Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 e42d763ff8bdd58199cd1a944d7a7ce31bc4ae6a4016831ef9f5ef809b377f3c
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Kutsealuse kutsesobivuse hindamine on kutsealuse isiksuseomaduste põhjal talle sobivaima sõjaväelise väljaõppe kindlakstegemine. (2) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistatud kutsealuse kutsesobivust hindab Kaitseressursside Amet. (3) Kutsealuse kutsesobivuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=104012013004 määrusega.
Propose a change(1) Kutsealusele makstakse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks hüvitist. (2) Kutsealuse terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=119042023003 määrusega.
Propose a change(1) Ajateenistusse kutsutakse 18–27-aastane (kaasa arvatud) kutsealune. (2) Ettepaneku kutsealuste ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks esitab Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavale ministrile 15. augustiks. (3) Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja kutsealuste arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=127092019002;116102021005;118102022012;126102023001;117052025005;120012026015;115102026013 määrusega. (4) Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta tehakse kutsealusele teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, kui kutsealune on: 1) saanud ajapikendust; 2) varem jätnud ajateenistusse ilmumata. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 9 sätestatud etteteatamistähtaega ei kohaldata, kui kutsealune on andnud kirjaliku nõusoleku etteteatamistähtaja kohaldamata jätmiseks. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruse muutmisel riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni ajal peab muudatuse jõustumise ja ajateenistusse asumise tähtpäeva vahele jääma vähemalt 180 päeva, kui määruse muutmisel suurendatakse kutsealuste arvu või muudetakse ajateenistusse asumise tähtpäev varasemaks. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul tehakse Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta kutsealusele teatavaks hiljemalt 120 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. (9) Teade ajateenistuskoha ja ilmumisaja kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud viisil. Teate suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.
Propose a change(1) Ajateenistusse ei kutsuta kutsealust: 1) kelle terviseseisund ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 1¹) kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud raske või sügav puue; 2) kes ei ole läbinud vähemalt põhikooli II kooliastet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tähenduses; 3) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni; 4) kes on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu; 5) välislepingus ettenähtud juhul; 6) kes on asunud kõrgharidust omandama arsti või õe erialal. (2) Kutsealune, kes soovib enda ajateenistusse kutsumata jätmist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel, peab Kaitseressursside Ametile esitama kirjaliku taotluse. Arsti või õe erialal kõrghariduse omandamisel välisriigi kõrgkoolis peab kutsealune esitama koos taotlusega õppeasutuse tõendi tema immatrikuleerimise, eriala ja õppe nominaalkestuse kohta ning nominaalkestuse ületamisel esitama õppeasutuse tõendi iga lisaõppeaasta kohta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel ajateenistusse kutsumata jäetud kutsealune kutsutakse asjaolude äralangemisel ajateenistusse. (4) Ajateenistusse kutsumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel märgib Kaitseressursside Amet kutsealuse andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.
Propose a change(1) Ajateenistusse asumisest vabastatakse isik, kes: 1) on asunud asendusteenistusse; 2) on saanud 28-aastaseks; 3) on jõustunud kohtuotsuse alusel saanud karistuseks reaalse vangistuse üle ühe aasta ning karistuse andmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kantud karistusregistri arhiivi; 4) on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on sündinud ja elanud välisriigis tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele vahetult eelnenud ajal; 5) on läbi teinud kohustusliku sõjaväeteenistuse välisriigi relvajõududes või on teeninud sõjaväelasena välisriigi relvajõududes vähemalt 12 kuud või läbi teinud asendusteenistuse välisriigis; 6) on kantud tervishoiukorralduse infosüsteemi arsti või õena ja on läbi teinud Kaitseväe nõuetele vastava väljaõppe; 7) on nimetatud kohtunikuks ning kelle vabastamise ettepaneku on teinud kohtute haldamise nõukoda. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 6 sätestatud asjaolude ilmnemisel loetakse kutsealune ajateenistusse asumisest vabastatuks ja Kaitseressursside Amet märgib tema andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. (3) Kutsealune, kes soovib ajateenistusse asumisest vabastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 või 7 alusel, peab esitama sellekohase taotluse Kaitseressursside Ametile. (4) Kutsealune, kellele on käesoleva seaduse alusel tehtud teatavaks Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta ning kes soovib ajateenistusest vabastust käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 6 ja 7 alusel, peab ajateenistusest vabastamise taotluse esitama: 1) käesoleva seaduse § 37 lõikes 4 sätestatud juhul – vähemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise aega; 2) käesoleva seaduse § 37 lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel – viivitamata vabastamise alusest teada saamisel. (5) Kaitseressursside Amet võib ajateenistusse asumisest vabastamise taotluse esitanud kutsealuse välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta, kas vabastada ta ajateenistusse asumisest või jätta taotlus rahuldamata. Kaitseressursside Amet märgib ajateenistusse asumisest vabastatud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. (6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile. (7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste registris kutsealuse andmetena.
