(1) Krediidiasutuse klient käesoleva seaduse mõistes on iga isik, kes kasutab või on kasutanud krediidiasutuse poolt pakutavat teenust, või isik, kes on krediidiasutuse poole pöördunud teenuse kasutamise eesmärgil ja kes on selle krediidiasutuse poolt identifitseeritud.
(1¹) Krediidiasutuse poolt klientide vahendite hoiustamiseks peetavatele kontodele, mis ei ole maksekontod võlaõigusseaduse § 709 lõike 4 tähenduses, ja nendega seotud teenustele kohaldatakse võlaõigusseaduse § 711 lõike 1 punktides 1–3, 9–12, 21–24, lõigetes 2, 3 ja 5 ning §-des 714 ja 718–719¹ ning § 720 lõigetes 1–3, 5 ja 6 makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut.
(1²) Krediidiasutus esitab hoiustajale Tagatisfondi tagatavate hoiuste kohta teabe konto väljavõttel, milles viidatakse hoiustajale esitatavale teabelehele vastavalt Tagatisfondi seaduse §-le 31.
(1³) Krediidiasutus ei või nõuda kliendilt kahju hüvitamist ega leppetrahvi, kui krediidiasutus on ühinenud teise krediidiasutusega või tütarettevõtjast krediidiasutus on muutunud filiaaliks ning klient on kolme kuu jooksul vastavasisulise teate krediidiasutuse veebilehel ilmumisest arvates makseteenuse- või hoiustamislepingu üles öelnud ja andnud maksejuhise Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 1 nimetatud hoiuse ja kogunenud intresside ülekandmiseks kliendi määratud kontole teises krediidiasutuses või hoiustaja taotluse alusel välja maksmiseks sularahas.
(2) Krediidiasutuste suhted klientidega reguleeritakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud lepingutega.
(2¹)
(2²)
(2³)
(2⁴) Kui krediidiasutused kasutavad automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüse, oma juriidiliste kohustuste või avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks, siis on neil õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 2 punkti f ja artikli 14 lõike 2 punkti g kohaldamisel kirjeldada automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi kasutatavat loogikat üksnes üldistatud kujul ja ulatuses, mis ei sea ohtu vastava juriidilise kohustuse või avalikes huvides oleva ülesande sisulist täitmist.
(3) Igal kliendil on õigus tutvuda kõikide käesoleva seaduse järgi kohustuslikule avaldamisele kuuluvate andmetega ja krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel need temale avaldama.
(3¹) Krediidiasutus on kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel.
(4) Krediidiasutus on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle informatsiooni olulist osalust omavate aktsionäride osaluse suuruse kohta krediidiasutuse aktsiakapitalis ning krediidiasutuse juhtide kohta.
(5) Krediidiasutuse sooritatavate tehingute või osutatavate teenuste loetelu, krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete üldtingimused (edaspidi üldtingimused), intressimäärad ning teenustasud peavad olema avaldatud krediidiasutuse veebilehel ja krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas. Kliendil on õigus nõuda nende kohta krediidiasutuselt selgitusi ja juhiseid.
(6) Üldtingimused käesoleva seaduse mõistes on kõigi krediidiasutuse klientide suhtes rakendatavaid standardseid tingimusi sisaldav dokument, mis sätestab krediidiasutuse ja kliendi vaheliste suhete põhialused, krediidiasutuse ja kliendi vahelise suhtlemise korra ja üldised tingimused kliendi ja krediidiasutuse vaheliste tehingute teostamisel. Üldtingimustes tuleb muu hulgas ette näha krediidiasutuse ja tema kliendi vahel vaidluste lahendamise kord ja tähtajad ning nimetada selle pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, kellele klient võib esitada kaebuse krediidiasutuse tegevuse peale.
(7) Üldtingimused kinnitab, muudab ja tühistab krediidiasutuse juhatus. Üldtingimustes tehtavad muudatused peavad olema krediidiasutuse operatsioonisaalis nähtavale kohale välja pandud vähemalt 15 päeva enne muudatuste jõustumist. Üldtingimuste kohaldamine krediidiasutuse ja kliendi vahelistele suhetele sätestatakse krediidiasutuse ja kliendi kirjaliku kokkuleppega.
(8) Krediidiasutuses olevat kliendi vara võib arestida või konfiskeerida või pöörata sellele sissenõuet ainult seaduses ettenähtud korras.
(9) Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(9¹) Krediidiasutus peab põhjendama isikule makseteenuse lepingu sõlmimisest keeldumist või lepingu ülesütlemist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil, sealhulgas tuleb isikule anda teavet keeldumist või ülesütlemist puudutava kaebuse esitamise õiguse kohta, välja arvatud juhul, kui keeldumise põhjuste avalikustamine on vastuolus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses või mõnes muus seaduses sätestatuga, või olukorras, kus info avalikustamine võib kahjustada krediidiasutuse teabevahetust õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
(9²) Käesoleva paragrahvi lõikes 9¹ nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta keeldumise või ülesütlemise kehtivust, kuid kahjustatud poolele tuleb hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju.
(10) Krediidiasutus, kes tegeleb e-raha väljastamisega, on kohustatud järgima makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõigetes 3, 4 ja 6 ning §-s 63 sätestatut.
(11)
(12) Kui krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), artikli 4 punktis 3 nimetatud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja või müüja sama artikli punktide 4 ja 5 tähenduses või kui ta annab soovitusi sellise toote kohta, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.
§ 89¹. Kliendi teavitamine investeerimishoiuse lepingu sõlmimisel ja selle sobivuse hindamine
(1) Kui käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud hoiustamistehingu kohta sõlmitud leping sisaldab investeerimisriski, on krediidiasutus kohustatud enne lepingu sõlmimist esitama kliendile teabe:
1) hoiusega seotud kõikide tasude kohta, sealhulgas riskipreemiate ja nende arvutamise metoodika kohta;
2) hoiuse summalt makstava intressimäära ja saadava tulu, sealhulgas intressi arvutamise metoodika ja intressi väljamaksmise korra kohta;
3) lepingu tähtaja ja selle pikendamise kohta;
4) lepingu ennetähtaegse ülesütlemise võimaluste kohta, sealhulgas sellega seotud tasude kohta.
(2) Investeerimisriskiga hoius (edaspidi investeerimishoius) on käesoleva seaduse tähenduses tähtajaline hoius, mille intress või riskipreemia sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, indeksi, kauba, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või materiaalse või mittemateriaalse mitteasendatava vara või nende kombinatsiooni või alusvara väärtusest või selle muutusest. Investeerimishoiusena ei käsitata muutuva intressimääraga hoiuseid, mille tootlus on otseselt seotud intressimääraindeksiga, nagu Euribor või Libor.
(3)
(4)
(5)
(6)
(7)
(8)
(1) Krediidiasutus võib sõlmida füüsilise isikuga lepingu ettevõtluskonto pidamise kohta ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud tingimustel.
(2) Ettevõtluskontole kohaldatakse maksekonto lepingu kohta võlaõigusseaduses sätestatut koos ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud erisustega.
(3) Krediidiasutus peab pidama ettevõtluskonto krediteerimiste ja debiteerimiste ning broneeringute kohta arvestust.
(1) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 15 ja 17–21 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ning sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb:
1) monitooringu ärisuhte seire teostamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil;
2) maksepettuste ja turukuritarvituste tõkestamise eesmärgil;
3) turvanõuete täitmise ning riskijuhtimise meetmete rakendamise eesmärgil.
(2) Krediidiasutuse suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklites 17–18 sätestatud kohustusi selliste isikuandmete, sealhulgas asukohaandmete suhtes ja sellises ulatuses, mida krediidiasutus töötleb makseteenuste toimimise tagamise eesmärgil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse tingimusel, et:
1) ei töödelda eriliiki isikuandmeid;
2) krediidiasutus dokumenteerib kõik põhjendused käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel;
3) krediidiasutus rakendab asjakohaseid meetmeid kliendi õiguste ja vabaduste kaitsmiseks;
4) krediidiasutus rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas seadusest tuleneva säilitamiskohustuse järgimiseks, välja arvatud juhul, kui andmete kustutamine ohustab maksesüsteemi toimimist, ning
5) krediidiasutus rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid ei töödelda muul eesmärgil kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks.
(4) Krediidiasutus teavitab klienti enne andmete töötlemist käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangust, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada sätestatud piirangu eesmärki.
(5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 17 lõike 3 ning artikli 20 lõike 4 kohaldamist.
(1) Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=13346010;107012014010;128052014001;103062014001;105062014001;103072014040;109022016019;105062018001;122012021008;118062021023;118062024011;127052025002 kehtestab:
1) krediidiasutustele konsolideeritud ja individuaalsel alusel aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 alusel kehtestatud järelevalveliste aruannete edastamise vormi;
3) välisriigi krediidiasutustele, kelle filiaal on asutatud Eestis, nende Eesti tegevuse kohta esitatavate aruannete sisu, esitamise perioodilisuse, korra ja tähtajad.
(1¹) Krediidiasutus on kohustatud koostama raamatupidamise aruanded majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu kohta (edaspidi raamatupidamise vahearuanded) vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega.
(1²) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete (edaspidi järelevalveline aruanne) periood on kuu, kvartal või poolaasta. Järelevalveline aruanne esitatakse seitsmendaks, kümnendaks või viieteistkümnendaks tööpäevaks pärast aruandeperioodi lõppu või ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(1³) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Finantsinspektsioonil järelevalve teostamiseks ning ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel õigus nõuda krediidiasutuselt ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välisriigi krediidiasutuselt nende tegevuse kohta Eestis täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, sealhulgas lühemate perioodide kohta. Täiendavate aruannete sisu, vormi ja esitamise tähtaja otsustab Finantsinspektsioon.
(1⁴) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalveliste aruannete, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud aruannete esitamist sagedamini.
(2)
(3) Eesti Pangal on Eesti Panga seadusest ning makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus nõuda krediidiasutuselt täiendavat regulaarset aruandlust. Aruandluse vormid kehtestab Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=125102013001;103062014001;121062017027;102082017010;122012021006;122012021008;118062021023;118062024011;127052025001;127052025002;110062026015 .
