Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e42d763ff8bdd58199cd1a944d7a7ce31bc4ae6a4016831ef9f5ef809b377f3c
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=124032023016 määrusega. (2) Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
Propose a change(1) Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine lõpeb: 1) tegevteenistussuhte lõppemisega; 2) rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisega. (2) Tegevväelase tegevteenistussuhe lõpeb: 1) tema surma korral; 2) tema asumisel Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liikmeks; 3) kui ta ei vasta tegevväelase tervisenõuetele; 4) Kaitseväe ettepanekul; 5) tema teadmata kadunuks jäämise korral; 6) kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, millega talle mõisteti karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise; 7) tema jõudmisel vanaduspensioniikka. (3) Tegevväelase vabastab tegevteenistussuhte lõppemisel tegevteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (4) Tegevväelase rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase vabastada sõjaaja ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (6) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päeval. (7) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kutsealuse tegevteenistusse võtmise korral teda tegevteenistusest vabastamise järel ajateenistusse ei kutsuta ning tema ajateenistus loetakse lõppenuks käesolevas seaduses sätestatud korras.
Propose a change(1) Enne sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamist tegevteenistuses olnud isik jätkab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva. (2) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal käesoleva seaduse § 156³ alusel tegevteenistusse võetud isik vabastatakse tegevteenistusest sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisel või demobilisatsiooni ajal Kaitseväe ettepanekul, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva. (3) Sõjaseisukorra lõppemisel ja demobilisatsiooni ajal võib sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud isiku nimetada poolte kokkuleppel rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele ja §-s 92 sätestatud rahuaja ametikohale nimetamise nõuetele, välja arvatud rahuaja ametikohale vastava hariduse ja sõjaväelise väljaõppe nõuetele. (4) Tegevväelane, kes on võetud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tähtajaliselt tegevteenistusse, peab omandama hariduse ja sõjaväelise väljaõppe tegevteenistuse tähtaja jooksul. (5) Rahuaja ametikohal nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamata jätmise korral lõpeb tegevväelase teenistussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevteenistuse tähtaja lõppemisel. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel vabastatakse isik tegevteenistusest hüvitiseta.
Propose a change(1) Mobilisatsiooni ajal kohustatakse 18-aastast ja vanemat kaitseväekohustuslast, sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikut ning kaitseväelast asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga. (2) Kui mobilisatsioon on välja kuulutatud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, peab Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu andmisel arvestama kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 32 lõike 5 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut. (3) Mobilisatsioonikäsk toimetatakse kaitseväekohustuslasele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule kätte ühel käesoleva seaduse § 70¹ lõikes 3 sätestatud viisil. Kaitseväelasele toimetatakse mobilisatsioonikäsk kätte suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsu saamisel või Kaitseväe juhataja otsusest teadasaamisel ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtpäeval. (5) Kaitseväekohustuslasel ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikul peavad kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid. (6) Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=124032023017 määrusega. (7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb kaitseväekohustuslasele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule vajaduse korral arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel. (8) Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega. (9) Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.
Propose a change(1) Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab kogunemiskohta ilmumata jätmisel viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimise korral Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. (2) Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendav takistus on kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku: 1) raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda; 2) viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel; 3) töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal, välja arvatud juhul, kui isiku töökohustuse täitmist on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 108 lõike 4 alusel, lähtudes lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest, tähtajaliselt piiratud; 4) viibimine vahi all; 5) reaalse vangistuse kandmine; 6) transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral. (3) Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik, kes on saanud mobilisatsioonikäsu, kuid kellel on kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhjendatav takistus, on kohustatud sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseväge või välisesindust. Ilmumata jätmisest ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul, kui haigus ei võimalda teavitada, ning punktides 3, 4 ja 5 sätestatud juhul. (4) Isik, kes jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavituse esitamata, loetakse kogunemiskohta ilmumata jäänud isikuks. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korral on kaitseväekohustuslane või sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud viivitamata Kaitseväkke ilmuma. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korral on välisriigis viibiv mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud sellest viivitamata teavitama Eesti Vabariigi välisesindust ning on välisesinduse korraldusel kohustatud ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. (7) Kaitsevägi või Eesti Vabariigi välisesindus tunnistab kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmise tema esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks.
