(1) Käesolev seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud menetlustele kohaldatakse käesoleva seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse ja haldusmenetluse seaduse sätteid kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63–89).
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutamisel olevatele, asutatud ja tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele, sealhulgas finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, samuti krediidiasutuste filiaalidele.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka välisriikide krediidiasutuste tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele Eestis, kui Eesti välislepingutest ei tulene teisiti.
(2¹) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi krediidiasutusele, sealhulgas selle Eesti filiaalile, kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 3, § 12 lõikes 4, §-des 20⁶ ja 21³–21⁶, § 87 lõikes 5⁵, §-s 91, § 92 lõikes 5 ning 9. ja 12. peatükis sätestatut.
(2²) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaalile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 3, 20⁶, 21, 21² ja 21³, § 87 lõikes 5⁵, §-s 91, § 92 lõikes 5, 8¹, 9. ja 12. peatükis, §-des 141¹⁸ ja 141¹⁹ ning Finantsinspektsiooni seaduse § 47¹ lõikes 6 ja § 47⁵ lõigetes 1² ja 1³, 3–4, 5–7 ning 8 ja 9 sätestatut, kui filiaal osutab järgmisi teenuseid:
1) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 6 nimetatud teenus, kui seda osutab kolmandas riigis asutatud ettevõtja, kes kvalifitseeruks krediidiasutuseks või vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b sätestatud tingimustele, kui ta oleks asutatud Euroopa Liidus;
2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud teenus, kui seda osutab kolmandas riigis asutatud ettevõtja.
(3) Krediidiasutusena ei käsitata Eesti Panka.
(4) Väärtpaberituru seaduse tähenduses investeerimisteenust või investeerimisteenuse kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 45 ja 46¹, § 47 lõikes 9, §-des 48 ja 49, § 54 lõike 1 punktis 14, §-s 65, § 65¹ lõigetes 1 ja 2, § 65² lõikes 1, §-des 69 ja 70, § 79 lõigetes 5–8, § 79¹ lõigetes 2 ja 4, §-des 81¹, 82, 82³–82⁴, 82⁶, 82⁹–83, 83², 132, 134¹ ja 138¹, peatükkides 10, 13¹, 17 ja 18¹, 21. peatüki 6. jaos ja seaduse 6. osas ning nende täiendamiseks või rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. Krediidiasutusele ei kohaldata väärtpaberituru seaduse § 88³ lõikes 1 sätestatut juhul, kui ta hoiustab ise kliendi raha, ning § 88¹ punktis 5 sätestatut.
(4¹) Väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuste osutamisel, sealhulgas mis tahes kõrvalteenuse osutamisel, nagu hoiuste kaasamise või krediidi või laenu andmise korral, kui selle eesmärk on osutada teenuseid väärtpaberituru seaduse alusel, ei kohaldata kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2² sätestatut.
(5) Krediidiasutusele, kes pakub või soovitab investeerimisriskiga hoiust käesoleva seaduse § 89¹ lõike 2 tähenduses, kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 7 sätestatut.
(5¹) Kui krediidiasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta (ELT L 198, 25.07.2019, lk 1–63) artikli 2 punktis 2 nimetatud üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkuja või turustaja sama artikli punkti 15 või 16 tähenduses, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid.
(6) Krediidiasutuse poolt pandikirjade emiteerimisele kohaldatakse pandikirjaseadust.
(7) Krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või kes on krüptovara emitent või pakub krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 1–39), krüptovaraturu seaduses ning nende täiendamiseks või rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.
(8) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse krediidiasutusele nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.
§ 3. Krediidiasutuse ettevõtlusvorm ja toimimine elutähtsa teenuse osutajana
(1) Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või tulundusühistuna ja temale kohaldatakse vastavalt kas aktsiaseltsi või tulundusühistu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel.
(3) Kehtetu
(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.
(5) Kriisiolukorra ajal pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal makseteenuseid vähemalt ulatuses, mis vastab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal, kes osutab sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenust, peab kriisiolukorra ajal tagama teenuse toimimise sõltumata sellest, kas sularaha välja võttev isik on selle krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali klient või mitte.
(1) Käesolevas seaduses määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses.
(2) Käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete või järelevalvemeetmete kohaldamisel konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel hõlmavad mõisted „krediidiasutus”, „lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus”, „Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” ja „emaettevõtja” ka:
1) finantsvaldusettevõtjat ja segafinantsvaldusettevõtjat, kellele on antud heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 13⁴;
2) krediidiasutust, keda kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või lepinguriigis emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, kui asjaomasele emaettevõtjale ei kohaldu kohustus saada heakskiit vastavalt käesoleva seaduse §-le 13⁴;
3) muud finantsvaldusettevõtjat, segafinantsvaldusettevõtjat või krediidiasutust, kelle on finantsjärelevalveasutus konsolideerimisgrupis määranud teatud tähtajaks vastutavaks käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuete täitmise tagamise eest konsolideeritud alusel.
(3) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal on filiaal, mille on asutanud:
1) ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes osutab käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud teenuseid;
2) krediidiasutus, mille peakontor asub kolmandas riigis.
(4) Kolmanda riigi peaettevõtja on ettevõtja, kelle peakontor asub kolmandas riigis ja kes on Eestis asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali, ning kui see on kohaldatav, selle ettevõtja vahepealsed või kõrgema tasandi emaettevõtjad.
(5) Välisriik käesoleva seaduse tähenduses on nii Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik kui ka kolmas riik.
(1) Õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid muul viisil kaasata on ainult krediidiasutustel.
(1¹) Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1 ja § 6 lõikes 3 nimetatud teenuste osutamiseks vahendite vastuvõtmist ei käsitata hoiustamisena või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamisena käesoleva paragrahvi tähenduses, kui nende vahendite vastu väljastatakse viivitamata e-raha.
(2) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse avalikkuselt kaasatuiks hoiused või muud tagasimakstavad rahalised vahendid, mille puhul ettepanek raha hoiustamiseks või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks on tehtud avalikkusele.
(3) Avalikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei laiene avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmisele või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite muul viisil kaasamisele, kui seda teeb:
1) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik (edaspidi lepinguriik);
2) lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus;
3) rahvusvaheline organisatsioon või muu rahvusvaheline avalik-õiguslik institutsioon, mille liikmeks on lepinguriik;
4) juriidiline isik selles ulatuses, mille osas tal on lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt õigus avalikkuselt rahalisi vahendeid kaasata, ning tingimusel, et selline tegevus on allutatud järelevalvele hoiustajate ja investorite kaitse eesmärgil.
