Law

Kaitseväeteenistuse seadus

Estonia · statute

Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown

Open at the publisher →

In force since 2026-10-01, as the publisher states.

Copy read on 2026-11-07. The page it was read from

sha256 e42d763ff8bdd58199cd1a944d7a7ce31bc4ae6a4016831ef9f5ef809b377f3c

Contents: 285 provisions
  1. § 1. Seaduse reguleerimisala
  2. § 2. Kaitseväekohustus, kaitseväekohustuslane ja identifitseerimiskood
  3. § 3. Kaitseväeteenistus
  4. § 4. Kaitseväekohustuse täitmine asendusteenistuses
  5. § 5. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine
  6. § 6. Sõjaväeline väljaõpe
  7. § 7. Tegevteenistus
  8. § 7¹. Vabatahtlik teenistus
  9. § 8. Kadett
  10. § 9. Aruanne kaitseväeteenistusest osavõtu kohta
  11. § 10. Kaitseväelase tõotus
  12. § 11. Kaitseväekohustuslaste register
  13. § 11¹. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu
  14. § 12. Sõjaväelise auastmega ametikoht
  15. § 13. Kaitseväelase individuaalvarustus
  16. § 14. Andmete esitamine
  17. § 14¹. Teabe töötlemine ning teabe ja isikuandmete saamise õiguse piirangud
  18. § 15. Dokumendi kättetoimetamine
  19. § 16. Sõjaväeline auaste
  20. § 17. Sõjaväelise auastme andmise haridusnõuded
  21. § 18. Sõduri auastmed
  22. § 19. Allohvitseri auastmed
  23. § 20. Ohvitseri auastmed
  24. § 21. Sõjaväelise auastme andmise, alandamise ja äravõtmise õigusega isik
  25. § 22. Sõjaväelise auastme andmine ja auastme eraldusmärgi kandmine
  26. § 23. Sõjaväelise auastme alandamine
  27. § 24. Sõjaväelise auastme äravõtmine
  28. § 25. Auastme vanus
  29. § 26. Kaitseväe juhataja sõjaväelise auastme muutmine
  30. § 26¹. Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine
  31. § 27. Arstlik komisjon
  32. § 28. Arstliku komisjoni liige ja komisjoni moodustamine
  33. § 29. Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni ülesanded
  34. § 30. Kaitseväe arstliku komisjoni ülesanded
  35. § 30¹. Püsiv töövõimetus
  36. § 31. Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamine
  37. § 32. Tervisetõend
  38. § 33. Kaitseressursside Ameti pädevus kutsealuse ajateenistusse asumisel
  39. § 33¹. Kaitseressursside Ameti pädevus õiguste ja lubade kehtivuse peatamisel ning nende andmisest keeldumisel
  40. § 34. Kutsealuse terviseseisundi hindamine
  41. § 35. Kutsealuse kutsesobivuse hindamine
  42. § 36. Hüvitise maksmine kutsealusele
  43. § 37. Ajateenistusse kutsumine
  44. § 38. Ajateenistusse kutsumata jätmine
  45. § 39. Ajateenistusse asumisest vabastamine
  46. § 39¹. Ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumise peatumine
  47. § 40. Kutsealuse kohustused
  48. § 41. Ajapikendus
  49. § 42. Ajapikenduse andmine kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tõttu
  50. § 43. Ajapikenduse andmine seoses ülalpidamiskohustusega
  51. § 44. Ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks
  52. § 45. Ajapikenduse andmine valitaval ametikohal töötamiseks
  53. § 46. Ajateenistuse kestus
  54. § 47. Ajateenistuse algus
  55. § 48. Ajateenistuse kestuse peatumine
  56. § 48¹. Ajateenija isikuandmete töötlemine
  57. § 49. Ajateenija põhiõiguste ja -vabaduste piiramine
  58. § 50. Ajateenijate esindusmees
  59. § 51. Ajateenija rahuaja ametikohale nimetamine
  60. § 52. Ajateenija lähetamine ja ajateenistuskohast väljalubamine
  61. § 53. Ajateenija üleviimine
  62. § 54. Ajateenija tagatised
  63. § 54¹. Ajateenija puhkus riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal
  64. § 55. Ajateenija terviseseisundi hindamine
  65. § 56. Ajateenistuse lõppemine
  66. § 56¹. Ajateenistuse lõppemine sõjaseisukorra ajal
  67. § 56². Ajateenistuse jätkamine
  68. § 57. Ajateenistuse lõppemisel ja jätkamisel andmete muutmine kaitseväekohustuslaste registris
  69. § 58. Kaitseväeteenistuskohustuse asendamine korralise asendusteenistusega
  70. § 59. Asendusteenistuja teenistuskoht
  71. § 60. Korralise asendusteenistuse kestus
  72. § 61. Korralisse asendusteenistusse kutsumine ja korralisest asendusteenistusest vabastamine
  73. § 62. Teenimine korralises asendusteenistuses
  74. § 63. Korralise asendusteenistuse läbiviimine
  75. § 64. Asendusteenistuja tagatised ja piirangud
  76. § 65. Asendusteenistuja teenistustingimuste tagamine
  77. § 66. Korralise asendusteenistuse kestuse peatumine
  78. § 67. Korralise asendusteenistuse lõppemine
  79. § 68. Korralise asendusteenistuse lõppemisel andmete muutmine kaitseväekohustuslaste registris
  80. § 69. Reservteenistuse kestus ja korraldus
  81. § 69¹. Isikuandmete töötlemine reservteenistuse korraldamisel
  82. § 70. Reservteenistusse kutsumine
  83. § 70¹. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest teavitamine
  84. § 71. Reservis oleva isiku kohustused
  85. § 71¹. Kaitseväe pädevus õiguste ja lubade kehtivuse peatamisel ning nende andmisest keeldumisel
  86. § 72. Reservis oleva isiku terviseseisundi hindamine
  87. § 73. Õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aeg ning osalevate reservväelaste arv
  88. § 74. Vabatahtlik osalemine õppekogunemisel
  89. § 75. Reservväelase kohustused ja piirangud
  90. § 76. Reservis oleva isiku vabastamine reservteenistuses osalemise kohustusest
  91. § 76¹. Õppekogunemisel osalemise kohustuse muutmine
  92. § 77. Reservväelase arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine
  93. § 78. Reservteenistuse lõppemine
  94. § 79. Reservväelase reservteenistusest vabastamine
  95. § 80. Reservis oleva isiku ja reservväelase tagatised
  96. § 80¹. Reservasendusteenistus
  97. § 80². Isikuandmete töötlemine reservasendusteenistuse korraldamisel