Propose a changeKaitseväeline distsipliin on seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
Propose a change(1) Distsiplinaarvõim on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. (2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim. (3) Ülemal ei ole õigust piirata temale alluva ülema distsiplinaarvõimu.
Propose a change(1) Ergutus on kaitseväelasele tunnustuse avaldamine kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest. (2) Ergutused on: 1) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine; 2) tänu avaldamine; 3) Kaitseväe teenetemärgi andmine; 4) rahalise preemia andmine; 5) hinnalise kingituse tegemine; 6) nimelise külm- või tulirelva kinkimine. (3) Hinnalise kingituse maksumuse ja rahalise preemia piirmäära kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=120122012018 määrusega.
Propose a change(1) Kaitseväelase suhtes, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, kohaldatakse esimese ergutusena distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist. (2) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegse kustutamise õigus on distsiplinaarkaristuse määranud ülemal ja distsiplinaarkaristuse määranud ülema otsesel ülemal. (3) Õigus avaldada tänu suuliselt rivi või vastava kogu ees on kaitseväelase otsesel ülemal. (4) Käskkirjaga tänu avaldamise õigus on käskkirja andmise õigusega otsesel ülemal. (5) Kaitseväe teenetemärgi andmise õigus on ülemal, kellel on õigusakti alusel teenetemärgi andmise õigus. (6) Rahalise preemia andmise ja hinnalise kingituse tegemise õigus on asutuse juhil ja tema poolt eelarve vahendeid käsutama volitatud ülemal ning viimase otsesel ülemal. (7) Nimelise külm- ja tulirelva kinkimise õigus on Kaitseväe juhatajal. (8) Kaitseväelase suhtes kohaldatavate ergutuste üle arvestuse pidamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
Propose a change(1) Distsiplinaarkinnipidamine on kaitseväelase suhtes kohaldatav meede distsiplinaarsüüteo jätkuva toimepanemise tõkestamiseks või kaitseväelasest tema enda või teise isiku tervisele, elule või varale tuleneva vahetu ohu tõrjumiseks. (2) Distsiplinaarkinnipidamist võib kohaldada kõigi kaitseväelaste suhtes sõltumata kaitseväelase ametikohast või auastmest.
Propose a change(1) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväeliste auastmetega asutuse juhil, Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja laevakomandöril Kaitseväe laeval. (2) Kui kaitseväelane viibib väljaspool oma tavapärast rahuaja ametikoha asukohta ja esineb käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud alus tema suhtes distsiplinaarkinnipidamise kohaldamiseks, on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ametikoha asukoha struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel, rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas Kaitseväe juhataja määratud kaitseväelasel või laevakomandöril Kaitseväe laeval. (3) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamisest tuleb viivitamata teavitada distsiplinaarkinnipidamisele määratud kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoha ülemat. (4) Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega isik võib kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ka temast kõrgemal auastmel olevale kaitseväelasele. (5) Kui distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine on tingitud asjaolust, et kaitseväelane ei ole võimeline oma käitumist valitsema ja võib ohustada enda või teise isiku tervist, elu või vara, tuleb sellest viivitamata teatada tervishoiutöötajale, kes esimesel võimalusel kohtub kinnipeetud kaitseväelasega ja tuvastab käitumishäire põhjuse. Vajaduse korral toimetatakse kaitseväelane raviasutusse. (6) Kaitseväelane vabastatakse distsiplinaarkinnipidamiselt, kui käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestatud alus on ära langenud ja kaitseväelasele ei ole määratud distsiplinaararesti. (7) Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarkinnipidamist kohaldatakse, antakse: 1) teada distsiplinaarkinnipidamise põhjusest; 2) võimalus teatada distsiplinaarkinnipidamisest tema valitud isikule; 3) võimalus selgituste andmiseks; 4) 5) võimalus tutvuda distsiplinaarkinnipidamise protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta taotlusi, mis protokollitakse. (8) Kaitseväelast, kelle suhtes distsiplinaarkinnipidamist kohaldatakse, ei või kohtu loata kinni pidada üle 48 tunni. (9) Kui kaitseväelast karistatakse distsiplinaararestiga distsiplinaarsüüteo eest, mille tõkestamiseks kohaldati tema suhtes distsiplinaarkinnipidamist, siis arvatakse distsiplinaarkinnipidamisel viibitud aeg distsiplinaararesti aja hulka. (10) Distsiplinaarkinnipidamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras.