§ 91¹. Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja aruandlus
(1) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile käesolevas paragrahvis sätestatud dokumendid ja andmed, kui:
1) tema suhtes on tehtud tegutsemise heakskiitmise otsus vastavalt käesoleva seaduse §-le 13⁶ ja Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt § 97 lõikele 2;
2) vastavalt käesoleva seaduse §-le 13⁷ ei ole tema suhtes tegutsemise heakskiitmise nõuet kohaldatud, kuid Finantsinspektsioon teostab selle konsolideerimisgrupi üle, kuhu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja kuulub, konsolideeritud järelevalvet vastavalt § 97 lõikele 2.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile ilma põhjendatud viivituseta kõik käesoleva seaduse § 13⁴ lõike 2 alusel esitatud andmete muudatused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kord aastas 1. juuniks kirjaliku kinnituse, et:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis tulenevalt kriisilahenduse strateegiast, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus;
2) krediidiasutusest tütarettevõtja on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ning talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tee konsolideerimisgruppi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavaid juhtimisalaseid, tegevusalaseid ja finantsotsuseid.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab finantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule esitab segafinantsvaldusettevõtja Finantsinspektsioonile kinnituse, et tema peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates seoses krediidiasutuste või finantseerimisasutustega.
(1) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning vandeaudiitori aruande kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu oma veebilehel ja tegema need üldiseks tutvumiseks kättesaadavaks oma asukohas ja tegevuskohtades.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada täiendavad aruannete ja teabe avalikustamise nõuded.
(2¹) Finantsinspektsioon võib teabe avalikustamiseks:
1) nõuda krediidiasutuselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VIII osas sätestatud teabe avaldamist tihedamini, kui on sätestatud sama määruse artiklites 433–433c;
2) määrata krediidiasutustele tähtaja sellise teabe esitamiseks, mis avaldatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse kesksel veebilehel;
3) nõuda krediidiasutuselt teabe avaldamist lisaks käesoleva lõike punktis 2 nimetatud veebilehele spetsiifilistes veebiväljaannetes ja kanalites.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 2 nimetatud tähtaja määramist ei kohaldata väikeste ja mittekeerukate krediidiasutuste suhtes.
(3) Krediidiasutus on kohustatud avalikustama raamatupidamise vahearuanded kahe kuu jooksul pärast vastava aruandeperioodi lõppu.
(3¹) Krediidiasutuse veebilehel peavad olema kättesaadavad:
1) vähemalt viimase viie aasta krediidiasutuse majandusaasta aruanded;
2) vähemalt viimase kolme aasta krediidiasutuse raamatupidamise vahearuanded;
3) krediidiasutuse juhatuse valimise kord ning juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtted, sealhulgas nõuded krediidiasutuse juhtidele;
4) teave, kuidas krediidiasutus täidab käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid krediidiasutuse juhtorganitele, juhtidele ja nende tasustamisele ning sisekontrolli süsteemile.
(4) Krediidiasutus, kelle emaettevõtja on välisriigi krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustama oma veebilehel ka emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande, mis on koostatud kooskõlas emaettevõtja asukohariigi õigusaktidega.
(4¹) Krediidiasutus, kes koos emaettevõtjaga kuulub Finantsinspektsiooni konsolideeritud järelevalve alla, avalikustab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtja konsolideeritud majandusaasta aruande.
(5) Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal peab avalikustama välisriigi krediidiasutuse viimased aruanded, mis on koostatud kooskõlas asukohariigi õigusaktidega ja tõlgitud eesti keelde.
(6) Avalikustatud aruandes olulise vea ilmnemisel tuleb sellest esimesel võimalusel avalikkust teavitada oma veebilehel ja avalikustada korrigeeritud aruanne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil.
(7) Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas järgmise teabe:
1) krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ning organisatsiooniline ülesehitus;
2) üldjuhtimispõhimõtete kirjeldus;
3) nende füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, kellel on märkimisväärne seos krediidiasutusega.
(8) Krediidiasutus avalikustab majandusaasta aruandes või majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas nende lepinguriikide ning kolmandate riikide kaupa, kus krediidiasutusel on tegevuskoht, järgmise teabe:
1) geograafiline asukoht, ärinimi ja tegevuse laad;
2) käive või müügitulu;
3) töötajate arv täistööaja arvestuse alusel;
4) maksustamiseelne kasum või kahjum;
5) tulumaks või muu kasumilt või kahjumilt tasumisele kuuluv maks;
6) saadud riikliku toetuse summa.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 4¹, 7 ja 8 sätestatud teabe võib avaldada viitena asukohale, kus nimetatud teave on avalikustatud.
(10) Krediidiasutus peab majandusaasta aruandes avalikustama oma varade tootluse. Omakapitali tootlus arvutatakse puhaskasumi ja koguvara suhtena.
(11) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjalt organisatsiooni struktuuri ja grupi ettevõtjate struktuuri avalikustamist kord aastas majandusaasta aruande avalikustamise päeval ja kohas.
(12) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt teabe avalikustamist lisaks krediidiasutuse veebilehele muude teavitamisvahendite ja -kohtade kaudu.
§ 92². Tasustamise kohta Finantsinspektsioonile esitatav teave
(1)
(2)
(3)
(4) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile andmed äriliinide kaupa nende isikute kohta, kelle tasustamise kogusumma krediidiasutuses on vähemalt üks miljon eurot aastas, sealhulgas nende arvu ning iga isiku ülesanded, põhitöötasu, tulemustasud ja krediidiasutuse tehtud pensionimaksed, mitte hiljem kui neli kuud pärast majandusaasta lõppu. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
(5) Finantsinspektsioon kogub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 450 lõike 1 punktide g, h, i ja k kohaselt avalikustatud teavet ning teavet soolise palgalõhe kohta krediidiasutuses ning analüüsib tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses. Finantsinspektsioon edastab nimetatud teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
§ 92³. Krediidiostjate kohta andmete esitamine Finantsinspektsioonile
(1) Krediidiasutus, kes loovutab viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude krediidiostjale, esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe:
1) krediidiostja või asjakohasel juhul tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja juriidilise isiku tunnus, selle puudumise korral krediidiostja või tema juhatuse liikmete ja olulist osalust omavate isikute nimed ja andmed ning krediidiostja ja tema krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 62 kohaselt määratud esindaja aadress;
2) loovutatud viivituses olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete või krediidilepingute koondjääk, samuti nende nõuete või krediidilepingute arv ja iga krediidi suurus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teave peab muu hulgas eristama loovutatud tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid ja tarbijakrediidilepinguid ning sisaldama asjakohasel juhul teavet tarbijakrediidilepingute tagatiseks olevate varade liikide kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on kalendriaasta poolaasta. Teave esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse teave hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda aruande esitamist kord kvartalis, muu hulgas eesmärgiga jälgida täpsemalt kriisi ajal suurt hulka krediidilepingute või nendest tulenevate nõuete loovutamisi.
(4) Kui krediidiasutus on krediidilepingud sõlminud teises lepinguriigis, edastab ta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe ka selle riigi järelevalveasutusele. Sel juhul kohaldatakse teabe edastamisele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(5) Valdkonna eest vastutav minister ./dyn=111072026016&id=119022025009 võib oma määrusega ette näha krediidiostjate kohta andmete esitamise aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.
(1) Krediidiasutus teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
(2) Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid.
(3) Krediidiasutus kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(4) Kui krediidiasutus otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.
(1) Krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruanne ja käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teave peavad olema auditeeritud. Vandeaudiitori arvamus käesoleva seaduse § 92 lõikes 8 sätestatud teabe kohta avaldatakse auditeeritud teabe avaldamise kohas.
(2) Krediidiasutuse auditeerimise käigus peab vandeaudiitor kontrollima ja esitama Finantsinspektsioonile aruande, milles tuleb muu hulgas avaldada arvamust järgmiste valdkondade kohta:
1) omavahenditele kehtestatud nõuete täitmine;
2) sisekontrolli süsteemi ja toimingute piisavus ning tõhusus;
3) krediidiasutuse infosüsteemide turvalisus.
(3)
(1) Krediidiasutuse vandeaudiitoriks võib nimetada krediidiasutuse auditeerimiseks piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku.
(2)
(3) Krediidiasutuse asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel vandeaudiitori, kui:
1) üldkoosolek ei ole vandeaudiitorit nimetanud;
2) üldkoosoleku nimetatud vandeaudiitor loobub audiitorkontrolli tegemisest;
3) vandeaudiitor on kaotanud Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse.
(3¹) Krediidiasutuse aktsionärid või liikmed, kes ühiselt esindavad vähemalt viit protsenti krediidiasutuse aktsiakapitalist või hääleõigustest, võivad kohtult taotleda üldkoosoleku nimetatud krediidiasutuse audiitorettevõtja asendamist äriseadustiku §-s 329¹ sätestatud korras.
(4) Kohtu määratud vandeaudiitori volitused kestavad, kuni üldkoosolek nimetab uue vandeaudiitori.
(1) Vandeaudiitor on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni talle oma kutsetegevuse käigus teatavaks saanud asjaoludest või otsustest, mille tulemuseks on või võib olla:
1) krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) krediidiasutuse tegevusloa andmise aluseks olevate tingimuste oluline rikkumine;
3) krediidiasutuse või krediidiasutuse tütarettevõtja tegevuse katkemine;
4) märkustega või vastupidise arvamuse avaldamine või arvamuse avaldamisest loobumine krediidiasutuse raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta;
5) olukord või oht olukorra tekkimiseks, kus krediidiasutus ei ole võimeline täitma oma kohustusi.
(2) Finantsinspektsioonile teabe esitamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga vandeaudiitorile pandud andmete mitteavaldamise kohustust. Teave tuleb esitada samaaegselt krediidiasutuse juhtorganile, kui ei ole mõjuvaid põhjuseid seda mitte teha.
(3) Kui vandeaudiitor auditeerib ettevõtjat, kes on krediidiasutusega märkimisväärses seoses, mis on tekkinud sellest, et nimetatud ettevõtja ja krediidiasutus on kontrollitavad ühe ja sama isiku poolt, peab ta Finantsinspektsiooni viivitamata kirjalikult teavitama kõigist talle kutsetegevuse käigus teatavaks saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest krediidiasutusega märkimisväärses seoses olevas ettevõtjas.
§ 95¹. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitamis- ja kvalifitseerimistingimused
(1) Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali esimesse klassi, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) käesoleva seaduse § 95³ lõigete 8–13 alusel esitatud aruannete kohaselt on filiaali varade suurus või filiaalilt saadud varade koguväärtus vähemalt viis miljardit eurot;
2) filiaal osutab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuseid ja selliste teenuste osutamiseks vajalike vahendite summa moodustab vähemalt viis protsenti filiaali kohustuste kogusummast või ületab 50 miljonit eurot;
3) filiaal ei kvalifitseeru käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks.