  98. § 80³. Reservasendusteenistusse kutsumine ja reservasendusteenistuses osalemise kohustus ning reservasendusteenistuse kestus
  99. § 80⁴. Reservasendusteenistuja arstlik läbivaatus
  100. § 80⁵. Reservis oleva isiku vabastamine reservasendusteenistuses osalemise kohustusest
  101. § 80⁶. Reservasendusteenistuses osalemise lõppemine
  102. § 80⁷. Reservasendusteenistuja reservasendusteenistusest vabastamine
  103. § 80⁸. Reservasendusteenistuja tagatised
  104. § 80⁹. Erakorraline reservasendusteenistus
  105. § 80¹⁰. Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsumine
  106. § 80¹¹. Reservis oleva isiku vabastamine erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest
  107. § 80¹². Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise lõppemine
  108. § 80¹³. Reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamine
  109. § 80¹⁴. Reservasendusteenistuja tagatised erakorralise reservasendusteenistuse ajal
  110. § 80¹⁵. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel
  111. § 80¹⁶. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine
  112. § 80¹⁷. Vabatahtliku teenistuse korraldus
  113. § 80¹⁸. Vabatahtliku teenistuja tagatised
  114. § 80¹⁹. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld
  115. § 80²⁰. Vabatahtliku teenistuse lõppemine
  116. § 81. Kaitseväekohustuse võtmine
  117. § 82. Naissoost isiku ajateenistusse võtmine
  118. § 83. Tegevteenistusse võtmine
  119. § 84. Konkursi korraldamine
  120. § 85. Tegevteenistusse võtmise otsus
  121. § 86. Isikud, keda ei võeta tegevteenistusse
  122. § 87. Tegevteenistuse tähtaeg
  123. § 88. Katseaja kohaldamine
  124. § 89. Tegevteenistusse võtmise kehtetuks tunnistamine
  125. § 90. Tegevväelase piirvanus
  126. § 91. Tegevteenistusstaaž
  127. § 92. Rahuaja ametikohale nimetamine
  128. § 92¹. Demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine
  129. § 93. Tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega ametikohale Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt
  130. § 94. Ametijuhend
  131. § 95. Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine
  132. § 96. Hindamistulemuste arvestamine
  133. § 97. Hindamistulemuste vaidlustamine
  134. § 98. Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine
  135. § 99. Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamine
  136. § 100. Kaitseväe juhataja hindamine
  137. § 101. Koolitus ja koolituskulude hüvitamine
  138. § 102. Tegevväelase töökorraldus
  139. § 103. Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tööaeg
  140. § 104. Töö- ja puhkeaja erandid
  141. § 105. Töö- ja puhkeaeg lähetuse ajal
  142. § 106. Puhkus
  143. § 107. Erakorraline puhkus
  144. § 108. Puhkusele lubamise piirangud
  145. § 109. Puhkusetasu
  146. § 110. Tegevväelase toitlustus
  147. § 111. Tööandja eluruum
  148. § 111¹. Tegevväelase majutamine
  149. § 112. Ümberasumise hüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine
  150. § 113. Tegevväelase lähetus
  151. § 114. Riigisisene lähetamine
  152. § 115. Välisriiki lähetamine
  153. § 116. Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalema lähetamine
  154. § 117. Pikaajalisse välislähetusse lähetamine
  155. § 118. Kaitseväe juhataja lähetamine
  156. § 119. Tegevväelase suunamine
  157. § 120. Tegevväelase teenistuskohustused
  158. § 121. Tegevväelase asendamine
  159. § 122. Asendamisel makstav tasu
  160. § 123. Erakonda kuulumise piirang
  161. § 124. Kuulumine relvi valdavasse ühingusse või liitu
  162. § 125. Ettevõtluses osalemise ja äriühingusse kuulumise piirang
  163. § 126. Tegevväelase töötamine väljaspool teenistusülesannete täitmist
  164. § 126¹. Liikumisvabaduse piirang
  165. § 127. Tegevväelase toimingupiirangud ja streigikeeld
  166. § 128. Tegevväelase palgakorraldus
  167. § 129. Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase põhipalk
  168. § 130. Tegevteenistussuhte peatumine
  169. § 131. Tegevteenistussuhte peatumise alused
  170. § 132. Tegevteenistussuhte peatumise vormistamine
  171. § 133. Rahuaja ametikohalt vabastamine
  172. § 134. Vabastamine uuele rahuaja ametikohale nimetamisel
  173. § 135. Tegevväelase vabastamine sõjaväelise auastmega ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt
  174. § 136. Rahuaja ametikohalt vabastamise erisused
  175. § 137. Tegevväelase ametikohalt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks
  176. § 138. Tegevväelase ametikohalt kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks
  177. § 139. Tegevteenistussuhte lõppemine
  178. § 140. Tegevteenistusest vabastamise alused
  179. § 141. Lõpparve maksmine
  180. § 142. Tegevteenistusest vabastamine omal soovil
  181. § 143. Tegevteenistusest vabastamine tegevteenistuse tähtaja lõppemisel
  182. § 144. Tegevteenistusest vabastamine piirvanuse täitumisel
  183. § 145. Tegevteenistusest vabastamine tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavuse korral
  184. § 146. Tegevteenistusest vabastamine rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse korral
  185. § 147. Tegevteenistusest vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel
  186. § 148. Tegevteenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo korral
  187. § 149. Tegevteenistusest vabastamine koondamise korral
  188. § 150. Tegevteenistusest vabastamine Kaitseväe ettepanekul
  189. § 151. Tegevteenistusest vabastamine eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist
  190. § 152. Tegevteenistusest vabastamine kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel
  191. § 153. Tegevteenistusest vabastamine Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumisel
