Estonia · statute
Ask the law about thisMore laws of EstoniaFor machines: Markdown
In force since 2026-10-01, as the publisher states.
Copy read on 2026-11-07. The page it was read from
sha256 1fb059a33b610f7fb6ae41f0b6ff1e3f75f9c13535e35041de50b64ad3e40893
No one has proposed a change to this act yet.
(1) Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48, 49 või 50 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seotud krediidiasutuse kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot.
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 5 lõikes 1 ning artiklites 6, 7, 18–48, 50 ja 52–56 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse §-s 86⁵⁰ sätestatud omavahendite jaotamise piirangute rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 5–10, 13, 14 või 19 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a changeKehtetu
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklites 5–14 või 16–18, artikli 19 lõigetes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõigetes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõigetes 1–8, artiklis 29, artikli 30 lõigetes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse §-s 88¹ sätestatud põhimakseteenuste osutamise kohustuse rikkumise eest, sealhulgas põhimakseteenuste osutamiseks vajalike meetmete, protsesside või sise-eeskirjade kehtestamise nõude või rakendamise kohustuse rikkumise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 66 lõike 2 esimeses lauses või § 70¹ lõikes 1 sätestatud ühinemisest või jagunemisest teavitamise kohustuse rikkumise või tehingu loata tegemise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I ja IV jaotises ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 sätestatud likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja arvutamise nõude ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 412, 413 ja 428b sätestatud likviidsuskatte ja stabiilse netorahastamise nõude täitmata jätmise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Propose a change(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa III jaotise 2. peatükis sätestatud andmete kogumise ja haldamise nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatud osaluse omandamisest teavitamise kohustuse rikkumise või § 37⁴ lõike 2 vastaselt osaluse omandamise või §-s 37⁷ sätestatud osaluse võõrandamisest teavitamise kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Propose a change(1) Käesolevas peatükis sätestatud juriidilise isiku käibena käsitatakse eelmise majandusaasta netokäivet, mis koosneb järgmistest näitajatest: 1) intressikulu ja -tulu; 2) väärtpaberitega seotud kulu ja nende pealt makstav tulu; 3) komisjoni- või teenustasudest saadav tulu ja nendega seotud kulu; 4) kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või -kahjum; 5) õiglases väärtuses muutustega kasumiaruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustuste netokasum või -kahjum; 6) tuletisinstrumentide netokasum või -kahjum riskimaandamise arvestuses; 7) vahetuskursi erinevused netokasumi või -kahjumi puhul; 8) muud tegevuskulud ja -tulud. (1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näitajad määratakse kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/451, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaldamiseks seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 680/2014 (ELT L 97, 19.03.2021, lk 1–1955), III ja IV lisaga. Kui juriidilise isiku suhtes ei kohaldata eelnimetatud määrust, määratakse tema aastane kogukäive viimase majandusaasta aruande järgi. (1²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1¹ teises lauses nimetatud juriidiline isik kuulub konsolideerimisgruppi, määratakse tema aastane netokäive viimase konsolideeritud majandusaasta aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan. (2) Käesoleva seaduse §-des 134¹⁴ ja 134²¹ sätestatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive viimase kättesaadava juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruande järgi. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või sellele vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
Propose a change(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. (2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
Propose a change(1) Ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, peavad jõustumise hetkel tegutsevad krediidiasutused viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Krediidiasutuste põhikirjad peavad olema viidud kooskõlla käesoleva seaduse nõuetega üheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Kui enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutuse põhikiri on vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud krediidiasutused on kohustatud juhtimisorganite koosseisu viima vastavusse käesoleva seaduse nõuetega ja esitama käesoleva seaduse § 48 lõikes 7 ettenähtud dokumendid Eesti Pangale ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. (4) Isik, kellele kuulub pangas oluline osalus vastavat luba omamata, on kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt olulise