Propose a change(1) Distsiplinaarkinnipidamisel olevat kaitseväelast hoitakse Kaitseväe arestimajas või kinnipidamiseks kohandatud ruumis vahi all. (2) Ruumi kinnipidamiseks kohandamise otsustab distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega ülem. (3) Kaitseväelasel on keelatud omada arestimajas või kinnipidamiseks kohandatud ruumis asju, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada Kaitseväe julgeolekut. (4) Nõuded Kaitseväe arestimajale ja kinnipidamiseks kohandatud ruumile ja selle sisekorrale ning arestimajas ja kinnipidamiseks kohandatud ruumis kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning nende hoidmise, tagastamise, hävitamise ja hoiulevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=125032013009 määrusega. (5) Distsiplinaarkinnipidamisel tehakse kinnipeetud kaitseväelasele vaatluse või kompimise teel turvakontroll ja asjade läbivaatus. (6) Turvakontrolli teeb tegevväelane, kes on kinnipeetud kaitseväelasega samast soost, samasoolise tegevväelase puudumisel arst. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha tegevväelane, kes ei ole isikuga samast soost. (7) Kinnipeetud kaitseväelasel on õigus viibida asjade läbivaatuse juures. Tegevväelane võib asjad läbi vaadata kinnipeetud kaitseväelase juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui kaitseväelane teadlikult takistab asjade läbivaatust. (8) Turvakontrolli teostamisel ja asjade läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (9) Asjade läbivaatus protokollitakse. (10) Kaitseväelaselt võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti ese ja ravim, mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut. Kaitseväelasele, kellelt asjad hoiule võetakse, väljastatakse esimesel võimalusel asjade hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse hoiulevõtmist kohaldav Kaitseväe struktuuriüksus, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetavate asjade kirjeldus. (11) Hoiulevõetud asjad tagastatakse omanikule distsiplinaarkinnipidamise lõppemisel. (12) Distsiplinaarkinnipidamisel viibivat kaitseväelast on keelatud paigutada arestimajas kokku distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasega. Eri soost kaitseväelased paigutatakse eraldi ruumidesse. (13) Distsiplinaarkinnipidamisel viibivat kaitseväelast jälgitakse tema ohutuse tagamiseks. Tema tervise halvenemisel kutsutakse kohale tervishoiutöötaja.
Propose a change(1) Distsiplinaarkinnipidamisel viibival kaitseväelasel on õigus: 1) kohtlemisele, mis austab tema inimväärikust ning tagab, et distsiplinaarkinnipidamine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega; 2) saada tavapärast toitu; 3) kasutada tervishoiuteenust. (2) Distsiplinaarkinnipidamisel viibival kaitseväelasel on keelatud: 1) võtta vastu külastajaid; 2) kasutada isiklikke side- ja elektroonikavahendeid; 3) tarbida alkoholi ning narkootilise, psühhotroopse ja muu sarnase toimega aineid. (3) Distsiplinaarkinnipidamisel viibiva kaitseväelase vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seaduses ei ole sätestatud konkreetset piirangut, võib kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud Kaitseväe julgeoleku või Kaitseväe territooriumil viibivate isikute ohutuse tagamiseks. Piirangud peavad vastama distsiplinaarkinnipidamise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
Propose a change(1) Distsiplinaarkinnipidamise täideviimise tagamiseks võib distsiplinaarkinnipidamist täideviiv kaitseväelane kasutada kinnipeetava suhtes füüsilist jõudu, kui kinnipeetav kaitseväelane osutab vastupanu või ilmneb otsene enesevigastamise või teise isiku suhtes rakendatava vägivalla oht ning suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei osutu piisavaks. (2) Enne füüsilise jõu kasutamist on kaitseväelane kohustatud suuliselt hoiatama kinnipeetavat. Hoiatamisest võib loobuda, kui see ei ole võimalik kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. (3) Distsiplinaarkinnipidamist täideviiv kaitseväelane võib kasutada käeraudu või sidumisvahendeid, kui see on vältimatu, arvestades kinnipeetava käitumise laadi ja konkreetset olukorda, ja ta peab hoiduma kinnipeetava tervise kahjustamisest suurel määral. (4) Käeraudade ja sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest. (5) Enne käeraudade ja sidumisvahendi kasutamist on kaitseväelane kohustatud suuliselt hoiatama kinnipeetavat. Hoiatamisest võib loobuda, kui see ei ole võimalik kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu. (6) Füüsilise jõu või aktiivse kaitse vahendite kasutamisel kinnipeetavale tervisekahjustuse tekitamisel on kaitseväelane kohustatud osutama abi või võimaldama tervishoiutöötajal abi anda.
