(1) Jagunemiseks loa andmisel arvestab Finantsinspektsioon eelkõige jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huvide kaitsega, eelistades hoiustajate huve ja arvestades Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise vajadusega.
(2) Finantsinspektsioon võib keelduda jagunemiseks loa andmisest, kui:
1) jagunemises osalevatel ühingutel ei ole piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava ühingu äritegevuse iseloomu;
2) jagunemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole omandava ühingu maine sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks;
3) Finantsinspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 70² lõigetes 1 ja 2 nõutud dokumendid või andmed on puudulikud;
4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning kohaldataval juhul kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid;
5) jagunemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik;
6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses jagunemisega toimub või on toimunud rahapesu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 või 5 tähenduses või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid või muud riskid;
7) jagunemine võib tekitada süsteemset riski.
(2¹) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud jagunemiskava järgimist kuni jagunemise lõpuleviimiseni.
(2²) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud jagunemist hinnates rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Finantsinspektsiooni rahapesu kontrolli funktsiooni täitja esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.
(2³) Finantsinspektsioon ei või jagunemisloa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida jagunemine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.
(2⁴) Finantsinspektsioon võib kehtestada jagunemisluba andes kohustuslikke kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata jagunemisloa kehtivusaega.
(3) Otsuse krediidiasutuse jagunemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 70² lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest arvates. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(4) Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, ei kohalda Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ning selle asemel:
1) teeb ta otsuse jagunemisloa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;
2) annab ta taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;
3) teeb ta otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.
(1) Jagunev krediidiasutus peab jagunemisloa saamise kohta viivitamata avaldama jagunemisteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel.
(2) Jagunemise äriregistrisse kandmiseks tuleb krediidiasutusel esitada avaldus viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 70³ sätestatud jagunemisloa saamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.
(1) Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 70³ lõikes 2 sätestatud jagunemisloa andmise taotluse kohase keeldumisotsuse asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb jagunemises mõni järgmistest ettevõtjatest:
1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub;
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub;
3) juriidiline isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, edasikindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles jagunemine toimub.
(2) Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe asjakohase järelevalveasutuse taotluse alusel või omal algatusel. Edastatav teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 70³ lõikes 2 sätestatud jagunemisloa andmisest keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse ühtsus.
§ 70⁶. Oluliste varade ja kohustuste ülekandmise alused ning teavitamine
(1) Krediidiasutused ning sellised krediidiasutused, kes kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ja on tehingu ainukesed osalised, teavitavad Finantsinspektsiooni oluliste varade ja kohustuste ülekandmisest (edaspidi ülekandmine) kirjalikult enne müümist või muu tehingu sõlmimist. Kõik ülekandmises osalevad pooled täidavad teavitamiskohustust individuaalselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel käsitatakse ülekandmist olulisena, kui tehing hõlmab vähemalt kümmet protsenti krediidiasutuse koguvarast või -kohustustest. Kui ülekandmine toimub sama konsolideerimisgrupi krediidiasutuste vahel, loetakse ülekandmine oluliseks, kui tehing hõlmab vähemalt 15 protsenti krediidiasutuse koguvarast või -kohustustest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protsendimäärade arvutamisel ei võeta arvesse:
1) viivisvara;
2) pandikirjaseaduse § 2 lõikes 6 määratletud tagatiste kogumi jaoks üle kantud vara;
3) ülekantavat väärtpaberistatavat vara;
4) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse 2. peatüki 2. jaos ning 4.–6. peatükis sätestatud kriisilahenduse vahendite, õiguste ja korra kasutamise käigus ülekantud vara ega kohustusi.
(4) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teate kättesaamisest kirjalikult viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval teate kättesaamisest arvates.
(1) Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima käesoleva peatüki 2¹. jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusnormatiive.
(2) Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse käesoleva peatüki 2¹. jaos kapitalipuhvrite kohta sätestatud nõudeid nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideerimisgrupi kohta tervikuna.
(3) Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sisekontrolli ja vastavuskontrolli süsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Krediidiasutuse tütarettevõtja, kes ei ole käsitatav krediidiasutuse, investeerimisühingu, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtjana, peab täitma oma tegevusvaldkonna põhiseid tegevusnõudeid individuaalsel alusel.
(4) Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega.
(5) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest.
(6) Krediidiasutus on kohustatud hoidma vähemalt Euroopa Keskpanga sätestatud ulatuses oma likviidseid vahendeid Eesti Pangas, kui kehtivast õigusest ei tulene teisiti.
(6¹) Finantsinspektsioon julgustab oma ulatuselt, tegevuse laadilt ja keerukuselt olulisi krediidiasutusi arendama sisemist krediidiriski hindamise suutlikkust ning suurendama sisereitingute meetodi kasutamist omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga, kui nende riskipositsioonid on olulised absoluutarvestuses ning neil on samal ajal suur hulk olulisi vastaspooli, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa I jaotise 3. peatüki 1. jaos sätestatud kriteeriumite täitmist.
