1) Tegevteenistusse ei võeta isikut:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
3) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
4) kes on distsiplinaarsüüteo eest vabastatud kaitseväeteenistusest või muult avaliku teenistuse ametikohalt, kui vabastamisest on möödunud vähem kui aasta;
5) kes on erakonna liige;
6) kelle valimiskomisjon on registreerinud Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadina;
7) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.
(1) Tegevteenistusse võetakse kuni viieks aastaks, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.
(2) Kadett võetakse tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks.
(3) Tegevväelane, kes saadetakse ressursimahukale koolitusele, võetakse tegevteenistusse kuni kümneks aastaks, arvestades ressursimahuka koolituse maksumust või kestust vastavalt käesoleva seaduse § 156 lõike 7 alusel kehtestatud määrusele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata tegevväelase suhtes, kellel on määramata ajaga teenistussuhe.
(5) Tegevteenistusse võib võtta korduvalt. Tegevteenistuse tähtaega ei pikendata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Tegevväelane, kes on olnud katkematult tegevteenistuses vähemalt kümme aastat, võetakse tegevteenistusse määramata ajaks.
(7) Tegevteenistus loetakse katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Katkematusse tegevteenistusse võtmise korral esitab isik käesoleva seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud dokumendid Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel määratud ajaga tegevteenistusse võetud tegevväelane, kelle tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud teenistuse tähtaeg on hilisem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse tekkimise aeg, loetakse määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse saabumise päevast arvates määramata ajaks tegevteenistusse võetuks tema tegevteenistussuhet lõpetamata. Määramata ajaks tegevteenistusse võtmisel ei katke isiku kohustus olla tegevteenistuses kas õppekava kahekordse nominaalkestuse aja lõpuni või määratud ajaks tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud tähtaja lõpuni.
(1) Tegevteenistusse võtmise õigusega isik tunnistab kehtetuks käskkirja tegevteenistusse võtmise kohta, kui:
1) tegevteenistusse võetud isik esitab enne teenistusse asumiseks määratud kuupäeva sellekohase taotluse;
2) enne teenistusse asumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tegevteenistusse võtmise;
3) isik ei ole mõjuva põhjuseta määratud ajaks teenistusse asunud;
4) isik keeldub kaitseväelase tõotuse andmisest.
(2) Tegevväelane on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseväge, kui tekivad asjaolud, mis välistavad tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 83 lõikest 1 või §-st 86.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord või isiku haigestumine. Raske perekondliku olukorra või isiku haigestumise korral võib tegevteenistusse asumise poolte kokkuleppel edasi lükata. Tegevteenistusse asumise edasilükkamise otsustab teenistusse võtmise õigusega isik.
(4) Isik, kelle tegevteenistusse võtmine on kehtetuks tunnistatud, on kohustatud tagastama kõik teenistusse võtmise tõttu saadu ja hüvitama kahju, mis tekkis käskkirja kehtetuks tunnistamise tõttu.
(5) Tegevteenistusse võtmise kehtetuks tunnistamine ei vabasta isikut kaitseväekohustusest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
(2) Tegevväelane nimetatakse rahuaja ametikohale tegevväelase algatusel või teenistuse huvides.
(3) Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase:
1) kellel on ametikohal nõutav haridus;
2) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste;
3) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe;
4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa, registreeritud elukaaslane või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale;
5) kellel on ametikohale ettenähtud tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba;
6) kes vastab ametikoha tervisenõuetele;
7) kes vastab ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuetele.
(4) Teenistuse huvides tegevväelase nimetamisel madalamale rahuaja ametikohale on vajalik tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.
(4¹) Teenistuse huvides uuele rahuaja ametikohale nimetamisel võib tegevväelase põhipalka vähendada kuni kümme protsenti. Põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist.
(5) Tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel tuleb ära näidata rahuaja ametikoha asukoht ja paikkond, kus teenistusülesandeid täidetakse, ning põhipalk.