osaluse omandamise loa kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest. Alates 1999. aasta 1. septembrist ei arvata ilma vastava loata olulist osalust esindavaid hääli üldkoosoleku kvoorumisse. (5) Kui krediidiasutuste ühinemisleping on sõlmitud enne 1999. aasta 1. juulit, kohaldatakse ühinemise toimingute suhtes ühinemislepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust. (6) Enne 1999. aasta 1. juulit alanud krediidiasutuse likvideerimismenetluse, pankrotimenetluse või moratooriumi puhul kohaldatakse likvideerimis- ja pankrotimenetluse ning moratooriumi toimingute suhtes likvideerimisotsuse vastuvõtmise, pankrotimenetluse algatamise ja moratooriumi kehtestamise ajal kehtinud seadust, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti. (7) Enne 1999. aasta 1. juulit algatatud likvideerimismenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse § 120 punktis 6 sätestatut ja enne 1999. aasta 1. juulit algatatud pankrotimenetluses käesoleva seaduse § 128 lõigetes 4 ja 5 ja § 130 lõikes 2 sätestatut. (7¹) Krediidiasutuse tegevusluba omav isik ning välisriigi krediidiasutuse filiaal, kellel enne käesoleva lõike jõustumist ei olnud käesoleva seaduse § 13 lõikes 3¹ nimetatud tunnuskoodi, võib igal ajal taotleda Finantsinspektsioonilt tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamist. Finantsinspektsioon otsustab tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. (8) Kõigi asjaolude ja kohustuste kohta, mis ei ole kooskõlas käesoleva seadusega ja mida krediidiasutus ei saa kõrvaldada või täita käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul, tuleb koostada loetelu ja esitada see Eesti Pangale kuue kuu jooksul, käesoleva seaduse jõustumisest arvates, koos nende asjaolude kõrvaldamise ja kohustuste täitmise kavaga. Eesti Pank määrab nende asjaolude ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (9)
Propose a change(1) Kuni 2007. aasta 31. detsembrini võib krediidiasutus kohaldada riskiga kaalutud varade arvutamisel õigusnorme, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata krediidiasutusele, kes on saanud tegevusloa pärast 2007. aasta 1. jaanuari. (3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, peab krediidiasutus koostama ja esitama Finantsinspektsioonile aruandeid vastavalt õigusnormidele, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari. (4) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule, võib krediidiasutus: 1) operatsiooniriski kapitalinõuet vähendada samas proportsioonis, millises ulatuses rakendatakse riskiga kaalutud varade arvutamises enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnorme; 2) riskide kontsentreerumise piirmäärade arvestuses lähtuda õigusnormidest, mis kehtisid enne 2007. aasta 1. jaanuari. (5) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 63¹ ja 92¹ sätestatud nõudeid.
Propose a change(1) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute põhimeetodi alusel, peavad 2007. aasta jooksul tema omavahendid moodustama vähemalt 95 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusnormidele. (2) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, peavad tema omavahendid moodustama: 1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele; 2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt. (3) Kui krediidiasutus arvutab krediidiriski kapitalinõuet sisereitingute meetodite alusel, ei tohi kuni 2012. aasta 31. detsembrini eluaseme kinnisvaraga tagatud jaenõuete kaalutud keskmine kahjumäär olla madalam kui 10 protsenti, välja arvatud juhul, kui nimetatud nõuetele on antud keskvalitsuse garantii. (4) Kui krediidiasutus arvutab operatsiooniriski kapitalinõuet täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi alusel, peavad tema omavahendid moodustama: 1) 2008. aasta jooksul vähemalt 90 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud vastavalt enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele; 2) 2009., 2011. ja 2012. aasta jooksul vähemalt 80 protsenti nõutud omavahenditest, mis on arvutatud enne 2007. aasta 1. jaanuari kehtinud õigusnormidele vastavalt. (5) Kui krediidiasutus omab instrumente, mis kuni 2010. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel kuulusid käesoleva seaduse § 73 lõike 1 alusel esimese taseme omavahendite koosseisu, kuid ei vasta enam 2010. aasta 31. detsembril jõustunud käesoleva seaduse §-s 73¹ sätestatud tingimustele, kuuluvad need käesoleva seaduse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud instrumentide hulka kuni 2040. aasta 31. detsembrini, arvestades seejuures järgmisi piiranguid: 1) kümne aasta jooksul pärast 2020. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada 20 protsenti nõutud omavahenditest; 2) kümne aasta jooksul pärast 2030. aasta 31. detsembrit ei tohi nende instrumentide positsioon ületada kümmet protsenti nõutud omavahenditest. (6) Krediidiasutus, mis ei ole 2010. aasta 31. detsembriks võimeline täitma käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud piirmäärasid, peab välja töötama strateegia ja tegevuskava oma tegevuse nimetatud nõuetele vastavusse viimiseks.