(1) Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine või ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 loetletud tehingu tegemine.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artikli 2 lõike 5 punktides 3–24 nimetatud üksuste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20⁵ finantseerimisasutuse kohta sätestatut.
(1) Finantsteenused käesoleva seaduse tähenduses on isiku poolt majandus- või kutsetegevuses kolmandatele isikutele osutatavad teenused, mis seisnevad järgmiste tehingute ja toimingute teostamises:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud;
4) makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, e-raha tokenite, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
10) rahamaakleri tegevus;
11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
14) vara hoidmine;
14¹) varapõhise tokeni emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
14²) krüptovarateenuse osutamine;
15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14² loetletud finantsteenustega.
(2) Krediidiasutused võivad teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tehinguid ja toiminguid, kui need abistavad või täiendavad vahetult põhitegevust. Nimetatud tehingute ja toimingute tegemiseks võib asutada äriühingu või omandada kontrolli teise äriühingu üle (edaspidi abiettevõtja).
(3) Krediidiasutuse abiettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, mille peamine ja püsiv tegevus on kinnisvara valitsemine, infotehnoloogiateenuste osutamine või mõni muu sellesarnane tegevus, mis abistab või täiendab ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevust.
§ 12. Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna «pank» kasutamine
(1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».
(2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.
(3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime.
(4) Välisriigi krediidiasutus võib tegutseda Eestis ärinime all, mis on registreeritud riigis, kus ta on asutatud (edaspidi päritoluriik), kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist.
(5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega.
(1) Äriühingul peab avalikkuselt raha hoiustamiseks vastuvõtmiseks või muude tagasimaksmisele kuuluvate rahaliste vahendite muul viisil kaasamiseks olema vastav tegevusluba (edaspidi tegevusluba). Tegevusluba annab õiguse osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 sätestatud investeerimisteenuseid ja väärtpaberituru seaduse §-s 44 sätestatud investeerimisteenuse kõrvalteenuseid tegevusloas sätestatud ulatuses.
(2) Eestis äriregistrisse kantud äriühingule annab tegevusloa välja Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.
(3) Tegevusluba on tähtajatu.
(3¹) Tegevusloa andmisel väljastab Finantsinspektsioon taotleja eelneval soovil õiguse kasutada tunnuskoodi ja tunnuskoodi enda, mis on unikaalne kahekohaline numbriline tunnus rahvusvahelises maksekonto numbris ja mis võimaldab maksejuhise täitmisel ning selle automaatsel töötlemisel identifitseerida krediidiasutust.
(4) Tegevusluba ei ole üleantav ning selle kasutamine teise isiku poolt on keelatud.
(1) Tegevusloa taotlemiseks esitavad asutatava või tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesoleva seaduse §-des 13¹–18 taotlus):
1) põhikirja ärakiri, tegutseva äriühingu puhul üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ning põhikirja muudetud tekst;
2) äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri ja aktsia- või osakapitali sissemaksmise võimalikkust tõendav dokument;
3) käesoleva seaduse §-s 13² sätestatud nõuetele vastav äriplaan;
4) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega;
5) taotleja algbilanss ning ülevaade tuludest ja kuludest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded;
6) andmed kavandatavate finantsteenuste osutamiseks vajalike info- ja muude tehnoloogiliste vahendite ja süsteemide, turvasüsteemide, kontrollimehhanismide ja -süsteemide kohta;
7) tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid või nende projektid vastavalt käesoleva seaduse §-s 63 ning väärtpaberituru seaduses sise-eeskirjade suhtes sätestatud nõuetele, kui käesoleva seaduse §-s 13² sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist;
8) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt;
9) siseauditiüksuse põhimäärus või selle projekt;
10) andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete ning siseauditi üksuse juhi (edaspidi käesolevas peatükis juhid) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida taotleja peab oluliseks esitada;
11) andmed taotleja audiitori kohta, mis sisaldavad tema nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi;
12) taotleja aktsionäride või liikmete nimekiri, milles on näidatud iga aktsionäri või liikme nimi, olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või liikme poolt omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osa ja häälte arvu kohta;
13) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva füüsilise isiku varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta, kui tema osa või osamaksu summa ületab 2 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
14) taotleja aktsionäriks või liikmeks oleva juriidilise isiku põhikiri ning viimase kolme majandusaasta aruanded koos vandeaudiitori aruannetega ja aktsionäride või osanike nimekiri koos andmetega nende osa kohta vastava äriühingu aktsia- või osakapitalis, kui juriidilise isiku osa või osamaksu summa ületab 5 protsenti taotleja aktsia- või osakapitalist või häälte arvust;
15) taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta käesoleva seaduse §-s 30 nimetatud andmed;
16) andmed äriühingute kohta, milles taotleja või tema juhi osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning taotleja ja iga juhi osaluse suurust;
17) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud hoiuste tagamise osafondi ühekordne osamakse ning investorikaitse osafondi ühekordne osamakse, kui käesoleva seaduse §-s 13² sätestatud äriplaanis kavandatakse investeerimisteenuste osutamist;
18) taotleja konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluste suuruste kohta, sealhulgas andmed konsolideerimisgruppi kuuluvate emaettevõtjate, finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate kohta;
19) selgitus, milles põhjendatakse käesoleva seaduse § 88¹ lõikes 1 sätestatud põhimakseteenuste osutamise kohustusest vabastamise soovi.
(1¹) Krediidiasutuse ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et krediidiasutuse registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis.
(2) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal toimuvad muudatused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab taotleja viivitamata pärast muudatuste tegemist või nendest teadasaamist Finantsinspektsioonile vastavad andmed või dokumendid uuendatud kujul.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud füüsiliste isikute kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsust kinnitavad need isikud oma allkirjaga.
(4) Kehtetu
(5) Kui ühistupanga tegevusloa taotleja on laenuportfelli omav äriühing, kes soovib osutada käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teenuseid, tuleb tegevusloa saamiseks peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete esitada ka audiitorettevõtja koostatud varade kvaliteedi hindamise aruanne. Nimetatud aruanne peab sisaldama audiitorettevõtja arvamust krediidiasutuse tegevusloa taotleja laenuportfellile kehtestatud nõuete täitmise kohta.
(1) Äriplaan peab sisaldama taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldust ning järgmiste asjaolude kirjeldust, prognoosi ja analüüsi:
1) taotleja varade ning aktsia- ja omakapitali suurus;
2) taotleja tegevuse tehnilise korralduse tase;
3) strateegia ja tegutsemiseks kavandatud turuosa;
4) kavandatav tegevus, osutatavad teenused ning pakutavad tooted, eeldatavad kliendid ja turu konkurentsitingimused;
5) aastabilanss ja finantsnäitajad, sealhulgas tulud, kulud, kasum ja rahavood, ning nende aluseks olevad eeldused;
6) krediidi- ja investeerimispoliitika;
7) riskide juhtimise üldised põhimõtted ja riskide juhtimise strateegia.
