Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda reservteenistusse kutsutava reservis oleva isiku, õppekogunemisel osaleda sooviva reservis oleva isiku ja reservväelase isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust kaitseväelasele esitatavatele nõuetele ning korraldada reservteenistust.
(1) Reservteenistusse kutsutakse reservis olev isik.
(2) Reservis oleva isiku kutsub reservteenistusse ja käesolevas peatükis sätestatud toimingud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud toimingud, korraldab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
(3) Reservteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut, kes:
1) ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
1¹) on asunud või nimetatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale;
2)
3)
4)
5) on läbinud korralise asendusteenistuse;
6) on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu;
7) on jõustunud kohtuotsuse alusel saanud karistuseks reaalse vangistuse üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi;
8) ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses.
(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele reservis olevat isikut, kes töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal, välja arvatud juhul, kui isiku töökohustuse täitmist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 4 alusel, lähtudes lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest, tähtajaliselt piiratud.
(5) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservteenistusse õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates märgitud ajal ja kohta.
(6) Kui lisaõppekogunemisele kutsutud reservis olev isik on kinni peetud või kannab aresti, on ta kohustatud ilmuma lisaõppekogunemise ajal Kaitseväkke kohe pärast kinnipidamiselt või aresti alt vabastamist.
§ 70¹. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamine
(1) Reservis olevat isikut teavitatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil hiljemalt 120 päeva enne õppekogunemise toimumist.
(2) Reservis olevat isikut teavitatakse lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal.
(3) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil:
1) elektrooniliselt;
2) lisaõppekogunemise teate avaldamisega vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;
3) lisaõppekogunemise teate avaldamisega tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kella 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund;
4) lisaõppekogunemise teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel;
5) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil.
(4) Kui lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse teate avaldamisega ajalehes, tele- ja raadioprogrammides, internetiportaalis või veebilehel, võib selles märkida ainult selle üksuse nimetuse, mille koosseisu kuuluvatele sõjaaja ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute kohta see kehtib.
(5) Lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse lisaõppekogunemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.
(6) Õppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul tema tööandjat ja õppeasutust vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise toimumist.
(7) Lisaõppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitatakse reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul tema tööandjat enne lisaõppekogunemise toimumist või selle ajal.
1) Reservis olev isik on kohustatud:
1) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest;
2) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid;
3) esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid;
4) ilmuma Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks;
5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul ning esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel oma terviseseisundit tõendavad dokumendid.
§ 71¹. Kaitseväe pädevus õiguste ja lubade kehtivuse peatamisel ning nende andmisest keeldumisel
(1) Kui reservis olev isik eirab õppekogunemisele ilmumise kohustust, hoiatab Kaitsevägi, et isiku käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus võidakse peatada ning nende andmisest keelduda, kui ta ei täida Kaitseväe määratud ajaks õppekogunemisele ilmumise kohustust.
(2) Hoiatuse võib toimetada kätte koos käesoleva seaduse §-s 224 nimetatud väärteo menetlemise käigus koostatud kutsega.
(3) Hoiatus kehtib alates kättetoimetamisest.
(4) Kui isikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigust ega luba, ei esita Kaitsevägi hoiatust. Kaitsevägi võib ühe hoiatuse kehtivuse ajal esitada halduskohtule mitu taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks.
(5) Kui reservis olev isik jätab täitmata hoiatuses märgitud kohustuse ilmuda Kaitseväe määratud ajal õppekogunemisele, võib Kaitsevägi taotleda halduskohtult luba isiku järgmiste õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks:
1) jahipidamisõigus;
2) mootorsõiduki juhtimise õigus;
3) kalastuskaart;
4) relvaluba ja relvasoetamisluba;
5) väikelaeva ja jeti juhtimise õigus.
(6) Halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse:
1) põhjendus, miks Kaitsevägi peab õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks;
2) tõendid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmata jätmise kohta;
3) teave käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatuse kättetoimetamise kohta;
4) muu asjasse puutuv teave.
(7) Loa andmine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Menetlusosalisteks on loa andmise otsustamisel Kaitsevägi ja isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse.