Propose a change(1) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni ajal otsustab ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumise peatumise valdkonna eest vastutav minister. (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel peatub ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumine. (3) Kui kutsealuse suhtes on enne ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse asumise peatumist tehtud otsus ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta, siis lükkub tema ajateenistusse või korralisse asendusteenistusse asumine edasi riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni aja võrra ning mobilisatsiooni korral kuni demobilisatsiooni väljakuulutamiseni kulgenud aja võrra, kuid mitte kauem kui isiku 28-aastaseks saamiseni. (4) Kaitseressursside Amet teeb pärast ajateenistusse ja korralisse asendusteenistusse asumise peatumise lõppemist otsuse uue ajateenistusse asumise aja või korralisse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta. Kutsealust teavitatakse otsusest.
Propose a change(1) Kutsealune on kohustatud: 1) teavitama viivitamata Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutumisest; 2) ilmuma aja- või asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas; 3) esitama Kaitseressursside Ameti nõudmisel tema kohta haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikke andmeid ja tõendeid; 4) ilmuma Kaitseressursside Ametisse või Kaitseressursside Ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks; 5) osalema Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad dokumendid; 6) teavitama viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ning vajaduse korral esitama terviseseisundi muutumist kajastavad dokumendid; 7) teavitama 30 päeva jooksul ajapikenduse aluse äralangemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kaitseressursside Ametit ajapikenduse aluste äralangemisest; 8) ajateenistusse asumisel kaasa võtma vajalikud dokumendid ja esemed. (2) Ajateenistusse asumisel kaasavõetavate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=120122012020 määrusega. (3) Kutsealusel on keelatud ajateenistusse kaasa võtta käesoleva seaduse § 49 lõike 11 alusel antud määrusega kehtestatud loetelusse kuuluvaid keelatud asju.
Propose a change(1) Ajapikendus on kutsealuse ajateenistusse asumise edasilükkamine määratud ajaks. (2) Ajapikenduse taotlus tuleb esitada asjaolude ilmnemisel, kuid hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui: 1) ajapikenduse andmise asjaolud ilmnevad hiljem; 2) seaduses on sätestatud teine tähtpäev. (3) Ajapikenduse saamise taotlust ei pea esitama käesoleva seaduse §-s 42 ning § 44 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Välisriigis õppiv kutsealune peab ajapikenduse taotlusega koos esitama õppeasutuse tõendi. (4) Ajapikendus lõpeb ajapikenduse tähtaja möödumisel või ajapikenduse andmise aluseks olnud asjaolude äralangemisel.
Propose a change(1) Kutsealusele, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, annab Kaitseressursside Amet ajapikendust tervisehäire ravimiseks. (2) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ajutise mittevastavuse tinginud tervisehäire ravimiseks võib kutsealusele anda ajapikendust korraga kuni kaheks aastaks.
Propose a change(1) Kaitseressursside Amet annab kutsealusele ajapikendust, kui kutsealune: 1) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna peab ülal vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest; 2) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna on kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest; 3) lapsevanemana või muu last ülalpidava isikuna üksinda peab ülal vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ja ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest; 4) on ainus isik, kes on kohustatud ülal pidama raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajapikendus antakse kuni asjaolude äralangemiseni.