  192. § 154. Tegevteenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu
  193. § 155. Tegevväelase teenistussuhte lõppemine erakorralise seisukorra ajal
  194. § 156. Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamine
  195. § 156¹. Kaitseväeteenistuse nõuete rakendamine
  196. § 156². Tegevteenistuse nõuete rakendamine
  197. § 156³. Vabatahtlike tegevteenistusse võtmine
  198. § 156⁴. Tegevväelase töö- ja puhkeaeg ning puhkus
  199. § 156⁵. Lähetamine
  200. § 156⁶. Teenistusalased piirangud
  201. § 156⁷. Tegevväelase palgakorraldus
  202. § 156⁸. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemine
  203. § 156⁹. Kaitseväeteenistus pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist ja demobilisatsiooni väljakuulutamist
  204. § 156¹⁰. Mobilisatsioonikäsk ja kogunemiskohta ilmumise kohustus
  205. § 156¹¹. Kogunemiskohta ilmumata jätmine
  206. § 157. Kaitseväeline distsipliin
  207. § 158. Distsiplinaarvõim
  208. § 159. Ergutused
  209. § 160. Ergutuste kohaldamine ja nende üle arvestuse pidamine
  210. § 161. Distsiplinaarkinnipidamine
  211. § 162. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine
  212. § 163. Distsiplinaarkinnipidamise tingimused
  213. § 164. Distsiplinaarkinnipidamisel viibiva kaitseväelase õigused ja tema suhtes kohaldatavad piirangud
  214. § 165. Füüsilise jõu ja aktiivse kaitse vahendite kasutamine
  215. § 166. Distsiplinaarsüüteod
  216. § 167. Distsiplinaarvastutus
  217. § 168. Distsiplinaarkaristuse eesmärk ja liigid
  218. § 169. Noomitus
  219. § 170. Distsiplinaartoimkond
  220. § 171. Distsiplinaararest
  221. § 172. Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase õigused ja tema suhtes kohaldatavad piirangud
  222. § 173. Halduskohtu teavitamine distsiplinaararestist ja distsiplinaararesti seaduslikkuse kontroll
  223. § 174. Rahatrahv
  224. § 175. Põhipalga vähendamine
  225. § 176. Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine
  226. § 177. Distsiplinaarkaristusena tegevteenistusest vabastamine
  227. § 177¹. Distsiplinaarkaristuse kohaldamine ja ametikohalt kõrvaldamine sõjaseisukorra ajal
  228. § 177². Distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamine
  229. § 178. Distsiplinaarmenetluse eesmärk
  230. § 179. Distsiplinaarmenetluse algatamine
  231. § 180. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine
  232. § 181. Süü hindamine
  233. § 182. Distsiplinaarvastutust kergendavad asjaolud
  234. § 183. Distsiplinaarvastutust raskendavad asjaolud
  235. § 184. Distsiplinaarkaristuse määramine
  236. § 185. Distsiplinaarkaristuse määramise ja sellest teatamise tähtaeg
  237. § 186. Distsiplinaarmenetluse lõppemine
  238. § 187. Distsiplinaarkaristuse muutmine ja tühistamine
  239. § 188. Distsiplinaarkaristuse täideviimine
  240. § 189. Distsiplinaarkaristuse kustumine
  241. § 190. Distsiplinaarkaristuse vaidlustamine
  242. § 191. Joobes kaitseväelase teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldamine
  243. § 192. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded
  244. § 193. Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine
  245. § 194. Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine
  246. § 195. Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmine
  247. § 196. Hüvitis kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise või töövõimetuse korral
  248. § 197. Hüvitise väljamaksmine
  249. § 198. Toetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelasele
  250. § 199. Teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamine
  251. § 200. Õppekulu hüvitamine
  252. § 201. Tööandja eluruumi kasutamine tegevteenistuse lõppemisel
  253. § 202. Teenistusalase tagatise taotlemine
  254. § 203. Teenistusalase tagatise saamise õiguse tekkimist välistavad asjaolud
  255. § 204. Teenistusalase tagatise saamise õiguse peatumine või lõppemine
  256. § 204¹. Isikuandmete töötlemine
  257. § 204². Teenistusalased tagatised sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
  258. § 205. Kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustus
  259. § 206. Tegevteenistuspension
  260. § 207. Tegevteenistuspensioni maksmine Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale
  261. § 208. Tegevteenistuspensioni saamise piirangud
  262. § 209. Töövõimetuspension
  263. § 210. Toitjakaotuspension
  264. § 211. Pensioni taotlemine, määramine ja indekseerimine
  265. § 212. Pensioni maksmine
  266. § 213. Enammakstud pensionisumma tagastamine
  267. § 214. Vaide esitamine
  268. § 215. Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon
  269. § 216. Vaide esitamine vaidekomisjonile
  270. § 216¹. Terviseseisundi hindamisega seotud vaide esitamine ja läbivaatamine
  271. § 217. Nõudeõigus õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral
  272. § 218. Ajateenija ja reservväelase varaline vastutus
  273. § 219. Kahju hüvitamise kord
  274. § 220. Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja varaline vastutus ning kahju hüvitamise kord
  275. § 221. Tegevväelase varaline vastutus
  276. § 221¹. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus
  277. § 222. Aja- ja asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine
  278. § 223. Asendusteenistusest omavoliline puudumine
  279. § 224. Reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramine
  280. § 224¹. Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik kasutamine
  281. § 225. Menetlus
  282. § 225¹. Riiklik järelevalve
  283. § 226. Ettekirjutus
  284. § 226¹. Lisaõppekogunemise või mobilisatsiooni korral kaitseväeteenistusse ilmumata jätmisel sundtoomise kohaldamine
  285. § 227. Seaduse jõustumine ja rakendamine