(5¹) Tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht on ametikoha asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.
(5²) Tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond on territoorium, kus tegevväelane täidab ametikoha ülesandeid.
(6) Rahuaja ametikohale võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud hariduseta, sõjaväelise auastmeta ja sõjaväelise väljaõppeta isiku nimetada, kui ametikohal nõutavat sõjaväelist väljaõpet või haridust on Eestis võimalik omandada vaid Kaitseväes.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatut ei rakendata tegevteenistusse võtmisel ja kõrgema tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba eeldavale rahuaja ametikohale nimetamisel kuni pädeva ametiasutuse otsuseni. Tegevväelane, kellele ei väljastata nõutavat riigisaladusele juurdepääsu luba, nimetatakse uuele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustel rahuaja ametikohale nimetatud isik on kohustatud läbi tegema ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või omandama hariduse kahe aasta jooksul ametikohale nimetamise päevast arvates. Nõutava sõjaväelise väljaõppe läbi tegemata jätmisel või hariduse omandamata jätmisel viiakse tegevväelane endisele rahuaja ametikohale Kaitseväes või vabastatakse rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu tegevteenistusest.
(9) Määramata ajaga tegevteenistuses oleva kadeti ametikohale nimetamise käskkirjas näidatakse ära õppeasutuse nimetus, õpingute kestus ja õppekoha maksumus.
(10) Kaitsevägi võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele.
§ 92¹. Demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine
(1) Tegevväelane, kes on rahuajal seotud demineerimistöödega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile tegevväelase jäetud jälgede välistamise eesmärgil.
(1¹) Daktüloskopeerimisel võetakse tegevväelaselt tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed.
(2) Loetelu rahuaja ametikohtadest, millel teeniv tegevväelane daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.
(3) Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, tegevväelase biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.
(4) Tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel tegevväelase tegevteenistusest vabastamisest arvates. Kaitsevägi teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest tegevväelase andmed riiklikest registritest kustutada.
(5) Käesoleva paragrahvi alusel tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=123092015003 määrusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teave on piiratud juurdepääsuga teave ning mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks alates andmekogusse kandmisest kuni riiklikest registritest kustutamiseni.
§ 93. Tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega ametikohale Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt
(1) Kehtetu
(1¹) Kaitseväe põhimääruses võib ette näha rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril. Ametikohale nimetamise ettepaneku teeb Kaitseväe juhataja.
(1²) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane peab vastama käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
(2) Kaitseväe juhataja ametikohale nimetab tegevväelase viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekul.
(3) Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni nõusolekul nimetada Kaitseväe juhataja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aega Kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.
(4) Kehtetu
(4¹) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks.
(4²) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud aega samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.
(5) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetamise korral on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek.
(6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1¹−4² sätestatud korras tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel loetakse tegevväelane nimetatuks ka samale Kaitseväe sõjaaja ametikohale, kui seadus ei sätesta teisiti.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 4¹ ja 4² alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse käesoleva seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.
(1) Ametijuhendi kehtestamisele, muutmisele ja nõuetele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
(2) Ametijuhendi kehtestamise pädevus sätestatakse tegevväelase rahuaja ametikoha asutuse struktuuriüksuse põhimääruses.
(3) Sõjaaja ametikohale ametijuhendit ei kehtestata. Sõjaaja ametikoha ülesanded määrab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
(1) Tegevväelase vahetu ülem hindab vähemalt üks kord aastas talle alluva tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele.
(2) Hindamise käigus hinnatakse tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele, tema senist teenistusalast arengut, teenistusülesannete täitmist ja koolitusvajadust ning arutatakse tegevväelase järgmise perioodi teenistusülesandeid, samuti annab tegevväelane ülemale tagasisidet juhtimise kohta.
