§ 21². Filiaali asutamise loa taotluse menetlemine ja loa kehtetuks tunnistamine
(1) Filiaali asutamise loa taotluse menetlemisele, andmete kontrollimisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele ning filiaali tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 13–15, 17 ja 18 sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2)
(3) Finantsinspektsioon võib tunnistada filiaali asutamise loa kehtetuks, kui:
1) ilmnevad käesoleva seaduse §-s 17 või § 21 lõikes 5 sätestatud asjaolud;
2) esineb põhjendatud kahtlus, et filiaali, selle peaettevõtja või konsolideerimisgrupi tõttu toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamise katse või esineb selline risk rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-de 4 ja 5 tähenduses;
3) filiaal ei vasta käesoleva seaduse 8¹. peatükis sätestatud tingimustele.
(4) Finantsinspektsioon võib keelduda filiaali loa kehtetuks tunnistamisest, kui filiaali klientidel on nõudeid filiaali või välisriigi krediidiasutuse vastu.
(1) Välisriigi krediidiasutus, kes soovib osutada Eestis teenuseid, mida ei ole nimetatud filiaali asutamise loa taotlemisel esitatud tegevuskavas, taotleb Finantsinspektsioonilt filiaali asutamise loa muutmist.
(2) Filiaali asutamise loa muutmiseks esitab välisriigi krediidiasutus Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse käesoleva seaduse § 21 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid.
(3) Filiaali asutamise loa muutmise taotlemise avalduse menetlemisele, andmete kontrollimisele ning loa muutmise otsustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvides 14–15 sätestatut.
§ 21⁴. Erisused lepinguriigi krediidiasutuse filiaali asutamisel Eestis
(1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib Eestis asutada filiaali käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud finantsteenuste osutamiseks tingimusel, et lepinguriigi krediidiasutuse tegevusluba hõlmab selliste teenuste osutamist, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) filiaali tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi Eestis osutada kavandatavate finantsteenuste kohta ning filiaali organisatsiooni struktuuri kirjeldust;
2) filiaali aadress;
3) andmed filiaali juhatajate kohta vastavalt käesoleva seaduse § 48¹ lõigetes 6 ja 7 sätestatule.
(2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral teha kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamisest arvates otsuse, millega määrab avalikes huvides rakendatavad nõuded, mida krediidiasutus peab Eestis järgima. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks.
(3) Lepinguriigi krediidiasutus võib filiaali asutada ja alustada tegevust pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse saamist oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu või kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja andmed.
(3¹) Lepinguriigi krediidiasutuse taotluse alusel väljastab Finantsinspektsioon filiaalile käesoleva seaduse § 13 lõikes 3¹ nimetatud tunnuskoodi ja õiguse seda kasutada alates käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast. Kui taotluse saamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja vahele jääv ajavahemik on lühem kui 30 kalendripäeva, võib Finantsinspektsioon tunnuskoodi ja selle kasutamise õiguse väljastamise otsustada 30 kalendripäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest tuleb Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt üks kuu ette. Finantsinspektsioon võib ühe kuu jooksul, arvates muudatusest teadasaamisest, muuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsust või teha niisuguse otsuse, kui seda ei ole varem tehtud.
(5) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamise kohta ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Finantsinspektsiooni otsus selle olemasolu korral. Kui Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse, saadab ta selle ärakirja äriregistrile.
§ 21⁵. Lepinguriigi krediidiasutuse piiriüleste teenuste osutamine Eestis
(1) Lepinguriigi krediidiasutus, kes soovib osutada piiriüleseid teenuseid Eestis, teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni, näidates ära, milliseid käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tehinguid ja toiminguid kavatseb ta tegema hakata.
(2) Lepinguriigi krediidiasutus võib alustada Eestis piiriüleste teenuste osutamist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate edastamist Finantsinspektsioonile.
(3) Finantsinspektsioon võib pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamist teha otsuse, millega määrab tingimused, millele vastavalt lepinguriigi krediidiasutus peab oma teenuseid osutama. Otsusest teavitab Finantsinspektsioon viivitamata lepinguriigi krediidiasutust.