(2) Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal ei vasta ühelegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusele, liigitab Finantsinspektsioon filiaali teise klassi. Nimetatut kohaldatakse ka olukorras, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on liigitatud esimesse klassi, kuid ilmnevad uued asjaolud, mille kohaselt tuleb filiaal liigitada kohe teise klassi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel liigitatakse varem teise klassi liigitatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esimesse klassi, kuid mitte enne nelja kuu möödumist hetkest, mil filiaal hakkas vastama lõikes 1 nimetatud tingimustele.
(4) Filiaali käsitatakse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruvana, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
1) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, kus kohaldatakse usaldatavusnõudeid ja järelevalvet kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse finantsjärelevalve raamistikuga, mis on vähemalt samaväärne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013;
2) kolmanda riigi peaettevõtja järelevalveasutuse suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on vähemalt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 1. peatüki II jaos sätestatuga;
3) kolmanda riigi peaettevõtja on asutatud riigis, mis ei ole kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 05.06.2015, lk 73–117), artiklis 9 nimetatud selliste suure riskiga kolmandate riikide loetellu, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras esineb strateegilisi puudusi.
(5) Finantsinspektsioon hindab käesoleva seaduse § 21 kohase loa taotluse saamisel, millisesse klassi tuleks kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal liigitada. Kui loa taotluse esitanud kolmanda riigi krediidiasutuse päritoluriiki ei ole kantud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse avalikku registrisse kolmandate riikide ja kolmandate riikide ametiasutuste kohta, pöördub Finantsinspektsioon Euroopa Komisjoni poole ning palub tal hinnata kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes kehtivaid õigusakte ja konfidentsiaalsusnõudeid, kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud tingimus on täidetud. Finantsinspektsioon liigitab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kuni Euroopa Komisjoni otsuse saamiseni esimesse klassi.
§ 95². Tagatiskapitali ja likviidsuse miinimumnõuded
(1) Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 2,5 protsenti filiaali keskmistest kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Sellise filiaali tagatiskapital, kellele on luba antud hiljuti, peab olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ja mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 95³ lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte vähem kui kümme miljonit eurot.
(2) Teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas minimaalne tagatiskapital, mis moodustab vähemalt 0,5 protsenti filiaali keskmistest kohustustest viimase kolme majandusaasta aruande alusel. Sellise filiaali tagatiskapital, kellele on luba antud hiljuti, peab olema võrdne nende kohustustega, mis tal olid loa saamise ajal ja mille kohta ta on esitanud käesoleva seaduse § 95³ lõigete 8–13 kohased aruanded, kuid mitte vähem kui viis miljonit eurot.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tagatiskapitali nõue tuleb täita mõne järgmise varaga:
1) raha või rahasarnane instrument Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 60 tähenduses;
2) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste või keskpankade emiteeritud võlakirjad;
3) muud instrumendid, mida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal saab kasutada riskide või kahjude katmiseks piiramatult kohe nende esinemisel.
(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab tagama, et tal on igal ajal olemas koormamata ja likviidne vara, mis on piisav tema likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks vähemalt 30 päeva jooksul. Esimesse klassi kuuluva kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I jaotises ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiasutuste suhtes kohaldatava likviidsuskatte nõudega (ELT L 11, 17.01.2015, lk 1–36), sätestatud likviidsuse tagamise nõuet.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning lõike 4 esimeses lauses sätestatu ei piira käesolevas seaduses sätestatud muude kapitalinõuete kohaldamist.
(6) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab hoiustama käesoleva paragrahvi lõikele 1 või 2 vastava tagatiskapitali instrumente ning lõikele 4 vastavaid likviidseid varasid asjaomases klassis oma liigituse põhjal, kui need on jäänud arvelduskontole pärast seda, kui neid on kasutatud likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks lõike 4 kohaselt. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab avama arvelduskonto Eesti Pangas või Eesti krediidiasutuses, mis ei ole osa kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja konsolideerimisgrupist.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tagatiskapitali instrumente ning likviidseid varasid kasutatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 88 kohaldamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriisilahenduses ja likvideerimisel.
(8) Finantsinspektsioon võib jätta kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruva filiaali suhtes käesolevas paragrahvis sätestatud likviidsusnõuded kohaldamata.
§ 95³. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimine, raamatupidamine ja aruandlus
(1) Kolmanda riigi krediidiasutus peab määrama oma filiaalile vähemalt kaks juhatajat. Juhatajatele esitatavatele nõuetele ja juhatajate määramisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2 ja 2² ning §-des 48¹ ja 50 sätestatut.
(2) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud järgima käesoleva seaduse § 55 lõikes 2¹, §-des 57¹–57⁴, § 58 lõike 3 punktis 4, § 59¹ lõikes 1 ning §-des 91 ja 92² sätestatut.
(3) Finantsinspektsioon võib nõuda esimesse klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt kohaliku juhtkomitee loomist ning teise klassi kuuluvalt kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt käesoleva seaduse § 60 lõigetele 1¹, 1² ja 3 vastavate sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivate isikute määramist. Finantsinspektsioon võtab sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute määramise nõudmisel arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suurust, sisekorraldust, tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.
(4) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud:
1) töötama välja korra, mille kaudu ta jagab teavet kolmanda riigi peaettevõtja juhtorganile;
2) töötama välja asjakohased riskijuhtimise info-, turva- ja kontrollisüsteemid;
3) töötama välja filiaali tegevuste edasiandmise korra ja kontrollima selle rakendamist;
4) tagama vastaspoole krediidiriski tuvastamise ja juhtimise süsteemide olemasolu, kui filiaali varadega seotud olulisi riske antakse edasi vastaspoolele ning tegemist on sellise filiaaliga, mis tegeleb vastastikuste või konsolideerimisgrupisiseste tehingutega;
5) töötama välja raamatupidamise sise-eeskirjad filiaali varade ja kohustuste kohta ning neid iseseisvalt haldama;
6) töötama välja käesoleva lõike punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjade täitmise ja haldamise juhised ning tagama nende korrapärase läbivaatamise ja ajakohastamise;
7) tagama, et filiaali info-, turva- ja kontrollisüsteemide ning raamatupidamise korraldus võimaldab Finantsinspektsioonil igal ajal kontrollida õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist;
8) esitama Finantsinspektsioonile sõltumatu ja põhjendatud arvamuse filiaali juhtimise korralduse ja raamatupidamise sise-eeskirjade täitmise kohta koos arvamuse koostaja tähelepanekute ja märkustega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud kord peab sisaldama teavet filiaali kõigi oluliste riskide, riskijuhtimise korra ja nende muutuste kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjad peavad sisaldama kogu vajalikku ja asjakohast teavet kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali riskide ja nende juhtimise kohta.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud raamatupidamise sise-eeskirjad peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) kolmanda riigi peaettevõtja juhtimisorgan on need läbi vaadanud ja kinnitanud;
2) need sisaldavad selgeid juhiseid raamatupidamise korralduse täitmiseks ja selgitusi selle kohta, kuidas need on kooskõlas kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali äristrateegiaga.
(8) Kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali kriitilisi funktsioone täidab tema kolmanda riigi peaettevõtja, täidetakse neid funktsioone peaettevõtja raamatupidamise sise-eeskirjade või konsolideerimisgrupisiseste kokkulepete alusel. Kriitiliste või oluliste funktsioonide ülevõtmisel peab peaettevõtja järgima käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 7 sätestatut.
(9) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile järgmise teabe:
1) nimekiri filiaali varadest ja kohustustest, mille üle peetakse arvestust käesoleva paragrahvi lõike 4 punktide 5, 6 ja 8 ning lõike 6 kohaselt;
2) filiaali tegevuse vastavus käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele;
3) kui see on kohaldatav, nimekiri hoiuste tagamise skeemidest, millega filiaal on liitunud ning mille nõudeõigus on hoiustajatel filiaali vastu käesoleva seaduse § 21 lõigete 3¹ ja 5 kohaselt;
4) käesoleva seaduse § 91 alusel esitatud täiendavate aruannete täitmise kirjeldus.
(10) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal peab käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmisel järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4), raamatupidamise seaduses ja rahvusvahelistes raamatupidamisstandardites sätestatut ning esitama varade ja kohustuste kohta järgmise teabe:
1) suurimad bilansilised varad ja kohustused liigitatuna sektorite ja vastaspoolte liikide kaupa, sealhulgas finantssektoriga seotud riskipositsioonid;
2) olulised riskipositsioonid ja kontsentreerunud rahastusallikad vastaspoolte liikide kaupa;
3) olulised tehingud kolmanda riigi peaettevõtja ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute vahel.
(11) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile oma kolmanda riigi peaettevõtja kohta järgmise teabe:
1) peaettevõtja konsolideerimisgruppi kuuluvate teiste filiaalide ja tütarettevõtjate Euroopa Liidus asuvate varade ja kohustuste koondteave;
2) peaettevõtja vastavus tema suhtes kohaldatud usaldatavusnõuetele individuaalselt ja konsolideerituna;
3) peaettevõtja suhtes teostatud järelevalvemenetlus või kontroll ning asjakohane otsus;
4) peaettevõtja finantsseisundi taastamise kavad ja konkreetsed meetmed, mida võidakse võtta kavade rakendamise korral kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes, ning nende hilisemad ajakohastamised ja muudatused;
5) peaettevõtja äristrateegia, mis on seotud kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega, ja selle hilisemad muudatused;
6) teenused, mida peaettevõtja osutab käesoleva seaduse § 20⁶ lõigete 3² ja 3³ kohaselt Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile.
(12) Finantsinspektsioon võib nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatule kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalilt täiendavate aruannete esitamist, kui tema hinnangul on vaja lisateavet, et:
1) saada põhjalikum ülevaade kolmanda riigi krediidiasutuse või tema peaettevõtja äritegevusest, muust tegevusest või rahalisest usaldusväärsusest;
2) kontrollida kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali ja tema peaettevõtja tegevuse seadusele vastavust ning tagada selle rakendamine.