(3) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise võib edasi lükata järgmisse aastasse, kui:
1) tegevväelase tegevteenistussuhe on hindamisele eelneva aasta jooksul olnud peatatud, välja arvatud puhkuse ajaks, kokku üle kuue kuu;
2) tegevväelase tegevteenistussuhe on kestnud vähem kui kuus kuud;
3) tegevväelase vahetu ülema tegevteenistussuhe on vahetult enne hindamist kestnud vähem kui neli kuud.
(4) Rahuaja ametikohale vastavuse hindamine peab olema objektiivne ning käsitlema tegevväelase sooritust ja arengut.
(5) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemus vormistatakse kirjalikult.
(6) Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud hindamist ei kohaldata riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele. Üliõpilase vahetu ülem kontrollib, et üliõpilane vastab tervisenõuetele ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele.
(1) Kui hindamise tulemusel selgub, et tegevväelane ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele, nimetatakse tegevväelane rahuaja ametikohale, mille nõuetele ta vastab või vabastatakse teenistusest.
(2) Uue sõjaväelise auastme saamiseks ei või esitada tegevväelast, kes hindamise tulemusel ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele.
(1) Tegevväelane võib rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse vaidlustada hindamise teinud ülema vahetu ülema juures kümne tööpäeva jooksul hindamistulemusest teadasaamisest arvates.
(2) Kaitseväe juhataja tehtud rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse peale esitatud vaide vaatab läbi Kaitseväe juhataja.
(3) Hindamistulemuse peale esitatud vaiet läbivaatav ülem on kohustatud vaide läbi vaatama ja teatama oma otsusest kümne tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates.
(4) Kui vahetu ülema vahetu ülem leiab, et vaie on põhjendatud, peab ta mõistliku aja jooksul tegema vaide esitanud tegevväelase uue rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise.
§ 98. Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine
(1) Tegevväelase tervisenõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt:
1) enne tegevteenistusse võtmist;
2) määramata ajaga või määratud ajaga tegevteenistuse korral igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates, kui eelneva terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega;
3) ajutise töövõimetuse lõppemise järel, kui tegevväelase teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatunud üle 60 päeva järjest.
(2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks andma nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.
(3) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatavale tegevväelasele tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korral terviseuuringud 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 90 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
(5) Arstlikul läbivaatusel ja tervisenõuetele vastavuse hindamisel osalemine on kohustuslik.
(6) Tegevväelase rahuaja ametikohajärgse struktuuriüksuse ülema määratud tervishoiutöötaja annab tegevväelase terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab tegevväelasele piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.
(7) Tegevväelase rahuaja ametikoha tervisenõuded kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
§ 99. Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamine
(1) Tegevväelane on kohustatud vähemalt kord aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel.
(2) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.
(3) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded avalikustatakse Kaitseväe veebilehel.
(4) Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
(1) Tegevväelase tööajale, töö tegemise aja piirangule, tööaja korraldusele, valveajale, ületunnitööle, ööajal ja riigipühal tehtavale tööle, puhkeajale ja tööaja lühendamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud korras sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale suunatud tegevväelase tööajale kohaldatakse teenistus- või töökohas kehtivat tööajakorraldust.
(3) Kaitseväe õhusõiduki meeskonna liikme lennu koguaeg ei tohi ületada 900 tundi aastas.
(4) Käesoleva seaduse § 126¹ alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangust tuleneva kohustuse täitmist ei arvestata tööaja hulka.
Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tegevus, mis on suunatud õppekava täitmisele, loetakse tööajaks ning sellele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd, ületunnitööd ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid.
(1) Avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei kohaldata tegevväelasele:
1) päästesündmuse lahendamisel;
2)
3)
4) kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist;
5) sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal;
6) rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal;
7) Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 4⁶–4⁹ nimetatud ülesannete täitmise ajal;
8) Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses;
9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei tohi tegevväelase tööaeg koos lisatööga kesta järjest üle 24 tunni. Lisatöö piirnorm ühe tegevväelase kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda tööd käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1−5 nimetatud juhtudel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.