§ 21⁶. Lepinguriigi krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva finantseerimisasutuse filiaali asutamine ja piiriüleste teenuste osutamine Eestis
(1) Lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes on krediidiasutuse tütarettevõtja või kelles kaks või enam krediidiasutust omavad koos valitsevat mõju ning kelle põhikirjas on lubatud käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute tegemine, filiaali asutamisele ja piiriüleste teenuste osutamisele Eestis kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 21⁴, 21⁵ ja 97² sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepinguriigi finantseerimisasutuse, kes soovib asutada Eestis filiaali või osutada piiriüleseid teenuseid, emaettevõtjast krediidiasutus teavitab sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 21⁴ lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid finantseerimisasutuse kohta, andmed finantseerimisasutuse omavahendite suuruse ja emaettevõtjast krediidiasutuse või krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse näitaja kohta konsolideeritud alusel ning lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse väljastatud kinnituse, et finantseerimisasutus vastab järgmistele tingimustele:
1) emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema antud lepinguriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;
2) käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2–12 nimetatud tehinguid ja toiminguid teostab finantseerimisasutus Eestis;
3) emaettevõtjale või -ettevõtjatele kuulub vähemalt 90 protsenti finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;
4) emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise;
5) emaettevõtja või -ettevõtjad on kinnitanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise;
6) finantseerimisasutus kuulub, eelkõige käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 punktides 2–12 nimetatud tehingute ja toimingute osas, emaettevõtjaga või koos kõigi oma emaettevõtjatega konsolideeritud järelevalve alla, eelkõige investeerimispiirangutesse, kapitali adekvaatsusesse ning riskide kontsentreerumise piirmääradesse puutuvalt.
(1) Panga asutamisel võib aktsiate eest tasuda ainult rahas. Eeltoodud piirang ei kehti käesoleva seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva panga nimele Eesti Pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
§ 25. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
Enne panga äriregistrisse kandmist võivad asutajad asutatava panga nimel teha ainult tehinguid, mis on suunatud asutatava panga organisatsioonilise struktuuri loomisele ja vajalike tehniliste vahendite, turvasüsteemide ning tegevusloaga lubatud tehingute tegemiseks vajaliku vara omandamisele või kasutusse saamisele.
Panga põhikirjas peab lisaks äriseadustikus sätestatud andmetele olema toodud käesolevas seaduses käsitletud struktuuriüksuste moodustamise ja nende pädevuse sätestamise kord ning aruandluse põhimõtted.
(1) Krediidiasutus on kohustatud kõik põhikirjamuudatused enne äriregistrisse kandmist esitama Finantsinspektsioonile nõusoleku saamiseks.
(2) Krediidiasutus on kohustatud põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku saamiseks esitama Finantsinspektsioonile kümne päeva jooksul, arvates aktsionäride üldkoosoleku otsuse tegemisest, taotluse ja järgmised dokumendid:
1) üldkoosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;
2) üldkoosoleku protokoll;
3) põhikirja uus tekst.
(3) Finantsinspektsioon keeldub põhikirjamuudatuste kohta nõusoleku andmisest, kui põhikirjamuudatused ei vasta kehtivatele õigusaktidele.
(4) Finantsinspektsioon teeb põhikirja muudatuste kohta motiveeritud otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates.
(5) Äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni nõusolek krediidiasutuse põhikirja muudatuste kohta.
(1) Pangal võivad olla ainult nimelised aktsiad.
(2) Pank võib seaduses sätestatud korras ja Finantsinspektsiooni nõusolekul välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja panga lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsiad).
(3) Eelisaktsiate nimiväärtuste või arvestuslike väärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.
(4) Pank võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju, mille nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist.
(5) Panga aktsiad on vabalt võõrandatavad. Panga aktsiate võõrandamisel ei kohaldata äriseadustiku § 229 lõikes 2 sätestatud aktsionäri ostueesõigust.
(6)
(1) Osalus äriühingu aktsia- või osakapitalis on otsene või kaudne.
(2) Osalus on otsene, kui isik omab või teostab seda isiklikult.
(3) Osalus on kaudne, kui:
1) seda omab või teostab isik koos ühe või mitme kontrollitava äriühinguga;
2) seda omab või teostab üks või mitu isiku kontrollitavat äriühingut;
3) seda omab või teostab isik või tema kontrollitav äriühing kokkuleppel kolmanda isikuga;
4) sellest tulenev hääleõigus loetakse isikule kuuluvaks.