(8) Halduskohus toimetab määruse kätte menetlusosalistele ja asjaomasele haldusorganile, kelle pädevuses on loas nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning nende andmisest keeldumine.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste ja lubade peatamine ning nende andmisest keeldumine kehtib kuni isiku poolt hoiatuses märgitud kohustuse täitmiseni, kui halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. Õiguste ja lubade peatamise ning nende andmisest keeldumise asjaolude äralangemisest teavitab Kaitsevägi viivitamata asjaomast haldusorganit.
§ 72. Reservis oleva isiku terviseseisundi hindamine
(1) Reservis oleva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(2) Reservis olevale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.
§ 73. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aeg ning osalevate reservväelaste arv
(1) Reservväelane võib osaleda õppekogunemisel tema auastme põhiliiki arvestades järjest järgmiselt:
1) ohvitser – kuni 30 päeva;
2) allohvitser – kuni 21 päeva;
3) sõdur – kuni 14 päeva.
(2) Reservväelane võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva.
(3) Õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Kaitseväe juhataja.
(4) Kaitsevägi avaldab õppekogunemise aja ja selles osalevate reservväelaste piirarvu oma veebilehel vähemalt 150 päeva enne õppekogunemise toimumist.
(5) Lisaõppekogunemise algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservväelaste piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(1) Reservis olev isik ja käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 1¹ ja 5 nimetatud isik, kes soovib vabatahtlikult osaleda õppekogunemisel, peab esitama Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale kirjaliku taotluse vähemalt 30 päeva enne õppekogunemise algust.
(2) Vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(3) Vabatahtlikult õppekogunemisel osalemist ei arvestata käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.
(4) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib keelduda vabatahtlikult õppekogunemisel osaleda sooviva isiku kutsumisest õppekogunemisele, teatades talle keeldumisest vähemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.
(1) Reservis oleval isikul peavad reservteenistusse ilmumisel olema kaasas õppekogunemise või lisaõppekogunemise teates nimetatud esemed ja dokumendid.
(2) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud omada ajateenijale keelatud esemeid.
(3) Reservteenistuses on reservväelasel keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.
§ 76. Reservis oleva isiku vabastamine reservteenistuses osalemise kohustusest
(1) Reservis olev isik on õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastatud:
1) kui isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
2) kui isik on Riigikogu, Euroopa Parlamendi, Vabariigi Presidendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kandidaadina registreeritud;
3) välislepingus ettenähtud juhul;
4) kui isiku suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;
5) kui on jõustunud kohtuotsus, millega isikule on mõistetud reaalne vangistus;
6)
7)
8)
9) kui isik asub kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale;
10) kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;
11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 80¹ lõike 3 alusel.
(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. oktoobrini reservteenistuses osalemise kohustusest füüsilise isiku, kes tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandustoodete tootmisega, kui:
1) isikul on reservteenistuse toimumise ajal reaalne vajadus osaleda Eestis põllumajandustöödel ja
2) reservteenistuses osalemine võib põhjustada ohu isiku põllumajandustootmise jätkamisele.
(3) Reservis oleva isiku võib õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem:
1) reservis oleva isiku ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu;
2) kui reservis olev isik peab õppekogunemise ajal osalema õppetöös kõrg- või keskhariduse omandamise tõttu;
3)
4) kui isik on kriisiülesandega ameti- või töökohal ning isiku reservteenistuses viibimise tõttu võib olla oluliselt mõjutatud tööandja püsiva kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmine või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine;
5) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.
(3¹) Reservis olev isik on vabastatud lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest, kui isik on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel.
(3²) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem:
1) kui reservis olev isik ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel;
2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.
(3³) Reservis olev isik peab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 10 sätestatud asjaolu tõendava dokumendi esitama hiljemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ning lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud asjaoludel õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi hiljemalt 15 päeva enne õppekogunemise algust.
(5) Kehtetu
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja lõike 3² punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist.
(7) Reservis olev isik peab käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ sätestatud asjaolu tõendava dokumendi esitama viivitamata pärast lisaõppekogunemise teate saamist.
(1) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal otsustab käesoleva seaduse § 73 lõike 3 alusel kehtestatud õppekogunemise toimumise Kaitseväe juhataja, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit.
(2) Reservis olevat isikut, kes on saanud enne riigikaitselist kriisiolukorda, välja arvatud sõjaseisukorda, õppekogunemise teate, teavitatakse õppekogunemise ärajätmisest vähemalt ühel käesoleva seaduse § 70¹ lõikes 3 sätestatud lisaõppekogunemisele kutsumise viisil.