Propose a change(1) Kutsealusel on õigus saada ajapikendust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. (2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, kui ta esitab ajapikenduse taotluse Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates. (3) Kutsealusel on õigus ajapikendusele üldkeskhariduse omandamiseks statsionaarses õppes kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks. (4) Ilma keskhariduseta kutsealusel on õigus ajapikendusele statsionaarses õppevormis kutseõppe tasemeõppes õppimiseks selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks. (5) Kutsealusel, kes õpib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal, on õigus saada ajapikendust kuni rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestuse lõpuni, kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta. (6) Vahetult pärast keskhariduse omandamist samal aastal välisriigi kõrgkooli immatrikuleeritud kutsealusel on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme kvalifikatsiooni saamiseni, juhul kui ta esitab Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul immatrikuleerimisest arvates ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga tema immatrikuleerimise ja õppe nominaalkestuse kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 5 ja 6 alusel võib anda ajapikendust kuni asjaolude äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui selle aasta 1. juulini, mille jooksul kutsealune saab 23-aastaseks.
Propose a changeKaitseressursside Amet annab kutsealuse taotluse alusel ajapikendust kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks oleku aja lõpuni.
Propose a change(1) Ajateenistuse kestus sõltub väeliigist, ajateenijate väljaõppega tegelevale struktuuriüksusele pandud ülesannetest ja sõjaväelise väljaõppe iseloomust. Ajateenistuse kestus ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud. (2) Ajateenistuse kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=119022013014 määrusega. (3) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal võib riigikaitse huvidest lähtudes pikendada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud ajateenistuse kestust 12 kuuni, kui varem on kehtestatud sellest lühem ajateenistuse kestus. (3¹) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt ajateenistuse kestust lühendada või ajateenistuse lõpetada. (4) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal otsustab ajateenistuse kestuse pikendamise, selle lühendamise või ajateenistuse lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.
Propose a change(1) Ajateenistus algab kutsealuse ajateenistusse asumisel. Ajateenistusse asumiseks loetakse kutsealuse ajateenistuskohta saabumine. (2) Ajateenistuskohta saabumisel tehakse ajateenijale vajaduse korral arstlik läbivaatus. (3) Ajateenistuskoht on ajateenijate väljaõppega tegelev Kaitseväe struktuuriüksus, kus asub ajateenija rahuaja ametikoht. (4) Kui ajateenistuse algusest arvates 14 päeva jooksul ilmnevad asjaolud, mille kohta on kutsealusel teavitamiskohustus käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punkti 6 alusel, siis ei loe Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul isikut ajateenistusse asunuks ja isik on jätkuvalt kutsealune.
Propose a change(1) Ajateenistuse kestus peatub ajateenija: 1) distsiplinaararesti kandmise ajaks; 2) ajateenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks. (2) Ajateenistuse kestuse peatumist ei arvestata ajateenistuse kestuse hulka. (3) Ajateenistuse kestus ja ajateenistuse kestuse peatumine kokku ei või olla pikem kui 12 kuud.
Propose a changeKaitsevägi võib töödelda ajateenija isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenijale esitatavatele nõuetele ja korraldada ajateenistust.