(2) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta.
(1) Kui taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 13¹ nimetatud andmeid ja dokumente või need ei ole täielikud või nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus jätta taotlus läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 13¹ nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(3) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi ettenähtud tähtaja jooksul või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid.
(6) Finantsinspektsioon teeb tegevusloa taotluse menetlemisel koostööd vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui:
1) taotleja on lepinguriigis asutatud krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, kindlustusandja, makseasutuse, e-raha asutuse või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku ema- või tütarettevõtja;
2) taotleja emaettevõtja tütarettevõtjaks on lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
3) taotleja ja lepinguriigis asutatud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik on ühe ja sama isiku kontrollitavad äriühingud.
§ 13⁴. Finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine
(1) Eestis või mujal Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegutsemise heakskiitmist või käesoleva seaduse § 13⁷ alusel erandi kohaldamist, kui tema üle teostab konsolideeritud järelevalvet Finantsinspektsioon. Muu finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja peab taotlema heakskiitmist kooskõlas käesoleva paragrahviga, kui ta on kohustatud järgima käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõudeid allkonsolideeritud alusel või kui ta on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel (edaspidi käesolevas peatükis määratud ettevõtja) vastavalt käesoleva seaduse § 13⁷ lõike 1 punktile 3.
(1¹) Finantsinspektsioon jälgib pidevalt, kuid kontrollib vähemalt kord aastas krediidiasutuse emaettevõtja tegevuse toimimist ja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ning seda, kas krediidiasutus, käesoleva seaduse § 13 alusel tegevusluba taotlev ettevõtja või määratud ettevõtja on korrektselt nimetanud ettevõtja, kes vastab tingimustele, mille kohaselt saab nimetatud ettevõtjat käsitada Eestis või mujal Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana.
(1²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud emaettevõtja või määratud ettevõtja asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et teha samas lõikes nimetatud kontrollimisel koostööd selle liikmesriigi pädeva finantsjärelevalve asutusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Finantsinspektsioonile ja juhul, kui Finantsinspektsioon ei teosta ettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet, ka asjaomasele finantsjärelevalve asutusele, kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid ja andmed:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgrupi juriidiline struktuur ja organisatsiooniline ülesehitus, sealhulgas selgelt tütarettevõtjad ja asjakohasel juhul emaettevõtjad ning iga konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse asukoht ja tegevuse liik;
2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta käesoleva seaduse § 13¹ lõike 1 punktis 10 nimetatud teave ning teave nimetatud isikute vastavuse kohta käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–2⁴ ja 3–5 ning § 48¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatud tingimustele;
3) olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete andmed kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 30, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjaks on krediidiasutus;
4) konsolideerimisgrupi organisatsiooni struktuur ja ülesannete jaotus;
5) muu teave, mida finantsjärelevalveasutus vajab käesoleva seaduse §-s 13⁶ või 13⁷ nimetatud otsuse tegemiseks.
(1) Kui finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmine toimub samaaegselt käesoleva seaduse §-des 30–31 nimetatud hindamisega või §-s 13⁷ sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamisega, koordineerib Finantsinspektsioon vajaduse korral oma tegevuse konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, kui see ei ole järelevalvet teostav asutus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 30¹ lõikes 2 või § 37³ lõikes 2 sätestatud tähtaja kulgemise vähemalt 20 tööpäevaks või kuni asjakohane menetlus on lõpule viidud.
(3) Kui käesoleva seaduse § 13⁴ lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas taotleja vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega taotleja suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
(4) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon kohaldada käesoleva seaduse § 13³ lõigetes 2–4 sätestatut.
(1) Finantsinspektsioon võib teha finantsvaldusettevõtjana või segafinantsvaldusettevõtjana tegutsemise heakskiitmise otsuse üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) konsolideerimisgrupi sisekord ja ülesannete jaotus on piisavad käesoleva seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud nõuete täitmiseks konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel;
2) selle konsolideerimisgrupi organisatsiooniline ülesehitus, mille osaks finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on, ei takista ega piira muul viisil tõhusa järelevalve teostamist tütarettevõtjast või emaettevõtjast krediidiasutuse üle vastavalt nõuetele kas individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja olulist osalust omavad aktsionärid või liikmed ning juhatuse ja nõukogu liikmed vastavad käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuete täitmisel:
1) kõigi finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate tegevuse koordineeritust, muu hulgas vajaduse korral tütarettevõtjate ülesannete jaotuse nõuetekohasust;
2) konsolideerimisgrupi sees huvide konflikti vältimise või maandamise võimalusi;
3) emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimisgruppi hõlmavate meetmete elluviimist kogu konsolideerimisgrupis.
(3) Finantsinspektsioon arvestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuete täitmisel:
1) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja asetust mitmetasandilises konsolideerimisgrupis;
2) aktsiate või osade omandi struktuuri;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja õigusi ja kohustusi ning vastutust konsolideerimisgrupis.
(4) Otsuse finantsvaldusettevõtjale või segafinantsvaldusettevõtjale heakskiidu andmise, sellest keeldumise või heakskiitmise nõudest vabastamise kohta teeb Finantsinspektsioon nelja kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast heakskiitmise taotluse saamist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud keeldumise korral võib Finantsinspektsioon vajaduse korral kohaldada käesoleva seaduse § 104⁵ lõike 1 punktides 1–5 sätestatud meetmeid.
(6) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja ühinemise ning jagunemise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 1. jaos sätestatut. Kui ühinemise või jagunemise tulemusel asutatakse finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, peab ta taotlema Finantsinspektsioonilt heakskiitmist ning tema asutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa või § 70² lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ega § 69 lõikes 3 või § 70³ lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(7) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja oluliste varade ning kohustuste ülekandmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatut. Kui oluliste varade ja kohustuste ülekandmises osaleb emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, rakendatakse tema suhtes käesoleva seaduse § 70⁶ lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid konsolideeritud näitajate alusel.