(3) Sõjaseisukorra ajal reservis olevaid isikuid õppekogunemisele ei kutsuta.
(4) Reservis olev isik, kes on saanud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist õppekogunemise teate, ei pea sõjaseisukorra ajal teates märgitud ajaks õppekogunemise kohta ilmuma ning tal ei ole sõjaseisukorra väljakuulutamisest arvates õppekogunemisel osalemise kohustust.
(5) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel kohustatakse reservväelast Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga asuma kolme tööpäeva jooksul tegevteenistusse täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid või ta vabastatakse reservteenistusest.
§ 77. Reservväelase arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine
(1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb reservväelasele vajaduse korral arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel.
(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud tervishoiutöötaja annab reservväelasele terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.
(3) Kui reservväelane ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(1) Reservteenistus lõpeb:
1) reservteenistuse kestuse lõppemisega;
2) reservväelase reservteenistusest vabastamisega;
3) reservväelase surma korral;
4) reservväelase teadmata kadunuks jäämise korral;
5) sõjaseisukorra väljakuulutamise korral tegevteenistusse asuma kohustamisel.
(2) Reservväelase surma korral loetakse reservteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.
(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservväelase asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest arvates, loetakse reservteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.
(1) Reservväelase vabastab reservteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui:
1) reservväelane ei ole Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arsti otsusel võimeline reservteenistuses osalema;
2) reservväelase suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;
3) on jõustunud kohtuotsus, millega reservväelasele on mõistetud reaalne vangistus;
4) isik asub kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale.
(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt reservväelase ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu.
(2¹) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.
(3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu õppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.
(4) Reservväelase võib lisaõppekogunemiselt vabastada Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem:
1) kui reservväelane ei saa lisaõppekogunemisel osaleda mõjuval põhjusel;
2) Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 sätestatud asjaoludel lisaõppekogunemiselt vabastamist sooviv reservväelane peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.
§ 80. Reservis oleva isiku ja reservväelase tagatised
(1) Reservteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses reservteenistusse ja sealt tagasi sõidu kulu.
(2) Reservteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=108022013015 määrusega.
(3) Reservis olevale isikule makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist.
(4) Reservis oleva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=119042023003 määrusega.
(5) Reservväelasele makstakse reservteenistuses oldud aja eest toetust.
(6) Reservteenistuses oldud aja eest makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=104012017030 määrusega.
(6¹) Reservteenistuses viibimise ajal võib reservväelase tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservteenistuses osalemise aja eest makstud toetuse vahe.
(7) Reservväelasele tagatakse reservteenistuses transport, majutus ja toitlustus.
(8) Reservväelasele tagatava toitlustuse ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=113122012013 määrusega.
(9) Reservväelasel on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.
(1) Reservasendusteenistus on kaitseväekohustuslase osalemine käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asendusteenistuse asutuse või isiku korraldatud väljaõppes.
(2) Kaitseväekohustuslane osaleb väljaõppes korralise asendusteenistuse ajal omandatud oskuste ja teadmiste täiendamiseks või uute oskuste omandamiseks.
(3) Kui reservis olev isik keeldub usulistel või kõlbelistel põhjustel reservteenistuses osalemisest, peab ta esitama Kaitseressursside Ametile motiveeritud taotluse kaitseväeteenistuse asendamiseks asendusteenistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotlus tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne reservteenistuse algust. Hiljem esitatud taotlus ei vabasta isikut reservteenistusse tulemise kohustusest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul otsustab reservasendusteenistuse koha Kaitseressursside Amet.
Kaitseressursside Amet ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutus ning isik võivad reservasendusteenistuse korraldamiseks töödelda reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata reservasendusteenistuse kohas tema vastavust reservasendusteenistujale esitatavatele nõuetele.
§ 80³. Reservasendusteenistusse kutsumine ja reservasendusteenistuses osalemise kohustus ning reservasendusteenistuse kestus
(1) Reservasendusteenistusse kutsutakse korralise asendusteenistuse läbinud või käesoleva seaduse § 80¹ lõikes 3 nimetatud taotluse esitanud reservis olev isik.
(2) Väljaõppe algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirmäära kehtestab:
1) käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud juhul riigikaitse valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega;
2) käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul Kaitseväe juhataja.