Propose a change(1) Distsiplinaarsüüteod on: 1) seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. (2) Distsiplinaarsüüteo menetlemisel on Kaitseväel õigus töödelda kaitseväelase ja reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.
Propose a change(1) Kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. (2) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib kaitseväelasele määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama süüteo eest määratud karistus kuriteo või väärteo eest või kaitseväelaselt kahjuhüvitise väljamõistmine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.
Propose a change(1) Distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude toimepanemine. (2) Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) distsiplinaartoimkond; 3) distsiplinaararest; 4) rahatrahv; 5) põhipalga vähendamine; 6) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine; 7) tegevteenistusest vabastamine; 8) vabatahtlikust teenistusest vabastamine. (3) Distsiplinaarkaristus määratakse kirjaliku haldusaktiga.
Propose a change(1) Noomitus on ülema poolt alluva distsiplinaarsüüteole hukkamõistva hinnangu andmine ning alluva eneseväärikuse, au ja kohusetunde mõjutamine. (2) Noomituse määramise õigus on tegevväelasest otsesel ülemal.
Propose a change(1) Distsiplinaartoimkond on ajateenija rakendamine teenistuslikult vajalike tööde tegemiseks väljaõppest vabal ajal. (2) Distsiplinaartoimkonna määramise õigus on tegevväelasest vahetul ja otsesel ülemal. (3) Distsiplinaartoimkonda määratud ajateenijat ei relvastata ja teda ei rakendata valve- või järelevalveülesannete täitmiseks. (4) Ajateenijale, kellele on määratud distsiplinaartoimkond, on keelatud anda töid, mis nõuavad eriväljaõpet või alandavad inimväärikust. (5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata distsiplinaartoimkonna kogupikkusega kuni 48 tundi. Ühes ööpäevas võib ajateenijat rakendada distsiplinaartoimkonda kuni kaheksaks tunniks. Distsiplinaartoimkonna rakendamisel peab ajateenijale võimaldama järjestikust puhkeaega vähemalt kuus tundi.
Propose a change(1) Distsiplinaararest on distsiplinaarsüüteo toimepannud kaitseväelase paigutamine distsiplinaarkaristuse kandmise ajaks vangistusseaduse § 156 lõikes 1 nimetatud arestimajja (edaspidi politsei arestimaja), vanglasse või Kaitseväe arestimajja või kaitseväelase eraldamine teistest kaitseväelastest selleks ettenähtud ruumi distsiplinaarkaristuse kandmise ajaks. (2) Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. (3) Distsiplinaararesti määrab rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. (4) Distsiplinaararesti tähtaega arvestatakse päevades. Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks. Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. (5) Distsiplinaararesti aja hulka arvatakse distsiplinaarkinnipidamisel viibitud aeg. 24 tunnile distsiplinaarkinnipidamisele vastab üks päev distsiplinaararesti. (6) Distsiplinaararesti ei kohaldata raseda ja kaitseväelase suhtes, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud. (7) Distsiplinaararesti määramisest teatab selle määranud ülem halduskohtule käesoleva seaduse §-s 173 sätestatud korras. Distsiplinaararestist halduskohtule teatamine ei peata distsiplinaararesti täideviimist. (8) Kui Kaitseväe arestimajas või selleks ettenähtud ruumis distsiplinaararesti kandev kaitseväelane peab osa võtma sõjaväelisest väljaõppest, peatatakse arest sõjaväelise väljaõppe ajaks. Arest jätkub Kaitseväe arestimajas või selleks ettenähtud ruumis pärast sõjaväelise väljaõppe lõppemist. (9) Distsiplinaararestis oldud aja eest, välja arvatud distsiplinaararesti peatamise aeg sõjaväelisest väljaõppest osavõtuks ja distsiplinaararesti tunnistamisel seadusvastaseks, ei maksta tegevväelasele palka ega ajateenijale ja reservväelasele toetust. (10) Reservväelasele kohaldatakse distsiplinaararesti kõige kauem õppekogunemise lõpuni. (11) Distsiplinaararesti kandmise aega ei arvestata tegevteenistusstaaži hulka. (12) Distsiplinaararesti kandmise ajal puudub kaitseväelasel õigus teostada temale usaldatud avalikku võimu ja distsiplinaarvõimu ning kasutada käsuõigust.