(6²) Finantsinspektsioon julgustab krediidiasutusi, võttes arvesse nende suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, arendama tururiski sisehindamise suutlikkust ning suurendama sisemudelite kasutamist, et arvutada omavahendite nõuded kauplemisportfellide positsioonide jaoks, koos sisemudelitega, mille abil arvutatakse omavahendite nõuded makseviivituse riski tõttu, kui nende makseviivituste riskide positsioonid on olulised absoluutarvestuses ja neil on suur hulk olulisi eri emitentide kaubeldavates võla- või omakapitaliinstrumentides võetud positsioone. Eeltoodu ei või piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1b sätestatud kriteeriumite täitmist.
(6³) Krediidiasutus peab teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust oma arvutuste tulemustest riskipositsioonide või muude positsioonide kohta, mis sisalduvad Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse näidisportfellides, kui:
1) krediidiasutus on saanud õiguse kasutada sisemeetodeid riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete arvutamiseks;
2) krediidiasutus kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatükis 1a sätestatud alternatiivset standardmeetodit tingimusel, et tema tururiskile avatud bilansilise ja bilansivälise tegevuse maht on sama määruse artikli 325a lõike 1 punkti b kohaselt 500 miljonit eurot või rohkem.
(6⁴) Krediidiasutus, kes on saanud õiguse kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki kohaseid sisemeetodeid, ning krediidiasutus, kes kasutab sama määruse sama osa sama jaotise 2. peatüki kohast standardmeetodit, peavad teavitama Finantsinspektsiooni ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust eelnimetatud meetodite põhjal tehtud arvutuste tulemustest eeldatava krediidikahju summa väljaselgitamise korral või näidisportfellides sisalduvate positsioonide kohta.
(6⁵) Krediidiasutus esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 6³ ja 6⁴ nimetatud arvutuste tulemused kasutatud meetodite selgitusega ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse nõutava kvalitatiivse teabega, mis selgitab nende arvutuste mõju omavahendite nõuetele. Eelnimetatu esitatakse Finantsinspektsioonile ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vähemalt kord aastas, kasutades selleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 78 lõike 8 alusel välja töötatud vormi.
(7) Finantsinspektsioon võib välja töötada sisemudelite näidisportfellid, kuid seda tuleb teha koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega.
(8) Krediidiasutused esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud näidisportfellide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud näidisportfellide arvutused eraldi.
(9) Finantsinspektsioon jälgib riskiga kaalutud varade või omavahendite nõuete suurusvahemikke käesoleva paragrahvi lõigete 6³ ja 6⁴ kohaselt krediidiasutuse esitatud teabe alusel selliste näidisportfellide riskipositsioonide või tehingute puhul, mis tulenevad selle krediidiasutuse kasutatud meetoditest. Finantsinspektsioon hindab nende meetodite kvaliteeti vähemalt sama sageli, kui seda peab tegema Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, pöörates eelkõige tähelepanu järgmistele meetoditele:
1) meetodid, mille puhul ilmnevad olulised erinevused omavahendite nõuetes sama riskipositsiooni korral;
2) meetodid, mille puhul ilmnevad omavahendite nõuete hindamises eriti suured või eriti väikesed erinevused ning mille puhul alahinnatakse omavahendite nõudeid oluliselt ja süsteemselt.
(10) Juhul kui mõni krediidiasutus erineb märkimisväärselt enamikust temaga võrdsetest krediidiasutustest või juhul, kui sellised meetodid ei ole piisavalt ühitatud, mis viib tulemuste suure lahknevuseni, uurib Finantsinspektsioon selle põhjuseid ja rakendab parandusmeetmeid, kui on võimalik üheselt kindlaks teha, et krediidiasutuse meetod tingib omavahendite nõuete alahindamise, mida ei saa seostada riskipositsioonide või positsioonidega seotud riskide erinevusega.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud meetmete rakendamise korral peab Finantsinspektsioon võtma aluseks sisemudelite meetodite üldised eesmärgid ja tagama, et meetmete tõttu ei:
1) põhjustata standardiseerimist ega eelistata teatud meetodeid;
2) looda valesid stiimuleid või
3) põhjustata massikäitumist.
(12) Sisemeetod käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõikes 1 nimetatud sisereitingute meetod, artiklis 221 nimetatud sisemudelil põhinev meetod, artiklis 283 nimetatud sisemudelite meetod, artiklis 325az nimetatud alternatiivne sisemudeli meetod ja artikli 265 lõikes 2 nimetatud sisehinnangu meetod.
(1) Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.
(2) Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.
(3)
(4)
(5)
(6)
§ 82. Üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile
(1) Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse.
(2) Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja kehtivad nii krediidiasutuses kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad, süsteemid ning vastavad sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga.
(2²) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kohustus esitada krediidiasutuse nõukogule ja riskikomiteele regulaarselt aruandeid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid ja potentsiaalseid riske, riskijuhtimise põhimõtteid ja nende muudatusi, sealhulgas väliseid eksperdihinnanguid. Nõukogu ja riskikomitee määravad aruannete sisu, vormi ja esitamise sageduse.