Proposed changes to this act

No one has proposed a change to this act yet.

285 provisions

§ 191. Joobes kaitseväelase teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldamine

(1) Kaitseväelasel on keelatud teenistuse ajal tarbida alkoholi ning narkootilist ja psühhotroopset ainet ning viibida teenistuses alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamise tunnustega. (2) Ülem kõrvaldab kaitseväelase, kellel on alkoholi või narkootilise, psühhotroopse või muu sellesarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (edaspidi joobeseisund), teenistusülesannete täitmiselt kuni kainenemiseni. (3) Joobeseisundit kontrollitakse ning see tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. (4) Kaitseväelase joobeseisundi kontrollimise õigus on tegevväelasel, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval ametnikul ja politseiametnikul. Joobeseisundi tuvastamise õigus on politseiametnikul. (5) Tegevväelase joobeseisundi tuvastamisel loetakse joobeseisundi kontrollimise päeval tegevteenistussuhe peatunuks käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 8 tähenduses ning selle päeva eest tegevväelasele palka ja seadusega ettenähtud lisatasusid ei maksta. (6) Kehtetu

Propose a change

§ 192. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded

(1) Kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Kaitseväelase ja asendusteenistuja ameti- või teenistuskoha asutus tagab töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise. (3) Kaitseväelase ja asendusteenistuja tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise tagab ja korraldab ameti- või teenistuskoha asutus.

Propose a change

§ 193. Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine

(1) Kaitseväelasele tagatakse vajaduse korral riigi kulul piirmäära ulatuses tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid, mille eest tasu maksmise kohustust ei ole ravikindlustuse seaduse alusel üle võtnud Tervisekassa. (2) Asendusteenistujale tagatakse vajaduse korral tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. (3) Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest kaetakse vajaduse korral teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saanud kaitseväelase ja asendusteenistuja raviga seotud järgmised kulud: 1) sõidukulu raviasutusse ja tagasi; 2) kaitseväelase ja asendusteenistuja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi; 3) statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele kaitseväelase ja asendusteenistuja nimetatud isikule. (4) Kaitseväelase ja asendusteenistuja tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=119032013015 määrusega. (5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevatele õigustele ja kohustustele.