(1) Finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja võivad taotleda heakskiitmise nõudest vabastamist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) finantsvaldusettevõtja peamine tegevus on osaluse hoidmine tütarettevõtjates või segafinantsvaldusettevõtja peamine tegevus krediidiasutuste või finantseerimisasutuste suhtes on osaluse hoidmine tütarettevõtjates;
2) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei ole kriisilahendussubjekt tema konsolideerimisgrupi mõnes kriisilahenduse konsolideerimisgrupis kooskõlas kriisilahenduse strateegiaga, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus;
3) tütarettevõtjast krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kellele on antud käesoleva seaduse § 13⁴ kohaselt heakskiit, on määratud vastutavaks selle eest, et on tagatud usaldatavusnõuete järgimine konsolideerimisgrupi poolt konsolideeritud alusel, ja talle on antud kõik vajalikud vahendid ja õiguslikud volitused vastavate ülesannete tulemuslikuks täitmiseks;
4) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei tee konsolideerimisgrupi või selle krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtjat mõjutavaid juhtimis-, tegevus- ega finantsotsuseid;
5) ei esine takistusi konsolideeritud alusel tõhusa järelevalve teostamiseks konsolideerimisgrupi üle.
(2) Kui Finantsinspektsioon on finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tegevuse järelevalve käigus kindlaks teinud, et ei ole täidetud vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus, peab finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja taotlema heakskiitmist vastavalt käesoleva seaduse §-le 13⁴.
(3) Finantsvaldusettevõtjale ja segafinantsvaldusettevõtjale, kellele ei kohaldata vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tegutsemise heakskiitmise nõuet, kohaldatakse konsolideerimisgrupi konsolideerimisraamistiku nõudeid kooskõlas käesoleva seadusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013.
(4) Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 3 kohaldamist, võib Finantsinspektsioon konsolideeritud järelevalvet teostava asutusena lubada heakskiitmise nõudest vabastatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja konsolideerimata jätmist konkreetse juhtumi põhjal, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) konsolideerimata jätmine ei mõjuta tütarettevõtjast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi üle teostatava järelevalve tulemuslikkust;
2) finantsvaldusettevõtjal või segafinantsvaldusettevõtjal ei ole peale omakapitali positsioonide tütarettevõtjast krediidiasutuses, vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas, kellel on kontroll tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, muid omakapitali positsioone;
3) finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja ei kasuta ülemäärast finantsvõimendust ja ta omab vaid selliseid positsioone, mis on seotud tema osalusega tütarettevõtjast krediidiasutuses või vahendajast emaettevõtjana tegutsevas finantsvaldusettevõtjas või segafinantsvaldusettevõtjas, kellel on kontroll tütarettevõtjast krediidiasutuse üle.
(5) Kui Finantsinspektsioon ei ole finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja üle konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, peab Finantsinspektsioon tegema konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega koostööd, et jõuda ühisotsusele järgmistes menetlustes:
1) käesoleva seaduse §-s 13⁶ sätestatud heakskiitmise otsuse tegemine;
2) käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud heakskiitmise nõudest vabastamine;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud konsolideerimise ulatusest väljajätmine;
4) käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse § 104⁵ lõikes 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.
(6) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, koostab ta hinnangu käesoleva seaduse § 13⁶ lõigetes 1–3 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud asjaolude kohta ja edastab selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud.
(7) Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda konsolideeritud järelevalvet teostava asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul kahe kuu jooksul konsolideeritud järelevalve asutuse hinnangu saamisest arvates.
(8) Ühisotsusele jõudmise korral rakendab Finantsinspektsioon seda Eestis asutatud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja suhtes.
(9) Kui Finantsinspektsioon ei jõua teise lepinguriigi järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluste käigus ühisotsusele, edastab ta küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele otsustamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47), artiklile 19 ning lükkab otsuse tegemise edasi, kuni on saanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse. Finantsinspektsioon teeb otsuse kooskõlas saadud otsusega. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsus tehakse segafinantsvaldusettevõtja suhtes ning Finantsinspektsioon või konsolideeritud järelevalvet teostav asutus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ (ELT L 35, 11.02.2003, lk 1–27), artikli 10 kohaselt segafinantsvaldusettevõtja koordinaator, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et taotleda koordinaatorilt nõusolekut koos konsolideeritud järelevalve asutusega. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48–83), alusel asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust nõusoleku andmisega seotud erimeelsustest. Finantsinspektsioon kohaldab segafinantsvaldusettevõtja suhtes Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsust.
§ 13⁸. Investeerimisühingu poolt krediidiasutuse tegevusloa taotlemine ja taotlemise erisused
(1) Investeerimisühing, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tingimustele, peab esitama tegevusloa taotluse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 13¹ hiljemalt päeval, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on 30 miljardit eurot või rohkem;
2) tema koguvara keskmine maht ühes kuus 12 järjestikuse kuu jooksul on alla 30 miljardi euro ning investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, mille puhul kõigi selliste sinna kuuluvate Euroopa Liidus asutatud investeerimisühingute, sealhulgas kõikide nende kolmandas riigis asutatud tütarettevõtjate ja filiaalide, kes tegelevad väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusega ning kellest iga üksiku investeerimisühingu vara koguväärtus on alla 30 miljardi euro, konsolideeritud vara koguväärtus on 30 miljardit eurot või rohkem.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühing võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevusega jätkata kuni krediidiasutuse tegevusloa saamiseni.
(3) Kui Finantsinspektsioon otsustab pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 95a kohase teabe saamist, et investeerimisühingul on vaja taotleda krediidiasutuse tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §-le 13¹, teavitab ta investeerimisühingut ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 26 nimetatud finantsjärelevalve asutust ning võtab tegevusloa andmise menetluse eelnimetatud finantsjärelevalve asutuselt teavitamiskuupäevast alates üle.
(4) Finantsinspektsioon tagab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku tegevusloa menetluses arvestatakse võimaluse korral kehtivate tegevuslubadega seotud teavet.
(5) Finantsinspektsioon võib vabastada investeerimisühingu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa taotlemise kohustusest, kui investeerimisühing on esitanud asjakohase taotluse. Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust tegevusloa taotlemise kohustusest vabastamise taotluse saamisest, ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamuse ja teeb seejärel otsuse.
(6) Finantsinspektsioon võtab otsust tehes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 95a kohast teavet, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamust ning järgmisi asjaolusid:
1) kui investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, selle konsolideerimisgrupi organisatsiooni struktuur, raamatupidamise peamine korraldus ja varade jaotus konsolideerimisgrupi üksuste vahel;
2) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste laad, ulatus ja keerukus;
3) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus investeerimisühing on asutatud, ning kogu Euroopa Liidus tehtavate tegevuste olulisus ja süsteemne risk.
(7) Kui Finantsinspektsiooni otsus erineb Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse arvamusest, põhjendab ta otsuses arvamusest kõrvalekaldumist.
(8) Finantsinspektsioon teavitab oma otsusest investeerimisühingut ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(9) Finantsinspektsioon vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse üle iga kolme aasta tagant.