(3) Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad sise-eeskirjad peavad määrama krediidipoliitika eesmärgid, krediidiriski positsioonide võtmise põhiprintsiibid, krediidiriski hindamise kriteeriumid, võlgnikele reitingu määramise printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, laenu andmise ja refinantseerimise printsiibid,laenude andmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrolli funktsiooni toimimise.
(3¹) Krediidiasutus peab kasutama kõigi krediidiriski positsioonide juhtimiseks, adekvaatseks hindamiseks, sealhulgas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kindlakstegemiseks ja allahindamiseks, efektiivselt toimivaid protseduure.
(3²) Krediidiasutusel peavad olema järgmised kirjalikult kehtestatud põhimõtted ja protseduurireeglid:
1) nende riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, mille puhul osutuvad krediidiasutuse kasutatavad krediidiriski maandamise meetodid prognoositust vähem efektiivseks;
2) riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse, toote või krüptovara puhul ning riskide kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja kontrollimiseks;
3) väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, tulenevate riskide, kaasa arvatud maineriski majandusliku sisu õigeks kajastamiseks, hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks;
3¹) likviidsusplaanid uuenevatest nõuetest tulenevate varajase amortiseerimise õigusega väärtpaberistamise tehingutega, mille suhtes krediidiasutus on nõude algne väljastaja, kaasneva kavandatud ja varajase amortiseerimise mõju käsitlemiseks;
4) intressiriski, sealhulgas finantsinstrumentide kauplemisega mitteseotud intressiriski juhtimiseks ja kontrollimiseks;
4¹) tururiski tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas võimaliku likviidsuspuudujäägi käsitlemiseks lühikese riskipositsiooni tähtpäeva saabumisel enne pika riskipositsiooni tähtpäeva;
5) operatsiooniriski, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52b määratletud mudeliriski, tegevuse edasiandmisest tingitud riskide, otseste ja kaudsete krüptovarade riskipositsioonide ja krüptovarateenuse osutajatega seotud riskipositsioonide ning väikese esinemistõenäosusega suure võimaliku kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks;
6) likviidsuse ja finantseerimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada pidev likviidsuse planeerimine ning alternatiivsed finantseerimisallikad.
(3³) Krediidiasutusel peab olema selgelt piiritletud vastutusaladega operatsiooniriski juhtimise korraldus ning rakendatud protsessid operatsiooniriski positsioonide kindlaksmääramiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks.
(3⁴)
(3⁵)
(3⁶)
(3⁷) Krediidiasutus peab hindama krediidiriski nii üksikute vastaspoolte, väärtpaberite ja väärtpaberistatud positsioonide kui ka portfelli tasemel.
(3⁸) Krediidiriski hindamise sisemine metoodika ei tohi põhineda ainult välistel krediidikvaliteedi hinnangutel või tugineda automaatsetele seostele väliste krediidikvaliteedi hinnangutega.
(3⁹) Krediidiasutus peab krediidiriski ja sisemise kapitalivajaduse hindamisel võtma arvesse kogu asjakohase informatsiooni ka juhul, kui krediidiriski kapitalinõude arvutamisel lähtutakse reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangutest või välise krediidikvaliteedi hinnangu puudumisest.
(3¹⁰) Krediidiasutus peab laenuportfelle piisavalt hajutama, arvestades oma sihtturge ja krediidistrateegiat.
(3¹¹) Krediidiasutus peab hindama krüptovara riskipositsiooni, mida ta kavatseb võtta, ning olemasolevate protsesside ja menetluste piisavust nii vastaspoole kui ka konkreetse tururiski juhtimiseks ning teavitama Finantsinspektsiooni sellistest hindamistest. Juhul kui krüptovaral ei ole tuvastatavat emitenti, peab krediidiasutus kontsentratsiooniriski arvestamise korral võtma aluseks sarnaste omadustega krüptovara riskipositsioonide käsitluse.
(3¹²) Finantsinspektsioon vaatab üle sisemudeli kasutamise heakskiitmise tingimused ja kehtestab asjakohased meetmed mudeli parandamiseks, kui tururiski sisemudelit kasutava krediidiasutuse testimise tulemused või kasumi ja kahjumi päritolu testi tulemused näitavad, et sisemudel ei ole enam piisavalt täpne.
(3¹³) Krediidiasutus peab välja töötama konkreetsed kavad ja mõõdetavad eesmärgid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 7a nõuetega, et jälgida ja käsitleda kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest selliste kesksete vastaspoolte suhtes, kes pakuvad ühes või mitmes lepinguriigis süsteemselt olulisi teenuseid.
(4) Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit.
(5) Krediidiasutus peab kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks. Nimetatud talitluspidevuse plaan tuleb regulaarselt üle vaadata, seda testida ja vajaduse korral uuendada.
(6) Krüptovarana käsitatakse käesolevas seaduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha.