Propose a change

§ 194. Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmine

(1) Isikule, kes on saanud teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse ja teenistusest vabastatud, tagatakse vajaduse korral riigi kulul piirmäära ulatuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid, mille eest tasumise kohustust ei ole üle võtnud Tervisekassa. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud tervishoiuteenuste osutamisega seotud sõidu- ja majutuskulu kaetakse vajaduse korral Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku piiratud liikumisvõime korral kaetakse vajaduse korral isiku ühe saatja sõidu- ja majutuskulu piirmäära ulatuses. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kulu kaetakse juhul, kui käesoleva seaduse § 26¹ lõike 1 punkti 4 kohaselt on tuvastatud kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud ravi vajadus. (5) Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja teenistusest vabastatud isiku tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=122032013022 määrusega.

Propose a change

§ 195. Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmine

(1) Kaitseväelasele, asendusteenistujale ja teenistusest vabastatud isikule tagatakse tema soovil ja vajaduse korral Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses psühholoogiline abi ja sotsiaalnõustamine. (1¹) Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikule tagatakse vajaduse korral Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses: 1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine; 2) abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine; 3) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus. (2) Kaitseväelasele, asendusteenistujale ja teenistusest vabastatud isikule tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenused, mida ei rahastata ega tagata sotsiaalhoolekande seaduse alusel, Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses. Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikule tagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ sätestatu Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses, kui tasu maksmise kohustust ei pea riik üle võtma sotsiaalhoolekande seaduse alusel või kui teenust ei rahastata ega tagata sotsiaalhoolekande seaduse alusel. (3) Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isiku püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu, mida ei hüvitata puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, kaetakse vajaduse korral Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses. (4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=130062016002 kehtestab määrusega käesolevas paragrahvis nimetatud teenuste tagamise või kulu katmise ning püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, korra ja ulatuse. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud määruses sätestada nende abivahendite nimetused, mille ostmise või üürimise tasu maksmise kohustuse ülevõtmine tagatakse esmajärjekorras Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Propose a change

§ 196. Hüvitis kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise või töövõimetuse korral

(1) Kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise korral teenistusülesannete täitmise tõttu maksab riik ühekordset hüvitist hukkumise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 150-kordses ulatuses. (2) Kaitseväelasel ja asendusteenistujal on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud. (3) Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=113122012005 määrusega. (4) Teenistusülesannete täitmise tõttu surnud kaitseväelase ja asendusteenistuja matuse korraldab ja matuse korraldamise kulu kannab riik piirmäära ulatuses. (5) Teenistusülesannete täitmise tõttu surnud kaitseväelase ja asendusteenistuja matuse korraldamise kulu ulatuse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=105022013007 määrusega. (6) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel ajutiselt töövõimetule isikule, kes on kaitseväe- või asendusteenistusest vabastatud ning kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, maksab riik ajutise töövõimetuse perioodi eest hüvitist, võttes ühe kalendripäeva eest makstava hüvitise suuruse arvutamisel aluseks ravikindlustuse seaduse §-s 55 sätestatud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise korra. (7) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule maksab riik ühekordset hüvitist: 1) töövõime kaotuse korral 10–30 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga kuuekordses ulatuses; 2) töövõime kaotuse korral 40–50 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 24-kordses ulatuses; 3) töövõime kaotuse korral 60–70 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 48-kordses ulatuses; 4) töövõime kaotuse korral 80–90 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 72-kordses ulatuses; 5) töövõime kaotuse korral 100 protsendi ulatuses – töövõime kaotuse tuvastamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 96-kordses ulatuses. (8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

Propose a change

§ 197. Hüvitise väljamaksmine

(1) Kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral makstakse käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 ettenähtud hüvitis välja järgmiselt: 1) kuni 50 protsenti hüvitise summast hukkunu nimetatud füüsilisele isikule või isikutele; 2) vähemalt 50 protsenti hüvitise summast hukkunu lastele, vanematele, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele. (2) Isiku või isikute nimetamata jätmisel makstakse kogu hüvitis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele. Kui kaitseväelasel või asendusteenistujal puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, makstakse kogu hüvitise summa välja kaitseväelase või asendusteenistuja nimetatud isikule või isikutele. (3) Kehtetu (4) Kehtetu (5) Kehtetu (6) Kehtetu (7) Kehtetu (8) Hüvitist saama õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul töövõimetuse määramisest või kaitseväelase hukkumisest arvates. (9) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=124052013009 määrusega.

Propose a change

§ 198. Toetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelasele

(1) Tegevväelasele, kes on saanud tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmise tõttu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse, makstakse ajutise töövõimetuse perioodi jooksul Kaitseväe eelarvest igakuist toetust. (2) Toetust makstakse tegevväelasele määratud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni päevaraha ulatuses välislähetuse lõpetamisest arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetust ei maksta kauem kui lähetamise otsuses määratud lähetuse tähtaja lõppemiseni.