(13) Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe nõudmise korral võetakse arvesse kolmanda riigi filiaali liigitust esimesse või teise klassi. Esimesse klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud teabe vähemalt kaks korda aastas ning teise klassi kuuluv kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal vähemalt üks kord aastas. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal esitab Finantsinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 8 nimetatud arvamuse vähemalt kord aastas.
(14) Finantsinspektsioon võib loobuda kolmanda riigi krediidiasutuse filiaaliks kvalifitseeruvalt filiaalilt käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud teabe nõudmisest, kui tal on võimalik saada see teave kolmanda riigi krediidiasutuse järelevalveasutuselt.
§ 95⁴. Finantsinspektsiooni õigus nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt tütarettevõtja asutamist
(1) Finantsinspektsioon võib nõuda kolmanda riigi peaettevõtjalt käesoleva seaduse §-de 4 ja 12–13³, § 13⁸, § 14 lõigete 1 ja 3, §-de 15, 17, 20⁶, 20⁷ ja 35 ning § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud krediidiasutuse tegevusloa taotlemist vähemalt järgmistel juhtudel:
1) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on varem osutanud või osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud teenuseid teistes Euroopa Liidu lepinguriikides asuvatele klientidele või vastaspooltele, ilma et see piiraks § 21 lõike 5² punkti 4 kohaldamist;
2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalil on süsteemselt olulise krediidiasutuse tunnused käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõike 2 kohaselt või ta on hinnatud süsteemselt oluliseks § 95⁵ kohaselt ja ta põhjustab Eestis või liikmesriigis, kus ta on asutatud, märkimisväärseid riske finantsstabiilsusele;
3) kõigi Euroopa Liidus asuvate ja samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalide varade kogusumma on vähemalt 40 miljardit eurot või Eestis asuva filiaali varade kogusumma on vähemalt kümme miljardit eurot.
(2) Finantsinspektsioon võtab arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tingimuste täidetuse hindamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asjakohaseid süsteemse olulisuse näitajaid, eelkõige järgmisi näitajaid:
1) suurus;
2) struktuur, korraldus ja ärimudeli keerukus;
3) seotus Euroopa Liidu ja Eesti finantssüsteemiga;
4) tegevuse, teenuste, tehingute või finantstaristu asendatavus;
5) turuosa Euroopa Liidus ja Eestis, võttes arvesse kõiki filiaali varasid, teenuseid ja tehinguid;
6) tehingute või äritegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju Eesti finantssüsteemi likviidsusele või Euroopa Liidu ja Eesti makse-, kliiringu- ja arveldussüsteemile;
7) roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse, teenuste ja tehingute seisukohast Euroopa Liidus ja Eestis;
8) roll ja tähtsus kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kriisilahenduse või likvideerimise menetluses, tuginedes Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjalt saadud teabele;
9) filiaali kaudu toimuva kolmanda riigi konsolideerimisgrupi äritegevuse maht võrreldes sama konsolideerimisgrupi sellise äritegevusega, mis toimub Euroopa Liidus ja liikmesriikides, kus kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalid on asutatud, tegevusloa saanud tütarettevõtja kaudu.
(3) Finantsinspektsioon võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet juhul, kui:
1) Finantsinspektsioon on asjakohasel juhul rakendanud käesoleva seaduse §-s 95⁵ või 104 sätestatud meetmeid;
2) Finantsinspektsioon suudab muudel kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel põhjendada, miks ei ole käesoleva lõike punktis 1 nimetatud meetmed piisavad järelevalvega seotud oluliste probleemide lahendamiseks.
(4) Finantsinspektsioon konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguse kasutamist Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjad või filiaalid.
(5) Kolmanda riigi krediidiasutuse asutatud Eesti tütarettevõtja suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses krediidiasutustele sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 95⁵. Süsteemse olulisuse hindamine ja süsteemselt olulise kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali nõuded
(1) Finantsinspektsioon hindab, kas selline kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal, mis kuulub tema järelevalve alla, on süsteemselt oluline ja võib põhjustada märkimisväärseid riske Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele, kui filiaal kuulub sellise kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, mille kõigi Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus on Euroopa Liidus vähemalt 40 miljardit eurot.
(2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise, kui kõigi samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluvate Euroopa Liidus asuvate kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varade koguväärtus Euroopa Liidus on käesoleva seaduse § 95³ lõigete 9–14 põhjal esitatud aruannete kohaselt vähemalt 40 miljardit eurot, kas:
1) viimase kolme majandusaasta aruande keskmisena;
2) viimase viie majandusaasta aruande vähemalt kolme aasta absoluutarvudena.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud varade ülemmäär ei hõlma kolmanda riigi krediidiasutuste filiaalide varasid, mis on omandatud Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega sõlmitud tehingute kaudu.
(4) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel arvesse käesoleva seaduse § 86⁴⁷ lõikes 2 ja § 95⁴ lõikes 2 sätestatud süsteemse olulisuse näitajaid.
(5) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kus kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, et hinnata finantsstabiilsuse riske, mida asjaomane kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal võib teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele tekitada.
(6) Finantsinspektsioon esitab oma põhjendatud hinnangu kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali süsteemse olulisuse kohta Euroopa Liidu või Eesti jaoks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale.
(7) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda kokkuleppele hinnangu kohta koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega, ja kui see on kohaldatav, käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta hiljemalt kolme kuu möödumisel arvates päevast, mil lõikes 6 nimetatud finantsjärelevalve asutused on esitanud oma vastuväited. Pärast kolme kuu möödumist teeb Finantsinspektsioon otsuse filiaali süsteemse olulisuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud nõuete kohta.
(8) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud finantsstabiilsuse riskid, võib ta kehtestada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile nõuded, sealhulgas:
1) nõuda filiaali varade või tegevuse ümberkorraldamist selliselt, et ta ei liigituks enam süsteemselt oluliseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 või ei põhjustaks enam põhjendamatut riski Euroopa Liidu või Eesti finantsstabiilsusele;
2) kehtestada täiendavad usaldatavusnõuded.
(9) Kui Finantsinspektsioon hindab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali süsteemselt oluliseks, kuid ei rakenda käesoleva seaduse §-s 95⁴ või käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 sätestatud nõuet, esitab ta Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus asjaomane kolmanda riigi konsolideerimisgrupp on asutanud teisi kolmanda riigi krediidiasutuse tütarettevõtjaid või filiaale, põhjendatud teate selle kohta, miks ta on otsustanud jätta sellised õigused kasutamata.
(1) Krediidiasutuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate tegevuse üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, nõukogu määruses (EL) nr 1024/2013, Finantsinspektsiooni seaduses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
(2) Finantsinspektsioon võib vajaduse korral järelevalve teostamisse kaasata sõltumatuid eksperte.
(3) Finantsinspektsioon vaatab läbi krediidiasutuste tegevusloa, ühinemis- või jagunemisloa ja sisemeetodite kasutamise loa taotluse või muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või käesolevas seaduses ettenähtud taotlused ja nende juurde kuuluvad dokumendid ning kontrollib ja hindab nende vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(4) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt krediidiasutuste, ja kui on asjakohane, ka finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate tegevust ja seisundit, kontrollib usaldatavusnormatiivide järgimist ja sisemeetodite kasutamise loa nõuetele vastavust, samuti tegevuse ja seisundi vastavust muudele nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, käesolevas seaduses ja nende alusel antud õigusaktides.
(5) Finantsinspektsioon jälgib ja hindab pidevalt, kas krediidiasutuses rakendatavad strateegiad, juhtimise korraldus, sealhulgas juhtidele esitatavad nõuded, protseduurid, sealhulgas raamatupidamises rakendatavad protseduurid, aruandlussüsteemid ja sisekontroll on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, käesoleva seaduse ja muude õigusaktide nõuetega, et usaldusväärselt hinnata riske, sealhulgas süsteemset riski, digitaalse tegevuskerksuse testimise käigus tuvastatud riski ja stressitesti käigus ilmnenud riski, ning hindab, kas likviidsus ja omavahendid on piisavad krediidiasutuse usaldusväärseks juhtimiseks ja riskide katmiseks. Finantsinspektsioon hindab vähemalt kord aastas, kas krediidiasutuse kõik riskid on, lähtudes käesoleva seaduse § 63¹ lõikes 1 sätestatust, piisavalt omavahenditega kaetud.
(5¹) Võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust ja süsteemset olulisust ning selle tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamist teostada harvem kui kord aastas, välja arvatud krediidiasutuse suhtes, mis kujutab endast süsteemset riski finantssüsteemile või mille jätkuvat majanduslikku usaldusväärsust ähvardavad märkimisväärsed riskid või mille puhul on Finantsinspektsioon viimasest hindamisest alates tuvastanud käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete olulise rikkumise.
(5²) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamiseks välja töötada metoodika koos riskipõhiste võrdlusaluste ja kvantitatiivsete indikaatoritega, mis põhineb krediidiasutuste jaotamisel sarnase riskiprofiili alusel. Sellise metoodika kasutamine ei tohi mõjutada käesoleva seaduse § 104 alusel meetmete kohaldamist. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust metoodika kasutamisest.
(6) Finantsinspektsioon hindab muu hulgas krediidiasutuse:
1) väärtpaberistamise tehingute tegemise tingimusi;
2) kauplemise eesmärkidel hoitavate positsioonide või portfellide väärtuste korrigeerimist;
3) kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevat intressimäära riski ja rakendab vajalikke meetmeid, kui krediidiasutuse majanduslik väärtus langeb intressimäära muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kuue järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis, rohkem kui 15 protsendipunkti võrra tema omavahenditest või kui krediidiasutuse netointressitulu väheneb märkimisväärselt intressimäärade muutuse tõttu, nagu on määratletud intressimäärade suhtes kohaldatava kahe järelevalvealase šokistsenaariumi seast vähemalt ühes stsenaariumis;
4) avatust finantsvõimenduse riskile, mida peegeldavad liigse finantsvõimenduse indikaatorid, sealhulgas finantsvõimenduse määr.
(6¹) Finantsinspektsioon hindab ja jälgib krediidiasutuse arengut seoses kesksete vastaspoolte suhtes olevatest riskipositsioonidest tuleneva kontsentratsiooniriski juhtimisega, sealhulgas käesoleva seaduse § 82 lõike 3¹³ kohaselt välja töötatud kavu ning arengut seoses ärimudeli kooskõlla viimisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 7a sätestatud nõuetega.