(1) Krediidiasutusel peavad olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks erinevatel prognoositavatel, sealhulgas päevasisestel, perioodidel, et tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades.
(1¹) Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid, poliitikaid, protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid likviidsuse tagamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis likviidsuse talitluspidevuse plaan), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid peavad:
1) olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide, kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega ning arvestama ka filiaalide olemasolu ja väljendama krediidiasutuse tegevuse mõju iga lepinguriigi rahandussüsteemile, kus ta tegutseb;
2) sisaldama asjakohaseid likviidsusriski juhtimise kulude edasijaotamise süsteeme teistesse kasumit teenivatesse üksustesse;
3) vastama krediidiasutuse tegevuse ulatusele, keerukusele, riskiprofiilile ning juhatuse määratud riskitaluvusele, kusjuures krediidiasutus peab riskitaluvusest kõiki asjaomaseid äriüksusi teavitama;
4) arvestama krediidiasutuse olulisust igas riigis, kus ta tegutseb.
(3) Krediidiasutus peab finantseerimispositsioonide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks välja töötama metoodika, kus tuleb arvesse võtta nii bilansilistest kui ka bilansivälistest varadest ja kohustustest ning maineriski võimalikust mõjust tulenevaid teadaolevaid ja prognoositavaid rahavooge.
(4) Krediidiasutus peab eristama tagatisega koormatud varad tagatisega koormamata varadest, mis on likviidsed ja kasutatavad igal ajal, eelkõige juhtudel, kui ohus on krediidiasutuse finantsseisund või maksevõime. Arvesse tuleb võtta ka isikuid, kellele varad kuuluvad, ja riiki, kus varad on registreeritud.
(5) Krediidiasutus peab arvesse võtma õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool.
(6) Krediidiasutus peab võtma kasutusele erinevad likviidsusriski maandamise meetmed, sealhulgas limiitide süsteemi ja likviidsuspuhvrid, mis võimaldavad toime tulla erinevate stressisündmustega, ning omama piisavalt hajutatud ressursside struktuuri ja takistuseta juurdepääsu finantseerimisallikatele. Nimetatud meetmeid tuleb regulaarselt ajakohastada.
(7) Krediidiasutus peab likviidsuspuhvrite põhjal kindlaks määrama oma toimetulekuperioodi. Toimetulekuperiood on aeg, mille jooksul krediidiasutus peab olema võimeline jätkusuutlikult tegutsema, kasutamata krediidiasutuse väliseid finantseerimisallikaid.
(8) Krediidiasutus peab likviidsusriski maandamiseks, ressursside kaasamiseks ning finantseerimisallikate kasutamiseks tehtavates otsustes kasutama stsenaariumianalüüse, tundlikkuse analüüse ja muid stressiteste (edaspidi stressitest) ning talitluspidevuse plaane, mille eeldused tuleb regulaarselt ajakohastada.
(9) Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud stsenaariumi või nende kahe kombinatsiooni eri prognoosiperioodide ja stressiolude kohta, mis tuleb üle vaadata kord aastas. Stsenaariumides peab arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või olulise suurusega likviidsustoetuse andjana.
(10) Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema ka krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvaid filiaale hõlmav likviidsuse talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel rakendatavate põhjalike meetmetega. Krediidiasutus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani testima vähemalt kord aastas, ajakohastama seda käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud stressitestis kasutatavate stsenaariumide tulemuste alusel ja andma sellest aru krediidiasutuse juhatusele. Krediidiasutuse juhatus peab likviidsuse talitluspidevuse plaani heaks kiitma ning krediidiasutuse sisemist poliitikat ja protsesse selle alusel korrigeerima.
(11) Krediidiasutus peab ennetavalt võtma kasutusele vajalikud meetmed, et tagada likviidsuse talitluspidevuse plaani viivitamatu rakendamine. Nende meetmete hulka peab kuuluma tagatise hoidmine viivitamata kättesaadavana keskpangapoolse finantseerimise jaoks. See hõlmab tagatise hoidmist vajaduse korral teise lepinguriigi valuutas või kolmanda riigi valuutas, mille suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida lepinguriigi territooriumil, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid, või kolmanda riigi territooriumil, mille valuuta suhtes on krediidiasutusel riskipositsioon.
§ 82². Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise nõuded
(1) Ülemäärase finantsvõimenduse risk on risk, mis tuleneb krediidiasutuse liiga kiirest kohustuste kasvust.
(2) Krediidiasutus peab kehtestama korra ja meetmed ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 kohaselt arvutatud riskipositsiooni ning varade ja kohustuste mittevastavust.
(3) Krediidiasutusel tuleb toime tulla stressisündmustega, mis on seotud ülemäärase finantsvõimenduse riskiga, ja riski hindamisel arvestada krediidiasutuse omavahendite võimaliku vähenemisega kahjumi tõttu.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei või kasutada ühegi järgmise tingimuse või nõude täitmiseks:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue;
3) käesoleva seaduse § 104³ lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis ülemäärase finantsvõimenduse riske katvas ulatuses.