(1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kuue kuu jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest, kuid mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa taotluse saamisest.
(2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel kehtestada taotlejale kohustuslikke kõrvaltingimusi, lähtudes käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud asjaoludest.
(3) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotlejale kätte.
(4) Taotleja äriregistrisse kandmisel ei kohaldata äriseadustiku § 250 lõikes 4 ja tulundusühistu seaduse § 7 lõikes 3 sätestatut. Taotleja juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates tegevusloa andmise otsuse kättetoimetamisest.
(1) Finantsinspektsioon keeldub taotlejale tegevusloa andmisest, kui:
1) taotleja ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides krediidiasutuse suhtes kehtestatud nõuetele;
2) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täieliku sissemaksmise võimalikkus või piisavate omavahendite olemasolu;
3) taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks krediidiasutusena;
4) taotleja juhid, audiitor, aktsionärid või liikmed ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab taotleja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või see on takistatud riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu;
6) taotleja esitatud andmetest selgub, et ta kavatseb tegutseda peamiselt teises lepinguriigis;
7) käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud krediidiasutuse sise-eeskirjad ei ole krediidiasutuse tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
8) taotlejat või tema juhte on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas:
1) taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset;
2) taotleja juhtimisega seotud isikute haridust, töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet;
3) käesoleva seaduse §-s 13² sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust;
4) taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi.
1) Tegevusluba lõpeb:
1) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel – uue krediidiasutuse äriregistrisse kandmisega;
2) krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 3 alusel – ühinemise kande äriregistrisse kandmisega;
3) krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise korral – Finantsinspektsioonilt vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamisega;
4) tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral – tegevusloa kehtetuks tunnistamisega;
5) krediidiasutuse pankroti korral – kohtu poolt pankroti väljakuulutamisega.
§ 17. Tegevusloa ja tunnuskoodi kehtetuks tunnistamine
(1) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:
1) krediidiasutus ei ole alustanud tegevust või krediidiasutuse asutajad on oma tegevuse või tegevusetusega näidanud, et krediidiasutus ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul, arvates tegevusloa andmisest, või krediidiasutuse tegevus on peatunud kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;
2) on ilmnenud, et krediidiasutus on esitanud või tegevusloa taotlemisel on esitatud Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
3) krediidiasutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
4) ilmnevad käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 või 5 sätestatud asjaolud;
5) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut, krediidiasutusele või tema juhile on kohaldatud karistust majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ning karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või krediidiasutuse tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
6) krediidiasutus ei ole järginud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud kõrvaltingimusi;
7) krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku informatsiooni, või krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel, mis takistavad piisava järelevalve teostamist;
8) krediidiasutus avaldab oma tegevuse või juhtimisorgani liikme kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid andmeid või oluliselt ebaõiget või eksitavat reklaami;
9) krediidiasutus ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus muul põhjusel kahjustab oluliselt hoiustajate ja teiste klientide huve, raharinglust või raha- ja kapitalituru korrapärast toimimist;
10) krediidiasutuse omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele või krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, välja arvatud selle määruse artiklites 92a ja 92b, kehtestatud usaldatavusnõudeid;
11) ilmneb, et krediidiasutus on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale teises lepinguriigis, kus ta peamiselt tegutseb, krediidiasutuse tegevusele kehtestatud rangemate nõuete täitmisest;
12) krediidiasutus on toime pannud rahapesu või rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
13) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtaja jooksul või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid hoiuste tagamise osafondi või investorikaitse osafondi osamakseid ning ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni vastavat ettekirjutust;
14) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
15) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on krediidiasutus rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või käesoleva seaduse § 20¹ lõike 6 või § 20⁴ lõike 6 kohaseid lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi;
16) krediidiasutus ei ole täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust ja selle tagajärjel on krediidiasutuse juhiks määratud või on jätkuvalt krediidiasutuse juhtorgani liikmeks isik, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
17) krediidiasutus kasutab tegevusluba ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 alapunktis b nimetatud tegevuseks ja tema koguvara keskmine maht on viiel järjestikusel aastal väiksem, kui on nimetatud artiklis sätestatud;
18) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), artikli 18 lõike 1 punktides a–c nimetatud tingimused on täidetud.
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha krediidiasutusele ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse krediidiasutusele viivitamata kätte.
(4) Finantsinspektsioon tunnistab kehtetuks käesoleva seaduse § 13 lõikes 3¹ nimetatud tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel, lõppemisel või muul mõjuval põhjusel.
(1) Finantsinspektsioon avalikustab tegevusloa andmise, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise oma veebilehel hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval.
(2) Tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalikustab Finantsinspektsioon lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtule veel vähemalt ühes üleriigilise levikuga meediaväljaandes.
(3) Kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 17 lõike 1 punkti 2 alusel, avalikustab Finantsinspektsioon rikkumise asjaolud ja rikkumise eest vastutavate isikute andmed.
(4) Finantsinspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud andmed viivitusega või isikustamata kujul, kui:
1) karistus on määratud füüsilisele isikule, kelle isikuandmete avalikustamine on hinnatud ebaproportsionaalseks isiku rikkumisega võrreldes;
2) avalikustamine võib seada ohtu finantssektori stabiilsuse või menetluses oleva kriminaaluurimise või
3) avalikustamine võib tekitada ebamõistlikku kahju krediidiasutustele või rikkumisega seotud isikutele.
(1) Krediidiasutus ei tohi pärast tegevusloa lõppemist teha käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehinguid ja toiminguid ning peab lõpetama kõik väljamaksed hoiustajatele, klientidele ja võlausaldajatele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei rakendu:
1) krediidiasutuse tegevusloa lõppemisel käesoleva seaduse § 16 punktis 3 nimetatud alusel;
2) kui see on krediidiasutuse lõpetamise asjaolusid arvestades või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks vajalik ning kui Finantsinspektsioon on andnud krediidiasutusele loa jätkata mõnede käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud tehingute ja toimingute tegemist täielikult või osaliselt ka pärast tegevusloa kehtivuse lõppemist;
3) pandikirjaseaduse alusel krediidiasutuse muust varast eraldunud pandikirjaportfellile.
(1²)
(1³)
(2) Tegevusloa lõppemine, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel, toob endaga kaasa krediidiasutuse lõpetamise käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud korras.
§ 19¹. Krediidiasutuse tegevuse alused välisriigis
(1) Eestis asutatud ning Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba omav krediidiasutus võib välisriigis osutada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid.
(2) Teenuste osutamisel välisriigis peab krediidiasutus järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.