Propose a change(1) Ajateenija põhiõigusi ja -vabadusi võib piirata seaduses sätestatud juhtudel. (2) Ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe väljaõppe eeskirjast või õppekavast lähtudes võib ajateenistuskoha ülem või sõjaväelist väljaõpet läbiviiv tegevväelasest ülem ohutusnõudeid järgides seada ajateenija sõjaväelisel väljaõppel olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale lahingutegevusele. (3) Ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. (4) Ajateenija peab olema korrektse välimusega ja täitma isikliku hügieeni nõudeid. Kaitseväe juhataja võib seada piiranguid ajateenija välimusele, kui see on vajalik väljaõppe huvides või ohutuse tagamiseks. (5) Isiklike side- ja elektroonikavahendite kasutamine on ajateenijale lubatud, kui see ei sea ohtu teda ega teisi isikuid ja ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Ajateenija ei tohi tegevväelasest ülema loata teha Kaitseväe territooriumil salvestisi, mis annavad teavet riigi kaitsevõime või julgeoleku kohta. Muude isiklike asjade kasutamine ei tohi takistada teenistusülesannete täitmist ja seada ohtu teisi isikuid. (6) Ajateenistuses on keelatud asjad, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada Kaitseväe julgeolekut. (7) Tegevväelane võib ajateenija ajateenistuskoha ülema käsul vaadata läbi ajateenija isiklikud asjad ja võtta hoiule ajateenistuses keelatud asjad. (8) Hoiule ei võeta asju, mille omamine on seadusega keelatud. Keelatud asjade leidmisest teavitatakse pädevat ametiasutust. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel hoiulevõetud asjade kohta koostab hoiulevõtja akti, tehes samas ajateenijale ettepaneku saata need ajateenija kulul viimase nimetatud adressaadile. Kui ajateenija sellega ei nõustu, on Kaitseväel kohustus võtta asjad hoiule kuni ajateenija vabastamiseni ajateenistusest. (10) Põhjendatud juhul võib ajateenistuskoha ülem või tema volitatud tegevväelane lubada ajateenijal toimetada käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel hoiulevõetud asjad tema puhkuse või kokkusaamise ajal ajateenistuskoha territooriumilt välja, mille kohta koostab tegevväelane akti. Kiiresti riknevaid asju hoiule ei võeta ja nende hävitamine toimub ajateenistuskoha ülema käsul Kaitseväe kulul. Hävitamise kohta koostab tegevväelane akti. (11) Ajateenistuses nõutavate dokumentide ja keelatud asjade loetelu, ajateenistuses keelatud asjade hoidmise, tagastamise ja hävitamise korra ning hävitamisakti vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=120122012020 määrusega. (12) Ajateenistuses on keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. Ravimite kasutamine ja omamine on lubatud kooskõlastatult ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajaga. (13) Ajateenijal on lubatud saada vähemalt üks kord kuus ajateenistuskohas kokku oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, välja arvatud juhul, kui see sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste leviku tõkestamise tõttu ei ole võimalik. (14) Ajateenijal on keelatud ajateenistuskohas oma poliitiliste vaadete levitamine. (15) Kui seaduses ei ole sätestatud konkreetset piirangut, võib ajateenistuskoha ülem ajateenija põhiõigusi ja vabadusi piirata vaid Kaitseväe julgeoleku või Kaitseväe territooriumil viibivate isikute ohutuse tagamiseks. Piirang peab vastama inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. (16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.
Propose a change(1) Ajateenijate esindusmees on ajateenija, kes esindab ajateenistuskoha ülema ees ajateenijate huvisid teenistusküsimustes. (2) Ajateenijate esindusmehe valimise, nimetamise ja tegutsemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=108012013012 määrusega.
Propose a change(1) Ajateenija nimetab rahuaja ametikohale Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (2) Ajateenija rahuaja ametikohale nimetamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (3) Ajateenija rahuaja ametikohale nimetamise suhtes ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlust.
Propose a change(1) Ajateenija lähetamine on väljaõppe huvides tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks väljapoole tema ajateenistuskohta. (2) Ajateenija riigisisese lähetamise otsustab ajateenistuskoha ülem. (3) Ajateenija välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (4) Lähetamise otsuses märgitakse lähetuse algus- ja lõppkuupäev, lähetuskoht ning lähetamise eesmärk. (5) Ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda on lubatud vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. (5¹) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi võtta. (5²) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel. (6) Ajateenijal on õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. (7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.