(7) Finantsinspektsiooni järelevalve hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute juhtimise korraldamist, juhtorganite liikmete suutlikkust oma ülesandeid täita, sealhulgas juhtidele esitatavate nõuete järgimist, juhtorganite koosseisu mitmekesisust ja juhtide tasustamise põhimõtete järgimist. Järelevalve teostamiseks kogub Finantsinspektsioon andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c, edastab kogutud andmeid Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja kasutab neid mitmekesisuse põhimõtete rakendamise hindamiseks.
(8) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse tehingute üle oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega, sealhulgas eesmärgiga hoida ära krediidiasutuse finantsseisundi kahjustamist.
(9) Finantsinspektsioon arvestab järelevalve teostamisel krediidiasutuse tegevuse iseloomu, keerukust, ulatust ja olulisust ning sellele vastavate riskide hajutamise ja maandamise mehhanismide mõju, riskide geograafilist paiknemist, krediidiasutuse ärimudelit ning krediidiasutuse käesoleva seaduse § 82⁶ kohase keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest tulenevate riskide juhtimise kava ulatust, kvantifitseerivaid eesmärke ja protsesse.
(10) Finantsinspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (edaspidi järelevalvekava) krediidiasutuste suhtes, sealhulgas Eesti krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvate tütarettevõtjate ja filiaalide suhtes.
(11) Finantsinspektsioon peab järelevalvekava koostama vähemalt juhul, kui stressitesti tulemused kajastavad olulisi riske või viitavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või muude õigusaktide rikkumisele.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute riskide, sealhulgas süsteemse riski suurenemise korral Finantsinspektsioon:
1) suurendab kohapealsete kontrollide arvu või sagedust või pikendab nende kestust;
2) nõuab täiendavalt või sagedamini aruannete esitamist;
3) kontrollib täiendavalt või sagedamini äriplaani, strateegia elluviimist või äritegevuse tehinguid;
4) jälgib eriplaani alusel spetsiifilisi riske, mille realiseerumine on tõenäoline;
5) rakendab muid käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.
(13) Finantsinspektsioon küsib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatud teavet võimalusel nii, et arvestab juba varem saadud teabega. Finantsinspektsioon ei nõua käesoleva paragrahvi lõike 12 punkti 2 alusel lisateabe esitamist, kui ta on selle teabe varem saanud muus vormis ja teabel on sama kvaliteet ja usaldusväärsus.
(14) Kui Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krediidiasutuse üle, mida kontrollib teises lepinguriigis asutatud emaettevõtja, ja tal on vaja teavet käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud meetodite rakendamise kohta, mida valdab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon võimaluse korral esmalt pöörduma teabe saamiseks asjaomase konsolideeritud järelevalvet teostava asutuse poole.
(15) Finantsinspektsioon peab hindama ja jälgima krediidiasutuste praktika arengut seoses nende asutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisstrateegiatega ning strateegiatele vastavat riskijuhtimist, sealhulgas käesoleva seaduse § 82⁶ alusel koostatavaid kavu. Eelnimetatud hindamise käigus võetakse arvesse krediidiasutuste kestlikkusega seotud teenuste või toodete pakkumisi, kestlikule majandusele ülemineku rahastamise põhimõtteid ja sellega seotud laenude väljastamise põhimõtteid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite kohaseid eesmärke ja piiranguid. Finantsinspektsioon hindab nimetatud kavade usaldusväärsust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi osana. Vajaduse korral teeb Finantsinspektsioon eelnimetatud hindamise käigus koostööd kliimamuutuste ja keskkonnajärelevalve eest vastutavate ametiasutuste või avalik-õiguslike asutustega.
(16) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse ning asjakohaseid riskipositsioone. Nende protsesside ja riskipositsioonide piisavuse hindamise korral peab arvestama krediidiasutuse ärimudelit.
(17) Krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud riskipositsioone hinnatakse, lähtudes ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 82⁶ alusel koostatud kavast. Finantsinspektsioon kontrollib, kuidas on krediidiasutus viinud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid kooskõlla eelnimetatud kavas seatud eesmärkidega.
(18) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus andma hinnangu ka krediidiasutuse käesoleva seaduse § 82⁶ alusel koostatud kava ja edusammude kohta, mida on tehtud kliimaneutraalsuse saavutamisega seotud kohandamisprotsessist tulenevate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemisel ning teiste asjaomaste, keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid puudutavate Euroopa Liidu regulatiivsete eesmärkide saavutamisel.
(19) Finantsinspektsioon peab järelevalve käigus hindama krediidiasutuste krüptovara riskipositsioone ning krüptovarateenuste osutamist puudutavaid juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesse, arvestades krediidiasutuse riskide tuvastamise protseduure ja protsesse ning käesoleva seaduse § 82 lõike 3¹¹ alusel tehtud hindamiste tulemuste adekvaatsust.
(20) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse läbivaatamise ja hindamise käigus rakendab Finantsinspektsioon proportsionaalsuse põhimõtet kooskõlas Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 3 punkti 3 kohaselt avaldatud üldkriteeriumitega ning hindab, kas järgmised tingimused on täidetud:
1) krediidiasutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus, kolmanda riigi globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ega globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse üksus;
2) krediidiasutus ei ole käesoleva seaduse § 86⁴⁸ lõigete 1 ja 2 kohaselt muu süsteemselt oluline krediidiasutus;
3) krediidiasutus kuulub gruppi, kus emaettevõtjal on raamatupidamise seaduse § 27 lõike 1 kohaselt valitsev mõju tema ja enamiku temaga samasse gruppi kuuluvate krediidiasutuste üle.
(21) Käesoleva paragrahvi lõike 20 punktis 3 nimetatud krediidiasutused peavad vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
1) nad või enamik neist liigituvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 27 lõike 1 punkti a kohaselt ühistupankadeks või muudeks sarnasteks ühinguteks ning nendele on seadusega kehtestatud väljamaksete ülempiir või maksimumtase;
2) nende koguvarade maht ei ületa 30 miljardit eurot individuaalsel või allkonsolideeritud alusel.
(1) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki Eesti krediidiasutusi;
2) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid filiaale ja esindusi, kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole teisiti kokku lepitud;
3) Eesti krediidiasutuste välisriikides paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi, kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui välisriigi finantsjärelevalve asutusega on vastavalt kokku lepitud;
4) välisriigi krediidiasutuste Eestis paiknevaid tütarettevõtjast krediidiasutusi ja filiaale, kui vastava välisriigi finantsjärelevalve asutusega ei ole kokku lepitud teisiti.
(2) Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, kui:
1) Eesti krediidiasutus on Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
2) Eesti krediidiasutus on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 29 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
2¹) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev investeerimisühing vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 28 või 29 ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga;
3) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on Eestis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 30 või 32 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
4) Eesti krediidiasutuse emaettevõtja on lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev Eesti finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 31 või 33 ja Finantsinspektsioon teostab selle krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013;
5) Eesti krediidiasutuse ja lepinguriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja on üks ja sama Eestis või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ja Eesti krediidiasutus on ainuke konsolideerimisgruppi kuuluv krediidiasutus või Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga;
6) konsolideerimine on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 18 lõike 3 või 6 alusel ja Eesti krediidiasutus on konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest suurima bilansimahuga.
7)
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2¹, 5 ja 6 sätestatud tingimusi ei kohaldata, kui muu finantsjärelevalveasutus teostab mitme konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse üle otsest järelevalvet individuaalsel alusel ja nimetatud krediidiasutuste bilansimahtude summa ületab Eesti krediidiasutuse bilansimahtu.
(2²) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konsolideeritud järelevalvet juhul, kui käesoleva seaduse § 13⁷ lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti.
(3) Kui krediidiasutuse emaettevõtja on segafinantsvaldusettevõtja, kes vastab käesoleva seaduse 9¹. peatüki 1. jaos sätestatud tingimustele, teostatakse segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet 9¹. peatüki 2. jaos sätestatud alustel ja korras, võttes eriti arvesse segafinantsvaldusettevõtja mõju finantskonglomeraadile.
(3¹) Konsolideeritud järelevalve teostamisel, kui see on kohaldatav, jälgib Finantsinspektsioon pidevalt, kas finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja täidab käesoleva seaduse §-s 13⁶ või 13⁷ sätestatud tingimusi.
(4) Kui Finantsinspektsioon või teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta konsolideeritud järelevalvet Eesti krediidiasutuse üle, kelle emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse või finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asukoht on kolmandas riigis, kontrollib Finantsinspektsioon omal initsiatiivil või emaettevõtja või lepinguriigis tegevusloa saanud konsolideerimisgruppi kuuluva finantsjärelevalve alla kuuluva ettevõtja taotluse alusel kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse teostatava konsolideeritud järelevalve samaväärsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatükis sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.
(5) Kui Finantsinspektsiooni ning teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ühisel hinnangul ei ole kolmanda riigi finantsjärelevalveasutuse teostatav finantsjärelevalve krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle samaväärne Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele vastava konsolideeritud järelevalvega, teostab finantsjärelevalvet krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle vastavalt omavahelisele kokkuleppele Finantsinspektsioon või mõne teise asjassepuutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutus. Enne ühise hinnangu andmist konsulteeritakse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.
(5¹) Finantsinspektsioon võib kokkuleppel teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega loobuda järelevalve teostamisest käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2¹, 5 ja 6 nimetatud juhtudel, kui see on tulemusliku konsolideeritud järelevalve seisukohast asjakohane, võttes arvesse asjaomast krediidiasutust ja selle tegevuse olulisust Eestis. Sellisel juhul annab Finantsinspektsioon need ülesanded üle mõne teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. Finantsinspektsioon teavitab käesoleva lõike alusel tehtud otsusest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(5²) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud järelevalveülesannete üleandmist annab Finantsinspektsioon emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele, finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või asjakohasel juhul suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimaluse esitada kavandatavate järelevalveülesannete üleandmise otsuse kohta oma seisukoht.
(6) Teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali tegevuse üle teostab järelevalvet selle krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutus, sealhulgas teeb ta kohapealset kontrolli, kui sellest on eelnevalt teavitatud Finantsinspektsiooni.
(7) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud filiaali likviidsuse ja aruandluse kontrollimist koostöös krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutusega.
§ 97¹. Järelevalve välisriigis filiaali asutanud krediidiasutuse ning piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle
(1) Kui krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud välisriigis või kes osutab välisriigis piiriüleseid teenuseid, rikub õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid rikkumiste lõpetamiseks või vastava riski vähendamiseks. Finantsinspektsioon teeb rakendatud meetmed teatavaks lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutusele.