(3) Piiriülene teenus on krediidiasutuse teenus, mida ta osutab riigis, kus krediidiasutus ega tema filiaal ei ole registreeritud.
(4) Teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 20 lõigetes 7 ja 8, §-des 20¹–20⁵ ja §-s 97¹ sätestatut. Nimetatud sätteid kohaldatakse ka teises lepinguriigis Eesti krediidiasutuse poolt investeerimisteenuste osutamisele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata välisriigis teenuste osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20, § 20⁴ lõigetes 1 ja 7–9 ning §-s 97¹ sätestatut.
(6) Kui krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid välisriigis investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 2. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.
§ 20. Krediidiasutuse tütarettevõtjast krediidiasutuse, filiaali ja esinduse asutamine välisriigis
(1) Kui krediidiasutus soovib asutada tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali välisriigis või omandada osalust mõnes välisriigi krediidiasutuses, mille tagajärjel viimane muutub tema tütarettevõtjaks, tuleb esitada Finantsinspektsioonile vastava loa saamiseks taotlus järgmiste andmetega:
1) välisriigi nimetus;
2) tütarettevõtjast krediidiasutuse ärinimi ja aadress või filiaali aadress;
3) välisriigi krediidiasutuse, milles soovitakse omandada olulist osalust, viimase kolme majandusaasta aruanded;
4) tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
5) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuse juhi või filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatule;
6) andmed tütarettevõtjast krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 30 esitatud nõuetele.
(2) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni.
(3) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust esitatud taotlusest kolme kuu jooksul, arvates taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavate andmete ja dokumentide saamisest.
(4) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui:
1) asutava või omandava või omandatava krediidiasutuse finantsseisund ei ole piisavalt tugev või
2) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse või filiaali organisatsiooni struktuur ei ole kavandatavaks tegevuseks sobiv või
3) asutatava või omandatava tütarettevõtjast krediidiasutuse juhid või filiaali juhataja ei vasta käesoleva seaduse §-de 48, 53, 56 ja 57 nõuetele või
4) välisriigi õigusaktid ei võimalda piisava järelevalve, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamist ning selleks vajaliku informatsiooni saamist.
(5) Loa andmise või sellest keeldumise motiveeritud otsuse edastab Finantsinspektsioon krediidiasutusele kirjalikult kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete esitamisest arvates. Loa andmisest keeldumise korral ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(5¹) Finantsinspektsioon informeerib välisriigi finantsjärelevalve asutust loa andmisest ning kooskõlastab järelevalve teostamise põhimõtted ja vastutuse.
(6) Välisriigis tütarettevõtjast krediidiasutust või filiaali omav krediidiasutus on kohustatud Finantsinspektsioonile ja asukohariigi finantsjärelevalve asutusele teatama kõigist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 loetletud andmete muutmise kavatsustest vähemalt üks kuu enne muudatuste tegemist.
(6¹) Finantsinspektsioon võib tunnistada krediidiasutusele välisriigis filiaali avamiseks antud loa kehtetuks, kui:
1) krediidiasutus või selle välisriigis asuv filiaal ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, mille täitmine oli loa saamise tingimuseks;
2) krediidiasutus ei esita filiaali kohta nõuetekohaseid aruandeid;
3) krediidiasutus on filiaali asutamise loa taotlemisel või muul juhul esitanud filiaali kohta Finantsinspektsioonile eksitavaid andmeid või dokumente või valeandmeid või -dokumente;
4) krediidiasutus on korduvalt või olulisel määral rikkunud välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid ja see võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve;
5) krediidiasutus ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
6) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krediidiasutuse tegevusest tulenevad riskid;
7) ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud asjaolud;
8) krediidiasutust, krediidiasutuse juhti või filiaali juhatajat on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
(6²) Käesoleva paragrahvi lõikes 6¹ nimetatud loa kehtetuks tunnistamisest teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult filiaali asukohariigi finantsjärelevalve asutust.
(6³) Pärast filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisest teada saamist lõpetab krediidiasutus finantsteenuste osutamise selles välisriigis asutatud filiaali kaudu hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
(7) Krediidiasutuse esinduse avamisest, sulgemisest ja aadressi muutumisest välisriigis on krediidiasutus kohustatud informeerima Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne esinduse avamist, sulgemist või aadressi muutumist. Vastav informatsioon tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) esinduse asukohariik;
2) esinduse ärinimi eesti keeles ja esinduse asukohariigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes;
3) esinduse aadress;
4) esinduse sidevahendite andmed;
5) esinduse avamise, sulgemise või esinduse aadressi muutumise kuupäev;
6) esinduse aadressi muutumise korral esinduse uus aadress.
(8) Eesti krediidiasutuste välisriikides asuvate tütarettevõtjast krediidiasutuste, filiaalide ja esinduste kohta peab Finantsinspektsioon nimekirja.
(1) Krediidiasutus, kes soovib asutada filiaali teises lepinguriigis, teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle lepinguriigi nimetus, kus krediidiasutus soovib asutada filiaali;
2) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi lepinguriigis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
3) filiaali aadress lepinguriigis;
4) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus krediidiasutus soovib filiaali asutada.
(3) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta käesoleva seaduse §-s 20³ sätestatud alustel kolme kuu jooksul kõigi nõutud andmete ja dokumentide saamisest arvates. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.
(4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui:
1) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) edastamiseks esitatud andmed või dokumendid on puudulikud;
3) edastamisele kuuluvaid Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamise korral esitab Finantsinspektsioon lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele andmed ka krediidiasutuse omavahendite suuruse ja kapitali adekvaatsuse kohta.
(6) Krediidiasutus võib lepinguriigis filiaali asutada, kui ta on saanud filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimused filiaali asutamiseks selles lepinguriigis. Kui filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutus ei ole kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates oma tingimusi esitanud, võib krediidiasutus lepinguriigis filiaali asutada.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete või dokumentide muutmisest teavitab krediidiasutus Finantsinspektsiooni ja filiaali asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.
(8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel teises lepinguriigis asutatud filiaali kaudu teenuste osutamise, kui:
1) esineb käesoleva seaduse §-s 20³ sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.
(9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama oma teenuste osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.
§ 20³. Dokumentide ja andmete edastamisest keeldumise alused
1) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva seaduse § 20¹ lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
1) taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste osutamiseks lepinguriigis;
3) filiaali asutamine või krediidiasutuse esitatud tegevuskava rakendamine võib kahjustada tema klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet lepinguriigis asuva filiaali üle.
