Väärteomenetluse seadustik

§ 33. Tunnistaja anonüümseks tunnistamise keeld

Tunnistaja anonüümsust väärteomenetluses ei tagata.

§ 33¹. Tunnistaja esindaja keeld

Ülekuulamisel väärteomenetluses ei ole tunnistajal õigust omada esindajat.

§ 34. Isiku läbivaatuse erisused

(1) Isiku läbivaatuse võib teha kohtuvälise menetleja ametnik, kellel on käesoleva seadustiku § 45 kohaselt isiku kinnipidamise õigus. (2) Kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, võib esitada isiku läbivaatuse tegemiseks Politsei- ja Piirivalveametile taotluse politseiametniku kaasamiseks. Politseiametnik teeb isiku läbivaatuse kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul. (3) Isiku läbivaatuse kohta koostab läbivaatuse teinud kohtuvälise menetleja ametnik protokolli. Kui isiku läbivaatuse tegemisele on kaasatud politseiametnik, kirjutab protokollile alla ka politseiametnik.

§ 35. Läbiotsimise erisused

(1) Kohtuväline menetleja võib väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. (2) Diplomaatilise esinduse ruumides on läbiotsimine keelatud.

§ 36. Varalise nõude tagamine

(1) Väärteomenetluses on keelatud vara arestida, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. (2) Konfiskeerimise või rahatrahvi tagamiseks võib juriidilisest isikust menetlusaluse isiku suhtes kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku §-des 141⁴ ja 142 sätestatud meetmeid kriminaalmenetluse nõuete kohaselt, arvestades väärteomenetluse erisusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmeid kohaldatakse kohtuvälise menetleja taotlusel maakohtu määruse alusel.

§ 37. Kriminaalmenetluses ettenähtud tõkendite kohaldamise keeld

Väärteomenetluses on keelatud kohaldada kriminaalmenetluses ettenähtud tõkendeid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 38. Menetlustähtajad ning kohtuvälise menetleja ja kohtu kulud

(1) Kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. (2) Väärteoasjade arutamisest osavõtjatele kulude tasumise juhendi kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=111072026164&id=13352202 .

§ 39. Menetlusaluse isiku asukoha selgitamine

Kui menetlusaluse isiku asukoht on teadmata, selgitab selle kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja ja kohtumenetluses kohus.

§ 40. Kutse

(1) Isik kutsutakse menetleja juurde kutsega. (2) Isikule saadetav kutse sisaldab järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress; 2) kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress; 3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse; 4) väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi; 5) ilmumise aeg ja koht; 6) menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19; 7) kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 8) kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik; 9) tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 10) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest. (3) Kutse lõpposa sisaldab teatise, mis täidetakse juhul, kui kutse antakse isikule allkirja vastu kätte. Teatises märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, kellele kutse adresseeritud, isiku allkiri kutse kättesaamise kohta ja kutse kättesaamise kuupäev. Kui isik keeldub kutse vastuvõtmisest, siis menetleja märge kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta, keeldumise kuupäev, menetleja allkiri ja ametinimetus.

§ 41. Kutse kättetoimetamise kord

(1) Kutse antakse isikule allkirja vastu kätte käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana lõike 3 kohaselt või saadetakse elektrooniliselt lõike 4 kohaselt. (2) Kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Kui isik keeldub kutse kättesaamise kohta allkirja andmisest, märgitakse teatisele kutse vastuvõtmisest keeldumine ja keeldumise kuupäev. Kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kutse vastuvõtmisest keeldumise päevast. (3) Postiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks postiteenuse osutaja väljastusteates märgitud päevast. (4) Kutse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui kutse kättesaamist ei kinnitata kolme päeva jooksul, alates selle saatmisest, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. (4¹) Kui kutse tehakse kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu, teatatakse kutse olemasolust kutsutava elektronposti aadressil, mis on näidatud menetlusdokumendis või avaldatud Internetis. Teatis peab sisaldama viidet e-toimiku süsteemis asuvale digitaalsele kutsele ja sellega tutvumiseks antavat tähtaega, milleks on saatmise hetkest kolm päeva. Kutsele ei lisata digitaalallkirja, kui selle saatja ja saatmisaeg on e-toimiku süsteemi kaudu tuvastatavad. E-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks tehtud kutse loetakse kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Kui kutsega ei ole e-toimiku süsteemi kaudu tutvutud teatise saatmisest arvates kolme päeva jooksul, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse kutsutavale allkirja vastu. (5) Menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale peab kutse olema kätte toimetatud ilmumiseks piisava ajavaruga. Menetlusaluse isiku valitud kaitsjale kutse kättetoimetamisel loetakse kutse ka tema volitajale kättetoimetatuks. (6) Alla 14-aastase alaealise või psüühikahäirega isiku kutse saadetakse tema vanemale või muule seaduslikule esindajale. (7) Kui menetlusalune isik on teinud teatavaks oma elu- või asukoha tema poolt allakirjutatud menetlusdokumendis, saadetakse talle kutse sellel aadressil. Kui isik ei ole menetlejale oma aadressi muutmisest teatanud, saadetakse kutse tema viimasel menetlejale teada oleval aadressil. (8) Kohalviibivatele menetlusosalistele kohtuvälise menetleja ametniku või kohtuniku etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu, kui selle kohta tehakse menetlusdokumenti märge. (9) Postiteenuse osutaja väljastusteade, käesoleva seadustiku § 40 lõikes 3 nimetatud teatis kutse kättesaamise kohta, elektronkirja väljatrükk kutse väljastamise kohta ning kinnituse väljatrükk pannakse väärteotoimikusse. (10) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026164&id=113022018009;107072022002 võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded kohtumenetluses menetlusdokumentide e-toimiku süsteemi kaudu elektroonilisele kättetoimetamisele.