Propose a changeKrediidiasutus, kes kasutab kapitalinõuete arvutamisel krediidiriski standardmeetodit või sisereitingute põhimeetodit, võib kapitalinõuete arvutamisel riskipositsiooni vähendamiseks või riskikaalu vähendamiseks võtta arvesse enne 2007. aasta 1. jaanuari tehtud tagamistehinguid, kui need vastavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
Propose a change(1) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamiseks enne 2009. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on kasutanud vähemalt ühe aasta jooksul enne sisereitingute meetodi kasutamiseks loa saamist reitingusüsteemi, mis olulises osas vastab käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele. (2) Kui krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt luba krediidiriski sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks enne 2008. aasta 31. detsembrit, peab krediidiasutus suutma tõendada, et ta on hinnanud ja rakendanud vähemalt kahe aasta jooksul enne sisereitingute täiustatud meetodi kasutamiseks loa saamist sisehinnanguid kahjumääradele või ümberhindamisteguritele, mis olulises osas vastavad käesolevas seaduses sätestatud miinimumnõuetele. (3) Krediidiasutus võib sisereitingute täiustatud meetodit krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel ning täiustatud mõõtmismudelitel põhinevat meetodit operatsiooniriski kapitalinõuete arvutamisel hakata kasutama alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
Propose a change(1) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni alustatud haldusmenetluses kohaldatakse kuni 2006. aasta 31. detsembrini kehtinud krediidiasutuste seaduses sätestatut. (2) Enne 2007. aasta 1. jaanuari Finantsinspektsiooni antud load seoses usaldatavusnormatiivide arvutamisega jäävad kehtima ulatuses, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega.
Propose a changeEnne 2010. aasta 1. juulit asutatud hoiu-laenuühistud ja ühistupangad peavad oma tegevuse 2010. aasta 1. juulil jõustunud käesoleva seaduse redaktsiooniga kooskõlla viima hiljemalt 2011. aasta 1. juuliks. Kuni tegevuse ja dokumentide vastavusse viimiseni nimetatud seaduse redaktsiooniga peavad hoiu-laenuühistu ja ühistupanga tegevus ning dokumendid vastama kuni 2010. aasta 1. juulini kehtinud õigusaktidele.
Propose a change(1) Krediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2011. aasta 23. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 52 lõike 4 punktis 2¹, §-des 57¹–57⁴, § 59 lõikes 3, § 63 lõike 2 punktis 5¹, § 89 lõikes 6, §-des 89¹ ja 92² sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 30. juuniks. Kuni eelnimetatud redaktsiooniga vastavusse viimiseni peavad krediidiasutuste tegevus ja dokumendid eelnimetatud nõuete osas vastama kuni nimetatud redaktsiooni jõustumiseni kehtinud õigusaktidele. (2) Käesoleva seaduse § 91 lõikes 2 ja § 92 lõikes 3 sätestatud majandusaasta aruande ja dokumentide esitamise ning avalikustamise tähtaega ei kohaldata krediidiasutuse 2010. aasta kohta koostatavatele dokumentidele. 2010. aasta kohta koostatavate majandusaasta aruande ja dokumentide esitamisele ning avalikustamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud redaktsiooni jõustumist kehtinud tähtaegu.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse §-s 86⁴⁷ sätestatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõuet rakendatakse alates 2016. aasta 1. jaanuarist. Eelnimetatud puhvri määr on: 1) 25 protsenti käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2016. aasta kohta; 2) 50 protsenti käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2017. aasta kohta; 3) 75 protsenti käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõike 5 kohaselt määratud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudest 2018. aasta kohta. (2) Käesoleva seaduse § 92 lõigetes 8 ja 10 nimetatud teabe avalikustamise kohustust ei kohaldata krediidiasutuse 2014. aasta kohta koostatavatele dokumentidele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 1–3 nimetatud teave tuleb avalikustada 2014. aasta kohta koostatavas majandusaasta aruandes. Globaalsed süsteemselt olulised krediidiasutused peavad 2014. aasta kohta esitama Euroopa Komisjonile käesoleva seaduse § 92 lõike 8 punktides 4–6 nimetatud teabe. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 412 lõiget 1 kohaldatakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist. (5) Kuni 2029. aasta 2. jaanuarini võib riskide kontsentreerumise piirmäära jälgimise otstarbel riskipositsioonide arvutamisel maha arvata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 493 lõike 3 punktides a, b, c, g ja h nimetatud positsioonid ning sama lõike punktis i nimetatud 50 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 lisas I osutatud mõõduka riskiga bilansivälistest dokumentaalmaksetest ja mõõduka riskiga bilansivälistest kasutamata krediidilimiitidest. (6) Käesoleva seaduse § 86⁴⁹ lõike 5 punktis 1 nimetatud süsteemse riski puhvri määra ulatus on kolm protsenti kuni 2014. aasta 31. detsembrini.
Propose a changeKrediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 18. veebruaril vastuvõetud redaktsiooni § 48 lõikes 4, §-s 57¹, § 63 lõike 3 punktides 3 ja 4⁴ ning lõigetes 4 ja 5 ja § 83 lõikes 3¹ sätestatud nõuetega kooskõlla 2016. aasta 21. märtsiks.
Propose a changeKrediidiasutused on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2015. aasta 16. detsembril vastu võetud redaktsiooni § 49 lõikes 5 ja § 89 lõikes 1² sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2016. aasta 31. maiks.
Propose a changeKrediidiasutus on kohustatud oma tegevuse ja dokumendid viima käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega kooskõlla hiljemalt 2019. aasta 31. maiks.
Propose a changeKäesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 5¹ kohaldatakse selles nimetatud tingimustele vastavate võlainstrumentide suhtes, mille krediidiasutus on emiteerinud pärast 2019. aasta 1. jaanuari.
Propose a changeKäesoleva seaduse § 49 lõike 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/110012019031 ja § 83 lõike 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110012019032 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuded kehtivad kuni käesoleva seaduse 2018. aasta 19. detsembril vastuvõetud redaktsiooni alusel kehtestatud õigusaktide kehtima hakkamiseni.
Propose a changeEmaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud enne 2019. aasta 27. juunit, on kohustatud Finantsinspektsioonile esitama taotluse heakskiitmise kohta või heakskiitmise erisuse kohaldamise kohta kooskõlas käesoleva seaduse 2021. aasta 12. mail vastuvõetud redaktsioonis sätestatud nõuetega 2021. aasta 28. juuniks.
Propose a changeKäesoleva seaduse §-s 86⁵⁰ sätestatud finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmise suhtes rakendatavaid Finantsinspektsiooni õigusi ja krediidiasutuse kohustusi kohaldatakse alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
Propose a changeKäesoleva seaduse § 92³ kohane esimene aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile 2025. aasta esimese poolaasta kohta.
Propose a change(1) Käesoleva seaduse § 88¹ lõikes 1 nimetatud kohustust ei kohaldata krediidiasutusele ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalile, kes ei osutanud võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, kui käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud teisiti. (2) Finantsinspektsioon võib kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutust ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali osutama võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid, hinnates otsuse tegemisel käesoleva seaduse § 88¹ lõikes 3 nimetatud asjaolusid. (3) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutasid võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid enne 2025. aasta 15. juulit, peavad pärast nimetatud kuupäeva osutama põhimakseteenuseid vähemalt samas ulatuses kui enne nimetatud kuupäeva.
Propose a change