Propose a change(1) Ajateenija üleviimine on tema ajateenistuskoha muutmine, kui muutmine on väljaõppe huvides vältimatu ja üleviimisega ei kaasne ajateenistuse kestuse muutumist. (2) Väeliigisisese üleviimise otsustab Kaitseväe juhataja volitatud tegevväelane, üleviimise ühest väeliigist või Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses oleva struktuuriüksuse koosseisus olevast väeüksusest teise ning väeliigi ja Kaitseväe juhatajale vahetult alluva struktuuriüksuse koosseisus oleva väeüksuse vahel otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
Propose a change(1) Ajateenijale makstakse ajateenistuse kestel igakuist toetust. (2) Ajateenija toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=104012017030 määrusega. (2¹) Ajateenijale võib maksta toetust tema poolt enne ajateenistusse asumist või esmase sõjaväelise väljaõppe lõppu tasemeõppe ja täienduskoolituse raames omandatud kvalifikatsiooni eest, kui omandatud kvalifikatsioon on vajalik ajateenijale tema sõjaväelise auastmega ametikoha ülesannete täitmiseks. (2²) Loetelu tasemeõppe ja täienduskoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatuse ning toetuse taotlemise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=124032023015 määrusega. (3) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal ajateenistuse kestuse pikendamise korral makstakse ajateenijale ajateenistuses viibitud lisapäevade eest toetust enne riigikaitselist kriisiolukorda, välja arvatud sõjaseisukorda, määratud toetuse kahekordses ulatuses. (4) Ajateenijale tagatakse ajateenistuse läbiviimise kohas tasuta majutus ja toitlustus. (5) Ajateenijale tagatava toitlustuse ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=113122012013 määrusega. (6) Ajateenijale antakse ajateenistuse ajal puhkust olenevalt ajateenistuse kestusest järgmiselt: 1) kuni üheksakuulise kestuse korral kümme päeva; 2) pikema kui üheksakuulise kestuse korral 15 päeva. (7) Ajateenistuskoha ülem võib anda ajateenijale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. (8) Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elavale ajateenijale hüvitatakse piirmäära ulatuses üks kord ajateenistuse kestel sõit puhkusele ja tagasi. (9) Rahvastikuregistri andmetel välisriigis elavale ajateenijale sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=108022013015 määrusega. (10) Ajateenijal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. (11) Ajateenija alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele ajateenija lapse toetusele. (12) Ajateenija lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=104012017030 määrusega. (13) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid. (14) Ajateenijale võib hüvitada ajateenistuses viibimise ajal eluasemelaenu intressid. (15) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatud eluasemelaenu intresside hüvitise maksmise tingimused ja ulatuse ning hüvitise taotlemise ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026020&id=121032023012 määrusega.
Propose a change(1) Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra ajal on Kaitseväe juhatajal õigus ajateenija puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma. (2) Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi ajateenijate puhkused ning ajateenija on kohustatud viivitamata ilmuma ajateenistuskohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta.
Propose a change(1) Kui ajateenija ei ole terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt. (2) Ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötaja annab ajateenijale terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmiseks.
Propose a change(1) Ajateenistus lõpeb ajateenija: 1) ajateenistuse kestuse lõppemisega; 2) ajateenistusest vabastamisega käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt; 3) surmaga; 4) teadmata kadunuks jäämise korral. (2) Ajateenistuskoha ülem vabastab ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal: 1) ajateenija ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 2) sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt ühte alla kolmeaastast last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest; 3) sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud ülal pidama vähemalt kahte last ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest; 4) sai ajateenija lapsevanemaks või muuks last ülalpidavaks isikuks, mistõttu on ta kohustatud üksinda ülal pidama vähemalt ühte last, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ja ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest; 5) sai ajateenija ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, kellel puuduvad teised ülalpidamiskohustusega isikud, ning ajateenija ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest; 6) asub ajateenija Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks; 7) kohaldatakse ajateenijale tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist; 8) on jõustunud kohtuotsus, millega ajateenijale on mõistetud reaalne vangistus. (3) Ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui: 1) ajateenijal on tekkinud raske perekondlik olukord; 2) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse; 3) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal; 4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale. (4) Esmane sõjaväeline väljaõpe on väljaõpe, mille käigus omandatakse lahingutegevuseks ja edasise teenistuse jätkamiseks vajalikud esmased sõjaväelised teadmised, oskused ja hoiakud. (5) Ajateenija surma korral loetakse ajateenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (6) Ajateenija teadmata kadumise korral loetakse ajateenistus lõppenuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates.