§ 42. Väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused

(1) Kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. (2) Ilmumata jäämise mõjuvad põhjused on: 1) väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; 2) kutse kättesaamise hilinemine; 3) muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks.

§ 43. Ilmumata jäämise eest trahvimine ja sundtoomine

(1) Kui kutse kätte saanud menetlusalune isik, kelle ilmumise kohustuslikkus oli kutses märgitud või kutse kätte saanud tunnistaja on jäänud kohtusse ilmumata, teeb kohus määruse talle rahatrahvi määramise kohta kuni 30 trahviühiku suuruses. (2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku talle määratud rahatrahvi tasumisest vabastada, kui isik tõendab, et ta jäi kohtusse ilmumata käesoleva seadustiku § 42 lõikes 2 sätestatud mõjuvatel põhjustel. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kutse kätte saanud ja jäänud kohtuvälise menetleja juurde või kohtusse ilmumata, võib kohtuväline menetleja või kohus määrusega kohaldada tema sundtoomist. (4) Sundtoomist teostab politsei.

§ 44. Isiku kinnipidamise alus ja tähtaeg

(1) Isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui: 1) ta püüab põgeneda; 2) ei ole tuvastatud tema isikut; 3) ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid; 4) ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. (1¹) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib isikut kinni pidada kuni 96 tundi. (2) Isiku kinnipidamise korral: 1) toimetatakse ta Politsei- ja Piirivalveametisse või käesoleva seadustiku § 45 kohaselt isiku kinnipidamiseks pädeva kohtuvälise menetleja ametiruumi või politsei arestimajja või vanglasse; 2) võetakse temalt viivitamata ütlused väärteo toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll või väärteoprotokoll; 3) toimetatakse kinnipeetud isik asja arutamiseks maakohtusse, kui ta on toime pannud väärteo ja kohtuväline menetleja peab vajalikuks aresti kohaldamist, selle kohta on koostatud väärteoprotokoll ja muud menetlusdokumendid. Sel juhul võib menetlusalune isik esitada vastulause kohtule. (3) Kinnipidamine algab ajast, mil isik kinni peetakse. Kinnipidamise aeg arvatakse karistusaja hulka karistusseadustiku § 68 lõikes 2 sätestatud korras. (4) Kui selgub, et isikut ei ole põhjust kinni pidada, vabastatakse ta viivitamata. (5) Kui isikut ei peetud kinni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel, ei loeta isiku ülekuulamise või tema suhtes muu menetlustoimingu tegemise aega isiku kinnipidamiseks. (6) Isiku kinnipidamisel ei kohaldata kriminaalmenetluse seadustiku § 35¹ lõigetes 2–4 sätestatut.

§ 45. Kinnipidamist kohaldavad isikud

(1) Käesoleva seadustiku §-s 44 sätestatud alustel ja korras kohaldavad isiku kinnipidamist järgmised kohtuvälise menetleja ametnikud: 1) politseiametnik või Maksu- ja Tolliameti tollialaste õigusaktide järelevalve alase pädevusega ametnik; 2) tsiviillennunduse ohutusjärelevalve, ohutu meresõidu järelevalve ning raudteeohutusjärelevalve ja raudteeliiklusjärelevalve pädevusega ametnik; 3) jahipidamis-, kalapüügi- või metsajärelevalvet, samuti lennupiirangutega alas järelevalvet teostav keskkonnaametnik; 4) vanglaametnik karistusseadustiku § 325 lõikes 1 või lennundusseaduse §-s 60¹⁴ ettenähtud väärteo puhul; 5) Kaitseväe järelevalve pädevusega ametnik lennundusseaduse §-s 60¹⁴ ettenähtud väärteo puhul; 6) Kaitseväe ametnik kaitseväeteenistuse seaduse §-s 224¹ ning Kaitseväe korralduse seaduse §-des 56² ja 56³ ettenähtud väärtegude puhul. (2) Kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, võib esitada Politsei- ja Piirivalveametile taotluse isiku kinnipidamisele politseiametniku kaasamiseks käesoleva seadustiku § 44 lõikes 1 sätestatud alustel. Politseiametnik peab isiku kinni seda taotlenud kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul.