(1) Krediidiasutus, kes kavatseb osutada välisriigis piiriüleseid teenuseid, teavitab sellest Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) selle riigi nimetus, kus krediidiasutus kavatseb piiriüleseid teenuseid osutada;
2) kavandatavate piiriüleste teenuste kirjeldus, mis peab sisaldama nende käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehingute ja toimingute loetelu, mida soovitakse välisriigis teostada.
(2) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid eesti keeles koos ametliku tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(3) Kui krediidiasutus kavatseb osutada piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe saamisest, otsuse andmete ja dokumentide vastavale lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta. Otsuse andmete ja dokumentide edastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele teatavaks.
(4) Finantsinspektsioon võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid läbi vaatamata, kui need:
1) ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või on puudulikud;
2) on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud puudustega ja Finantsinspektsiooni poolt täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei ole ettenähtud tähtaja jooksul esitatud.
(5) Finantsinspektsioon võib teha otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta, kui:
1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) krediidiasutuse finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei ole piisavad piiriüleste teenuste osutamiseks;
3) piiriüleste teenuste osutamine võib kahjustada krediidiasutuse klientide huve, krediidiasutuse finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
4) lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks ja selle tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet piiriüleste teenuste osutamise üle lepinguriigis.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele võib krediidiasutus alustada seal piiriüleste teenuste osutamist, arvestades lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud dokumendi muutmisel teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni ning juhul kui krediidiasutus osutab piiriüleseid teenuseid lepinguriigis, siis ka lepinguriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumist.
(8) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata krediidiasutusel piiriüleste teenuste osutamise, kui:
1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alus andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
2) lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud lepinguriigi õigusaktis sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimuste rikkumisest krediidiasutuse poolt.
(9) Finantsinspektsioon toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettekirjutuse krediidiasutusele viivitamata kätte. Krediidiasutus on kohustatud hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks lõpetama piiriüleste teenuste osutamise selles välisriigis.
§ 20⁵. Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaal ja piiriüleste teenuste osutamine lepinguriigis
(1) Eesti finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele lepinguriigis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 20¹–20⁴ ja §-s 97¹ sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutusele, kes soovib asutada lepinguriigis filiaali või pakkuda piiriüleseid teenuseid, peab finantseerimisasutuse krediidiasutusest emaettevõtja taotlema Finantsinspektsioonilt kirjaliku kinnituse, et ta vastab järgmistele tingimustele:
1) emaettevõtjal või -ettevõtjatel on Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks;
2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus lepinguriigis;
3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90% finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või kõigi oma emaettevõtjatega koos konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 20¹ lõigetes 1 ja 2 sätestatule edastab Finantsinspektsioon pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kinnituse andmist kinnituse ning andmed finantseerimisasutuse omavahendite koosseisu ja suuruse kohta ning emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste riskipositsioonide kogusumma kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 87 teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
(4) Kui Eesti finantseerimisasutus ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele, teavitab Finantsinspektsioon sellest teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib avalikkuselt vastu võtta raha hoiustamiseks või kaasata tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil, võib vastavalt päritoluriigis väljastatud tegevusloale teha Eestis samu tehinguid ja toiminguid, asutades selleks filiaali või osutades Eestis piiriüleseid teenuseid. Finantsteenuste osutamisel Eestis peab välisriigi isik järgima käesoleva seadusega ja selle alusel krediidiasutusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on asutatud teises lepinguriigis ning kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL krediidiasutusele kehtestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 21⁴–21⁶ ja 97² sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 21–21³ ja § 97² lõigetes 1–3 sätestatut. See isik võib Eestis teenuseid osutada üksnes Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu.
(3¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata, kui välisriigi krediidiasutus pakub toodet või teenust Euroopa Liidus asutatud või asuvale kliendile või vastaspoolele.
(3²) Euroopa Liidus asutatud või asuv klient või vastaspool käesoleva paragrahvi lõike 3¹ tähenduses on:
1) jaeklient, võrdne vastaspool või kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 ja § 46 tähenduses, kes on asutatud või asub Euroopa Liidus, kui selline klient või vastaspool pöördub välisriigi ettevõtja poole omal algatusel käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud mis tahes teenuse saamiseks;
2) krediidiasutus;
3) välisriigis asutatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja.
(3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3² punktis 1 nimetatud omal algatusel pöördumisega ei ole tegemist, kui välisriigi krediidiasutus pakub tooteid või teenuseid jaekliendile, võrdsele vastaspoolele või kutselisele investorile kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb enda nimel või kes on välisriigi krediidiasutusega tihedalt seotud, või mis tahes muu sellise välisriigi krediidiasutuse nimel tegutseva isiku kaudu. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei piira käesoleva paragrahvi lõike 3² punkti 3 kohaldamist.
(3⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 3² punktis 1 ja lõikes 3³ nimetatud kliendi või vastaspoole pöördumine välisriigi krediidiasutuse poole ei anna välisriigi ettevõtjale õigust pakkuda selliseid tooteid või teenuseid, mille vastu klient või vastaspool ei ole huvi ilmutanud. Nende toodete ja teenuste pakkumise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatut, välja arvatud juhul, kui selliste toodete või teenuste pakkumine on vajalik või tihedalt seotud kliendi või vastaspoole algselt soovitud toote või teenuse pakkumisega, sealhulgas juhul, kui toodet või teenust pakutakse hiljem.
(3⁵) Finantsinspektsioon võib järelevalve teostamiseks nõuda välisriigi krediidiasutuselt ja Eestis asutatud filiaalilt teavet tema Eestis asutatud või asuvate klientide või vastaspoolte kohta, kui klientidele või vastaspooltele osutab teenuseid välisriigi krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on asutatud välisriigis.
(4) Piiriülene teenus käesoleva paragrahvi tähenduses on teenus, mida Eestis osutab isik, kes ise või kelle filiaal ei ole registreeritud Eestis. Piiriülese teenuse kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui piiriülest teenust pakutakse kolmanda isiku kaudu.
(5) Kui teise lepinguriigi krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 3. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.
§ 20⁷. Kolmanda riigi konsolideerimisgrupi krediidiasutuse tegevuse alused
(1) Kui Eestis asutatud krediidiasutus kuulub kolmanda riigi konsolideerimisgruppi, seda juhitakse tegelikult Eestist või selle põhitegevus toimub Eestis ning samasse kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuulub Euroopa Liidus ka teine krediidiasutus, peab Euroopa Liidus asutama vahelülina tegutseva emaettevõtja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL krediidiasutusele kehtestatud nõuetele või on sama direktiivi artikli 21a kohaselt heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.