Propose a change

§ 199. Teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamine

(1) Teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele tagatakse piirmäära ulatuses sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi, kui abivajadus tuleneb kaitseväelase hukkumisest või püsiva tervisekahjustuse saamisest. (2) Teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelase perekonnaliikmetele sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=119032013016 määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste tagamisel lähtutakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise plaanist, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (4) Kehtetu

Propose a change

§ 200. Õppekulu hüvitamine

(1) Isikule, kes on teenistusülesannete täitmise tõttu saanud püsiva tervisekahjustuse ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud ning kes asub pärast tegevteenistusest vabastamist õppima Eestis asuvasse õppeasutusse, hüvitatakse õppekulu Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses. (1¹) Teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele, kes asub tegevteenistuse ajal õppima Eestis asuvasse õppeasutusse, hüvitatakse vajaduse korral täiendus- või ümberõppekulu Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses. (1²) Tegevteenistusest lahkuda soovivale rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele, kellel on tegevteenistusstaaži vähemalt kaks aastat ja kes asub tegevteenistuse ajal õppima Eestis asuvasse õppeasutusse, hüvitatakse vajaduse korral uue kutse- või eriala täiendus- või ümberõppekulu Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest piirmäära ulatuses. (2) Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=127022015005 määrusega.

Propose a change

§ 201. Tööandja eluruumi kasutamine tegevteenistuse lõppemisel

Kehtetu

Propose a change

§ 202. Teenistusalase tagatise taotlemine

(1) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatud hüvitise ja toetuse saamiseks peab õigustatud isik esitama kirjaliku taotluse koos oma õigust tõendavate dokumentidega. (2) Kaitseväelane või temaga seotud isik esitab kirjaliku taotluse asutusele, kus sündmuse asetleidmise ajal asus kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoht. (3) Asendusteenistuja või temaga seotud isik esitab kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile. (4) Taotluse saanud asutus teeb lisaks käesoleva seaduse § 192 lõikes 3 sätestatud uurimisele lisauurimise, et tuvastada isiku õigus teenistusalastele tagatistele. (5) Teenistusalase tagatise saamise õiguse kindlakstegemiseks tehtava uurimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=122032013023 määrusega. (6) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198–200, 209 ja 210 ettenähtud teenistusalast tagatist taotlevate isikute üle peab arvestust Kaitsevägi.

Propose a change

§ 203. Teenistusalase tagatise saamise õiguse tekkimist välistavad asjaolud

(1) Käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatut ei kohaldata ja teenistusülesande täitmiseks ei loeta, kui: 1) kaitseväelase või asendusteenistuja teenistussuhe oli peatunud sündmuse asetleidmise ajal käesoleva seaduse § 48 või § 66 või § 131 lõike 1 alusel; 2) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud ülema või asutuse juhi loal sõjaväelise auastmega ametikoha asukohast või teenistuskohast; 3) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal lahkunud sõjaväelise auastmega ametikoha asukohast või teenistuskohast omavoliliselt; 4) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal tahtlikult põhjustatud joobeseisundis; 5) kaitseväelase tegu oli distsiplinaarkorras karistatav; 6) kaitseväelane või asendusteenistuja pani sündmuse asetleidmise ajal toime süüteo; 7) kaitseväelane või asendusteenistuja pani toime enesetapu või enesetapukatse või enesevigastuse, mis ei olnud seotud haigusliku seisundiga ega olnud põhjustatud teiste isikute süülisest käitumisest; 8) kaitseväelane või asendusteenistuja eiras sündmuse asetleidmise ajal ohutusnõudeid ja selle tagajärjel tekkis tervisekahjustus; 9) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal hõivatud teenistusülesannetega mitteseotud tegevusega; 10) kaitseväelane oli varem keeldunud osalemast tervisekahjustust ennetavas tegevuses või jättis selles osalemata või 11) kaitseväelane või asendusteenistuja oli sündmuse asetleidmise ajal teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse tõttu või mõnel muul seaduses sätestatud alusel. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule loetakse käesoleva seaduse §-des 193–196, 198 ja 200 sätestatud teenistusalasele tagatisele õiguse tekkimist välistavaks asjaoluks, kui terviseseisundi hindamisega tuvastatakse meditsiinilise seose puudumine teenistusülesannete täitmise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel või kui asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja puhul ei ole töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel tehtud uurimisega tuvastatud tervisekahjustuse tekkimine tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel. (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata, kui teenistusülesande täitmise ajal kaitseväelasele, asendusteenistujale või reservasendusteenistujale vaktsineerimise tagajärjel tekkinud kahju kuulub hüvitamisele ravimiseaduse alusel. (4) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata, kui teenistusülesande täitmise ajal kaitseväelasele, asendusteenistujale või reservasendusteenistujale tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju kuulub hüvitamisele tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse alusel.