(1) Krediidiasutus rakendab sisesüsteeme või kasutab standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.
(2) Krediidiasutus rakendab süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskide hindamiseks krediidiasutuse rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus kasutaks lõikes 1 nimetatud standardmeetodit.
(4) Kui Finantsinspektsioon leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt arvesse krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski, võib ta nõuda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused peavad kasutama standardmeetodit.
(1) Krediidiasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ning haldab võrgu- ja infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.
(2) Krediidiasutus töötab käesoleva seaduse § 82 lõikes 5 sätestatud talitluspidevuse plaani osana välja piisavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid tehnoloogia jaoks, mida krediidiasutus kasutab teabe edastamiseks, et tagada tegevuse jätkumine tõsiste toimimishäirete korral ning piirata selliste häirete tagajärjel tekkida võivat kahju. Krediidiasutus töötab eelmises lauses nimetatud plaanid välja ning haldab ja testib neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikliga 11.
(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid.
§ 82⁵. Keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide maandamine
(1) Krediidiasutus peab oma juhtimiskorralduse osana, muu hulgas lähtudes käesoleva seaduse § 55 lõike 2 punktis 2 sätestatust, kehtestama usaldusväärsed strateegiad, põhimõtted, protsessid ning süsteemid keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ning jälgimiseks lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiad, põhimõtted, protsessid ning süsteemid peavad olema proportsionaalsed krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske sisaldava ärimudeli ulatuse, laadi ja keerukusega ning olema kehtestatud lühikest, keskpikka ja vähemalt kümneaastast perspektiivi arvestades.
(3) Krediidiasutus peab testima kindlas ajavahemikus oma vastupanuvõimet keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisriskidest tingitud pikaajaliste kahjulike mõjude suhtes, arvestades lähteolukorda ja võimalikku negatiivset olukorda ning alustades kliimaga seotud teguritest. Krediidiasutus peab testima mitut stsenaariumi, mis on seotud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning milles avalduvad samal ajal keskkonna- ja sotsiaalsed muutused, samuti asjakohase avaliku poliitika võimalik mõju pikaajalisele ettevõtluskeskkonnale. Eelnimetatud testimisprotsessis tuleb kasutada usaldusväärseid stsenaariume, mis põhinevad omakorda rahvusvaheliste organisatsioonide välja töötatud stsenaariumidel.
(4) Kui see on krediidiasutuse suhtes kohaldatav, peavad raamatupidamise seaduse §-des 24 ja 31 nimetatud kestlikkusaruandes või muus sarnases avalikustamisele kuuluvas dokumendis esitatavad meetodid ning eesmärkide aluseks olevad eeldused, kohustused ja strateegilised otsused olema kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhendiga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 87a lõike 5 punkti a alusel, ning seal osutatud kriteeriumite, meetodite ja eesmärkidega, samuti käesoleva seaduse §-s 82⁶ nimetatud kavas sisalduvate eelduste ja kohustustega.
(1) Krediidiasutuse juhatus peab koostama konkreetse kava, mis sisaldab mõõdetavaid eesmärke ja protsesse selliste finantsriskide jälgimiseks ning käsitlemiseks, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsetest ja juhtimisteguritest lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis, ning jälgima selle rakendamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava peab sisaldama ka nende riskide jälgimist ja käsitlemist, mis tulenevad kohandamisprotsessist ning üleminekusuundumustest keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud asjaomastest Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide regulatiivsetest eesmärkidest ning õigusaktidest, eelkõige kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärkidest. Krediidiasutus peab asjakohasel juhul arvesse võtma ka asjaomaseid kolmandate riikide seatud regulatiivseid eesmärke. Kliimaneutraalsuse all mõistetakse käesoleva seaduse tähenduses üldeesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17), artikli 2 lõikes 1.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas sisalduvate keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega tegelemise kvantifitseeritavate eesmärkide ja protsesside puhul võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 nimetatud Euroopa teadusnõukogu koostatud viimaseid aruandeid ja välja töötatud meetmeid, eelkõige Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise valdkonnas.
(4) Kui krediidiasutus koostab ja avalikustab raamatupidamise seaduse §-de 24 ja 31 kohase kestlikkusaruande, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kava olema selle aruandega kooskõlas. Kavas sisalduvad krediidiasutuse ärimudeli ja strateegiaga seotud meetmed ning tegevused peavad samuti olema kooskõlas kestlikkusaruandes esitatuga.
(5) Krediidiasutus peab tagama, et tema keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsessid viiakse kooskõlla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kavas seatud eesmärkidega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatut ei kohaldata väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse suhtes.
(1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
(2) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada nõuded laenude andmisele ja jälgimisele.
(2¹) Makrofinantsjärelevalve eesmärgil võib Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=108042015014 kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele nõuded:
1) laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele;
2) laenusumma ja laenuvõtja sissetuleku suhtele;
3) perioodiliste laenu- ja intressimaksete ning laenusaaja sissetuleku suhtele;
4) laenu tähtajale;
5) laenude ja hoiuste suhtele.