(4)
(5) Olulise osaluse ja kontrollitava äriühingu kindlaksmääramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktides 35–38 sätestatust.
(6) Kehtetu
§ 29¹. Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
1) Pangas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning panga üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks (edaspidi käesolevas jaos isik):
1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab panga kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
2) kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab panga juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud nõuetele;
3) kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada panga korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku raamatupidamise aruanded peavad olemasolu korral võimaldama asjakohaselt hinnata tema finantsseisundit;
4) kes on võimeline tagama, et pank on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks pank saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
5) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll panga üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske.
§ 30. Osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
(1) Isik, kes soovib pangas otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või suurendada osalust nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel muutuks pank tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed ja dokumendid.
(2) Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel pangas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi panga aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui pank muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast panga üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
(2¹) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lõikes 4 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning käesoleva seaduse §-s 30¹ sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast.
(3) Finantsinspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
2) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi, selle puudumise korral sünniaega;
2¹) andmed füüsilisest isikust omandaja osaluste kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ja andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
3) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli;
4) juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele kõikides juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle;
5) andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
6) kinnitus, et osaluse omaja või osaluse omandamise tulemusel panga juhiks saav isik vastab käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele ja juhiks saaval isikul puudub karistatus kuriteo eest või majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase väärteo eest, kusjuures välisriigi isiku või varakogumi puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
7) kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
8) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla panga juht;
9) olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded;
10) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
11) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded;
12) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
13) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
14) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 72¹;
15) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 72¹;
16) panka kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-le 10;
17) ülevaade pangas rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks.
(3¹)
(3²) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles.
(3³) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 9 nimetatud juhul tuleb majandusaasta aruandele lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Vahearuandele tuleb teha audiitorkontroll ja lisada vandeaudiitori aruanne, kui audiitorkontrolli tegemine lõppenud majandusaasta aruandele on õigusaktiga ette nähtud.
(4) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Finantsinspektsioonile esitada.
(5) Finantsinspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus.
(6) Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, e-raha asutus või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada Finantsinspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isik omab kehtivat tegevusluba ja täidab kehtivaid nõudeid.
(1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 29¹ esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Finantsinspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 30 lõikes 2¹ sätestatud teate esitamisest arvates.
(1¹) Finantsinspektsioon võib jätta teate läbi vaatamata, kui teade või sellele lisatud dokumendid on oluliste puudustega, näiteks kui teade ei sisalda käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud andmeid.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
(3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(4) Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(4¹) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva seaduse § 29¹ punktis 5 sätestatud nõudele vastavuse hindamisel rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Finantsinspektsiooni rahapesu kontrolli funktsiooni täitja esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.
(5) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
(6) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel koostööd lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandaja on:
1) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik;
2) lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku emaettevõtja või
3) isik, kelle kontrollitavaks äriühinguks on teises lepinguriigis tegevusloa saanud kindlustusandja, krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
(8) Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt.
§ 31. Osaluse omandamise tingimused, keelamise alused ja otsus omandamise kohta
(1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta pank kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või ületada kokku 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni.
(2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või panga kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 30¹ ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning rahapesu kontrolli funktsiooni täitjalt käesoleva seaduse § 30¹ lõike 4¹ alusel saadud arvamusest.
(3) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
1) omandaja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas kui omandaja asub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punktis 18 nimetatud suure riskiga kolmandas riigis või sellises kolmandas riigis, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu piiravaid meetmeid, ning kui see mõjutab kavandava omandaja suutlikkust rakendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra nõuete täitmiseks nõutavaid tavasid ja protsesse;
2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesoleva seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete või dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
4) pank muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd;
5) omandaja üle omab kontrolli Finantsinspektsioonile nimetamata isik.
(4) Finantsinspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes pangas olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 5 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
(7) Juhul kui omandaja või isik, kes omab pangas olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks pank on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 6 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka pangale, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist.
(1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 31 lõikes 5 või 6 nimetatud ettekirjutuse;
3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras teavitatud;
4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud.
(2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid panga tema kontrollitavaks äriühinguks.
(3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(4) Kui teostati tehingust, millega pank pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest.