(3) Käesoleva seaduse § 69 lõikes 3¹ sätestatud lisaõppekogunemise toetamiseks reservasendusteenistuse algusaja ja maksimaalse kestuse ning selles osalevate reservasendusteenistujate piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(4) Reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet.
(5) Reservasendusteenistusse ei kutsuta reservis olevat isikut, kellel esineb käesoleva seaduse § 70 lõike 3 punktides 1, 1¹ ja 6–8 nimetatud õppekogunemisele kutsumata jätmise alus.
(6) Reservasendusteenistusse kutsutavat isikut teavitatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil väljaõppes osalemise kohustusest vähemalt 120 päeva ette.
(7) Kaitseressursside Amet avaldab oma veebilehel väljaõppele kutsumise aja, väljaõppe kestuse ja reservasendusteenistujate piirarvu hiljemalt 150 päeva enne väljaõppe algust.
(8) Reservasendusteenistusse lisaõppekogunemise toetamiseks kutsub reservis oleva isiku Kaitsevägi käesoleva seaduse § 70¹ lõigetes 2–5 sätestatud tingimustel ja viisil.
(9) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutus või isik esitab Kaitseressursside Ametile taotluse reservis olevate isikute väljaõppele kutsumiseks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4–7 sätestatut.
(10) Reservasendusteenistuja võib osaleda reservasendusteenistuses järjest kuni 14 päeva.
(11) Reservasendusteenistuja võib osaleda lisaõppekogunemisel järjest kuni 60 päeva.
(12) Reservasendusteenistusse võib kutsuda kokku kuni kuueks kuuks.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka arvatakse ka reservteenistuses viibitud aeg.
(14) Reservasendusteenistust lisaõppekogunemise toetamiseks ei arvata käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud reservasendusteenistuse kestuse hulka.
(15) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma reservasendusteenistusse teates märgitud ajal ja kohta.
Reservasendusteenistust korraldava asutuse juhi määratud arst teeb reservasendusteenistujale vajaduse korral arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel.
§ 80⁵. Reservis oleva isiku vabastamine reservasendusteenistuses osalemise kohustusest
(1) Kaitseressursside Amet vabastab reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 sätestatud aluse esinemise korral.
(2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservis oleva isiku reservasendusteenistuses osalemise kohustusest käesoleva seaduse § 76 lõikes 2 või lõike 3 punktis 1, 2 või 4 sätestatud aluse esinemise korral.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud asjaoludel reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi hiljemalt 15 päeva enne reservasendusteenistuse algust.
(1) Reservasendusteenistuses osalemine lõpeb:
1) reservasendusteenistuse kestuse lõppemisega;
2) reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamisega;
3) reservasendusteenistuja surma korral;
4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral.
(2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse reservasendusteenistuses osalemine lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.
(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservasendusteenistuja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest arvates, loetakse reservasendusteenistuses osalemine lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.
(1) Reservasendusteenistuja vabastab teenistusest Kaitseressursside Amet:
1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline reservasendusteenistuses osalema;
2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;
3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale on mõistetud reaalne vangistus;
4) kui isik asub kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale;
5) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel, kui reservasendusteenistuse väljaõppe eesmärgid on saavutatud.
(2) Kaitseressursside Amet võib vabastada reservasendusteenistuja teenistuses osalemisest tema ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu.
(3) Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu reservasendusteenistusest vabastamist sooviv reservasendusteenistuja peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi.
(1) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule hüvitatakse piirmäära ulatuses sõidukulu kogunemiskohta ja tagasi. Hüvitis makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus reservasendusteenistus toimub.
(2) Reservasendusteenistusse kutsutud isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=129032023029 määrusega.
(3) Reservasendusteenistujale makstakse reservasendusteenistuses oldud aja eest toetust. Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus reservasendusteenistus toimub.
(4) Reservasendusteenistujale makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=129032023018 määrusega.
(5) Reservasendusteenistuses osalemise ajal võib reservasendusteenistuja tööandja säilitada või hüvitada isikule tema töötasu või palga või hüvitada töötasu või palga ja reservasendusteenistuse osalemise aja eest makstud toetuse vahe.
(6) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagatistega seotud kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
(1) Erakorraline reservasendusteenistus on reservasendusteenistuja osalemine eriolukorra ning riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal vastavalt omandatud oskustele ja teadmistele käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannete täitmises.