(3) Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks.
(3¹) Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–53¹ sätestatut. Krediidiasutusel tuleb tagada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 8 nimetatud krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tarbijatele laenu andva või vahendava tütarettevõtja tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40, 43, § 44 lõigetes 2–4 ning §-des 46–53¹, 57, 57¹ ja 58 sätestatud tingimustele.
(4) Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu.
§ 83¹. Krediidiasutuse kohustused seoses krediidiinkassode, krediidiostjate ja võlgnikest krediidisaajatega ning tegelemine krediidihaldustegevusega
(1) Krediidiasutus on kohustatud esitama krediidiinkassole või krediidiostjale teavet vastavalt krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 44 lõike 3 esimeses lauses ja §-s 61 sätestatule.
(2) Kui krediidiastutus tegeleb ise krediidihaldustegevusega, kohaldatakse tema suhtes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 58 ettenähtud nõudeid, või kui krediidiostja on krediidiasutusega sõlminud krediidihalduslepingu, kohaldatakse krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 45 sätestatut. Kui krediidiastutus tegeleb ise krediidihaldustegevusega, mis puudutab tarbijakrediidilepinguid, kohaldatakse tema suhtes ka krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 60 sätestatut.
(3) Kui krediidiasutus nõuab ise sisse viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud rahalist kohustust, esitab ta krediidisaajale paberil või muul püsival andmekandjal vähemalt järgmise teabe:
1) tasumisele kuuluv nõude summa kokku ja see, kas nõue sisaldab vaid põhiosa nõuet või ka intressi, viivist või võlgnetavaid teenus- või muid tasusid;
2) teave pädevate asutuste kohta, sealhulgas nende kontaktandmed ja aadress, kuhu on krediidisaajal võimalik esitada kaebus.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse alati enne viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud esimese rahalise kohustuse sissenõudmist. Krediidisaajal on õigus igal ajal nõuda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe esitamist ja vastava nõude alusdokumentide esitamist.
(1) Krediidiasutusega seotud isikud on:
1) krediidiasutuse juhid;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud;
3) krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär;
4) krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige.
(2) Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsed ja vanemad.
(3) Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka:
1) krediidiasutuse juhi või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja või äriühing, milles krediidiasutuse juht või lõikes 2 nimetatud isik omab olulist osalust;
2) äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik.
(4) Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära.
(4¹) Krediidiasutusega seotud isikule laenu andmise dokumentatsioon peab olema Finantsinspektsioonile tema taotluse korral kättesaadav.
(5) Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.
(6) Krediidiasutusega seotud isikutele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele. Kui krediidiasutus võimaldab oma töötajatel saada laenu boonus- või optsiooniprogrammi raames, võib samadel tingimustel laenu anda ka krediidiasutusega seotud isikutele.
(7) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut.
(8)
(9)
(10)
Finantsinspektsioon teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(1) Makrofinantsjärelevalve raames võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele ja filiaalidele nõuded:
1) elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaaludele ja kriteeriumidele, mida nendele riskipositsioonidele rakendatakse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 124 sätestatut;
2) makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 sätestatut;
3) Eesti finantssüsteemile ja reaalmajandusele tõsist negatiivset mõju avaldavate süsteemsete riskide maandamiseks ./../vaheleht.html , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 458 sätestatut.
(2) Finantsinspektsioon edastab Eesti Pangale asjakohase olemasoleva teabe, sealhulgas subjektipõhised hinnangud ja nende olemasolu korral meetmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete kehtestamiseks ja regulaarseks hindamiseks.
(1) Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.
(2) Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.
(3) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib määrusega kehtestada nõuete hindamise korra.
(1) Krediidiasutus peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud omavahendite nõudele hoidma käesoleva seaduse §-s 86⁴⁵ sätestatud kapitali säilitamise puhvrit, ja kui see on tema suhtes kohaldatav, siis järgmisi puhvreid:
1) §-s 86⁴⁶ nimetatud vastutsüklilist kapitalipuhvrit;
2) §-s 86⁴⁷ nimetatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
3) §-s 86⁴⁸ nimetatud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
4) §-s 86⁴⁹ nimetatud süsteemse riski puhvrit.
(2) Kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks hoitavad esimese taseme põhiomavahendid koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud puhvritega moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri.
(3) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvreid hoidma individuaalsel ja konsolideeritud alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3¹) Kui konsolideerimisgrupi suhtes on konsolideeritud alusel kohaldatav globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue, kohaldatakse neist kõrgeimat.
(3²) Kui krediidiasutuse suhtes on kohaldatav süsteemse riski puhvri nõue, on see kumuleeruv muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudega.