Propose a change(1) Distsiplinaararesti kandval kaitseväelasel on samasugused õigused ja tema suhtes kohaldatakse samasuguseid piiranguid, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 164 distsiplinaarkinnipidamisel oleva isiku suhtes. (2) Distsiplinaararesti määramise korral tehakse kaitseväelasele Kaitseväe arestimajja või selleks ettenähtud ruumi paigutamisel või enne Kaitseväe struktuuriüksusest politsei arestimajja või vanglasse toimetamist turvakontroll ja asjade läbivaatus käesoleva seaduse §-s 163 sätestatud tingimustel ja korras. Enne politsei arestimajja või vanglasse toimetamist tehakse kaitseväelasele Kaitseväe struktuuriüksuses vangistusseaduses ettenähtud tervisekontroll. (3) Politsei arestimajja või vanglasse paigutatud kaitseväelase suhtes kohaldatakse aresti täideviimist ja arestimajas kinnipidamist reguleerivaid vangistusseaduse sätteid.
Propose a change(1) Distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) käskkirja kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. (2) Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. (3) Halduskohtunik kontrollib, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. (4) Distsiplinaararesti kandev kaitseväelane vabastatakse viivitamata, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. (5) Vabastamise otsuse teinud ülem teavitab otsusest ja kaitseväelase distsiplinaararestist vabastamisest viivitamata halduskohut, Kaitseväe peainspektorit ja õiguskantslerit. (6) Kaitseväelasele hüvitatakse kahju riigivastutuse seaduses sätestatud korras.
Propose a change(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib tegevväelasele määrata rahatrahvi kuni tema kümne päeva palga ulatuses. (2) Rahatrahvi määramise õigus on rahuaja ametikoha asutuse juhil ning tema poolt eelarve vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ja väeliigi ülemal. (3) Rahatrahv peetakse kinni karistatu palgast ja trahvi kohaldamisest laekunud summad kantakse üle riigieelarvesse. (4) Rahatrahv peetakse kinni tegevväelase palgast arvestusega, et kõigi kinnipidamiste summa ei ületaks 50 protsenti isikule ühes kuus väljamaksmisele kuuluvast palgast.
Propose a change(1) Distsiplinaarsüüteo eest võib tegevväelase põhipalka vähendada kuni 30 protsendi võrra kuni kuueks kuuks. Põhipalga vähendamisel vähendatakse sama palju ka tegevväelasele makstavat muutuvpalka. (2) Põhipalga vähendamise õigus on ülemal, kelle pädevuses on tegevväelase palga määramine. (3) Põhipalga vähendamise haldusaktis tuleb ära märkida karistuse kestus.
Propose a change(1) Kaitseväe teenetemärgi võib ära võtta kaitseväelaselt, kes on toime pannud asutust diskrediteeriva teo või teo, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega. (2) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmise õigus on ülemal, kellel on õigusakti alusel teenetemärgi andmise õigus. (3) Ülemal, kelle distsiplinaarvõim ei luba kohaldada Kaitseväe teenetemärgi äravõtmist, on distsiplinaarsüüteo toimepannud kaitseväelase karistamiseks õigus pöörduda taotlusega ülema poole, kelle pädevuses on nimetatud karistuse määramine. (4) Kaitseväelane, kellelt on Kaitseväe teenetemärk ära võetud, peab teenetemärgi, lindilõike ja tunnistuse tagastama teenetemärgi andmiseks pädevale isikule.
Propose a changeTegevväelase võib distsiplinaarkorras tegevteenistusest vabastada, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või teo iseloomu tõttu ei ole võimalik tegevväelase jätkamine tegevteenistuses.