(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.
(1) Tegevväelase lähetamisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu.
(1) Tegevväelasele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Tegevväelase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
(3) Puhkusele lubab:
1) tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik;
2) Kaitseväe juhataja – valdkonna eest vastutav minister;
3) Kaitseväe-välisele töö- või ametikohale suunatud tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik.
1) Kaitseväe juhataja annab tegevväelasele lisaks käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud puhkusele erakorralist puhkust põhipalga säilitamisega rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal või vahetult pärast rahvusvahelise sõjalise operatsiooni lõppemist järgmiselt:
1) operatsioonis osalemisel kuni kolm kuud – kuni kümme kalendripäeva;
2) operatsioonis osalemisel kauem kui kolm kuud – kuni 21 kalendripäeva.
(1) Ettenägematu olulise teenistusliku hädavajaduse tõttu on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelast puhkusele mitte lubada või tema puhkus katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele.
(2) Kaitseväe juhatajat võib puhkusele mitte lubada või tema puhkuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele valdkonna eest vastutav minister.
(3) Puhkusele lubamata jätmise või puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse vahetult puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.
(4) Puhkusele lubamisest ei või keelduda ega puhkust katkestada, kui tegevväelane on lubatud emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele, vanemapuhkusele või õppepuhkusele või käesoleva seaduse § 107 alusel antud erakorralisele puhkusele.
(1) Tegevväelasele võimaldatakse vajaduse korral toitlustus sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi tingimusi.
(2) Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatuse, korra ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=108012013013 määrusega.
(1) Tegevväelase võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumis.
(2) Tegevväelasele tagatakse majutus sõjaväelise väljaõppe ajal ja käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel.
(3) Tegevväelaselt ei võeta majutuse eest tasu.
§ 112. Ümberasumise hüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine
(1) Tegevväelase nimetamisel teises kohaliku omavalitsuse üksuses asuvale rahuaja ametikohale, mille tõttu on vajalik tegevväelase ja tema perekonnaliikme püsiva elukoha vahetus, võib talle Vabariigi Valitsuse sätestatud tingimustel maksta ümberasumise korral ühekordset hüvitist töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu kahekordse alammäära ulatuses.
(2) Tegevväelasele võib ümberasumisel hüvitada piirmäära ulatuses tema ja perekonnaliikme ümberasumisega seotud sõidukulu, vara veokulu ja kolimiskulu.
(3) Ühekordse hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=106022013006 määrusega.
(1) Tegevväelase lähetus on tegevväelase viibimine teenistusülesannete täitmisel väljaspool rahuaja ametikoha asukohta või paikkonda kindlaksmääratud ajavahemikus.
(2) Tegevväelast võib lähetada riigisiseselt või välisriiki.
(3) Lähetusse, välja arvatud koolitusele või välisriiki kauemaks kui kuueks kuuks riiklike ülesannete täitmisega seotud lähetusse, saatmise ja sellega seotud kulu hüvitamise, sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=125032013007 määrusega.
(3¹) Tegevväelase koolitusele lähetamise korral kohaldatakse lähetamisele avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lähetuse kulu ei või sisaldada perekonnaliikmetega seotud kulu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Lähetuseks ei loeta osalemist teise valitsusasutuse abistamisel, sealhulgas osalemist päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel ja tegevusi erakorralise seisukorra ajal.
(6) Lähetusse ei ole lubatud ilma kirjaliku nõusolekuta saata rasedat ega tegevväelast, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Arvestada tuleb ka muid olulisi asjaolusid, mis võivad takistada tegevväelasel lähetuses viibida.
(7) Lähetuse ajaks säilitatakse tegevväelasele rahuaja ametikoht ja jätkatakse talle palga maksmist.
(8) Lähetuse lõppemiseks ei loeta lähetuse katkemist puhkuse tõttu.
