleheküljeline notariaalmärkega dokument köidetakse nööriga ja köide kinnitatakse reljeefpitseriga. Dokumendi peab pitseerima viisil, mis muudab pitseri ilma nähtavate jälgedeta eemaldamise võimatuks.
(2) Dokument, kaart, joonis ja illustratsioon, millele notariaalaktis on viidatud kui notariaalakti osale, ning „Tõestamisseaduse” § 17 lõikes 2 ja §-s 33 nimetatud toimingu käigus koostatud notariaalakti kirjalik tõlge köidetakse notariaalakti külge.
(3) Notariaalakti külge ei köideta isikusamasuse, esindusõiguse või käsutusõiguse tuvastamise dokumenti, „Tõestamisseaduse” § 31 lõikes 1 nimetatud testamenti sisaldavat ümbrikut ega muid toimingu alusmaterjale.
(4) Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja dokumendi lehtede arvu kinnitab notar allkirjaga.
(5) Digitaalse notariaalmärkega dokumendi ja kaugtõestamise korral digitaalse originaaldokumendi eraldi failides olevad osad ühendatakse ühte konteinerisse paigutamise teel. Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata.
§ 11. Tehingu ja tahteavalduse tõestamisel notariaalakti märgitavad andmed
(1) Tehingu ja tahteavalduse tõestamisel märgib notar notariaalakti oma ametinimetuse, ees- ja perekonnanime ning büroo aadressi. Kui notar tegi tõestamistoimingu väljaspool bürood, märgib ta notariaalakti nii büroo aadressi kui ka tõestamise koha.
(2) Toimingus osaleja kohta märgib notar notariaalakti vähemalt järgmised andmed:
1) füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), aadress ja e-posti aadress;
2) juriidilise isiku kohta nimi, registrikood, aadress ja e-posti aadress;
3) juriidilise isiku esindajaks oleva füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanimi ning isikukood (selle puudumise korral sünniaeg).
(2¹) Kaugtõestamise korral märgib notar notariaalakti ka toimingus osaleja asukoha toimingu tegemise ajal.
(3) Esindamise korral märgib notar esindatava kohta notariaalakti käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmed.
(4) Toimingusse kaasatud tõlgi, tunnistaja või usaldusisiku kohta märgib notar notariaalakti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 loetletud andmed.
§ 12. Muu tõestamistoimingu ja notariaalmärke vorminõuded
(1) Käesoleva määruse §-s 11 nimetamata tõestamistoimingute tegemisel märgib notar notariaalakti või notariaalmärkesse oma ametinimetuse, ees- ja perekonnanime ja büroo aadressi. Kui notar tegi toimingu väljaspool bürood, märgib ta nii büroo aadressi kui ka toimingu tegemise koha.
(2) Kui muu tõestamistoimingu puhul on vaja märkida notariaalakti või notariaalmärkesse toimingus osaleja andmed, kohaldatakse käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatut.
(3) Allkirja õigsuse, allkirjanäidise õigsuse, tõlkija allkirja õigsuse, tõlke õigsuse, ärakirja õigsuse, väljavõtte õigsuse ning elektroonilise registri väljatrüki õigsuse kinnitamisel märgib notar dokumendi esilehe ülaossa sõnad „allkirja õigsus”, „allkirjanäidis”, „tõlkija allkirja õigsus”, „tõlke õigsus”, „ärakiri”, „väljavõte” või „väljatrükk”. Nõue ei kehti digitaalse notariaalmärke puhul.
(3¹) Digitaalallkirja kinnitamise märge peab sisaldama infot selle kohta, et notar ei ole kontrollinud allkirja andnud isikut ega allkirjastamisel kasutatud dokumendi omanikku, välja arvatud juhul, kui allkiri antakse notari juuresolekul.
(4) „Tõestamisseaduse” § 42 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmete digitaalse väljavõtte kinnitamisel. Arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmete väljatrüki ja väljavõtte kinnitamise kohta tehtavas notariaalmärkes ei pea notar kajastama „Tõestamisseaduse” § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, kui väljatrükk või väljavõte neid andmeid juba automaatselt sisaldab.