§ 46. Isiku kinnipidamise protokoll

(1) Isiku kinnipidamise kohta käesoleva seadustiku § 44 lõikes 1 sätestatud alustel koostatakse isiku kinnipidamise protokoll. Isiku kinnipidamise protokolli ei koostata, kui väärteoprotokoll koostatakse isiku kinnipidamisel ja väärteoprotokolli märgitakse käesoleva seadustiku § 69 lõikes 4 ettenähtud andmed. (2) Isiku kinnipidamise protokollis märgitakse: 1) menetlustoimingu koht ja kuupäev; 2) kohtuvälise menetleja nimetus ja protokolli koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi; 3) kinnipidamisest osa võtnud politseiametniku ametikoht ning ees- ja perekonnanimi; 4) menetlusaluse isiku ees- ja perekonnanimi; 5) kinnipidamise aeg ja alus viitega käesoleva seadustiku § 44 lõikele 1; 6) kinnipidamise koht, kuupäev ja kellaaeg; 7) väärteo kvalifikatsioon; 8) menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19; 9) kinnipeetava üleriiete ja jalatsite kirjeldus ning andmed väliste tervisekahjustuste kohta; 10) kinnipidamisel isikult äravõetud objektide loetelu ja nende tunnused; 11) kinnipeetava avaldused ja taotlused; 12) menetlustoimingu aluseks olev menetlusõiguslik säte. (3) Protokollile kirjutavad alla selle koostaja ja kinnipidamisest osa võtnud politseiametnik. Menetlusalune isik annab protokollile allkirja selle kohta, et talle on protokolli tutvustatud ja käesoleva seadustiku §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi selgitatud. Kui menetlusalune isik keeldub alla kirjutamast, tehakse selle kohta protokolli kanne. (4) Menetlusaluse isiku taotlusel tehakse tema asukoht teatavaks tema valikul vähemalt ühele isikule. Alaealise kinnipidamisest tuleb viivitamata teatada tema vanemale või eestkostjale või hooldajale ja sotsiaaltalitusele.

§ 47. Menetlusdokumendid

(1) Menetlusdokumendid on: 1) kohtuvälises menetluses väärteoprotokoll, menetlustoimingu protokoll ning kohtuvälise menetleja määrus ja otsus; 2) kohtumenetluses kohtu määrus, kohtuistungi protokoll ja kohtuotsus. (1¹) Menetlusaluse isiku poolt taasesitamist võimaldaval viisil antud nõusolekul võib menetlustoimingu protokolli asendada menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega, kui salvestis sisaldab käesoleva seadustiku § 49 lõikes 2, lõike 4 punktis 1 ja lõikes 5 sätestatud andmeid ning menetlusaluse isiku suulist kinnitust temale õiguste ja kohustuste selgitamise kohta või tema keeldumist sellise kinnituse esitamisest. (1²) Kui menetlusalune isik ei nõustu menetlustoimingu protokolli asendamisega heli- ja videosalvestamisega, protokollitakse menetlustoiming käesolevas seadustikus ettenähtud korras. (1³) Käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 punktis 6 nimetatud menetlustoimingu heli- ja videosalvestise muutmine on keelatud pärast seda, kui menetlusalune isik on salvestisega tutvunud. (2) Määrus ja menetlustoimingu protokollid, mis vormistatakse väärteomenetluses tõendeid kogudes, koostatakse väärteomenetluse seadustikuga reguleerimata juhtudel kriminaalmenetluse nõuete kohaselt, arvestades väärteomenetluse erisusi.

§ 47¹. Kohtumenetluses menetlusdokumentide kättesaadavaks tegemine

(1) Kohus teeb e-toimiku süsteemis kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid, sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. (2) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026164&id=113022018009;107072022002 võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi kaudu kättesaadavaks tegemisele. (3) Kui isik ei ole menetlusdokumenti käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud tähtaja jooksul vastu võtnud, piiratakse kuni dokumendi kättetoimetamiseni ajutiselt tema juurdepääsu kättetoimetamiseks ettenähtud infosüsteemidega liidestatud järgmistele infosüsteemidele ja andmekogudele: 1) e-kinnistusraamat; 2) e-toimik; 3) e-äriregister. (4) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026164&id=128032025015 kehtestab tähtaja menetlusdokumendi elektrooniliseks vastuvõtmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud infosüsteemis.

§ 48. Määrus

(1) Määrus on: 1) kohtuvälise menetleja või kohtu põhistatud menetlusotsustus, mis vormistatakse eraldi menetlusdokumendina ja pannakse väärteotoimikusse; 2) kohtuvälises menetluses või kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamise kohta tehtud menetlusotsustus, mida ei pea põhistama. (2) Põhistatava määruse sissejuhatuses märgitakse: 1) koostamise koht ja kuupäev; 2) kohtu või kohtuvälise menetleja nimetus ning määruse koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 3) väärteoasja nimetus – isik, kelle suhtes on väärteomenetlus alustatud, ning väärteo kvalifikatsioon; 4) menetlusaluse isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoha aadress ja töökoht või menetlusaluse juriidilise isiku nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon ja asukoha aadress. (3) Põhistatava määruse põhiosa peab sisaldama: 1) menetlusotsustuse põhjenduse; 2) määruse menetlusõigusliku aluse. (4) Põhistatava määruse lõpposas esitatakse lahendamisel tehtud otsustus ja määruse peale edasikaebamise kord. Määrusele kirjutab alla selle koostaja. (5) Määrusi koostades järgitakse nende sisu kohta esitatud lisanõudeid. (6) Menetleja määrus on täitmiseks kohustuslik.