(1) Tegevväelase võib riigisiseselt lähetada:
1) ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks;
2) teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusesse;
3) koolitusele.
(2) Tegevväelase riigisisese lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1) Tegevväelase võib välisriiki lähetada:
1) lühiajaliselt kuni kuueks kuuks;
2) koolitusele kuni viieks aastaks;
3) osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;
4) riiklike ülesannete täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuueks kuuks (edaspidi pikaajaline välislähetus).
(2) Tegevväelase välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 116. Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalema lähetamine
(1) Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise eelduseks on Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsus.
(2) Tegevväelase võib lähetada osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, kui tema eelmisest rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisest on möödunud lähetuse ajavahemikust kaks korda pikem aeg.
(3) Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ajal võib suurendada tegevväelase päevaraha.
(4) Tegevväelase päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
(1) Pikaajalisele välislähetusele, lähetuskulude hüvitamisele ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(2) Tegevväelase pikaajalisse välislähetusse lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
(3) Kehtetu
(1) Tegevväelase suunamine on tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale.
(2) Tegevväelase võib suunata kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra.
(2¹) Tegevväelase võib suunata julgeolekuasutusse kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada kaks korda kuni kolme aasta võrra.
(3) Tegevväelase suunamise otsustab Kaitseväe juhataja.
(4) Tegevväelast teavitatakse suunamisest ette vähemalt 30 päeva suunamise alguskuupäevast arvates.
(5) Suunatud tegevväelase lähetamise otsustab suunamiskoha juht, lähtudes asutuse või organisatsiooni tegevust reguleerivatest õigusaktidest või muudest dokumentidest.
(6) Suunatud tegevväelane kohustub järgima suunamiskoha asutuses kehtivat korda ja talle laienevad ameti- või töökoha asutuses kehtivad õigused ja kohustused.
(7) Tegevväelase suunamisel loetakse tema teenistussuhe peatunuks käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel.
(8) Kehtetu
Tegevväelase tegevuse seaduslikkusele, üldistele kohustustele, teenistusalaste korralduste täitmise kohustusele, korralduse täitmisest keeldumise alustele, avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmisele ning asjaajamise ja vara üleandmise kohustusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
(1) Tegevväelast asendab tema puudumisel ametijuhendis määratud ametikohal asuv tegevväelane või vahetu ülema määratud tegevväelane. Asendajat määrav ülem ei või olla madalamal ametikohal kui struktuuriüksuse ülem.
(2) Vaba rahuaja ametikoha täitmiseks võib panna tegevväelasele lisaülesandeid juhul, kui asutuse töö oleks tegevväelase puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas.
(3) Puuduva tegevväelase ülesanded võib anda:
1) osaliselt ühele tegevväelasele või jagada puuduva tegevväelase ülesanded täielikult teiste tegevväelaste vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;
2) osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest.
(4) Kaitseväe juhataja asendamise kord sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.
(4¹) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Kehtetu
(6¹) Kehtetu
(7) Tegevväelane ei või puuduva tegevväelase ülesandeid täita üle 60 päeva kalendriaastas. Tegevväelase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib ta täita puuduva tegevväelase ülesandeid pikema ajavahemiku vältel.
(8) Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda tegevväelane, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud puuduva tegevväelase ülesannete täitmise piirangut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Kaitseväe juhataja ülesannete täitmisel.
(10) Kehtetu
(1) Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 1 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse lisaks tema palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava tegevväelase põhipalgast proportsionaalselt asendavale tegevväelasele antud asendatava tegevväelase ülesannete mahuga.
(2) Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 2 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse vähemalt tema oma ametikoha järgset palka. Kui asendatava tegevväelase palk on suurem, makstakse suuremat palka.
(3) Ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti avaliku teenistuse seaduses sätestatud muutuvpalga ülempiir.
(1) Tegevväelane ei tohi kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega.
(2) Tegevväelane ei tohi käsuõigust ega distsiplinaarvõimu kasutada erakondlikes huvides.