(2) Erakorralisse reservasendusteenistusse saab reservis olevaid isikuid kutsuda juhul, kui:
1) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutusel või isikul ei ole võimalik eriolukorra ning riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ise või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita või
2) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul.
(3) Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutus või isik teeb riigikaitse valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku reservis olevate isikute kutsumiseks erakorralisse reservasendusteenistusse.
(4) Reservis olevate isikute osalemise erakorralises reservasendusteenistuses eriolukorra ning riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(5) Erakorralise reservasendusteenistuse kehtestamisel määratakse muu hulgas:
1) asutus või isik, kelle juures erakorraline reservasendusteenistus toimub;
2) asutuse või isiku ülesanne, mida erakorralise reservasendusteenistuse käigus täidetakse;
3) erakorralises reservasendusteenistuses osalevate reservasendusteenistujate piirarv;
4) erakorralise reservasendusteenistuse alguse aeg ja maksimaalne kestus;
5) territoorium, kus erakorralise reservasendusteenistuse ülesandeid täidetakse;
6) vajaduse korral muud tingimused.
(1) Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet.
(2) Reservis olevat isikut teavitatakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vahetult enne erakorralise reservasendusteenistuse toimumist või selle ajal.
(3) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil:
1) elektrooniliselt;
2) teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel;
3) käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil.
(4) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse osalemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.
(5) Reservis olev isik on kohustatud ilmuma erakorralisse reservasendusteenistusse osalemise teates märgitud ajal ja kohta.
(6) Välisriigis viibiv reservis olev isik, kes on kutsutud erakorralisse reservasendusteenistusse, peab ettenähtud tähtpäeval ilmuma teates märgitud kohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega.
(7) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.
(8) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemist ei loeta käesoleva seaduse § 80³ lõikes 12 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka.
§ 80¹¹. Reservis oleva isiku vabastamine erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest
(1) Reservis oleva isiku vabastab Kaitseressursside Amet erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest järgmiste asjaolude esinemise korral:
1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;
2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;
3) töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal, välja arvatud juhul, kui isiku töökohustuse täitmist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 4 alusel, lähtudes lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest, tähtajaliselt piiratud;
4) viibimine vahi all;
5) isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu;
6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolul erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata Kaitseressursside Ametile pärast erakorralises reservasendusteenistuses osalemise teate saamist.
(3) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamise aluseks oleva asjaolu äralangemise korral on reservis olev isik kohustatud viivitamata ilmuma Kaitseressursside Ametisse või võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi välisesindusega ning välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või välisesinduse määratud kohta.
(1) Erakorralises reservasendusteenistuses osalemine lõpeb:
1) erakorralise reservasendusteenistuse lõppemisega;
2) reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamisega;
3) reservasendusteenistuja surma korral;
4) reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral.
(2) Reservasendusteenistuja surma korral loetakse erakorraline reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.
(3) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservasendusteenistuja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest arvates, loetakse erakorraline reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati.
1) Reservasendusteenistuja vabastab erakorralisest reservasendusteenistusest Kaitseressursside Amet:
1) kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline teenistuses osalema;
2) kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;
3) kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale on mõistetud reaalne vangistus;
4) käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel.
§ 80¹⁴. Reservasendusteenistuja tagatised erakorralise reservasendusteenistuse ajal
(1) Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses viibimise aja eest toetust. Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub.
(2) Toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=129032023018 määrusega.
(3) Reservasendusteenistujale tagatakse erakorralise reservasendusteenistuse ajal toitlustus, majutus ja transport selle asutuse või isiku poolt, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub.
(4) Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tagatistega seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele ning korraldada vabatahtlikku teenistust.
(1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes:
1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe;
3) on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
(2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut:
1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
3) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.
(3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
(5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:
1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus;
3) vahetu alluvuse korraldus;
4) teenistuskoha asukoht;
5) teenistuse tähtaeg;
6) vabatahtlikule teenistujale makstav palk;
7) vaidlustamisviide.
(1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 104 ja 105 sätestatut.
(2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117 sätestatut.
(3) Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.
(4) Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras.
(2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.
(3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud tingimustel ja korras.
(4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumi käesoleva seaduse §-s 111¹ sätestatud korras.
(5) Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.
§ 80¹⁹. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld
(1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.
(2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse §-s 126¹ sätestatud korras.
(3) Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.