(2) Tegevusloa ja välisriigis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise, samuti käesoleva seaduse § 20¹ lõikes 8 ja § 20⁴ lõikes 8 nimetatud ettekirjutused teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks selle välisriigi finantsjärelevalve asutusele, kus krediidiasutuse filiaal on asutatud või kus krediidiasutus pakub piiriüleseid teenuseid.
(3) Krediidiasutuse filiaal peab lepinguriigist välisriigi finantsjärelevalve asutuse nõudmisel perioodiliselt esitama teavet, mis on vajalik statistika või muu informatsiooni kogumise eesmärgil või järelevalve teostamiseks filiaali üle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõuetega, sealhulgas filiaali olulisuse kindlaksmääramiseks.
(4) Finantsinspektsioon jälgib krediidiasutuse välisriigis asutatud filiaalis pidevalt usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sisekontrolli süsteemi ja hoiuste tagamisega seotud nõuete, täitmist ning sise-eeskirjade ja protseduurireeglite toimimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.
(5) Finantsinspektsioon võtab krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaali kohta korralise järelevalve kava koostamisel arvesse teavet ja järeldusi, mis puudutavad teise lepinguriigi finantsstabiilsust.
§ 97². Järelevalve Eestis asutatud välisriigi krediidiasutuse filiaali ja Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse üle
(1) Finantsinspektsioon võib perioodiliselt nõuda kõigilt välisriigi krediidiasutustelt, kelle filiaal on asutatud Eestis, aruandeid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud statistika või muu informatsiooni saamiseks või järelevalve teostamiseks kooskõlas käesoleva paragrahvi nõuetega, sealhulgas filiaali olulise tähtsuse kindlaksmääramiseks või likviidsusnõuete täitmise kontrollimiseks.
(1¹) Finantsinspektsioon kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud, samuti käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 nimetatud nõuete täitmist tõendavate andmete ja dokumentide läbivaatamise ning hindamise sageduse ja ulatuse, võttes arvesse kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali liigitust esimesse või teise klassi ning tema tegevuse laadi, mahtu ja keerukust.
(2) Krediidiasutus, kelle filiaal on asutatud Eestis või kes osutab piiriüleseid teenuseid Eestis ja kelle tegevusloa on lepinguriigi finantsjärelevalve asutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis edasi tegutseda ega piiriüleseid teenuseid osutada. Finantsinspektsioon peab võtma kasutusele meetmed krediidiasutuse edasise tegevuse takistamiseks Eestis ja hoiustajate huvide tagamiseks.
(3) Kui kolmanda riigi krediidiasutus või tema Eestis asuv filiaal rikub käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse §-des 96–110 sätestatud meetmeid ja käesolevas seaduses sätestatud sanktsioone rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks.
(3¹) Finantsinspektsioon võtab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali üle järelevalve teostamisel arvesse käesoleva seaduse 8¹. peatükis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL VII jaotises sätestatut.
(4) Finantsinspektsioon võib lepinguriigi krediidiasutuselt, kes on Eestis asutanud filiaali või kes osutab Eestis piiriüleseid teenuseid, nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise lõpetamist ja võtta avalikes huvides meetmeid rikkumise vältimiseks, sealhulgas peatada uute tehingute või toimingute tegemise.
(4¹) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali või Eestis piiriüleseid teenuseid osutava krediidiasutuse tegevus ei ole kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetega või on tekkinud materiaalne risk, teavitab Finantsinspektsioon sellest krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutust.
(4²) Finantsinspektsioon võib üksikjuhtumitel ja kui see on asjakohane ning vajalik finantsstabiilsuse tagamiseks Eestis, viia läbi lepinguriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis kohapealse kontrolli ja nõuda filiaali tegevuse kohta teavet järelevalvelistel eesmärkidel, konsulteerides eelnevalt lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi finantsjärelevalve asutust kogutud teabest ja järeldustest, mis on asjakohased nimetatud krediidiasutuse riskide hindamiseks või mis puudutavad finantsstabiilsust. Finantsinspektsioon teavitab lepinguriigi krediidiasutust rakendatud sanktsioonide ja piirangute põhjendustest.
(5)
(6)
(7)
(8) Finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ilmnemise korral võib Finantsinspektsioon hoiustajate, investorite ja muude klientide kollektiivsete huvide või finantsstabiilsuse kaitsmise eesmärgil rakendada lepinguriigi krediidiasutuse suhtes käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud järelevalvemeetmeid lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest, sealhulgas peatada osaliselt või täielikult tehingute ja toimingute tegemise, järgides samas võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Finantsinspektsioon võib käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud meetmeid rakendada krediidiasutuse suhtes ajutiselt kuni lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse tervendamismeetmete rakendamiseni.
(9) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 8 nimetatud meetme rakendamise viivitamata teatavaks Euroopa Komisjonile, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele ja asjassepuutuvale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(10) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja Rahapesu Andmebürood, kui tal tekib kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali juhtimiskorra, ärimudeli või tegevuse läbivaatamise käigus põhjendatud kahtlus, et filiaalis on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses. Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud asjaolude kohta hinnangu koostamisel Rahapesu Andmebürooga ning esitab selle viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral kohaldada kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes käesolevas seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas tunnistada filiaali loa kehtetuks § 17 lõike 1 punkti 12 ja § 21² lõike 3 punkti 2 kohaselt.
§ 97³. Menetlusosalise õigused ja kohustused krediidiasutuste järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(3) Menetlusosalisel on õigus järelevalvemenetluses esitada Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste edastamisest tunnistajale.
(4) Kui Finantsinspektsioon ja teiste asjassepuutuvate lepinguriikide finantsjärelevalve asutused on kokku leppinud, võttes arvesse krediidiasutuse olulisust eri riikides, et määravad käesoleva seaduse § 97 lõike 2 punktis 5, 6 või 7 sätestatud juhtudel konsolideerimisgruppide konsolideeritud järelevalve teostajaks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse, antakse enne vastava kokkuleppe sõlmimist emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale või suurima bilansimahuga krediidiasutusele võimalus selle otsuse kohta oma seisukoht esitada.
(5) Finantsinspektsioon teavitab asjaomast menetlusosalist Finantsinspektsiooni seaduse § 46 lõikes 8 või § 46¹ lõike 1 punktis 3 sätestatud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega sõlmitud kokkulepetest järelevalveülesannete üleandmise kohta, sealhulgas sellise üleandmise täpsetest tingimustest, pärast Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuselt arvamuse saamist.
§ 99. Finantsinspektsiooni õigused informatsiooni saamisel
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi ja kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt:
1) krediidiasutus, krediidiasutuse juht ja töötaja;
2) segafinantsvaldusettevõtja, finantsvaldusettevõtja, segavaldusettevõtja ning krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv muu äriühing, nende juht ja töötaja;
2¹) saada vajaduse korral krediidiasutuse juhtorganite ja komiteede koosolekute päevakord ning päevakorda võetud küsimuste kohta koostatud dokumente ja juhtorganite tegevuse auditi või tulemuslikkuse muu hindamise tulemused;
3) krediidiasutuse aktsionär või liige;
4) kolmas isik, üksnes põhjendatud vajaduse korral;
4¹) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 lõike 1 punktis 19 nimetatud kolmandast isikust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutaja;
5) krediidiasutuse likvideerija või pankrotihaldur;
6) riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja;
7) välisriigi krediidiasutuse filiaal, välisriigi krediidiasutuse filiaali juhataja või töötaja.
(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
1) teostada krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud informatsiooni kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist;
2) nõuda krediidiasutuselt kõiki andmeid, mis on vajalikud usaldatavusnormatiivide ning likviidsete varade ja jooksvate kohustuste vahekorra kontrollimiseks, sealhulgas konsolideeritud alusel;
3) saada informatsiooni ja teha koostööd krediidiasutuse siseauditi üksusega.
(3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada isikut ilmuma selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni määratud ajal Finantsinspektsiooni ametiruumidesse.
(4) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon anda korralduse, milles määrab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse täitmiseks tähtaja.
(5) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krediidiasutusega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe edastamisest nimetatud krediidiasutust teavitamata. Kolmandal isikul on kohustus teabe edastamisest krediidiasutust mitte teavitada.
(6) Kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel seadusliku takistuseta ilmumata, võib Finantsinspektsioon:
1) kohaldada menetlusosalise suhtes sunniraha;
2) kohaldada politsei abil sundtoomist.
(1) Järelevalvet korraldatakse krediidiasutuse ning tema konsolideerimisgrupi poolt edastatava aruandluse ning muu informatsiooni põhjal, samuti on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ning välisriigi krediidiasutuse filiaali kohapealset kontrolli.
(2) Finantsinspektsioon teostab krediidiasutuses ja konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevas äriühingus kohapealset kontrolli mitte vähem kui üks kord iga kahe aasta järel.
(3) Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuses käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmiseks asjakohastel juhtumitel stressiteste vähemalt kord aastas.
(3¹) Krediidiasutus ja teda stressitesti tarvis nõustav või temaga konsulteeriv ükskõik milline kolmas isik peavad hoiduma stressitesti tulemusi kahjustavatest tegevustest, näiteks võrdlusaluste kasutamisest, omavahelisest teabevahetusest, ühise käitumise kokkulepetest ja stressitesti sisendite optimeerimisest. Finantsinspektsioon võib kasutada kõiki seaduses ette nähtud meetmeid, et selline tegevus avastada.
(4) Finantsinspektsioon hindab regulaarselt, kuid vähemalt iga kolme aasta järel, kas krediidiasutuse sisemeetodite kasutamine majandustegevuses, sealhulgas nende rakendamine uute finantsteenuste või toodete puhul, on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud sisemeetodite kasutamise loa tingimustega.
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus korraldada krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll.
(2) Kohapealne kontroll tehakse, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmeid;
2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides või nende alusel sätestatut;
3) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi krediidiasutuselt, finantseerimisasutuselt, krediidiasutuse abiettevõtjalt, segavaldusettevõtjalt või tema tütarettevõtjalt saadud teavet;
4) on vaja täita muid järelevalveülesandeid.
(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli läbiviimiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse krediidiasutusele ja krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule (edaspidi käesolevas peatükis kontrollitav) kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi käesolevas peatükis kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohapealse kontrollimise käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides kõiki kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
2) nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse;
4) saada suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. Vajaduse korral või selgituste andja nõudmisel selgitused protokollitakse.