(1) Kaugtõestamise korraldab Eestis asuv notar e-notari kaudu videosilla vahendusel, kui osalejaks on Eesti Vabariigi isikutunnistust, digitaalset isikutunnistust või e-residendi digitaalset isikutunnistust omav isik.
(2) Kaugtõestamiseks peab osaleja viibima Eesti Vabariigi välisesinduses ning kasutama videosilla loomiseks välisesinduses selle jaoks ettenähtud riistvara.
(3) Notar võib otsustada kaugtõestamise korraldada ka osalejaga, kes viibib tõestamistoimingu ajal mujal kui välisesinduses, kui notar on veendunud, et on võimalik usaldusväärselt tuvastada osaleja isikusamasus ja tehingu tegemise võime ning täita muid tõestamisseadusest ja notariaadiseadusest tulenevaid notari kohustusi. Notar võib nõuda, et enne kaugtõestamist on osaleja ja notari vahel kokku lepitud kaugtõestamise täpne protseduur. Notar ei ole kohustatud kaugtõestamist käesolevas lõikes sätestatud viisil korraldama ja tõestamistoimingu tegemisest keeldumine ei ole piiratud tõestamisseaduse §-s 4 nimetatud alustega.
(3¹) Kui notar otsustab kaugtõestamise korraldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osalejaga, võib sellisel isikul olla ka muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut tõendav dokument, millega on võimalik anda digitaalallkirja.
(4) Kaugtõestamise korral loetakse notariaalakt osalejatele ette videosilla vahendusel, see esitatakse tutvumiseks ekraanil ning sellele lisatakse digitaalallkirjad. Notar võib videokõne osaliselt või täielikult salvestada.
(4¹) Kui tehingu tõestamisel osalevad isikud samal ajal notari juures ja videosilla vahendusel, kohaldatakse tõestamisele vastava tõestamisviisi kohta sätestatut. Notar korraldab tõestamise nii, et tõestamisel osalevad isikud saavad omavahel ja notariga videosilla vahendusel takistusteta suhelda.
(5) Saatkonna töötaja teeb välisesinduses isikusamasuse tuvastamiseks esitatud fotoga isikut tõendavast dokumendist skaneeringu, see edastatakse notarile ning säilitatakse digitaalselt.
(6) Kehtetu
(6¹) Notar võib kaugtõestamise teel teha kõiki notariaadiseaduse § 29 lõikes 3 nimetatud ametitoiminguid.
(7) Kaugtõestamise teel ei kinnitata abielu sõlmimist ja lahutamist ega tehta abielu- ja abielulahutuse kannet perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel.
§ 13. Muud kohustuslikud andmed notariaalaktis ja notariaalmärkes
(1) Notar märgib notariaalakti toimingu või teenuse ametitegevuse raamatus registreerimise numbri, notari tasu suuruse, sellele lisanduva käibemaksu suuruse ja tasu võtmise aluseks oleva seadusesätte.
(2) Notariaalmärke kinnitamisel märgib notar märkesse toimingu või teenuse ametitegevuse raamatus registreerimise numbri. Registreerimisnumbri märkimine ei ole kohustuslik, kui kinnitatakse ärakirja või väljavõtte õigsust või kui notariaalmärge või originaaldokument vormistatakse digitaalselt.
(3) Kui notariaalakt sisaldab kandeavaldust kohtulikule registrile või kui notar koostab notariaalmärkega kinnitatava kandeavalduse projekti, märgib notar notariaalakti või projekti avaldaja e-posti aadressi, selle puudumise korral postiaadressi, kuhu kohtuliku registri tehtav lahend saata tuleks.
(4) Kui notar tõestab tehingu, mille üheks osapooleks on asutamisel olev äriühing ning mille kohta esitatakse andmed riigi või omavalitsuse andmekogule, märgib ta tehingu kohta koostatavasse notariaalakti asutamistehingu tõestamise toimingu numbri, mis koosneb järgmistest komponentidest: aastaarv – kaks viimast numbrit; notari identifikaator – kaks tähte; notariaalaktis või -märkes märgitud ametitoimingu number – kuni kümme numbrit, näiteks 04/AB/123456.