(4) Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
(1) Vabatahtlik teenistus lõpeb:
1) tähtaja möödumisel;
2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata;
3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, millega on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus;
4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud;
7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele käesoleva seaduse § 156¹⁰ alusel ja korras;
8) vabatahtliku teenistuja surma korral.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.
(1) Kaitseväekohustuse võib võtta üle 18-aastane Eesti kodanik, kes seaduse kohaselt ei ole kaitseväekohustuslane (edaspidi kaitseväekohustuseta isik).
(2) Kaitseväekohustuse võtmiseks peab kaitseväekohustuseta isik esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile.
(3) Kaitseressursside Amet kannab taotluse esitamise järel kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena.
(3¹) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust kaitseväekohustuslasele esitatavatele nõuetele.
(4) Kaitseressursside Ameti otsusega ei tunnistata kaitseväekohustust võtta soovivat isikut kaitseväekohustuslaseks, kui:
1) isikul puudub Eesti kodakondsus;
2) isikul puudub põhiharidus;
3) isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni;
4) isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav;
5) on jõustunud kohtuotsus isiku karistamise kohta reaalse vangistusega üle ühe aasta;
6) isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele;
7) isik on mõjuva põhjuseta jätnud tähtajaks tegemata Kaitseressursside Ameti otsuse tegemiseks vajalikud toimingud või keeldunud nende tegemisest.
(4¹) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(5) Kaitseväekohustust võtta soovivale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.
(5¹) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ning toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=119042023003 määrusega.
(6) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamisel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris järgmiselt:
1) kuni 27-aastase (kaasa arvatud) meessoost isiku andmed kutsealuse andmetena;
2) 28-aastase ja vanema meesoost isiku andmed reservis oleva isiku andmetena;
3) naissoost isiku andmed reservis oleva isiku andmetena, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud juhul.
(7) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamata jätmisel on isikul õigus esitada uus taotlus kaitseväekohustuse võtmise kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 sätestatud asjaolude äralangemisel.
(8) Kaitseväekohustusest ei saa pärast kaitseväekohustuslaseks tunnistamist loobuda ning isikul on teiste kaitseväekohustuslastega samasugused õigused ja kohustused.
(9) Kaitseväekohustuslaseks tunnistamata jätmise korral kustutab Kaitseressursside Amet isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist.
(10) Vabatahtlikult võetud kaitseväekohustus lõpeb 61-aastaseks saamisel, kui isik ei esita kirjalikku taotlust kaitseväekohustuse jätkamiseks.
(11) 61-aastane ja vanem isik võivad võtta kaitseväekohustuse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud alustel kaitseväekohustuslaseks tunnistatud üle 61-aastase isiku kaitseväekohustus lõpeb, kui isik ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele või isiku surmaga.
(1) 18–27-aastane (kaasa arvatud) vähemalt põhiharidusega naissoost Eesti kodanik, kes soovib asuda ajateenistusse (edaspidi ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik), peab esitama Kaitseressursside Ametile kirjaliku taotluse ajateenistusse asumiseks.
(1¹) Kaitseressursside Amet võib töödelda ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenistusse asumiseks esitatavatele nõuetele.
(2) Kaitseväekohustuseta ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele esitama kirjaliku taotluse kaitseväekohustuse võtmiseks.
(3) Ettepaneku ajateenistusse võetavate naissoost isikute arvu, ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja naissoost isikute arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks esitab Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavale ministrile 15. augustiks.
(4) Ajateenistusse võetavate naissoost isikute arvu, ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja naissoost isikute arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=127092019002;116102021005;118102022012;126102023001;117052025005;120012026015;115102026013 määrusega.
(5) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.
(5¹) Ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha.
(5²) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistatud ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivust hindab Kaitseressursside Amet vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule.
(5³) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks makstakse piirmäära ulatuses hüvitist.
(5⁴) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=119042023003 määrusega.
(6) Kaitseressursside Ameti otsusega ei võeta ajateenistusse naissoost isikut:
1) kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 ning § 39 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud alustest;
2) kes ei täida vähemalt ühte käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1–6 ja 8 sätestatud kohustust;
3)
4) kes on saanud 28-aastaseks.
(7) Kaitseressursside Amet teeb ajateenistusse võtmise otsuse ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule teatavaks vähemalt 90 päeva enne ajateenistuse algust. Ajateenistusse võtmise otsusel märgitakse ajateenistusse ilmumise aeg ja ajateenistuskoht.