(5) Kontrollitava juhatus on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded kontrollitava aruannete kohta ja audiitori eriotstarbelised raportid, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli teostama lepinguriigi finantsjärelevalve asutust või tema poolt nimetatud audiitorit või eksperti.
(1) Kontrollija on kohustatud koostama kohapealse kontrollimise tulemuste kohta hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist akti, mille Finantsinspektsioon toimetab viivitamata kontrollitavale kätte.
(2)
(3) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste läbivaatamist, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist, koostab Finantsinspektsioon lõpliku akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
(4) Kehtetu
(5) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad lisahindamist vajavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisateavet, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud akti või lõikes 3 nimetatud lõpliku akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra. Kui lõplikus aktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon selle kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.
(6) Finantsinspektsioon võib lõpliku aktiga määrata kontrollitavale puuduste kõrvaldamise tähtaja või muid kohustusi ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.
(7) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõplik akt või selle osa avalikustada, kui see on investorite ja finantsjärelevalve subjekti klientide huvides ning finantssektori stabiilsuse ja läbipaistvuse tagamiseks vajalik.
(1) Erijärelevalve on finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt järelevalvemenetluses rakendatav erimeetmete kogum (edaspidi erijärelevalve), mille alusel teostatakse Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali tegevuse suhtes tugevdatud kohapealset kontrolli. Erijärelevalve eesmärk on krediidiasutuse makseraskuste või muude talitluspidevuse häirete tekkimise või jätkumise ärahoidmine ning hoiustajate ja teiste võlausaldajate huvide kaitsmine nende vahendite säilitamisel.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus otsustada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali suhtes erijärelevalve rakendamise üle, kui vastava kolmanda riigi järelevalveorganiga ei ole kokku lepitud teisiti.
(3) Erijärelevalve rakendamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101 ja 101¹ kohapealse kontrolli kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(4) Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes rakendada erijärelevalvet, kui krediidiasutuse tegevus või tegevusetus võib üksi või koostoimes muude mõjuritega ohustada Eesti finantssüsteemi stabiilsust ja Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et:
1) krediidiasutus ei täida Finantsinspektsiooni ettekirjutust ettenähtud tähtajaks või
2) krediidiasutuse juhatus ei ole täitnud käesoleva seaduse § 71 lõikes 5 või § 108 lõike 1 punktis 6 sätestatud teatamiskohustust.
(5) Erijärelevalve teostajaks on kontrollija, kellel on lisaks mujal käesolevas seaduses sätestatule õigus:
1) võtta osa krediidiasutuse kõigi juhtorganite ja muude krediidiasutuse struktuuris ettenähtud komiteede või struktuuriüksuste tööst;
2) kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride või liikmete erakorraline üldkoosolek;
3) jälgida kohapeal krediidiasutuse poolt läbiviidavaid tehinguid ja toiminguid;
4) keelata krediidiasutusel tehingute tegemine kontrollija eelneva kirjaliku nõusolekuta;
5) kontrollida infotehnoloogialaste ja klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisust ning nõuda täiendavate turvameetmete kasutusele võtmist.
(6) Erijärelevalve kehtestamisel määrab Finantsinspektsioon erijärelevalve tähtaja, ulatuse ja kontrollija volitused käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud õiguste rakendamisel.
(7) Erijärelevalve kestus ei või ületada kuut kuud.
(8) Erijärelevalve rakendamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 ja lõike 3 teises lauses sätestatut.
§ 102. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist, kui:
1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krediidiasutusele, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule, nende hoiustajatele või teistele klientidele olulist kahju;
3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus.
(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitori omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.
(4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(5) Eksperdil või erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitoril on õigus kasutada käesoleva seaduse § 101 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise eesmärgil ning teha ettepanekuid Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor võib kasutada käesoleva seaduse § 101 lõike 4 punktis 1 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega.
(6) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse Finantsinspektsiooni eelarvest. Kui ekspert või audiitor kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
§ 103. Ettekirjutus ja muud Finantsinspektsiooni rakendatavad meetmed
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) on avastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 või § 6 lõike 1 punktis 7 nimetatud seaduste või nende alusel antud õigusaktide rikkumisi;
2) on vaja ära hoida käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud õigusrikkumisi;
3) on tõenäoline, et järgmise 12 kuu jooksul krediidiasutuse võetud riskid oluliselt suurenevad või võib esineda muid krediidiasutuse tegevust, tema klientide või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
4) see on vajalik krediidiasutuste klientide huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks;
5) Eesti Pank on teinud makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud juhul ettepaneku võtta meetmeid.
(2) Kui krediidiasutus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 või selle alusel antud õigusaktides sätestatud sisemeetodi kasutamise loa nõuetele, võib Finantsinspektsioon tunnistada sisemeetodi kasutamise loa kehtetuks või muuta loa kasutamise tingimusi, arvestades krediidiasutuse järgitavate nõuete valdkondi.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 24 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artikli kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt määruse artiklile 29.
(3¹) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklites 63 ja 67 sätestatud meetmeid. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud artiklite kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vastavalt nimetatud määruse artikli 63 lõikele 4 ja artiklile 67.
(3²) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud määruses, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumise kohta tehtud otsuse oma veebilehel määruse artiklis 54 sätestatu kohaselt.
(4) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel käesolevas seaduses, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, pandikirjaseaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud kohustuse rikkumise eest väärteoasjas jõustunud lahendi või haldusakti viivitamata pärast selle jõustumist. Veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi vaidlustamise ja kehtetuks tunnistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Finantsinspektsioonil on asjaolusid hinnates õigus lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik seaduses sätestatud juhul isikuandmete kaitse tagamiseks avalikustamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine on määratud karistuse või muu meetmega võrreldes ebaproportsionaalne;
2) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine ohustaks tõsiselt finantssüsteemi stabiilsust või pooleliolevat järelevalvemenetlust;
3) väärteoasjas tehtud lahendi, haldusakti või rikkuja isiku avalikustamine põhjustaks asjassepuutuvatele isikutele ebaproportsionaalset ja olulist kahju.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt avalikustamata, kui tema hinnangul ei ole ühelgi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud viisil võimalik vältida finantssüsteemi stabiilsuse ohustamist või saavutada väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti avalikustamise proportsionaalsust väheoluliste meetmete rakendamisel.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega muu hulgas:
1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu, sealhulgas hoiuste vastuvõtmine ja äritegevus, või nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis kujutab endast ülemäärast riski krediidiasutuse stabiilsusele;
1¹) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt äritegevuse või tegevuse ulatuse piiramist ja vastaspoolte arvu vähendamist;
2) keelata osaliselt või täielikult krediidiasutuse kasumist väljamaksete tegemine või nõuda, et krediidiasutus kasutaks puhaskasumit omavahendite tugevdamiseks;
2¹) nõuda krediidiasutuse juhtide ja töötajate tulemustasude vähendamist, nende maksmise peatamist või tehtud maksete tagastamist, kui esineb käesoleva seaduse § 57² lõikes 7 sätestatud alus;
3) nõuda krediidiasutuse tegevuskulude piiramist;
4) nõuda krediidiasutuse varade asjakohast allahindamist vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) nõuda likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhte parandamist;
5¹) nõuda käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid;
6) nõuda välisriigis tegutsevalt krediidiasutuselt välisriigis kehtivate õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamist;
7) keelata lepinguriigi krediidiasutusel Eestis või Eesti krediidiasutusel lepinguriigis tegutsemine või piiriüleste teenuste osutamine;
8) nõuda krediidiasutuse sise-eeskirjade ja protseduurireeglite ning sooneutraalsete tasustamise põhimõtete muutmist, sealhulgas kehtestada täiendavaid edasilükkavaid tingimusi tulemustasude või nende osade väljamaksmisele, piirata või keelata tulemustasude väljamaksmist teatud aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude sarnaste õiguste vormis;
9) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogult juhatuse liikme tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist;
10) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist;
10¹) nõuda krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võtmeisiku tagasikutsumist või tema valimata või määramata jätmist;
11) teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule vahetada audiitor;
11¹) nõuda vandeaudiitori vahetamist, kui ta ei täida käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud informeerimiskohustust;
12) nõuda krediidiasutuse töötaja töölt kõrvaldamist;
13) nõuda krediidiasutuse tervendamiskava esitamist;
14) nõuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud osamakse tasumist;
15) esitada muid nõudmisi krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks;
16) määrata tähtaeg riskide kontsentreerumise piirmäärade nõuetega vastavusse viimiseks;
16¹) nõuda krediidiasutuse tegevuse ja süsteemidega seotud riskide, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide vähendamist või teatud tegevuse või toote pakkumise lõpetamist;
16²) nõuda äristrateegia, ühingujuhtimise ning riskijuhtimise kohandamist seoses nende riskide vähendamisega, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, sealhulgas teguritest, mis tulenevad kohandamisprotsessist ning suundumustest Euroopa Liidu liikmesriikide, lepinguriikide või kolmandate riikide õiguslike eesmärkide kontekstis, muu hulgas nõuda käesoleva seaduse § 82⁶ alusel koostatud kavas sisalduvate meetmete ja tegevuste rakendamist;
17) teha ettepanek muuta või täiendada krediidiasutuse organisatsiooni struktuuri;
18) nõuda stressitesti või muu sarnase tundlikkusanalüüsi tegemist, muu hulgas selleks, et hinnata krüptovara riskipositsioonidest ja krüptovarateenuste osutamisest tulenevaid riske;
19) nõuda sisemeetodite mudelite parendamist;
20) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe avalikustamist;
21) nõuda õigusaktides ettenähtud teabe esitamist või koostöökohustuse täitmist;
22) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesoleva seadusega nõutud miinimumist suuremat tagatiskapitali või täiendavate kapitalinõuete täitmiseks vajaliku tagatiskapitali olemasolu;
23) nõuda välisriigi krediidiasutuse filiaalilt käesolevas seaduses sätestatud aruandluskohustuste täitmist;
24) esitada välisriigi krediidiasutusele muid nõudmisi tema Eestis asutatud filiaali tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks;
25) nõuda krediidiasutuselt keskse vastaspoole suhtes tekkinud riskipositsioonide vähendamist või riskipositsioonide korrigeerimist oma kliiringukontol kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 7a, kui Finantsinspektsioon leiab, et selle keskse vastaspoole suhtes esineb ülemäärane kontsentratsioonirisk.