Kui notar tõestab tehingu või kinnitab avalduse, mis esitatakse kohtulikule registrile ning milles taotletud toimingu tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv, kannab ta riigilõivu maksekorraldusele riigilõivu arvestamist ja tasumist kajastavate seadustega nõutud andmed. Eeltäidetud riigilõivu maksekorralduse väljastab notar avaldajale (välja arvatud juhul, kui ta sooritab riigilõivu makse kliendi eest ise).
(1) Isiku soovil kinnitab notar „Notariaadiseaduse” §-s 31 sätestatud registriseisu tõendi. Tõend kinnitatakse notariaalmärke vormis. Tõend võib sisalduda ka notariaalaktis. Registriseisu tõendit ei lisata, kui notariaalakt esitatakse kohtu registriosakonnale.
(2) Notariaalmärkes märgib notar:
1) oma ametinimetuse, ees- ja perekonnanime, büroo aadressi;
2) kinnitatava asjaolu;
3) asjaolu, kas ta tutvus ise registriandmetega või annab tõendi välja registrikaardi ärakirja või registriandmete väljatrüki alusel;
4) registriandmetega tutvumise kuupäeva või registrikaardi ärakirja või registriandmete väljatrüki väljastamise kuupäeva;
5) notariaalmärke tegemise kuupäeva ja koha.
(3) Kui notar annab tõendi registriandmete kohta, millel ei ole kolmanda isiku jaoks avalikku usaldatavust, märgib ta selle asjaolu notariaalmärkesse.
(4) Notariaalmärkega dokument registriseisu kohta pealkirjastatakse „registriseisu tõend”.
(1) Ametitoimingus osaleja ja toimingusse kaasatud isik kirjutab notariaalaktile omakäeliselt alla notari juuresolekul, välja arvatud kaugtõestamise korral. Allkirja juurde märgib osaleja ja toimingusse kaasatud isik kirjatähtedega oma ees- ja perekonnanime.
(2) „Tõestamisseaduse” § 15 lõikes 2 nimetatud allakirjutamise puhul ei pea osaleja ja toimingusse kaasatud isik allkirja juurde lisama oma ees- ja perekonnanime.
(3) Notar kirjutab notariaalaktile alla pärast seda, kui osalejad ja kaasatud isikud on aktile alla kirjutanud. Notar märgib allkirja juurde omakäeliselt kirjatähtedega sõna „notar”.
(4) Notariaalmärke allkirjastamisel märgib notar oma allkirja juurde omakäeliselt kirjatähtedega sõna „notar”.
(5) Digitaalse notariaalmärke allkirjastamiseks ja kaugtõestamise korral originaaldokumendi allkirjastamiseks annab notar digitaalallkirja nõuetekohaselt pealkirjastatud konteinerile.
(6) Paragrahvi 12¹ lõikes 4¹ nimetatud tõestamise korral allkirjastavad notari juures olevad isikud notariaalakti paberkandjal eksemplari ja videosilla vahendusel osalevad isikud sama notariaalakti digitaalse eksemplari. Notar allkirjastab notariaalakti mõlemad eksemplarid pärast kõigi osalejate allkirjade andmist.
Notar lisab paberkandjal notariaalaktile ja notariaalmärkele värvipitseri. Pitser lisatakse dokumendile nii, et see katab osaliselt notari allkirja. Notari pitser dokumendil peab olema selge ja identifitseeritav.
(1) Notariaalaktis või notariaalmärkes tehtav parandus peab olema õiendatud. Õiendamata võib jätta ainult notariaalakti osaks olevas dokumendis tehtud paranduse, kui selle heakskiitmine nähtub notariaalaktist, ja sisulise tähtsuseta paranduse.
(2) Õienduse võib teha dokumendi serval, dokumendi lõpus või dokumendi külge köidetud eraldi lehel. Kaugtõestamise korral koostab notar õienduse eraldi failina ning digitaalset originaaldokumenti ja õiendust sisaldavad failid paigutatakse ühte konteinerisse, millele notar kirjutab alla digitaalselt.
(3) Notar märgib õienduses paranduse tegemise kuupäeva ja allkirjastab õienduse. Õiendusele ei anta eraldi ametitegevuse raamatu numbrit.
(4) Iga parandus dokumendi tekstis peab jätma esialgse teksti loetavaks. Esialgne tekst kriipsutatakse läbi.