Propose a change(1) Sõjaseisukorra ajal võib sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele kohaldada kõiki käesoleva seaduse § 168 lõikes 2 sätestatud distsiplinaarkaristusi. (2) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem võib kõrvaldada tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt, viies ta ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale või vabastades ta teenistusülesannete täitmisest. (3) Ajutiselt teisele sõjaaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine palk. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, tema senine palk 50 protsendi ulatuses. (5) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem on kohustatud tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks sõjaaja ametikohalt vabastamisest teavitama palga kinnipidamiseks pädevat isikut viie tööpäeva jooksul ametikohalt vabastamisest arvates. (6) Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist määral, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele 25 tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse lõppemisest arvates. (7) Kui tegevväelane on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis, 17. peatüki 2. jaos või §-s 435 või 447 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib sõjaaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase üle viia teisele sõjaaja ametikohale senise palga säilitamisega. (8) Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele sõjaaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametikohast tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikult.
Propose a changeVabatahtliku teenistuja võib distsiplinaarkorras vabatahtlikust teenistusest vabastada, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata.
Propose a changeDistsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õige määramine.
Propose a change(1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada, kui on ilmnenud asjaolud, mis viitavad, et toime on pandud distsiplinaarsüüteo tunnustega tegu. (2) Distsiplinaarmenetluse algatab distsiplinaarsüüteo toime pannud kaitseväelase vahetu või otsene ülem või distsiplinaarsüüteo toimepanemiskoha järgne ülem. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib distsiplinaarmenetluse algatada sõjaväepolitsei põhiülesannete täitmise eest vastutava struktuuriüksuse ülem. (4) Distsiplinaarmenetluse algatanud isiku otsene ülem võib oma menetlusse võtta iga talle alluva isiku läbiviidava distsiplinaarmenetluse. (5) Distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatakse esimesel võimalusel kaitseväelast, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.
Propose a change(1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatanud isikul või tema volitatud isikul. (2) Distsiplinaarmenetluse läbiviijal on õigus koguda distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid ja nõuda seletusi. (3) Kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei ole selged või et distsiplinaarsüüteo asjaolude tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga, tuleb algatada distsiplinaarjuurdlus. (4) Tulenevalt distsiplinaarsüüteo tehiolude keerukusest või distsiplinaarmenetluse tulemuse mõjust Kaitseväele või Kaitseliidule on Kaitseväe juhatajal õigus anda kaitseväelase suhtes tehtav distsiplinaarjuurdlus Kaitseväe põhimääruses sätestatud sõjaväepolitsei põhiülesannete täitmise eest vastutava struktuuriüksuse menetleda. (5) Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta viie tööpäeva jooksul. (6) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib nõuda kaitseväelaselt või muult isikult, kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud (edaspidi tunnistaja), kirjalikku seletust distsiplinaarsüüteo kohta, ja tunnistaja on kohustatud niisuguse seletuse andma. Seletuse andmisest keeldumine on teenistusülesannete rikkumine, välja arvatud juhul, kui tunnistajalt nõutakse seletust tema enda, tema vanavanema, vanema, venna, õe, lapse, lapselapse, abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase või abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanema, venna, õe või lapse teo kohta. (7) Distsiplinaarmenetluse käigus võib ametikohale nimetamise õigusega ülem distsiplinaarjuurdluse läbiviija ettepanekul kõrvaldada tegevväelase ametikohalt distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 137 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras. (8) Distsiplinaarmenetluse läbiviimise ja dokumenteerimise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (9) Kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi. (10) Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis menetluse läbiviinud struktuuriüksuses või distsiplinaarsüüteo toime pannud kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoha asukohas Kaitseväe juhataja kehtestatud korras.
Propose a change(1) Kaitseväelane vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. (2) Süü vormid on tahtlus, hooletus ja raske hooletus. (3) Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine. (4) Hooletus on kaitseväelase kohustuste täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine. (5) Raske hooletus on kaitseväelase kohustuste täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (6) Süü hindamisel arvestatakse muu hulgas kaitseväelase haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi.
Propose a change(1) Distsiplinaarvastutust kergendavad asjaolud on: 1) distsiplinaarsüüteo ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus; 2) kahju vabatahtlik hüvitamine; 3) distsiplinaarsüüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 4) distsiplinaarsüüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. (2) Distsiplinaarkaristust määrav ülem võib vastutust kergendavaks lugeda ka muid asjaolusid.