Propose a change

§ 204. Teenistusalase tagatise saamise õiguse peatumine või lõppemine

(1) Õigus käesolevas peatükis sätestatud teenistusalasele tagatisele peatub ajaks, kui õigustatud isik kannab aresti või on vahi all. (2) Õigus käesolevas peatükis sätestatud teenistusalasele tagatisele lõpeb, kui õigustatud isik: 1) kannab reaalset vangistust; 2) loobub ettenähtud tagatisest; 3) jätab mõjuva põhjuseta ilmumata ettenähtud ravile või rehabilitatsiooniteenuse osutamisele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemisel õigus teenistusalasele tagatistele ei taastu. Teenistusalaste tagatiste lõppemisel säilib isikul õigus üldistele riiklikele tagatistele.

Propose a change

§ 204¹. Isikuandmete töötlemine

Käesolevas peatükis nimetatud teenistusalaste tagatiste kohaldamiseks on Kaitseväel, Kaitseressursside Ametil, Kaitseministeeriumil ja haldusmenetluse seaduse alusel vaide lahendamisse kaasatud eriarstil õigus töödelda teenistusalasele tagatisele õigustatud isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

Propose a change

§ 204². Teenistusalased tagatised sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal

(1) Kaitsevägi tagab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal toitlustuse, individuaalvarustuse, majutuse ja meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. (2) Kaitsevägi tagab rahuaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal meditsiiniabi, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid tingimusi. (3) Asendusteenistujale ja reservasendusteenistujale tagatakse vajaduse korral sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid ravikindlustuse seaduse alusel. (4) Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal teenistuskohustuse täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase matmise korraldab Kaitsevägi. (5) Pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist või demobilisatsiooni lõppu rakendatakse käesoleva seaduse §-des 112, 193–196 ning 198–200 nimetatud tagatisi vastavalt riigi rahaliste vahendite olemasolule ja muudele asjaoludele.

Propose a change

§ 205. Kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustus

(1) Kaitseväeteenistuses olnud isiku ja tema perekonnaliikme pensionikindlustusele kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Isikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension. (3) Kehtetu (4) Tegevväelasel ning tegevteenistuses, ajateenistuses ja reservteenistuses olnud isikul on õigus töövõimetuspensionile. (5) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud isiku käesoleva seaduse § 210 lõikes 1 sätestatud perekonnaliikmel on õigus toitjakaotuspensionile.

Propose a change

§ 207. Tegevteenistuspensioni maksmine Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale

Kehtetu

Propose a change

§ 209. Töövõimetuspension

(1) Isikul, kellel on tuvastatud kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiv töövõimetus, tekib õigus töövõimetuspensionile. (2) Õigust töövõimetuspensionile ei teki, kui esinevad käesoleva seaduse §-s 203 sätestatud asjaolud. (3) Töövõimetuspensioni suuruse arvutamise aluseks on teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõime kaotuse ulatus ja viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates töövõimetuspension määrati. (4) Töövõimetuspensioni suuruseks on: 1) töövõime kaotuse korral 100 protsenti – 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast; 2) töövõime kaotuse korral 50–90 protsenti – 60 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast; 3) töövõime kaotuse korral 10–40 protsenti – 40 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summast. (5) Töövõimetuspension määratakse ajaks, kui isikul on käesoleva seaduse §-s 30¹ sätestatud korras tuvastatud püsiv töövõimetus kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel. (6) Kehtetu (7) Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka, jätkatakse isikule tema soovil senise töövõimetuspensioni maksmist eluaeg. Määratud pensionile kohaldatakse käesoleva seaduse § 211 lõikeid 1 ja 5–7 ning § 212 lõikeid 1 ja 2.

Propose a change

§ 210. Toitjakaotuspension

(1) Kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral on õigus toitjakaotuspensionile tema ülalpidamisel olnud järgmistel perekonnaliikmetel: 1) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks või kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 18-aastaseks saamist; 2) laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 24-aastane või sellest east vanem, kui ta õpib gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või on meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppiv üliõpilane ja ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks või kui tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 24-aastaseks saamist; 3) vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu vanem, lesk, kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat, või registreeritud elukaaslane, kelle kooseluleping toitjaga oli kestnud vähemalt viis aastat ja lõppes surma tõttu; 4) lahutatud abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõpetatud, kuid kes jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist või kooselulepingu lõpetamist; 5) üks vanematest, lesk, registreeritud elukaaslane, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või eestkostja, kes ei tööta ning kasvatab toitja alla 18-aastaseid lapsi, vendi, õdesid või lapselapsi oma perekonnas. (2) Vennal, õel või lapselapsel on õigus toitjakaotuspensionile siis, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid. (3) Lapse, vanema, lese või registreeritud elukaaslase, kellega sõlmitud kooseluleping on lõppenud surma tõttu, õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus toitjakaotuspensionile ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud toitja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul. (5) Toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks on viimane Statistikaameti avaldatud pooleteisekordne keskmine brutokuupalk kalendriaastas, mis oli avaldatud päevaks, millest alates toitjakaotuspension määrati. (6) Toitjakaotuspension arvutatakse ühe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 35 protsendi, kahe toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 55 protsendi, kolme ja enama toitjakaotuspensioni õigusega isiku kohta 75 protsendi ulatuses toitjakaotuspensioni arvutamise aluseks olevast summast. (7) Kui lesk, lahutatud abikaasa või endine registreeritud elukaaslane abiellub uuesti või registreerib kooselu, säilitatakse talle määratud toitjakaotuspension üheks kuuks pärast tema uuesti abiellumist või kooselu registreerimist. (8) Toitjakaotuspension määratakse ajaks, kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatud tingimustele, või ajaks, kui toitja on teadmata kadunud.