(5) Juurdekirjutuse täpne koht tekstis määratakse õienduses. Õienduse selguse eesmärgil võib paranduse või juurdekirjutuse uue teksti märkida ka dokumendi teksti endasse.
(6) Kui parandus tehakse pärast dokumendi ettelugemist, ei pea notar uuesti kogu dokumenti ette lugema, vaid võib ette lugeda vaid parandatud tekstiosa.
(7) Pärast õienduse tegemist vormistab notar käesoleva määruse §-s 9 nimetatud nõuete kohaselt digitaalse dokumendi, kuhu on õiendatud parandus tehtud. Dokumendi faili pealkiri peab sisaldama õienduse kuupäeva ja märget „parandatud”. Notar koostab digitaalse notariaalmärke ja lisab konteinerisse parandatud dokumendi, ja kui õiendus on koostatud eraldi dokumendina, ka õienduse. Notar annab e-notaris algset dokumenti sisaldavale konteinerile staatuse „vigane”. Notariaalmärkesse lisab notar selgituse, et digitaalne parandatud dokument on koostatud vastavalt notariaalakti originaalile ja selles tehtud parandusele ning see asendab õigustoimingutes parandatud notariaalakti originaali. Notar märgib notariaalmärkesse paranduse tegemise kuupäeva.
(8) Digitaalse notariaalmärke parandamiseks koostab notar uue notariaalmärke. Vajaduse korral viidatakse uues märkes parandatavale märkele.
(1) Notariaalakti originaali saamiseks esitab isik põhjendatud kirjaliku avalduse ja teiste ärakirja nõudmiseks õigustatud isikute kinnitatud allkirjadega nõusolekud. Nimetatud avaldus ja nõusolekud võivad sisalduda notariaalaktis endas.
(2) Notar võib originaali väljastamisest keelduda, kui avalduses nimetatud toimingu tegemist võimaldab ka notariaalakti ärakiri.
(3) Notariaalakti originaali väljastamise korral märgib notar lehe ülaossa sõna „originaal”.
(4) Notariaalakti originaali väljastamise korral teeb notar seda asendavale ärakirjale pealdise järgmiste andmetega:
1) kinnitus, et ärakiri asendab notariaalakti originaali;
2) originaali väljastamise kuupäev;
3) käesoleva määruse §-s 11 nimetatud andmed originaali saanud isiku kohta;
4) originaali väljastamise põhjus.
(5) Notar allkirjastab pealdise.
(1) Notariaalakti ärakirja esimese lehe ülaossa märgitakse sõna „ärakiri”. Notariaalakti ärakirja pealdis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) kinnitus, et ärakiri vastab notariaalakti originaalile;
2) selgitus, et ärakiri asendab õigustoimingutes originaali;
3) ärakirja väljaandmise kuupäev ja koht.
(2) Notar allkirjastab pealdise ja kinnitab selle pitseriga.
(3) Kui arvutiväljatrükina tehtav ärakiri valmistatakse parandusi sisaldavast originaalist, ei pea ärakirjas kajastuma originaali paranduseelne tekst ja õiendusmärkused. Ärakiri sisaldab sellisel juhul ainult kehtivat lõplikku teksti.
(4) Ärakirja taotleja soovil võib ärakirja juurde köita või sellega samale lehele paljundada või trükkida dokumente, ärakirju ja väljavõtteid, mis ei ole küll notariaalakti osaks, kuid mida võib ärakirja kasutamisel vaja minna („Tõestamisseaduse” § 10 lõikes 2, § 54 lõikes 2 nimetatud dokumendi ärakiri jne). Sellise ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamiseks piisab märke tegemisest ärakirja pealdises.
§ 22. Notariaalakti kinnitatud ärakirja valmistamine ja väljastamine
(1) Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab tehingu tõestanud notar notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal või digitaalselt.
(2) Kui notar väljastab „Tõestamisseaduse” § 52 alusel enda tõestatud notariaalaktist kinnitatud ärakirja tehinguosalisele esmakordselt paberkandjal, võtab ta tasu vaid ärakirja valmistamise eest „Notari tasu seaduse” § 35 lõike 1 alusel. Kui tehinguosaline soovib, väljastab notar lisaks ka digitaalse ärakirja ja võtab selle eest tasu „Notari tasu seaduse” § 31 punkti 15 ja § 35 lõike 1 alusel.