(3³) Kui käesoleva seaduse § 86⁴⁹ lõike 8, 9 või 10 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ja sama krediidiasutuse suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra summa on suurem kui viis protsenti, võib Eesti Pank vastavaid puhvrimäärasid kohaldada Euroopa Komisjoni loal. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui süsteemse riski puhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra kehtestamise tulemusel varem kehtestatud määr väheneb või jääb samaks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõuded lisanduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite nõudele ning käesoleva seaduse § 104² lõike 1 kohaselt arvutatud täiendavale kapitalinõudele või omavahendite suurendamise nõudele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Krediidiasutus ei või teha esimese taseme põhiomavahendite arvel väljamakseid, mille tulemusena ta ei täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid.
(5¹) Esimese taseme omavahendeid, mida säilitatakse kombineeritud puhvri koosseisu kuuluvate nõuete täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud nõuete ega käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuete täitmiseks;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ega finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud miinimumnõuete riskipõhiste komponentide täitmiseks.
(5²) Esimese taseme põhiomavahendeid, mida krediidiasutus säilitab mõne oma kombineeritud puhvri nõude elemendi järgimiseks, ei või krediidiasutus kasutada kombineeritud puhvri muu kohaldatava elemendi järgimiseks.
(6) Kui krediidiasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid täies ulatuses, rakendatakse talle käesoleva seaduse §-s 86⁵⁰ sätestatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piiranguid.
(7) Kui krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendid ei suurene pärast väljamaksete piirangute kohaldamist asjaomase süsteemse riski seisukohast piisavalt, võib Finantsinspektsioon rakendada käesoleva seaduse § 104⁵ lõikes 1 nimetatud lisameedet.
Kapitali säilitamise puhver on 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.
(1) Krediidiasutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kaalutud keskmise korrutis. Vastutsükliline kapitalipuhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.
(2) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25 protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestab Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=103122021003;101122022001 .
(2¹) Eesti Pank arvutab iga kvartali jaoks vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja, mida kasutatakse võrdlusalusena vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamiseks. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja eesmärk on kajastada Eesti krediiditsüklit ja laenumahu ülemäärase suurenemisega seotud riske, võttes arvesse Eesti majanduse eripärasid. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja põhineb laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, mille puhul Eesti Pank võtab muu hulgas arvesse:
1) laenumahu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi.
(3) Eesti Pank hindab kord kvartalis tsüklilise süsteemse riski intensiivsust ja vastutsüklilise kapitalipuhvri määra piisavust ning vajaduse korral kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra või kohandab seda, võttes sealjuures arvesse:
1) vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitajat, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2¹;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi;
3) muid näitajaid ja asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel.
(4) Põhjendatud kaalutlustel võib Eesti Pank kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti koguriskipositsioonist. Eesti Pank võib tunnustada teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 alusel arvutatud koguriskipositsiooni selles riigis asuvast osast.
(5) Kui kolmandas riigis ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestatud ega avalikustatud, arvestatakse Eesti krediidiasutuste positsioonide suhtes, mis asuvad selles riigis, vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.
(6) Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra esmakordsel kehtestamisel või selle suurendamisel tuleb määr avaldada 12 kuud enne määra või uue määra jõustumist. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib määra või uue määra jõustumise tähtaeg olla lühem kui 12 kuud, arvates määra või uue määra avalikustamisest.
(7) Eesti Pank avaldab kord kvartalis oma veebilehel vähemalt järgmise teabe:
1) kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr;
2) asjakohane väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe ning selle kõrvalekalle pikaaegsest suundumusest;
3) vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2¹ arvutatud puhvri alusnäitaja;
4) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra põhjendus;
5) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suurendamise korral kuupäev, millest alates krediidiasutused on kohustatud hoidma suuremat puhvrit;
6) uue kõrgema määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud arvates uue määra avalikustamisest;
7) vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist, koos selle perioodi määramise põhjendusega.
(8) Eesti Pank edastab teabe vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule.
(9) Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=102122015015 kehtestab krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise täpsema korra ja teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise korra.
§ 86⁴⁷. Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver
(1) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
1) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, või
2) krediidiasutus, mis ei ole Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ega segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja.
(2) Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel on aluseks järgmised tunnused:
1) konsolideerimisgrupi suurus;
2) konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga;
3) konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste ja finantstaristu asendatavus;
4) konsolideerimisgrupi keerukus;
5) konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus kolmandates riikides.
(2¹) Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel võib rakendada täiendavat metoodikat, võttes aluseks:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tunnused;
2) konsolideerimisgrupi piiriülese tegevuse, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevuses osalevates lepinguriikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artikli 4 tähenduses.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ sätestatud täiendava metoodikaga saadakse täiendav üldine punktisumma iga lõikes 1 nimetatud üksuse kohta ning selle põhjal võib Eesti Pank rakendada lõike 8 punktis 3 sätestatut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut arvestades arvutatakse igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivne punktisumma. Punktisumma arvutamisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga.