Propose a change

§ 211. Pensioni taotlemine, määramine ja indekseerimine

(1) Pensioni taotletakse, see määratakse ja seda indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Pension määratakse sellele pensioniliigile õiguse tekkimise päevast arvates, milleks on: 1) 2) töövõimetuspensioni taotlemisel – püsiva töövõimetuse tuvastamise päev; 3) toitjakaotuspensioni taotlemisel – kaitseväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või surnuks tunnistamise päev. (3) Kui kaitseväelane on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud menetlusaluse isiku asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul, tekib toitjakaotuspensionile õigus 12 kuu möödumisel nimetatud menetluse algatamisest. (4) Kehtetu (5) Töövõimetuspension määratakse sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud kolme kuu jooksul püsiva töövõimetuse määramisest arvates. Kui toitjakaotuspensioni määramiseks on taotlus esitatud kuue kuu jooksul, määratakse pension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast. (6) Kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse ja teiste pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päevast. (7) Pension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel määratud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga.

Propose a change

§ 212. Pensioni maksmine

(1) Käesolevas peatükis sätestatud pension makstakse riigieelarvest. (2) Töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest. (3) Käesoleva seaduse § 210 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud isikule tema töötamise korral toitjakaotuspensioni ei maksta. Kuni 18-aastasele isikule makstakse toitjakaotuspensioni olenemata tema sissetuleku suurusest. (4) Kehtetu

Propose a change

§ 213. Enammakstud pensionisumma tagastamine

Pensioni saaja surma järel väljamakstud pension ei kuulu pärandvara koosseisu ning pank või pärandvara saanud isik tagastab väljamakstud pensioni valdkonna eest vastutava ministri nõudel Sotsiaalkindlustusametist saadud teabe alusel riigieelarvesse.

Propose a change

§ 216¹. Terviseseisundi hindamisega seotud vaide esitamine ja läbivaatamine

Kehtetu

Propose a change

§ 217. Nõudeõigus õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral

Õigusvastaselt tegevteenistusest vabastamise korral on tegevväelasel nõudeõigus avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras.

Propose a change

§ 218. Ajateenija ja reservväelase varaline vastutus

(1) Ajateenija ja reservväelane, kes on teenistusülesannete süülise rikkumise tõttu tekitanud Kaitseväele kahju, on kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ulatuses. (2) Mitme ajateenija või reservväelase ühiselt tekitatud kahju eest vastutab iga ajateenija ja reservväelane oma süüle vastavas ulatuses. (3) Tahtlikult tekitatud kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest täies ulatuses. (4) Hooletuse tõttu tekkinud kahju korral vastutab ajateenija või reservväelane tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse ajateenija või reservväelase teenistusülesandeid, süü astet, talle antud juhiseid, teenistustingimusi, talle makstud toetust, teenistuse iseloomust tulenevat riski, teenistussuhte kestust ja senist käitumist, samuti asutuse võimalusi kahjusid vältida. (5) Kui kahju ei ole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada kuuekordset toetuse summat.

Propose a change

§ 219. Kahju hüvitamise kord

(1) Kahju hüvitamiseks teeb asutus kahju tekitanule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ettepaneku saanu vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest. (2) Ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal asutus sai või pidi saama teada kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid hiljemalt kolm aastat pärast kahju tekkimist. (3) Ettepanekule vastamiseks tuleb kahju tekitanule anda aega vähemalt 14 päeva, mille kestel peab tal olema võimalus kohtuda oma esindajaga. (4) Kui kahju tekitanu ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, võib asutus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Propose a change

§ 220. Asendusteenistuja ja reservasendusteenistuja varaline vastutus ning kahju hüvitamise kord

Asendusteenistuja või reservasendusteenistuja poolt teenistuskohale tekitatud varalise kahju korral kohaldatakse varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele käesoleva seaduse §-des 218 ja 219 sätestatut. Kahju hüvitamise ettepaneku teeb teenistuskoht.

Propose a change

§ 221. Tegevväelase varaline vastutus

Tegevväelase varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut.

Propose a change

§ 221¹. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus

Vabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.

Propose a change

§ 222. Aja- ja asendusteenistusse asumise kohustuse eiramine

Ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Propose a change

§ 223. Asendusteenistusest omavoliline puudumine

Asendusteenistusest omavolilise puudumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Propose a change

§ 224. Reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramine

Reservis oleva isikuna reservteenistusse ilmumise kohustuse eiramise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Propose a change

§ 224¹. Kaitseväelase vormiriietuse ebaseaduslik kasutamine

(1) Kaitseväelase vormiriietuse ebaseadusliku kasutamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud riigikaitselise kriisiolukorra ajal, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Propose a change

← Find another law