Propose a changeSõjaseisukorra väljakuulutamisel nimetatakse ajateenija kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale ning kohustatakse asuma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma või vabastatakse ajateenistusest. Ajateenija vabastab ajateenistusest ajateenistuskoha ülem.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 56 lõike 2 alusel enne ajateenistustähtaja lõppemist ajateenistusest vabastatud kuni 27-aastase reservis oleva isiku soovil ning enne ajateenistustähtaja lõppemist vabastamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel võib reservis olev isik jätkata ajateenistust. (2) Ajateenistuse jätkamiseks esitab reservis olev isik Kaitseressursside Ametile kirjaliku taotluse. Ajateenistuse jätkamist võimaldatakse üks kord. (3) Kaitseressursside Amet võib ajateenistuse jätkamise taotluse esitanud reservis oleva isiku terviseseisundit uuesti hinnata ja kontrollida muude ajateenistusse asumisest vabastamise aluseks olevate asjaolude puudumist. (4) Ajateenistuse jätkamisel ei või ajateenistuse kogukestus koos eelneva ajateenistusega olla pikem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ajateenistuse kestuse kõige pikem tähtaeg. (5) Kaitseressursside Amet teeb ajateenistuse jätkamise otsuse reservis olevale isikule teatavaks vähemalt 30 päeva enne ajateenistuses jätkamise tähtaega. (6) Reservis oleval isikul on õigus loobuda ajateenistuse jätkamisest 15 päeva enne ajateenistuses jätkamise tähtaega. (7) Ajateenistuse jätkamise otsuse saanud reservis olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 41–45 sätestatud ajapikenduse aluseid. (8) Ajateenistuse jätkamise otsuse saanud reservis olev isik on kohustatud ilmuma ajateenistuse jätkamiseks ajateenistuskohta otsuses näidatud tähtajal. (9) Ajateenistuses jätkavale ajateenijale kohaldatakse ajateenistuse kestel käesoleva seaduse §-des 48–56¹ sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
Propose a change(1) Ajateenistuse lõppemisel käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel või ajateenistusest vabastamisel § 56¹ alusel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. (2) Ajateenistuse jätkamisel käesoleva seaduse § 56² lõikes 8 sätestatud tähtajaks ajateenistuskohta saabunud reservis olev isik loetakse ajateenijaks ning Kaitseressursside Amet märgib reservis oleva isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena. (3) Kaitseväekohustuslase ajateenistusest vabastamisest või tema tegevteenistusse asumisest käesoleva seaduse § 56¹ alusel teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit.
Propose a change(1) Korraline asendusteenistus on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik mittesõjalise iseloomuga teenistus. (1¹) Kaitseressursside Amet otsustab kaitseväeteenistuskohustuse asendamise korralise asendusteenistusega kutsealuse motiveeritud taotluse alusel, kui kutsealune on keeldunud kaitseväeteenistusest usulistel või kõlbelistel põhjustel. (2) Kutsealune esitab kaitseväeteenistuskohustuse korralise asendusteenistusega asendamise taotluse hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise kuupäeva. (3) Kaitseväeteenistuskohustuse korralise asendusteenistusega asendamise taotluse põhjendatuse kontrollimiseks võib Kaitseressursside Amet: 1) nõuda kutsealuselt seletust; 2) teha päringu kutsealuse õppe- või töökohale ja kutsealuse viidatud usuorganisatsioonile. (4) Kaitseressursside Amet võib töödelda asendusteenistuja isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust asendusteenistujale esitatavatele nõuetele ja korraldada korralist asendusteenistust.