(3) Kui notar väljastab „Tõestamisseaduse” § 52 alusel enda tõestatud notariaalaktist kinnitatud ärakirja tehinguosalisele esmakordselt digitaalselt, võtab ta tasu vaid ärakirja valmistamise eest „Notari tasu seaduse” § 35 lõike 1 alusel ning väljastab ärakirja tasuta. Tehinguosalise soovil väljastab notar kinnitatud ärakirja ka paberkandjal ja võtab selle eest tasu „Notari tasu seaduse” § 31 punkti 14 ja § 35 lõike 1 alusel.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud ärakirja kinnitamist ei registreeri notar ametitegevuse raamatus ametitoiminguna.
(1) Kui notar kinnitab ja väljastab isiku soovil dokumendist digitaalse ärakirja käesoleva määruse § 22 lõigetes 1–3 nimetamata juhul, võtab ta tasu „Notari tasu seaduse” § 31 punkti 15 ja § 35 lõike 1 alusel. Sätet kohaldatakse ka käesoleva määruse § 21 lõikes 4 nimetatud notariaalakti ärakirjale lisatavate dokumentide ärakirjade suhtes.
(2) Kui notar kinnitab ja väljastab isiku soovil dokumendist paberkandjal ärakirja käesoleva määruse § 22 lõigetes 1–3 nimetamata juhul, võtab ta tasu „Notari tasu seaduse” § 31 punkti 14 ja § 35 lõike 1 alusel.
§ 23¹. Notariaalakti ärakirjale juurdepääsu õiguse andmine
(1) Pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist märgib notar e-notaris tehinguosalised, kes saavad infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu õiguse juurdepääsuks nimetatud ärakirjale. Kaugtõestamise puhul antakse notari poolt märgitud tehinguosalistele õigus juurde pääseda osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendile. Paragrahvi 12¹ lõikes 4¹ nimetatud tõestamise korral kohaldatakse üksnes esimeses lauses sätestatut ning notariaalakti digitaalsele eksemplarile eraldi juurdepääsu ei anta.
(1¹) Testamendi tõestamisel on testaatoril õigus loobuda lõikes 1 nimetatud X-tee kaudu juurdepääsu saamise õigusest.
(2) Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise või füüsilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde. Kui tehinguosaliseks on välismaa äriühing, mille filiaal on Eesti äriregistris registreeritud ja tehing puudutab filiaali tegevust, tehakse juurdepääsuõiguse märge nii välisriigi äriühingu kui ka filiaali andmete juurde. Kui tehinguosaliseks on Eesti Vabariik, tehakse juurdepääsuõiguse märge tehingus Eesti Vabariiki esindava asutuse andmete juurde. Kui tehinguosaliseks on testamenditäitja, pärandi hooldaja või pankrotihaldur, tehakse juurdepääsuõiguse märge ka testamenditäitja, pärandi hooldaja või pankrotihalduri andmete juurde.
(3) Pärimismenetluses tõestatud tunnistuste digitaalselt kinnitatud ärakirjadele juurdepääsu õigus antakse järgmiselt:
1) pärimistunnistuse ärakiri: pärijale ja testamenditäitja taotlusel temale;
2) annakusaaja tunnistuse ärakiri: annakusaajale ja pärija või testamenditäitja taotlusel temale;
3) sundosa saaja tunnistuse ärakiri: sundosa saajale ja pärija või testamenditäitja taotlusel temale;
4) testamenditäitja tunnistuse ärakiri: testamenditäitjale ja pärija taotlusel temale.
(4) „Tõestamisseaduse” § 54 lõikes 1 nimetatud juhul antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärakirjale juurdepääsu õigus X-tee kaudu pärast seda, kui notar on vajaliku isikusamasuse või esindus- või käsutusõiguse tuvastanud.
(5) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendile juurdepääsu õiguse andmist vormistab notar käesoleva määruse § 18 lõike 7 kohaselt parandatud digitaalse dokumendi, annab ta õiguse juurde pääseda selle dokumendi ärakirjale ja eemaldab vigasele notariaalaktile või ärakirjale juurdepääsu õiguse märked e-notarist.