(8) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise menetlus peatub üks kord kuni kaheks aastaks, kui tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
(9) Ajateenistusse võtmise menetluse peatumise lõppemisel hinnatakse ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel sätestatud korras. Kui ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kustutatakse tema andmed kaitseväekohustuslaste registrist.
(10) Kui ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik ei ilmu ajateenistuskohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuses toodud ajal, loetakse ta ajateenistusest loobunuks. Ajateenistusse asunud naissoost isikule laienevad ajateenija õigused ja kohustused.
(11) Ajateenistusse asuda soovival naissoost isikul on õigus loobuda ajateenistusest 90 päeva jooksul ajateenistusse asumisest arvates. Ajateenistusest loobumisest tuleb kirjalikult teavitada ajateenistuskoha ülemat, kes vabastab ajateenistusse asunud naissoost isiku ajateenistusest. Naissoost isiku ajateenistusest loobumisest teavitab ülem kirjalikult Kaitseressursside Ametit.
(12) Ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, vabastatakse ajateenistusest ja loetakse ajateenistusest loobunuks, kui ta vabastatakse ajateenistusest enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega. Ajateenistusest vabastamise vormistanud ülem teavitab loobumisest kirjalikult Kaitseressursside Ametit.
(13) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega ajateenistuses jätkava naissoost isiku andmed märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena. Naissoost isik, kellel ei olnud enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust, loetakse Kaitseressursside Ameti otsusega kaitseväekohustuslaseks ja tema andmed märgitakse kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena.
(14) Enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust mitteomanud ajateenistusest loobunud naissoost isiku andmed kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist, kui ta ei esita Kaitseressursside Ametile enne loobumist kirjalikku taotlust kaitseväekohustuse saamiseks. Taotluse esitanud isik loetakse Kaitseressursside Ameti otsusega kaitseväekohustuslaseks.
(15) Enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust omanud naissoost isikut ajateenistusest loobumise järele kaitseväekohustusest ei vabastata.
(16) Ajateenistusse asuda soovival naissoost isikul, keda ei võetud ajateenistusse, on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolude äralangemisel õigus esitada uus taotlus ajateenistusse võtmiseks.
(17) Ajateenistusest loobunud ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik võib taotleda ajateenistuse jätkamist.
(18) Käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud ajateenistuse jätkamise taotlemise korral kohaldatakse ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule käesoleva seaduse §-s 56² sätestatut.
(19) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistuse jätkamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud ajateenistusest loobumise õigust.
(20) Ajateenistuse jätkamisel märgib Kaitseressursside Amet ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena.
(1) Tegevteenistusse võetakse isik, kes:
1) on Eesti kodanik;
2) on täieliku teovõimega;
3) valdab eesti keelt nõutaval tasemel;
4) on vähemalt põhiharidusega;
5) on nõutava füüsilise ettevalmistusega;
6) vastab tegevväelase tervisenõuetele;
7) on kaitseväekohustuslane;
8) on 18–60-aastane.
(2) Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale esitama Kaitseressursside Ameti kaudu:
1) allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele;
2) elulookirjelduse;
3) tunnistuse või diplomi nõutava kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
4) isikut tõendava dokumendi;
5) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.
(3) Tegevväelase eesti keele oskust hinnatakse keeleseaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.
(4) Tegevteenistusse võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=125032013008 määrusega.
(5) Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad töödelda tegevteenistusse asuda sooviva või tegevteenistuses oleva isiku andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust tegevväelasele esitatavatele nõuetele ning sobivust tegevteenistusse.
(1) Kui rahuaja ametikohta ei ole võimalik täita tegevteenistuses oleva tegevväelase ametikohale nimetamise kaudu, korraldatakse rahuaja ametikoha täitmiseks konkurss.
(2) Konkursi läbiviimisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
(1) Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
(2) Tegevteenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:
1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2)
3)
4) teenistusse asumise kuupäev;
5) teenistuse tähtaeg;
6) vaidlustamisviide.
(3) Kadetina õppima asuva tegevväelase tegevteenistusse võtmise käskkirjas tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ära näidata õppeasutuse nimetus, õpingute kestus ja õppekoha maksumus.
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(6) Tegevväelane on tegevteenistuses teenistusse asumise päevast arvates. Teenistusse asumise kuupäev ei või olla varasem kui tegevteenistusse võtmise käskkirja kuupäev.