§ 49. Menetlustoimingu protokoll

(1) Menetlustoimingu protokoll koostatakse loetavas käekirjas, masina- või arvutikirjas. Vajaduse korral võib kasutada protokollija abi. (2) Protokolli sissejuhatuses märgitakse: 1) menetlustoimingu koht ja kuupäev; 2) kohtu või kohtuvälise menetleja nimetus, protokolli koostaja ametinimetus ning tema ees- ja perekonnanimi; 3) väärteoasja ja menetlustoimingu nimetus; 4) seadusega sätestatud juhtudel viide menetlustoimingu aluseks olnud määrusele; 5) menetlustoimingule allutatud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidilise isiku nimetus ja registrikood ning tema esindaja ees- ja perekonnanimi ning elu- või asukoht ja menetlusseisund; 6) menetlustoimingus osalenud muu isiku ees- ja perekonnanimi ning elu- või töökoht ning menetlusseisund; 7) menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning tingimused; 8) isikule menetlustoiminguga seotud õiguste ja kohustuste selgitamine; 9) menetlustoimingu aluseks olev menetlusõiguslik säte. (3) Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri. Kui ta keeldub allkirja andmast, tehakse selle kohta protokolli kanne. (4) Protokolli põhiosas kirjeldatakse: 1) menetlustoimingu käiku ja tulemusi tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides käesolevas seadustikus menetlustoimingu sisu kohta esitatud lisanõudeid; 2) tehnikavahendite kasutamist. (5) Protokolli lõpposas loetletakse menetlustoimingus äravõetud objektid ja nende pakkimise moodus ning hoidmise koht. (6) Protokollile kirjutab alla selle koostaja.

§ 50. Menetlustoimingu protokolli lisa

Vajaduse korral võib kriminaalmenetluses sätestatud korras talletada menetlustoimingu protokolli lisana tõendusteavet fotol, joonisel, filmil, heli- või videosalvestuses või muul viisil.

§ 50¹. Digitaalsete dokumentide edastamine

(1) Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, esitatakse väärteomenetluses digitaalsed taotlused, kaebused, vastulaused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu. Vahetult edastatud digitaalse dokumendi kannab menetleja e-toimiku süsteemi. (2) Kui toimikut peetakse paberil, siis digitaalne dokument trükitakse ja paigutatakse toimikusse. Trükitud dokumendi õigsust ja vastavust digitaalsele dokumendile kinnitab menetleja oma allkirjaga.

§ 50². Väärteotoimik

(1) Väärteotoimik on väärteoasjas kogutud dokumentide kogum. (2) Kohus peab iga väärteoasja kohta kohtutoimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõik menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse kohtutoimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. (2¹) Väärteotoimikut ja väärteoasja kohtutoimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalsena. (3) Toimiku kohta kohaldatakse lisaks käesolevas seadustikus sätestatule ka kriminaalmenetluse seadustiku § 160¹ lõigetes 5, 6 ja 7 ning §-s 160⁵ sätestatut.

§ 51. Nõuded dokumentidele

(1) Väärteoasja kohtuvälise menetluse dokumentide näidisvormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026164&id=131122010039 . (2) Väärteomenetluses digitaalallkirjastatud ja muu digitaalse dokumendi vormistamise, edastamise ja säilitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026164&id=13006809;111022016007 . (3) Kui toimikut peetakse digitaalsena, kohaldatakse käesolevas seadustikus dokumentide koostamise, vormistamise, edastamise ja säilitamise kohta käivaid nõudeid kooskõlas digitaalse toimiku pidamise vajadustega. (4) Kui käesolev seadustik näeb ette dokumendi allkirjastamise, loetakse allkirjastamisega võrdväärseks ka muu taasesitamist võimaldav kinnitus allkirjastaja poolt, kui kinnituse andja isik ja kinnituse andmise aeg on tuvastatavad.

§ 52. Karistusseadustikus sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad

(1) Karistusseadustiku § 108 lõigetes 3 ja 5, § 151 lõigetes 1 ja 3, §-s 151¹, § 152 lõigetes 1 ja 3, § 153 lõigetes 1 ja 3, §-s 153¹, §-des 157, 165–170, 179¹, 180, 224¹, 225, 226 ja 264¹, § 266 lõigetes 1 ja 3, §-des 269, 271, 305, 334¹ ja 334², § 336 lõigetes 1 ja 3 ning §-des 337, 338, 342, 372¹ ja 426 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Karistusseadustiku § 157¹ lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon. (3) Karistusseadustiku § 218 lõigetes 1 ja 2, §-s 275 ning § 325 lõikes 1 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Justiits- ja Digiministeerium ja vangla. (4) Karistusseadustiku §-s 225¹ ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (5) Karistusseadustiku § 261 lõigetes 1 ja 3 ning §-s 262 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning valla- või linnavalitsus. (6) Karistusseadustiku §-s 270 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Transpordiamet. (7) Karistusseadustiku § 277 lõigetes 1 ja 1¹ ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet ning Päästeamet. (8) Karistusseadustiku §-s 278 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning Päästeamet. (9) Karistusseadustiku §-s 279 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning korrakaitseorgan. (10) Karistusseadustiku § 280 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning andmete saamiseks õigustatud haldusorgan. (11) Karistusseadustiku §-s 282 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus. (12) Karistusseadustiku § 339 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. (13) Karistusseadustiku §-s 352 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ning Päästeamet. (14) Karistusseadustiku § 353 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet ning liiklusnõuete osas Politsei- ja Piirivalveamet. (15) Karistusseadustiku §-des 362 ja 366 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. (16) Karistusseadustiku § 372 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet ning korrakaitseorgan. (17) Karistusseadustiku §-de 398 ja 398¹ lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.