§ 33. Osaluse muutumisest ja sellega seotud asjaoludest teavitamine
(1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse pangas või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist panga üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse või tehingu tõttu kontrolli panga üle või olulise osaluse pangas või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata Finantsinspektsiooni.
(3) Pank on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni.
(4) Pank esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli pangas oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 29 ja väärtpaberituru seaduse §-dele 10 ja 72¹.
(5) Olulist osalust omav isik teavitab oma aktsiate koormamisest kolmandate isikute õigustega viivitamata Finantsinspektsiooni, näidates seejuures ära pandiga seotud andmed, sealhulgas pantija ja pandipidaja nimed, isiku- või registrikoodid või nende puudumisel sünniaja ning pandipidaja kasuks panditud aktsiate arvu. Teavitamisnõuet ei kohaldata juhul, kui aktsiate koormamine on registreeritud väärtpaberite keskdepositooriumi peetavas registris.
§ 34. Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine
(1) Pank võib oma aktsiaid omandada ning võtta neid tavapärase äritegevuse käigus tagatiseks tingimusel, et panga aktsiad on kaubeldavad reguleeritud turul.
(2) Panga poolt oma aktsiate tagatiseks võtmisel ei kohaldata äriseadustiku § 283 lõike 2 punktis 1 sätestatut.
(3) Laenu andmine oma aktsiate ostmiseks on keelatud.
(1) Panga asutamisel uue äriühinguna peab tema sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.
(2) Tegutseva äriühingu puhul peab panga algkapital olema vähemalt viis miljonit eurot. Algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.
(1) Üldkoosoleku otsusega võib panga aktsiakapitali suurendada täiendavate rahaliste sissemaksetega või, sissemakseid tegemata, panga jaotamata kasumi või aažio arvel (fondiemissioon) või vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva rahalise nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel.
(2) Üldkoosoleku otsusel võib ühinemise käigus panga aktsiakapitali suurendamisel tasuda panga aktsiate eest mitterahalise sissemaksega.
(3) Panga aktsiakapitali suurendamiseks vahetusvõlakirjade aktsiateks ümbervahetamise teel või allutatud laenu lepingust tuleneva nõude ja aktsiate väljalaskehinna tasaarvestamise teel on vajalik Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.
(3¹) Finantsinspektsioon võib keelduda nõusoleku andmisest, kui panga aktsiakapitali suurendamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil kahjustab krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.
(4) Panga suhtes kohaldatakse ka äriseadustiku §-s 349 sätestatut, kusjuures nõukogu ei või suurendada aktsiakapitali rohkem kui 10 protsenti aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali.
(5) Pank on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile aktsiakapitali kavandatava suurendamise tingimused vähemalt seitse päeva enne vastava otsuse vastuvõtmist.
(1) Aktsiakapitali võib vähendada kahjumi katmiseks (aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine), kui käesoleva seadusega ei ole sätestatud teisiti. Panga esimese taseme omavahendeid ei tohi pärast aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmist olla vähem, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 35 lõikes 2.
(2) Muul eesmärgil aktsiakapitali vähendamiseks peab olema Finantsinspektsiooni eelnev kirjalik nõusolek.
(3) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõusoleku andmisest, kui aktsiakapitali vähendamine kahjustab panga maksevõimelisust või muul viisil panga hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huve.
(4) Pangale ei kohaldata äriseadustiku § 358 ja § 359 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaega ning lõiget 2. Juhatus avaldab 15 päeva jooksul aktsiakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest üleriigilise levikuga ajalehes teate aktsiakapitali uue suuruse kohta.
§ 37¹. Krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja poolt osaluse omandamisest teavitamine ja esitatavad andmed
(1) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja (edaspidi käesolevas peatükis koos kavandav omandaja), kes soovivad omandada osaluse otseselt või kaudselt või suurendada osalust nii, et see ületab 15 protsenti kavandava omandaja aktsepteeritud kapitalist (edaspidi käesolevas peatükis kavandatav omandamine), teavitavad enne oma kavatsusest Finantsinspektsiooni.
(2) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse üksnes individuaalselt, teavitab kavandav omandaja selle lepinguriigi finantsjärelevalveasutust, kus omandaja on asutatud.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, teavitab kavandav omandaja ka konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust, kes hindab kavandatavat omandamist.
(5) Kui kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud künnist konsolideeritud näitajate alusel ja kavandav omandaja teavitab konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust enne oma kavatsusest.