(6) Kui pärimismenetluses tõestatud tunnistus tunnistatakse kehtetuks, eemaldatakse kehtetuks tunnistatud tunnistuse ärakirjale juurdepääsu õiguse märked e-notarist.
(7) Kui on antud õigus juurde pääseda tehniliselt vigasele digitaalsele notariaalaktile või ärakirjale, eemaldab notar sellest teadasaamisel viivitamata e-notarist notariaalaktile või digitaalsele ärakirjale juurdepääsu õiguse märked ja vormistab parandatud ärakirja ning annab sellele juurdepääsu õiguse.
(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
(1) Notariaalakti ärakirja nõudma õigustatud isiku soovil võib notar ärakirja asemel väljastada väljavõtte notariaalakti originaalist.
(2) Kui isikule väljastati ärakirja asemel väljavõte, peab see asjaolu kajastuma pealdises.
(3) Notariaalakti väljavõtte pealdises peab olema nimetatud väljavõtte ese ja sisalduma kinnitus, et notariaalaktis ei ole väljavõtet täiendavaid või muutvaid andmeid.
(4) Notariaalakti väljavõtte väljastamisele kohaldatakse notariaalakti ärakirja kohta käivaid sätteid.
§ 26. Digitaalse notariaalmärkega dokumendi ja digitaalse originaaldokumendi väljastamise viis
Toimingu taotleja soovil või kui toimingu taotleja loobub digitaalse notariaalmärkega dokumendi või digitaalse originaaldokumendi edastamisest kohtulikule registrile, väljastatakse dokument toimingu taotlejale kas e-posti teel, salvestatuna andmekandjale või muul elektroonilisel viisil. Andmekandja liigi valib ja andmekandja tooriku annab notar.
(1) Rahasummade hoiustamise jaoks avab notar krediidiasutuses eraldi notarikonto.
(2) Krediidiasutuse ja kontotüübi valib notar, kui hoiustamist taotlevad isikud ei ole hoiustamise avalduses krediidiasutust ja kontotüüpi kindlaks määranud.
(3) Hoiustamiseks ei või kasutada notari muud kontot ega kolmanda isiku kontot. Notar võib kasutada ühte kontot korraga mitme hoiustamise jaoks.
(4) Notarikonto käsutamine peab olema dokumenteeritud.
(1) Väärtpaberite hoiustamise jaoks peab notar avama eraldi väärtpaberikonto.
(2) Notar ei või hoiustamiseks kasutada kolmanda isiku kontot ega enda isiklikku väärtpaberikontot. Notar võib kasutada ühte kontot korraga mitme hoiustamise jaoks.
(3) Notar ei pea hoiulevõetud väärtpabereid valitsema.
(4) Notar peab võtma kontohaldurilt väärtpaberikonto väljavõtte kontol tehtud toimingute kohta igal kalendripäeval, kui kontole tehti kanne.
(1) Dokumendid ja muud esemed hoiustatakse pitseeritud pakendis, millele on märgitud ametitegevuse raamatu number. Pakendatakse ja pitseeritakse hoiustaja ja notari juuresolekul. Kui dokumentide mahtu või eseme omadusi arvestades ei ole pakendamine võimalik või mõistlik, võivad hoiustaja ja notar leppida kokku muul viisil hoiustamises.
(2) Hoiustamiseks võib notar rentida krediidiasutuses hoiulaeka.
(1) Hoiustatud rahasumma antakse kontolt välja notari poolt krediidiasutusele esitatud maksekorralduse alusel.
(2) Hoiustatud väärtpaberid kantakse üle notari poolt kontohaldurile tehtud korralduse alusel.
(3) Hoiustatud dokumendid ja muud esemed annab välja notar.
(4) „Võlaõigusseaduse” §-s 120 sätestatud hoiustamise korral peab notar hoiustatu võlausaldajale väljaandmisel hoiustamise kulud kinni võlausaldajale väljamakstavast hoiustatud summast ning tagastab hoiustamisega seotud kulud „Võlaõigusseaduse” § 120 lõike 5 kohaselt võlgnikust hoiustajale.