§ 52¹. Karistusseadustikus sätestatud väärtegude arutamise pädevus

Karistusseadustiku § 151 lõigetes 1 ja 3 ettenähtud väärtegusid arutab maakohus.

§ 53.

–

§ 54.

§ 54¹. Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine

(1) Seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui 1) väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalve süsteemiga edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või 2) teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. (2) Hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal. (3) Mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. (4) Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 420 eurot. Hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärtegude eest kehtestatakse liiklusseaduses. (5) Vähetähtsa liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda mootorsõiduki eest vastutava isiku kirjaliku hoiatamisega, kui ta leiab, et mootorsõiduki eest vastutava isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. (6) Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 5 sätestatud korras lõpetab väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras käesoleva seadustiku § 54⁶ lõikes 3 või 6 sätestatud alustel.

§ 54². Trahviteade

(1) Käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 1 sätestatud juhul saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule trahviteade, milles märgitakse: 1) hoiatustrahvi määramise aeg ja koht; 2) kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress; 3) trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 4) kui trahviteate adressaat on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 5) kui trahviteate adressaat on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; 6) väärteo lühikirjeldus, sealhulgas teo toimepanemise aeg ja koht; 7) väärteo kvalifikatsioon; 8) hoiatustrahvi määramise alus; 9) hoiatustrahvi määr. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele märgitakse trahviteates: 1) selgitus selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude õigusjärelmite kohaldamisel; 2) teave selle kohta, et hoiatustrahv tuleb tasuda kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates; pärast selle tähtaja möödumist muutub hoiatustrahv sundtäidetavaks; 3) teave selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada, ning selgitus vaidlustamise korra kohta; 4) teave selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutava isiku taotlusel saadetakse talle koopia fotost, filmist või muust salvestisest, mille abil tegu tuvastati. (3) Trahviteatele lisatakse maksekorraldus koos pangakonto numbri ja viitenumbriga. (4) Trahviteate allkirjastab selle koostanud ametnik. Trahviteate võib allkirjastada digitaalselt. (5) Trahviteade koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule ning teine jääb kohtuvälisele menetlejale. Kui trahviteade allkirjastati digitaalselt, säilitab kohtuväline menetleja saadetud trahviteate elektroonilise koopia.

§ 54³. Trahviteate kättetoimetamine

(1) Füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Kui elektrooniliselt saadetud trahviteate kättesaamist ei kinnitata 15 päeva jooksul alates selle saatmisest, saadetakse trahviteade väljastusteatega tähtkirjana. (2) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (3) Trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse mootorsõiduki eest vastutava isiku andmetest tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood, või kui see ei ole võimalik, siis isikukoodi asemel sünniaeg. Trahviteade loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamise. (4) Juriidilisele isikule, riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule saadetakse trahviteade registrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Trahviteate elektroonilisel saatmisel ei ole nõutav teate kaitsmine kolmandate isikute eest ning trahviteate kättesaamise kinnitamine. Juriidilise isiku, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku registrisse kantud aadressil või registris avaldatud elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud kolmkümmend päeva selle saatmisest. (5) Trahviteade saadetakse kümne tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest arvates.

§ 54⁴. Hoiatustrahvi tasumine

(1) Hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates. Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole. (2) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab kohtuväline menetleja trahviteate koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. (3) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik on hoiatustrahvi tasunud või see on pööratud täitmisele, ei või kedagi sama teo eest väärteokorras karistada.

§ 54⁵. Trahviteate vaidlustamine

(1) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu. (2) Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale ja selles märgitakse: 1) trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse; 2) kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; 3) kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; 4) esindaja olemasolul kaebuse esitaja esindaja ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; 5) hoiatustrahvi määranud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress; 6) trahviteate number ja kuupäev; 7) kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus. (2¹) Kaebuse allkirjastab selle esitaja. (3) Füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi. (4) Mootorsõiduki eest vastutav isik vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. (5) Juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik peab kaebuses märkima mootorsõidukit trahviteates nimetatud ajal kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi. (6) Juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.

§ 54⁶. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja poolt

(1) Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 54⁵ lõike 2 nõuetele, teeb kohtuväline menetleja kaebuse käiguta jätmise kohta määruse ja annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.Kui kaebuses puudub mootorsõiduki eest vastutava isiku elukoha aadress, jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata. (2) Kohtuväline menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega, kui: 1) kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 54⁵ lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata; 2) kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 54⁵ lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada; 3) kaebuse esitanud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi; 4) kaebuse aluseks on käesoleva seadustiku § 54⁵ lõikes 4 või 6 toodud asjaolud, kuid puuduvad nõutav kinnitus või tõendid. (3) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik esitab koos kaebusega § 54⁵ lõikes 4 või 6 nimetatud tõendid, võib kohtuväline menetleja jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse trahviteate tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta. (4) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik märgib kaebuses trahviteates nimetatud ajal mootorsõidukit kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi, saadab kohtuväline menetleja trahviteate mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isikule. (5) Trahviteate kättetoimetamine toimub käesoleva seadustiku § 54³ kohaselt ning selle vaidlustamine käesoleva seadustiku § 54⁵ lõigete 1 ja 2 kohaselt. (6) Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Uuendatud menetluses karistuse määramisel või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 nimetatud määruste koopiad saadab kohtuväline menetleja mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt kaebuses märgitud isiku elukoha aadressil lihtkirjaga või kaebuses märgitud elektronposti aadressil.