(6) Kavandav omandaja teatab Finantsinspektsioonile selle äriühingu nime, milles osalus omandatakse või seda suurendatakse (edaspidi käesolevas peatükis omandatav üksus), samuti osaluse suuruse omandatavas üksuses, ning esitab järgmised andmed ja dokumendid (edaspidi käesolevas peatükis taotlus):
1) omandatava üksuse kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid kavandava omandaja omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate või osade tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud teavet;
2) kirjeldus omandatava üksuse tegevuse kohta ettevõtluses ning temaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
3) olemasolu korral omandatava üksuse kolme viimase majandusaasta aruanded;
4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandatava üksuse puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ning konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ja vandeaudiitori aruanded;
5) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse osalus omandada või seda suurendada;
6) kavandatava omandamisega seotud asjaolud;
7) pärast kavandatavat omandamist omatava osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud;
8) teave kavandatava omandamisega seotud kohustuste ja osaluse omamisest tulenevate kohustuste kohta ning nende mõju kohta kavandava omandaja finantsvõimekusele ja talle seaduses sätestatud nõuete täitmisele;
9) teave selle kohta, kas osaluse omandamine toimub sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 nimetatud juhul tuleb majandusaasta aruandele lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Vahearuandele tuleb teha audiitorkontroll ja lisada vandeaudiitori aruandele, kui audiitorkontrolli tegemine lõppenud majandusaasta aruandele on õigusaktiga ette nähtud.
1) Kavandav omandaja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) tagatud on tema kindel ja usaldusväärne juhtimine;
2) ta järgib järjepidevalt käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ja asjakohasel juhul teistes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud usaldatavusnõudeid ning on suuteline jätkama nende järgimist;
3) tema suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll omandatava üksuse üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamise või selle katsega või suurendab selliseid riske.
§ 37³. Kavandatava omandamise hindamise menetlus ja menetlustähtajad
(1) Finantsinspektsioon teavitab kavandavat omandajat kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval taotluse või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast arvates.
(2) Finantsinspektsioon hindab kavandava omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 37² esitatud nõuetele ja otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate esitamisest arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamine ei ole vajalik, kui osalust omandatakse sama konsolideerimisgrupi üksuste vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikele 6 või samasse krediidiasutuste kaitseskeemi kuuluvate üksuste vahel vastavalt sama määruse artikli 113 lõikele 7.
(4) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotluses või sellele lisatud dokumentides on olulisi puudusi.
(5) Kui kavandatav omandamine puudutab olulise osaluse omandamist krediidiasutuses vastavalt käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatule, kohaldatakse kavandava omandaja suhtes ka nimetatud jaos sätestatud teavitamisnõuet ja hindamist. Sellisel juhul lõpeb tähtaeg, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema nii käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise kui ka käesoleva seaduse §-s 30¹ sätestatud hindamise alles siis, kui lõpeb kahest asjakohasest hindamistähtajast hilisem.
(6) Finantsinspektsioon võib 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates kirjalikult nõuda käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 6 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente.
(7) Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ning kavandavalt omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(8) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:
1) kavandava omandaja omandatav üksus asub kolmandas riigis või selle suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;
2) käesolevas paragrahvis sätestatud hindamise käigus on vajalik teha koostööd teise lepinguriigi pädeva asutusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas.
(9) Kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja esitab Finantsinspektsioonile taotlusega samal ajal heakskiitmise taotluse vastavalt käesoleva seaduse §-le 13⁴, teeb Finantsinspektsioon asjakohasel juhul koostööd konsolideeritud finantsjärelevalvet teostava asutusega ja selle lepinguriigi pädeva asutusega, kus finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on asutatud. Sel juhul peatub menetlustähtaeg kuni heakskiitmise menetluse lõppemiseni.
(10) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva seaduse § 37² punktis 3 sätestatud nõude vastavuse hindamisel rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Viimane esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.
(11) Kui osalust soovib ühel ajal omandada rohkem kui üks isik, peab Finantsinspektsioon kohtlema kavandavaid omandajaid võrdsete asjaolude korral võrdselt.
§ 37⁴. Osaluse omandamise tingimused ja keelamise alused ning otsus omandamise kohta
(1) Kavandav omandaja võib käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 sätestatud osaluse omandada või seda suurendada, kui Finantsinspektsioon on andnud selleks loa asjakohase otsuse alusel.