Propose a change1) Distsiplinaarvastutust raskendavad asjaolud on: 1) omakasu või muu madal motiiv; 2) lubamatu tegevuse jätkamine, hoolimata teiste isikute nõudmisest see lõpetada; 3) distsiplinaarsüütegude korduv toimepanemine; 4) distsiplinaarsüüteo toimepanemine ühiselt mitme kaitseväelase poolt; 5) distsiplinaarsüüteo toimepanemine joobeseisundis käesoleva seaduse § 191 lõike 2 tähenduses; 6) distsiplinaarsüüteoga struktuuriüksuse tegevuse takistamine või selle lahinguvalmiduse kahjustamine; 7) distsiplinaarmenetluse takistamine; 8) distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus.
Propose a change(1) Distsiplinaarkaristuse määrab distsiplinaarsüüteo toimepannud kaitseväelase vahetu või otsene ülem. (2) Kui distsiplinaarmenetluse viis läbi distsiplinaarsüüteo toimepanemiskoha struktuuriüksuse ülem, tema volitatud isik või sõjaväepolitsei, esitatakse distsiplinaarmenetlusega seotud materjalid distsiplinaarkaristuse määrajale distsiplinaarkaristuse määramise otsustamiseks. (3) Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega. Distsiplinaarkaristuse valimisel peab ülem eelkõige arvesse võtma distsiplinaarsüüteo tagajärgede raskust, süü vormi, kaitseväelase eelnevat teenistusalast käitumist ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
Propose a change(1) Ülem määrab distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja hulka ei arvata aega, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava kaitseväelase teenistussuhe on seaduses sätestatud alustel peatatud, ega sama teo suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse aega. (3) Distsiplinaarkaristust ei määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. (4) Distsiplinaarkaristus tehakse kaitseväelasele teatavaks allkirja vastu kolme tööpäeva jooksul haldusakti andmisest arvates. (5) Kaitseväelasele, kes ei ole sõjaväelise auastmega ametikoha asukohas või kelle teenistussuhe on peatunud, teatatakse distsiplinaarkaristusest kolme tööpäeva jooksul pärast sõjaväelise auastmega ametikoha asukohta saabumist või teenistussuhte peatumise lõppemist. (6) Distsiplinaarkaristuse teatavakstegemisel selgitatakse kaitseväelasele tema distsiplinaarsüüteo olemust ja tema õigusi.
Propose a changeDistsiplinaarmenetlus lõpeb distsiplinaarkaristuse määramise või distsiplinaarmenetluse lõpetamise otsuse teatavakstegemisega kaitseväelasele või menetlusaluse surma korral.
Propose a change(1) Ülem on kohustatud muutma või tühistama temale alluva ülema määratud distsiplinaarkaristuse, kui alluv ülem on ületanud oma võimupiire. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul korraldab ülem asjaolude väljaselgitamiseks distsiplinaarmenetluse ja otsustab distsiplinaarkaristuse muutmise või tühistamise. (3) Ülem teatab viivitamata oma otsusest distsiplinaarkaristuse muutmise või tühistamise kohta alluvale ülemale.
Propose a change(1) Distsiplinaarkaristus jõustub selle kaitseväelasele teatavakstegemisest arvates. (2) Kui mõjuval põhjusel ei saa distsiplinaarkaristust viivitamata pärast jõustumist täide viia, tehakse seda pärast mõjuva põhjuse möödumist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemine peatub kaitseväelase lähetuses viibimise ajal või ajaks, kui kaitseväelase teenistussuhe on peatatud käesolevas seaduses sätestatud alusel. (4) Distsiplinaarkaristust ei viida täide, kui distsiplinaarkaristuse täideviimine ei ole alanud ühe aasta jooksul pärast selle määramist. (5) Distsiplinaarkaristuse määranud ülem vastutab distsiplinaarkaristuse õigeaegse täideviimise eest. (5¹) Distsiplinaararesti täideviimine lõpetatakse ja distsiplinaararest loetakse kantuks, kui kaitseväelase terviseseisund ei võimalda distsiplinaararesti kanda politsei arestimajas, vanglas või Kaitseväe arestimajas või selleks ettenähtud ruumis. (6) Kaitseväelase suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristuste täideviimise ja distsiplinaarkaristuste arvestuse pidamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
Propose a changeDistsiplinaarkaristus kustub, kui kaitseväelasele ei ole määratud uut distsiplinaarkaristust ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramise päevast arvates.
Propose a change