§ 54⁷. Erisused teises Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo menetlemisel

(1) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi, välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Taani (edaspidi liikmesriik) mootorsõidukiga toimepandud liiklusväärteo puhul kohaldatakse kirjalikku hoiatamismenetlust käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. (2) Trahviteate koostamiseks ja kättetoimetamiseks pöördub kohtuväline menetleja Euroopa Liidu liikmesriigi sõidukite riiklike registreerimisandmete vahetamiseks liiklusseaduse § 200³ lõikes 1 nimetatud pädeva asutuse poole mootorsõiduki eest vastutava isiku ja mootorsõiduki andmete saamiseks. (3) Pädev asutus edastab kohtuvälisele menetlejale järgmised andmed: 1) mootorsõiduki registrijärgseks omanikuks või registrisse kantud vastutavaks kasutajaks oleva füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning elukoha aadress; 2) mootorsõiduki registrijärgseks omanikuks või registrisse kantud vastutavaks kasutajaks oleva juriidilise isiku nimetus ja asukoha aadress; 3) mootorsõiduki registreerimismärgile kantud tähtede ja numbrite kombinatsioon; 4) mootorsõiduki identifitseerimisnumber (VIN-kood, kere või raami number). (4) Kui kohtuväline menetleja on saanud pädevalt asutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed mootorsõiduki eest vastutava isiku kohta, koostab ta trahviteate, millele lisab tõlke liikmesriigi ühes ametlikus keeles või koostab trahviteate liikmesriigi ühes ametlikus keeles. Kui trahviteatele lisatakse koopia fotost, mille abil tegu tuvastati, ei märgita selles käesoleva seaduse § 54² lõike 2 punktis 4 nimetatud teavet. Trahviteates märgitakse käesoleva seaduse § 54² lõike 1 punktis 5 nimetatud andmetest juriidilise isiku nimetus ja asukoha aadress. (5) Trahviteade saadetakse viie tööpäeva jooksul pädevalt asutuselt andmete saamisest arvates lihtkirjaga mootorsõiduki eest vastutava isiku elu- või asukoha aadressil. Trahviteade loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud 30 päeva selle saatmisest. (6) Mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus trahviteade vaidlustada põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkides kaebuses mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, elukoha aadressi ning isikukoodi või selle mitteteadmisel sünniaja. (7) Kui käesoleva seadustiku § 54⁶ lõikes 6 nimetatud isiku elukoht ei ole Eestis, jätab kohtuväline menetleja selle isiku poolt trahviteate vaidlustamisel väärteomenetluse uuendamata, koostab määruse trahviteate tühistamise kohta ning edastab teabe selle kohta trahviteate vaidlustanud isikule, kes vastutab mootorsõiduki eest. (8) Kui trahviteate adressaadi elukoht ei ole Eestis, ei kohaldata käesoleva seadustiku § 54⁴ lõiget 2.

§ 54⁸. Lühimenetluse kohaldamine

(1) Väärteomenetluse alustamisel kohaldab kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrab väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi. Lühimenetluse kohaldamine ei ole kohustuslik, kui: 1) esinevad asjaolud, mis ei võimalda lühimenetlust lõpule viia kohapeal; 2) lühimenetlusele allutatud isik soovib vaidlustada väärteo tunnustega teo toimepanemise. (2) Lühimenetlust ei kohaldata, kui: 1) sama teo kohta alustatakse kirjalikku hoiatamismenetlust; 2) lühimenetluse aluseks olevas väärteo tunnustega teos esinevad eri väärteokoosseisude tunnused ja nendest vähemalt ühe kohta alustatakse üld- või kiirmenetlust; 3) seadus näeb väärteo eest põhikaristusena ette eriõiguse äravõtmise, aresti või lisakaristuse kohaldamise. (3) Lühimenetluse kohaldamise korral vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastase isiku suhtes teavitatakse sellest viivitamata tema seaduslikku esindajat. (4) Mõjutustrahvi maksimaalmäär on 160 eurot. Mõjutustrahvi määr väärteo eest kehtestatakse seadusega. Mõjutustrahvi määramise korral vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastasele isikule jagatakse seaduses sätestatud mõjutustrahvi määr kahega. (5) Lühimenetlusele allutatud isikule mõjutustrahvi kohaldamisel lähtutakse karistusseadustiku § 63 lõigetes 1 ja 3 sätestatust. (6) Lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. (6¹) Kohtuväline menetleja võib vabastada väärteo tunnustega teo toimepannud isiku temale määratud mõjutustrahvi tasumisest, kui isik nõustub kinni pidama seaduses sätestatud mõjutusmeetme tingimustest. Mõjutusmeetmest loobumise või selle tingimuste eiramise korral tasub isik mõjutustrahvi, nagu on sätestatud käesolevas peatükis. (7) Lühimenetluse kohaldamisel teeb kohtuväline menetleja järgmised toimingud: 1) selgitab lühimenetlusele allutatud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigusi; 2) selgitab lühimenetlusele allutatud isikule, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, ja lühimenetluse kohaldamise erisusi käesoleva seadustiku § 54⁹ lõike 2 kohaselt; 3) koostab käesoleva seadustiku §-s 54⁹ nimetatud lühimenetluse otsuse. (8) Lühimenetlusele allutatud isikul on õigus: 1) teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; 2) tutvuda riikliku järelevalve käigus tehtud salvestisega; 3) anda väärteo asjaolude kohta selgitusi; 4) vaidlustada lühimenetluse otsus käesolevas seadustikus sätestatud korras; 5) taotleda mõjutustrahvi tasumist ositi. (9) Lühimenetluse kohaldamisel võib kohtuväline menetleja jätta tõendi vormistamata ja märkida lühimenetluse otsusesse üksnes tõendiallika.