(1) Notar annab isikule hoiustamise kohta hoiustamiskviitungi (edaspidi kviitung). Raha ja väärtpaberite ametitoiminguna hoiustamisel lisatakse kviitungi andmed notariaalakti, kui hoiustaja ei soovi kviitungi eraldi koostamist.
(2) Kviitung tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse hoiustajale ja teist hoitakse hoiustamise avalduse juures.
(3) Kviitungile märgitakse järgmised andmed:
1) hoiustatu vastuvõtnud notari ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning büroo aadress;
2) kviitungi väljaandmise kuupäev;
3) hoiustaja nimi, isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg), aadress ja e-posti aadress;
4) hoiustatu saaja nimi ja võimaluse korral isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg);
5) hoiustamise alus;
6) hoiustamise ese (rahasumma; väärtpaberite arv, tähistus ja nimiväärtus; dokumentide kirjeldus; muude esemete kirjeldus ja väärtus).
(4) Notar allkirjastab kviitungi ja lisab pitseri.
(1) Raha hoiustamise registreerib notar hoiustamise raamatus. Väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiustamise registreerib notar ametitegevuse raamatus.
(2) Iga notar peab eraldi hoiustamise raamatut.
(3) Hoiustamise kohta tehakse kanne hoiustamise päeval ja väljaandmise kohta notari poolt hoiustatu väljaandmise päeval.
(4) Hoiustamise käiku kajastavaid dokumente hoitakse hoiustamise avalduse juures.
§ 35. Dokumentide ja muude esemete hoiustamise registreerimine
1) Dokumentide ja muude esemete hoiustamise kohta kannab notar ametitegevuse raamatusse järgmised andmed:
1) dokumentide või muude esemete kirjeldus;
2) muude esemete väärtus hoiustaja avaldatu järgi;
3) hoiustamise koht;
4) hoiulaeka asukoht ja number;
5) hoiustatu väljaandmise kuupäev;
6) väljaantud hoiustamise eseme kirjeldus.
(1) Notar peab hoiustamise raamatut e-notaris.
(2) Hoiustamise raamatusse kantakse järgmised andmed:
1) hoiustamise number;
2) hoiustaja nimi ja isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg);
3) rahasumma suurus;
4) hoiustamise alus (tagatava tehingu või hoiustamise avalduse ametitegevuse raamatus registreerimise number);
5) notarikonto number;
6) hoiustatu saaja nimi ja isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg), talle väljaantava rahasumma suurus, tema pangakonto number ja võimaluse korral aadress;
7) hoiustatu väljaandmise kuupäev;
8) väljaantud rahasumma.
(1) Kinnistusraamatu, laevakinnistusraamatu, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistriga tutvuda sooviv isik esitab notarile kirjaliku taotluse, mille võib esitada e-posti teel. Taotluses märgitakse järgmised andmed:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi;
2) taotleja isiku- või registrikood;
3) taotleja kontaktandmed;
4) kinnistu andmed (aadress, registriosa number) või füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku või välismaa äriühingu filiaali andmed (ärinimi või nimi, registrikood);
5) põhjendus õigustatud huvi olemasolu kohta;
6) tutvumise viis ja aeg.
(2) Kui e-posti teel esitatud taotluse kohaselt soovib isik saada kinnistustoimikus, registritoimikus, äri- või avalikus toimikus sisalduva dokumendi digitaalselt kinnitatuna ja elektrooniliselt edastatuna, peab taotlus olema digitaalselt allkirjastatud.
(3) Taotlus täidetakse võimaluse korral viivitamata. Kui taotluse täitmine ei ole digitaliseerimistellimuse esitamise vajaduse tõttu viivitamata võimalik, teavitatakse sellest taotlejat.
§ 36². Isikusamasuse ja õigustatud huvi olemasolu tuvastamine
Kinnistustoimikus või registritoimikus sisalduva dokumendiga tutvumise võimaldamisel ja dokumendi väljatrüki väljastamisel tuvastatakse taotleja isik ja seaduses sätestatud juhul dokumendiga tutvumiseks õigustatud huvi olemasolu. Õigustatud huvi olemasolu tuleb tuvastada eraldi iga kinnistustoimikus või registritoimikus sisalduva dokumendiga tutvumiseks.