(2) Finantsinspektsioon võib osaluse omandamise või suurendamise keelata, kui:
1) kavandav omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 37² sätestatud nõuetele;
2) kavandav omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsioonile käesoleva seadusega ette nähtud või Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
3) kavandatav omandamine võib tekitada süsteemset riski.
(3) Finantsinspektsioon võib määrata tähtaja, mille jooksul peab kavandatava omandamise lõpule viima.
(4) Finantsinspektsioon arvestab otsuse tegemise korral käesoleva seaduse § 37³ lõike 10 ja § 37⁶ kohaselt saadud arvamusi.
(5) Finantsinspektsioon ei või kavandatava omandamise üle otsustamise korral võtta arvesse mõju, mida kavandatav omandamine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.
(6) Finantsinspektsioon toimetab kavandavale omandajale otsuse osaluse omandamise lubamise või selle keelamise kohta kätte kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
1) Osaluse omandamise või suurendamise tehingu tulemusel ei omanda kavandav omandaja aktsiate või osadega kaasnevat hääleõigust ning nendega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 37¹ sätestatud korras teavitatud;
2) tehing on tehtud enne, kui osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud;
3) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega.
(1) Finantsinspektsioon teeb kavandava omandaja poolse osaluse omandamise või suurendamise hindamisel koostööd asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui omandatav üksus on:
1) krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või fondivalitseja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kes tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris;
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kes tegutseb kavandava omandaja sektorist erinevas sektoris, või
3) isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või fondivalitseja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või kavandatava omandamise sektorist erinevas sektoris.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö käigus konsulteerib Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega. Finantsinspektsioon edastab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata kõik andmed, mis on olulised kavandatava omandamise hindamiseks.
(3) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse ainult individuaalselt, teavitab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavat asutust kavandatavast omandamisest kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt taotluse saamist, kui ta kuulub konsolideerimisgruppi ja Finantsinspektsioon ei ole konsolideeritud finantsjärelevalvet teostav asutus. Lisaks edastab Finantsinspektsioon konsolideeritud finantsjärelevalvet teostavale asutusele oma hinnangu.
(4) Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus ja kavandav omandaja on käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja, kes on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Finantsinspektsioon kavandatavast omandamisest selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kus kavandav omandaja on asutatud, kümne tööpäeva jooksul pärast kavandavalt omandajalt teate saamist. Sellisel juhul edastab Finantsinspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele ka oma hinnangu kavandatava omandamise kohta.
(5) Kui kavandav omandaja on krediidiasutus ja käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 sätestatud künnist ületatakse nii individuaalselt kui ka konsolideerimisgrupi konsolideeritud näitajate alusel, püüavad kavandatavat omandamist hindav finantsjärelevalve asutus ja konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus oma hinnangud kooskõlastada, pidades eelkõige silmas konsulteerimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaomaste asutustega.
(6) Kui kavandatavat omandamist peab hindama käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 4 nimetatud konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kes ei ole selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, teevad mõlemad asutused koostööd ja konsulteerivad teineteisega täies ulatuses. Konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus koostab hinnangu kavandatava omandamise kohta ning edastab selle sellise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus kavandav omandaja on asutatud. Nimetatud asutused teevad ühise põhjendatud otsuse kahe kuu jooksul hinnangu saamisest arvates. Konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus edastab kavandavale omandajale ühisotsuse.
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ühisotsust ei ole tehtud kahe kuu jooksul hinnangu kättesaamisest arvates, jätab konsolideeritud järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus või selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, kus kavandav omandaja on asutatud, otsuse tegemata ning edastab asja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Nimetatud asutused teevad ühisotsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.
Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja teavitavad Finantsinspektsiooni kirjalikult ette oma kavatsusest võõrandada otseselt või kaudselt käesoleva seaduse § 37¹ lõikes 1 nimetatud osalus, esitades võõrandatava osaluse suuruse.
(1) Ühistupanga võib asutada hoiu-laenuühistute ühinemisel hoiu-laenuühistu seaduses ettenähtud korras.
(2) Ühistupanga asutajateks on ühinevad hoiu-laenuühistud.