(2) Finantsjärelevalveasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutusel lubada omada kahte Euroopa Liidus vahelülina tegutsevat emaettevõtjat, kui ta teeb kindlaks, et üheainsa Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja asutamine:
1) oleks vastuolus tegevuste kohustusliku eraldatuse nõudega, kui selline nõue on kehtestatud selle kolmanda riigi õigusnormidega või järelevalvet teostava asutuse poolt, kus asub kolmanda riigi konsolideerimisgrupi peakontor, või
2) muudaks kriisilahenduskõlblikkuse väiksemaks kui kahe Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja puhul, seda lähtuvalt hinnangust, mille on andnud Euroopa Liidus vahelülina tegutseva emaettevõtja kriisilahendusasutus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtus on väiksem kui 40 miljardit eurot.
(4) Käesoleva paragrahvi kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus asuvate varade koguväärtust järgmiste varade summana:
1) kolmanda riigi konsolideerimisgrupi kõigi Euroopa Liidus asuvate finantsinstitutsioonide, sealhulgas investeerimisühingute vara koguväärtus konsolideeritud bilansi alusel või nende individuaalsete bilansside alusel, kui bilansid ei ole konsolideeritud;
2) käesoleva seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL kohaselt Euroopa Liidus registreeritud või tegevusloa saanud kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva finantsinstitutsiooni, sealhulgas investeerimisühingu iga filiaali vara koguväärtus.
§ 21. Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali asutamine Eestis
(1) Kehtetu
(2) Oma filiaali asutamiseks Eestis on kolmanda riigi krediidiasutus kohustatud taotlema Finantsinspektsioonilt luba, esitades taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) asutatava filiaali tegevuskava, kavandatava tegevuse üksikasjalik kirjeldus, organisatsiooni struktuuri kirjeldus ja suhted asutava krediidiasutusega;
1¹) käesoleva seaduse § 2 lõikes 2² nimetatud tegevuste kirjeldus;
1²) filiaali juhtimise kord;
2) filiaali aadress;
3) andmed filiaali juhataja kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48¹ lõigetele 6 ja 7;
4) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid asutavas krediidiasutuses olulist osalust omavate aktsionäride kohta;
5) äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 nimetatud andmed ja dokumendid;
6) äriühingu põhikirja või ühingulepingu asukohariigi seaduste kohaselt tõestatud ärakiri, kui põhikiri või ühinguleping tuleb registrile esitada ka ühingu asukohariigis.
(3) Finantsinspektsioonile tuleb esitada ka krediidiasutuse päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse nõusolek filiaali asutamiseks Eestis ning kinnitus selle kohta, et krediidiasutus omab kehtivat tegevusluba, samuti andmed krediidiasutuse omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse ning päritoluriigi hoiuste tagamise süsteemi kohta.
(3¹) Finantsinspektsioon kontrollib, kas krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt on krediidiasutuse filiaalis hoiustajate hoiused kaitstud vähemalt Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses.
(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitab kolmanda riigi krediidiasutus koos eestikeelse tõlkega.
(5) Lisaks käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule võib Finantsinspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
1) kolmanda riigi krediidiasutuse finantsseisund ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt tugev;
2) kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali organisatsiooni struktuur ei vasta kavandatava tegevuse sisule;
3) krediidiasutuse päritoluriigi õigusaktid ei kohusta teostama või päritoluriigi finantsjärelevalve asutus ei teosta piisavat järelevalvet, sealhulgas konsolideeritud järelevalvet;
4) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust, võimalusi või valmisolekut piisavaks ja tõhusaks koostööks Finantsinspektsiooniga;
5) kolmanda riigi krediidiasutuse päritoluriigi hoiuste tagamisskeemi kohaselt ei ole krediidiasutuse Eesti filiaali hoiustajate hoiused kaitstud Tagatisfondi seaduses sätestatud tasemel ja ulatuses ning kolmanda riigi krediidiasutus ei ole võtnud kohustust liituda Tagatisfondiga ega kohustust tasuda osamakseid;
6) kolmanda riigi krediidiasutuse peaettevõtja või selle konsolideerimisgrupp ei täida tema suhtes kolmanda riigi õiguse alusel kohaldatavaid usaldatavusnõudeid või esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei hakka neid täitma või rikub neid nõudeid järgmise 12 kuu jooksul.
(5¹) Kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaolu esinemisest.
(5²) Finantsinspektsioon annab kolmanda riigi krediidiasutuse filiaalile loa, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ning kõik järgmised tingimused:
1) filiaal vastab käesoleva seaduse §-des 95² ja 95³ sätestatud nõuetele;
2) tegevus, mille jaoks kolmanda riigi peaettevõtja luba taotleb, on hõlmatud tegevusloaga, mille on peaettevõtja saanud kolmandas riigis, kus ta on asutatud ja kus teostatakse tema üle järelevalvet;
3) kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostavat asutust on teavitatud filiaali asutamisest ja talle on kättesaadavaks tehtud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–1² nimetatud tingimuste täitmist tõendavad dokumendid;
4) filiaalile antakse luba tegutseda üksnes Eestis ja tal on otseselt keelatud osutada teenuseid piiriüleselt teises Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud grupisisene rahastamine koos sama kolmanda riigi peaettevõtja teiste kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalidega ning tehingud, mis on sõlmitud kooskõlas käesoleva seaduse § 20⁶ lõigetega 3² ja 3³;
5) Finantsinspektsioonil on võimalik saada ligipääs kolmanda riigi peaettevõtja üle järelevalvet teostava järelevalveasutuse käsutuses olevale kogu vajalikule teabele peakontori kohta, et teostada järelevalvet ja tulemuslikult koordineerida seda järelevalvetegevust nimetatud järelevalveasutusega eelkõige peakontorit, selle konsolideerimisgruppi või kolmanda riigi finantssüsteemi mõjutava kriisi või finantsprobleemi korral;
6) puudub põhjendatud kahtlus, et filiaali kasutatakse rahapesu või terrorismi rahastamiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses.
(5³) Finantsinspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 5² punktis 6 nimetatud tingimuse hindamiseks Rahapesu Andmebürooga.
(6) Loa andmise või motiveeritud otsuse sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse ja kõigi andmete ning dokumentide saamisest.
(7) Otsus tehakse taotlejale viivitamata teatavaks.
(7¹) Koostöökokkuleppe puudumise korral kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et sõlmida see kokkulepe nimetatud pädeva asutusega enne, kui kolmanda riigi krediidiasutuse filiaal alustab tegevust, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 33 lõikes 5 nimetatud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidishalduskokkuleppe. Finantsinspektsioon teavitab viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust sõlmitud koostöökokkuleppest.
(8) Kehtetu
(9) Kehtetu
(10) Kehtetu