Propose a change(1) Asendusteenistuja teenistuskoht võib olla: 1) päästeasutuses; 2) sotsiaalteenuse osutaja juures; 3) õppeasutuses, kus on loodud hariduslike erivajadustega õpilaste klassid; 4) haiglas; 5) Kaitseväes töö- või teenistuskohal, mis ei ole seotud sõjaväelise väljaõppega; 6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses. (2) Asendusteenistuja teenistuskoht ei või olla asutuses või isiku juures, kellega tal oli töösuhe enne korralisse asendusteenistusse asumist. (2¹) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal asendusteenistuja teenistuskoha tegevus peatub või lõpeb, peab teenistuskoht sellest viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit. (3) Asendusteenistuja motiveeritud taotluse alusel võib Kaitseressursside Amet muuta asendusteenistuja teenistuskohta. (4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib Kaitseressursside Amet muuta asendusteenistuja teenistuskohta riigikaitse huvides kokkuleppel teenistuskoha asutuse või isikuga.
Propose a change(1) Korralise asendusteenistuse kestus ei või olla pikem kui 12 kuud ega lühem kui kaheksa kuud. (2) Korralise asendusteenistuse kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=119022013014 määrusega. (3) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib riigikaitse huvidest lähtuvalt korralise asendusteenistuse kestust lühendada või selle lõpetada. (4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal otsustab korralise asendusteenistuse kestuse lühendamise või selle lõpetamise Vabariigi Valitsus korraldusega.
Propose a change(1) Korralisse asendusteenistusse kutsutakse ajateenistusse kutsumisega samadel alustel ja korras. (2) Kaitseressursside Ameti otsus korralisse asendusteenistusse kutsumise, korralisse asendusteenistusse asumise aja ja teenistuskoha kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 30 päeva enne korralisse asendusteenistusse asumist. (3) Korralisse asendusteenistusse asumisest vabastatakse isik, kui tal esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 2–7 sätestatud asjaoludest. (4) Kutsealune, kes soovib korralisse asendusteenistusse asumisest vabastamist käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktide 5–7 alusel, peab esitama sellekohase taotluse Kaitseressursside Ametile. (5) Kaitseressursside Amet võib korralisse asendusteenistusse asumisest vabastamise taotluse esitanud kutsealuse välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta, kas vabastada kutsealune korralisse asendusteenistusse asumisest või jätta taotlus rahuldamata. Kaitseressursside Amet märgib korralisse asendusteenistusse asumisest vabastatud isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena.
Propose a change(1) Asendusteenistuja tahte vastaselt ei tohi teda kohustada käsitsema relva või muud sõjapidamisvahendit, harjutama selle kasutamist või osalema selle hoolduses, samuti käsitsema teisi vahendeid või aineid, mis on mõeldud inimese surmamiseks või vigastamiseks. (2) Kui asendusteenistuja on korralisest asendusteenistusest tervislikel põhjustel kolme järjestikuse teenistuskuu jooksul puudunud kokku vähemalt 30 päeva, hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26¹ lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.
Propose a change(1) Korralise asendusteenistuse läbiviimisel valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas asutuses allub asendusteenistuja asutuse juhile, muudel juhtudel halduslepingus määratud isikule. (2) Asendusteenistuja teenistusülesanded määratakse kindlaks valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava asutuse ja Kaitseressursside Ameti vahelises kokkuleppes, milles muu hulgas määratakse kindlaks asendusteenistuja tööaeg, puhkus ning asendusteenistuja, teenistuskoha ja Kaitseressursside Ameti õigused ja kohustused. (3) Kaitseressursside Amet võib volitada korralise asendusteenistuse läbiviimise halduslepinguga käesoleva seaduse § 59 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud teenistuskohtades kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. (4) Korralise asendusteenistuse läbiviimise volitamise otsustab ja halduslepingu sõlmib Kaitseressursside Ameti peadirektor. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingule kohaldatakse halduskoostöö seaduses sätestatut, välja arvatud nimetatud seaduse § 15 lõikes 1 sätestatut. (6) Halduslepinguga määratakse kindlaks muu hulgas asendusteenistuja teenistuskoht, teenistusülesanded, lepingu tähtaeg, tööaeg ja puhkus ning asendusteenistuja, Kaitseressursside Ameti ja teenistuskoha õigused ja kohustused ning halduslepingu lõpetamise alused ja kord. (7) Asendusteenistujale tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kokkulepe või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusleping teatavaks allkirja vastu. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Kaitseressursside Amet.