(3) Ühistupanga asutamisel hoiu-laenuühistute ühinemise teel peab kõiki ühinevaid hoiu-laenuühistuid kontrollima vähemalt üks ühine audiitor, kes vastab käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 toodud tingimustele.
(4) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande ja annab oma arvamuse selle kohta, kas asutatava ühistupanga osakapital ja omavahendite suurus vastab käesoleva seaduse ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuetele.
(1) Ühistupanga põhikirjas peab olema märgitud:
1) ühistupanga organisatsioonilise struktuuri kirjeldus ja struktuuriüksuste moodustamise kord;
2) juhtimisorganite pädevus;
3) organ, kes kehtestab ühistupanga liikmetega tehingute tegemise ja liikme vastu nõude esitamise korra;
4) aruandluse põhimõtted;
5)
6) ühistupanga liikmeks vastuvõtmise tingimused ja liikmetele kohaldatavad nõuded;
7) sisseastumismaksu suurus ja tasumise kord;
8) osamaksu suurus ja tasumise kord, kui see on ette nähtud;
9) osakapitali suurus;
10) reservkapitali ja muude kapitalide suurus ning moodustamise kord;
11) muud käesolevas seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.
(2)
(3)
(4) Kehtetu
(1) Kehtetu
(2) Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsustab isiku avalduse alusel ühistupanga juhatus 30 päeva jooksul asjaomase avalduse saamisest arvates. Põhikirjaga võib eelnimetatud õiguse anda nõukogule. Ühistupanga liikmeks vastuvõtmise ja liikme väljaarvamise otsuse tegemisel tuleb kontrollida liikme vastavust käesoleva seaduse ja põhikirja nõuetele.
(3) Ühistupanga liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks, kui tal ei ole ühistupanga ees täitmata sissenõutavaks muutunud kohustusi.
(4) Osamaks tuleb välja maksta liikmelisuse lõppemisest arvates kolme aasta jooksul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. Nõukogu võib erandkorras määrata osamaksu väljamaksmiseks eelsätestatust pikema tähtaja, mis ei või olla pikem kui seitse aastat, kui pärast väljamakse tegemist ei oleks ühistupanga omavahendid piisavad käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnormatiivide ja muude käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete täitmiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka surnud liikme pärijatele, kui pärijad ei saa ühistu liikmeks.
(6) Ühistupanga liikmetele ei kohaldata tulundusühistuseaduse §-des 33–37 sätestatut.
(1) Ühistupanga juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu või kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ühistupanga juhatuses võib olla kaks liiget, kui ühistupanga osakapital on alla viie miljoni euro vastavalt käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatule.
(3) Ühistupanga juhatuse liige ei pea olema ühistupanga liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(1) Ühistupanga algkapital koosneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides a–e nimetatud kapitalist ja reservidest.
(2) Kui ühistupank ei osuta väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ega käesoleva seaduse kohaselt piiriüleseid teenuseid, võib tema osakapitali suurus olla väiksem käesoleva seaduse § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, kuid peab olema vähemalt üks miljon eurot.
(3) Ühistupanga liikmed otsustavad osakapitali suuruse muutmise 12 kuu jooksul arvates osakapitali suuruse muutmise aluseks oleva olukorra tekkimisest.
(4) Lisaks käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule kutsub ühistupanga juhatus kokku erakorralise üldkoosoleku ühistupanga osakapitali muutmiseks, kui ühistupanga osakapital väheneb vähemalt viie protsendi võrra.
(5) Ühistupanga juhatus esitab äriregistrile viivitamata üldkoosoleku otsuse, millega otsustatakse ühistupanga osakapitali suuruse muutmine.
§ 44¹. Ühistupanga poolt investeerimisteenuste ja välisriigis teenuste osutamine
(1) Ühistupangal on õigus osutada väärtpaberituru seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud investeerimisteenuseid ja käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud teenuseid välisriigis tegevusloas sätestatud ulatuses, asutades selleks filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid, kui ühistupanga osakapital on vähemalt viis miljonit eurot.
(2) Ühistupank teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta soovib alustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste osutamist, arvestades käesoleva seaduse § 2 lõikes 4 ja §-s 19¹ sätestatut.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus keelata ühistupangal investeerimisteenuste osutamine või teenuste osutamine välisriigis, kui ühistupanga osakapital langeb alla viie miljoni euro.