§ 54⁹. Lühimenetluse otsus

(1) Lühimenetlusele allutatud isikule mõjutustrahvi määramise kohta koostab kohtuväline menetleja lühimenetluse otsuse, milles märgitakse: 1) otsuse tegemise aeg; 2) kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress; 3) otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 4) lühimenetlusele allutatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning elukoha aadress, välismaalase ja isikukoodita isiku puhul sünniaeg ja -koht, kodakondsus ning elukoha aadress; 5) teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isikule on selgitatud tema käesoleva seadustiku § 54⁸ lõikes 8 nimetatud õigusi; 6) väärteo toimepanemise aeg ja koht; 7) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt ning vajaduse korral väärteo koosseisualternatiiv, lühikirjeldus või rikutud õigusnorm; 8) väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid või tõendiallikad; 9) mõjutustrahvi ja vajaduse korral seaduses sätestatud mõjutusmeetme määramise alus; 10) mõjutustrahvi määr ja vajaduse korral seaduses sätestatud mõjutusmeetme tingimused; 11) mõjutustrahvi ositi tasumine mõjuvatel põhjustel, arvestades, et ositi tasutava mõjutustrahvi täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele märgitakse lühimenetluse otsuses: 1) selgitus selle kohta, et lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel; 2) kui mõjutustrahv ei ole määratud tasuda ositi, siis teave selle kohta, et mõjutustrahvi peab tasuma 45 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates ja pärast selle tähtaja möödumist muutub mõjutustrahv sundtäidetavaks; 3) selle arvelduskonto andmed, millele mõjutustrahv tuleb kanda: panga nimi, konto valdaja, viitenumber ja kontonumber; 4) teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isikul või tema esindajal on 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates õigus see vaidlustada, esitades kaebuse kohtuvälisele menetlejale, samuti teave, et kaebuse esitamisel lühimenetluse otsus ei jõustu, vaid väärteomenetlus uuendatakse kiir- või üldmenetluse korras, ning teave, et uuendatud menetluses ei ole kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad; 5) teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekul talle lühimenetluse otsuse elektrooniline edastamine ei muuda käesoleva lõike punktides 2 ja 4 sätestatud tähtaegu. (2¹) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule märgitakse seaduses sätestatud mõjutusmeetme kohaldamisel lühimenetluse otsuses: 1) teave selle kohta, et lühimenetlusele allutatud isik vabastatakse mõjutustrahvi tasumisest, kui ta on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest; 2) teave selle kohta, et mõjutusmeetmest loobumise või selle tingimuste eiramise korral peab lühimenetlusele allutatud isik tasuma mõjutustrahvi 45 päeva jooksul otsuses märgitud mõjutusmeetmest loobumisest või selle tingimuste eiramisest arvates ning pärast selle tähtaja möödumist muutub mõjutustrahv sundtäidetavaks; 3) teave selle kohta, et kui isik, kes vabastati mõjutustrahvi tasumisest, on kinni pidanud otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist taotluse esitajale ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule. (3) Lühimenetlusele allutatud isikule selgitatakse lühimenetluse otsuse kätteandmisel, et otsuse kaebetähtaeg algab selle kätteandmise kuupäevast. (4) Lühimenetluse otsuse allkirjastab selle koostanud kohtuvälise menetleja ametnik. (5) Lühimenetluse otsus koostatakse kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse lühimenetlusele allutatud isikule kätte kohe pärast otsuse allakirjutamist otsuse teisele eksemplarile antava allkirja vastu. Lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekul saadetakse talle lühimenetluse otsuse koopia e-posti aadressil. Lühimenetluse otsuse koopia saatmine ei muuda käesoleva seadustiku §-des 54¹⁰ ja 54¹¹ sätestatud tähtaegu. (6) Kui lühimenetlusele allutatud isik keeldub lühimenetluse otsuse kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb kohtuvälise menetleja ametnik nimetatud otsusele selle kohta märkuse, andes ka oma allkirja ja märkides ametinimetuse. Sel juhul loetakse, et lühimenetlusele allutatud isik on lühimenetluse otsuse kätte saanud selle vastuvõtmisest keeldumise päeval. (7) Lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja jätta lühimenetluse otsuse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras koostamata ja allkirjastamata ning koostada ja edastada selle nimetatud isikule vaid elektrooniliselt. Lühimenetlusele allutatud isiku nõusolekut otsuse elektroonilise koostamise ja edastamisega kinnitab tema tehtud elektrooniline märge. Lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik lisab sellele enda elektroonilise märke. Otsus edastatakse lühimenetlusele allutatud isikule viivitamata. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud korras lühimenetluse otsuse koostamise korral loetakse, et lühimenetlusele allutatud isik on otsuse kätte saanud, kui ta on teinud sellele elektroonilise märke. (9) Lühimenetluse otsuse koostamine lõpetab väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse käesoleva seadustiku § 54¹² lõikes 1 sätestatu kohaselt.