Propose a change(1) Asendusteenistujale makstakse korralise asendusteenistuse kestel igakuist toetust. (2) Asendusteenistuja toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=104012017030 määrusega. (3) Teenistuskoha juht annab asendusteenistujale korralise asendusteenistuse ajal puhkust 15 päeva. (4) Teenistuskoha juht võib anda asendusteenistujale eeskujuliku teenistuse eest lisapuhkust kuni kümme päeva. (5) Asendusteenistuja alaealisel lapsel või alaealisel ülalpeetaval, kui ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest, on õigus igakuisele asendusteenistuja lapse toetusele. (5¹) Asendusteenistuja lapse toetuse maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026020&id=104012017030 määrusega. (5²) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis sätestatud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seadust ja perehüvitiste seaduse üldsätteid. (6) Asendusteenistujal on õigus käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud teenistusalastele tagatistele. (7) Asendusteenistujal on keelatud teenistuskohas viibimise ajal oma poliitiliste ja usuliste vaadete levitamine.
Propose a change(1) Asendusteenistuja töö- ja puhkeajale kohaldatakse töölepingu seaduses sätestatud töö- ja puhkeaja regulatsiooni. (2) Asendusteenistuja teenistuskoht tagab õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise.
Propose a change(1) Kaitseressursside Ameti otsuse alusel peatub korralise asendusteenistuse kestus asendusteenistuja teenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks. (2) Asendusteenistusleping pikeneb korralise asendusteenistuse kestuse peatumise aja võrra.
Propose a change(1) Korraline asendusteenistus lõpeb asendusteenistuja: 1) korralise asendusteenistuse kestuse lõppemisega; 2) korralisest asendusteenistusest vabastamisega käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt; 3) surmaga; 4) teadmata kadunuks jäämise korral. (2) Asendusteenistuja vabastatakse korralisest asendusteenistusest, kui korralise asendusteenistuse ajal asendusteenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele või kui esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 56 lõike 2 punktides 2–8 ja lõike 3 punktis 1 sätestatud asjaoludest. (3) Asendusteenistuja surma korral loetakse korraline asendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates. (4) Asendusteenistuja teadmata kadumise korral loetakse korraline asendusteenistus lõppenuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates. (5) Asendusteenistuja vabastab korralisest asendusteenistusest Kaitseressursside Amet.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 61 lõike 3 alusel korralisse asendusteenistusse asumisest vabastamisel ja korralise asendusteenistuse lõppemisel käesoleva seaduse § 67 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslase andmed kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isiku andmetena. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaitseväekohustuslaste registris reservis oleva isikuna arvele võetud korralise asendusteenistuse läbiteinud isikule laienevad käesolevas seaduses sätestatud reservis oleva isiku õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud tingimustega.
Propose a change(1) Reservis oleva isiku võib tema auastme põhiliiki arvestades kutsuda õppekogunemisele järgmiselt: 1) ohvitseri – kokku kuni 12 kuuks; 2) allohvitseri – kokku kuni üheksaks kuuks; 3) sõduri – kokku kuni kuueks kuuks. (1¹) Reservis oleva isiku võib lisaõppekogumisele kutsuda igal ajal. (1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppekogunemise kestuse hulka arvatakse ka reservasendusteenistuses viibitud aeg. (2) Kehtetu (3) Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul: 1) korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi; 2) harjutatakse üksuste koostegevust; 3) harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel. (3¹) Lisaõppekogunemine on Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse kontroll, mille jooksul võib reservväelasele anda sõjaväelist väljaõpet käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ulatuses. (3²) Õppekogunemise ja lisaõppekogunemise ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asuvad tegevväelased määrab Kaitseväe juhataja. (4) Kehtetu
Propose a change