(2)
(3) Finantsinspektsioonil on õigus lubada ettekirjutuses ettenähtud ajavahemiku jooksul krediidiasutusel usaldatavusnormatiive mitte täita, kui see on vajalik krediidiasutuse tervendamiskava elluviimiseks seoses finantsstabiilsuse tagamisega. Eelnimetatud ajavahemik ei või olla pikem kui kuus kuud.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega määrata täiendav likviidsusnõue, sealhulgas õigus piirata varade ja kohustustega seotud nõuete täitmise lõpptähtaegade erinevust, võttes arvesse krediidiasutuse ärimudelit, riskijuhtimise, sealhulgas likviidsusriski juhtimise korraldust, käesoleva seaduse § 96 lõikes 5 sätestatu kohaselt omavahendite piisavusele antud järelevalvelist hinnangut.
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.
(3) Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel võib määrata sunniraha korduvalt kuni kuue kuu jooksul Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või haldusakti tegemise kuupäevast arvates.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva seaduse §-des 86⁴⁴–86⁴⁹ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõudeid ületavaid täiendavaid omavahendeid.
(2) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuet, kui ta on käesoleva seaduse § 96 ja § 100 lõike 4 kohase järelevalve, sealhulgas läbivaatamise ja hindamise käigus tuvastanud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest:
1) krediidiasutus on avatud riskidele või riskielementidele, mis ei ole kaetud või piisavalt kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega;
2) krediidiasutus ei vasta käesoleva seaduse §-s 63¹ või 82 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 393 nimetatud nõuetele ning on vähetõenäoline, et muud järelevalvemeetmed oleksid piisavad, et tagada nimetatud nõuete täitmine mõistliku aja jooksul;
3) käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 2 nimetatud korrigeerimisi ei loeta piisavaks, et võimaldada krediidiasutusel normaalsete turutingimuste korral müüa või maandada oma riskipositsioone lühikese aja jooksul ilma olulist kahju kandmata;
4) krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise regulaarsel hindamisel ilmneb, et lubatud meetodi kasutamise nõuetele mittevastavus toob tõenäoliselt kaasa ebapiisava omavahendite taseme;
5) krediidiasutus ei suuda korduvalt saavutada või säilitada täiendavate omavahendite piisavat taset, et täita kooskõlas käesoleva seaduse § 104³ lõikega 1 antud täiendavate omavahendite suunist;
6) ilmneb muu krediidiasutusega seotud olukord, mis võib tuua krediidiasutusele kaasa olulisi riske.
(3) Finantsinspektsioon kohaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 juhul, kui on vaja katta krediidiasutuse riskid, mis tulenevad krediidiasutuse tegevusest, sealhulgas riskid, mis kajastavad teatavate majandus- või turuarengute mõju konkreetse krediidiasutuse riskiprofiilile.
(4) Täiendavate omavahendite nõude täitmisel katab omakapital kõik riskid või riskide elemendid, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hindamise kohaselt tuvastatud olulistena ning mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuetega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tegemisel hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse riskiprofiili, võttes arvesse riske, millele krediidiasutus on avatud.
(6) Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski võib lugeda käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel oluliseks vähemalt käesoleva seaduse § 96 lõike 6 punktis 3 nimetatud juhtudel, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon jõuab hindamise käigus järeldusele, et krediidiasutus juhib kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski asjakohaselt ega ole sellele ülemäära avatud.
(7) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hindamisel arvesse vähemalt:
1) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud omavahendite nõuete kohaldamisalast sõnaselgelt välja arvatud või mida seal ei ole sõnaselgelt käsitletud;
2) krediidiasutusepõhiseid riske või selliste riskide elemente, mida tõenäoliselt alahinnatakse, olenemata vastavusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud nõuetele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks ei või kasutada omavahendeid, mis on mõeldud järgmiste nõuete täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
2) käesoleva seaduse § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue;
3) käesoleva seaduse § 104³ lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis, kui kõnealune suunis käsitleb muid riske kui §-s 82² nimetatud ülemäärase finantsvõimenduse risk.
(9) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda muid riske kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse risk, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt minimaalne omavahendite nõue ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja IV osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükis sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.
(10) Kui Finantsinspektsioon nõuab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavaid omavahendeid, et käsitleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski, määrab Finantsinspektsioon nõutavate täiendavate omavahendite tasemeks summa, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt piisavaks loetava kapitali ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III ja VII osas sätestatud asjakohaste omavahendite nõuete vahe.
(11) Krediidiasutus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude omavahenditega, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) vähemalt kolm neljandikku täiendavate omavahendite nõudest täidetakse esimese taseme omavahenditega;
2) vähemalt kolm neljandikku käesoleva lõike punktis 1 nimetatud esimese taseme omavahenditest moodustavad esimese taseme põhiomavahendid.
(12) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 11 võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus täidaks oma täiendavate omavahendite nõude suurema osaga esimese taseme omavahenditest või esimese taseme põhiomavahenditest, kui see on vajalik, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse konkreetset olukorda.
(13) Finantsinspektsioon põhjendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude kehtestamise otsust krediidiasutusele piisavas ulatuses kirjalikult, esitades vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud riskide, riskielementide ja seotud aspektide hindamise ülevaate. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul tuleb põhjenduses esitada konkreetsed põhjused, miks täiendavate omavahendite suunise rakendamist ei peeta enam piisavaks.
(14) Kui krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundimäära, peab Finantsinspektsioon tagama, et selline täiendavate omavahendite suurus, mis määrati krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 5¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, et käsitleda muid riske kui ülemäärase finantsvõimenduse risk, ei suurene minimaalse väljundimäära kohaldamisel.
(15) Finantsinspektsioon peab viivitamata, kuid hiljemalt järgmise läbivaatamise käigus üle vaatama käesoleva seaduse § 104 lõike 1 punkti 5¹ ja käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud täiendavate omavahendite nõude ning jätma sellest välja selliseid riske hõlmavad kohustused, mis on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatut.
(16) Finantsinspektsioon käsitab krediidiasutust käesoleva seaduse §-de 86⁴⁴ ja 86⁴⁷–86⁴⁹ ning käesoleva paragrahvi kohaldamisel minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, kui tema koguriskipositsioon, mis on arvutatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 esimese lõiguga, ületab alammäärata koguriskipositsiooni, mis on arvutatud kooskõlas sama määruse artikli 92 lõikega 4.
(17) Kui krediidiasutust käsitatakse minimaalse väljundimäära kohaldamisalasse kuuluva krediidiasutusena, ei määra Finantsinspektsioon sellise krediidiasutuse suhtes täiendavate omavahendite nõuet, kui nõudega seotud riskid on kaetud minimaalse väljundimäära kohaldamisega.
(1) Lisaks käesoleva seaduse § 104² lõikes 6 nimetatud nende riskide hindamisele, mille suhtes krediidiasutus on avatud, hindab Finantsinspektsioon krediidiasutuse § 63¹ kohaselt kehtestatud sisemise kapitali taset, võttes arvesse § 82¹ lõikes 9 nimetatud likviidsusriski stressitestide ja § 96 lõikes 11 nimetatud järelevalveliste stressitestide tulemusi, ning määrab kindlaks krediidiasutuse omavahendite taseme, mida ta peab piisavaks. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu krediidiasutuse täiendavate omavahendite vajadusele, andes täiendavate omavahendite suunise.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suunis käsitleb omavahendeid, mis ületavad vastavalt kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osaga, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402 2. peatükiga, käesoleva seaduse § 104² lõike 1 ja § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõudega või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikega 1a nõutud omavahendite asjakohast summat, mida on vaja Finantsinspektsiooni poolt vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 piisavaks peetava omavahendite üldise taseme saavutamiseks.
(3) Finantsinspektsioonilt krediidiasutusele antud suunis võib hõlmata käesoleva seaduse § 104² lõike 1 kohaselt kehtestatud täiendavate omavahendite nõuetega käsitletavaid riske ainult niivõrd, kuivõrd see katab neid riske, mis ei ole nimetatud nõuetega juba hõlmatud. Vajaduse korral vaatab Finantsinspektsioon üle suunise, mille ta on andnud krediidiasutusele, kelle suhtes kohaldatakse minimaalset väljundimäära, ja ajakohastab seda.
(4) Muude riskide, välja arvatud ülemäärase finantsvõimenduse riski katmiseks esitatud täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei kasutata ühegi järgmise nõude täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud omavahendite nõuded;
2) käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõue, mille Finantsinspektsioon on kehtestanud muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski katteks, ja § 86⁴⁴ lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõue.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase täiendavate omavahendite suunise täitmiseks kasutatud omavahendeid ei saa kasutada selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõuet, ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks Finantsinspektsiooni kehtestatud nõuet, käesoleva seaduse §-s 104² sätestatud nõuet ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.
Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja teavitab käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõudest ja § 104³ lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunisest finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjat.
§ 104⁵. Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes kohaldatavate meetmete erisused
(1) Kui Finantsinspektsioon on kindlaks teinud, et finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 13⁶ sätestatud tingimustele, võib Finantsinspektsioon käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamiseks ja järelevalve jätkuvuse taastamiseks ning järjepidevuse eesmärgil lisaks §-des 104 ja 104¹ sätestatud meetmetele kohaldada muid sobivaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas:
1) nõuda finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja omatava tütarettevõtjast krediidiasutuse aktsiate või osadega seotud hääleõiguse kasutamise peatamist;
2) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutusest tütarettevõtjas omatava osaluse aktsionäridele või osanikele üleandmist;
3) nõuda finantsvaldusettevõtjalt või segafinantsvaldusettevõtjalt krediidiasutuses või teises finantssektori ettevõtjas osalusest loobumist või sellises üksuses osaluse vähendamist;
4) keelata osaliselt või täielikult aktsionäridele või osanikele kasumist väljamaksete või intressimaksete tegemise;
5) nõuda tegevuskava õigusaktidega ettenähtud nõuete täitmise viivitamatuks taastamiseks;
6) tunnistada tegevuse heakskiitmise otsus kehtetuks.
(2) Finantsinspektsioon võib nõuda, et konsolideerimisgrupi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja või krediidiasutus võtab ajutiselt vastutuse käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete konsolideeritud alusel täitmise tagamise eest.