§ 54¹⁰. Mõjutustrahvi tasumine ja täitmisele pööramine

(1) Mõjutustrahv tasutakse lühimenetluse otsuses märgitud arvelduskontole 45 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Mõjutustrahv loetakse õigeks ajaks tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud lühimenetluse otsuses märgitud arvelduskontole. (1¹) Lühimenetlusele allutatud isik vabastatakse mõjutustrahvi tasumisest, kui ta on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest. (1²) Lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetmest loobumise või selle tingimuste eiramise korral tasub lühimenetlusele allutatud isik mõjutustrahvi lühimenetluse otsuses märgitud arvelduskontole 45 päeva jooksul otsuses märgitud mõjutusmeetmest loobumisest või selle tingimuste eiramisest arvates. (1³) Kui kohtuväline menetleja tuvastab, et lühimenetlusele allutatud isik ei ole kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, edastab kohtuväline menetleja isikule selle kohta viivitamata vastavasisulise teate. (2) Kui lühimenetlusele allutatud isik ei ole lühimenetluse otsust vaidlustanud, kuid on jätnud mõjutustrahvi tähtpäevaks tasumata, esitab kohtuväline menetleja jõustunud lühimenetluse otsuse kümne päeva jooksul sundtäitmiseks kohtutäiturile. (2¹) Maksu- ja Tolliameti koostatud lühimenetluse otsus: 1) loetakse täidetuks ja seda ei pöörata täitmisele, kui Maksu- ja Tolliamet on mõjutustrahvi enne täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses tasaarvestanud maksukorralduse seaduses sätestatud korras; 2) täidetakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. (3) Kui lühimenetluse otsus on jõustunud, ei tohi lühimenetlusele allutatud isikut sama teo eest väärteo korras karistada.

§ 54¹¹. Lühimenetluse otsuse vaidlustamine

(1) Kui lühimenetlusele allutatud isik ei nõustu lühimenetluse otsusega, on tal õigus otsus vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Selleks peab ta esitama kaebuse lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälisele menetlejale. Kaebuse esitamise korral lühimenetluse otsus ei jõustu. (1¹) Kui lühimenetlusele allutatud isik on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest, kuid ei nõustu lühimenetluse otsusega, on temal või tema esindajal õigus 15 päeva jooksul lühimenetluse otsuse kättesaamisest arvates nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendite vormistamist ja edastamist taotluse esitajale ning vaidlustada lühimenetluse otsus, esitades kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul kohtuväliselt menetlejalt tõendite kättesaamisest arvates. (2) Kaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 1) lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress; 2) lühimenetlusele allutatud isiku ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ning e-posti aadress; 3) esindaja olemasolu korral lühimenetlusele allutatud isiku esindaja ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress ning volikiri; 4) lühimenetluse otsuse number ja kuupäev ning asjaolu, et lühimenetlusele allutatud isik ei nõustu lühimenetluse otsusega. (3) Kaebuse allkirjastab selle esitaja.

§ 54¹². Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja poolt

(1) Kui lühimenetlusele allutatud isik on vaidlustanud lühimenetluse otsuse, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse üldmenetluse või kiirmenetluse korras. Kohtuväline menetleja võib jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse lühimenetluse otsuse tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta, kui esineb käesoleva seadustiku § 29 lõikes 1 sätestatud asjaolu. (2) Kui lühimenetlusele allutatud isiku kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 54¹¹ lõikes 2 sätestatud nõuetele, teeb kohtuväline menetleja kaebuse käiguta jätmise kohta määruse ja annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (3) Kohtuväline menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega, kui: 1) kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 54¹¹ lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata; 2) kaebuse esitanud lühimenetlusele allutatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi; 3) kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 54¹¹ lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada. (4) Kohtuväline menetleja saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 nimetatud määruse koopia kaebuses märgitud isiku elukoha aadressil lihtkirjaga või lühimenetluse otsuses või kaebuses märgitud e-posti aadressil. (5) Uuendatud menetluses ei ole kohtuvälisele menetlejale lühimenetluse otsuses märgitud väärteo kvalifikatsioon ega mõjutustrahvi määr siduvad. (6) Lühimenetluse otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik ei tohi osaleda uuendatud menetluses kohtuvälise menetlejana. Uuendatud menetluses võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja koostanud lühimenetluse otsuse, osaleda tunnistajana tema tajutud faktiliste asjaolude kohta.

§ 55. Kiirmenetluse kohaldamine

(1) Kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. (2) Kiirmenetluse otsuses võib määrata: 1) füüsilisele isikule kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi; 2) juriidilisele isikule kuni 13 000 euro suuruse rahatrahvi. (3) Kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui: 1) menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14- kuni 18-aastane või psüühikahäirega; 2) on vaja otsustada põhikaristusena aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristuse kohaldamine. (4) Kiirmenetluses tõendeid kogudes lähtub kohtuväline menetleja käesoleva seadustiku 5. peatüki sätetest. (5) Kiirmenetluse otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama käesoleva seadustiku §-s 108 loetletud küsimused.