(4) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus määratakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt leitud punktisumma alusel ühte vähemalt viiest kategooriast, arvestades, et süsteemne olulisus suureneb esimesest viiendani. Punktisumma alampiiri ja kategooriate määramisel võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 2–2² sätestatud metoodika alusel saadud punktisummat. Kategooriatevaheliste punktisummade määramine peab olema selge ja järgima süsteemse olulisuse pideva lineaarse suurenemise põhimõtet, mille tulemusel suureneb lineaarselt iga kategooria vaheline täiendavate esimese taseme põhiomavahendite nõue. Lineaarse suurenemise põhimõtet ei kohaldata viienda kategooria ja mis tahes tulevikus lisatava kõrgema kategooria suhtes.
(5) Eesti Pank võib globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri nõude määrata järgmiselt:
1) esimesse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist;
2) iga järgmise kategooria puhul liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale vähemalt 0,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist.
3)
(5¹) Süsteemne olulisus käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 tähenduses on globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse raskuste eeldatav kaal ülemaailmse finantsturu jaoks.
(6) Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.
(7) Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Teade peab sisaldama põhjendust käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase järelevalvelise õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta.
(7¹) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise ja neile antud kategooriate põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
(8) Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvehinnangu alusel õigus:
1) määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse;
2) määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse;
3) võttes arvesse Euroopa Liidu ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse.
(9) Eestis tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank ./../vaheleht.html . Eesti Pank avalikustab globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed, neile antud kategooriad ja kategooriates tehtud muudatused oma veebilehel.
§ 86⁴⁸. Muu süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver
(1) Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
1) krediidiasutus;
2) konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
3) Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja.
(2) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse määramise aluseks on järgmised tunnused:
1) krediidiasutuse suurus;
2) krediidiasutuse olulisus Euroopa Liidu või Eesti majandusele;
3) krediidiasutuse piiriülese tegevuse olulisus;
4) krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga.
(2¹) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast muud süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
(3) Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=101062016004 võib nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.
(3¹) Euroopa Komisjoni loal võib Eesti Pank teha otsuse nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist rohkem kui kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel.
(3²) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.
(4) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude kohaldamine ei tohi tekitada ebaproportsionaalselt negatiivseid mõjusid teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile või takistada siseturu toimimist.
(5) Eesti Pank teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kehtestamisest või taaskehtestamisest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vähemalt üks kuu enne lõikes 3 sätestatud alusel tehtud otsuse avaldamist või vähemalt kolm kuud enne lõikes 3¹ sätestatud alusel tehtud otsuse avaldamist. Teavitus peab sisaldama:
1) põhjendust, miks eeldatakse, et muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver on riskide maandamise seisukohalt tõhus ja proportsionaalne;
2) Eesti Pangale kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri eeldatava positiivse või negatiivse mõju kohta Euroopa Liidu siseturule;
3) puhvri määra, mida soovitakse kehtestada.
(5¹) Ilma et see piiraks käesoleva seaduse § 86⁴⁹ ja käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamist, siis juhul, kui muu süsteemselt oluline krediidiasutus on sellise globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse tütarettevõtja, mis on krediidiasutus või konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit konsolideeritud alusel, ei tohi muu süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes individuaalsel või allkonsolideeritud alusel kohaldatav puhvri määr ületada järgmistest väärtustest väiksemat:
1) summa, mis on leitud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldatava globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse või muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määradest kõrgeima ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni suhtes kohaldatava ühe protsendi määra liitmisel;
2) kolm protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist või määr, mida Euroopa Komisjon on lubanud konsolideerimisgrupi suhtes konsolideeritud alusel kohaldada kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 3¹.
(6) Eesti Pank hindab muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude sobivust vähemalt kord aastas.
(6¹) Kui süsteemselt olulise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära, võetakse seda arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud hindamisel.
(7) Eestis tegutsevate muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=101062016004 . Eesti Pank avalikustab muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed oma veebilehel.
(1) Süsteemse riski puhvri nõuet võib kohaldada kõigi krediidiasutuste, krediidiasutuste rühma või üksiku krediidiasutuse kõigi riskipositsioonide või riskipositsioonide alamrühmade suhtes, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 4. Süsteemse riski puhvri eesmärk on ennetada ja maandada makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riske või süsteemseid riske, sealhulgas kliimamuutustest tulenevaid riske, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed finantssüsteemile ja Eesti majandusele ning mis ei ole hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatud omavahendite nõuete ning käesoleva seaduse kohaselt kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse kapitalipuhvri nõuetega. Süsteemse riski puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest.
(1¹) Eesti Pank määrab kindlaks riskipositsioonid, nende alamrühmad ja krediidiasutused, kelle suhtes neid kohaldatakse.
(2) Eesti Pank kehtestab:
1) süsteemse riski puhvri määra ./dyn=111072026016&id=109062021006;119052022009 ;
2) süsteemse riski puhvri arvutamise korra ./dyn=111072026016&id=109062021002 ;
3) teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud süsteemse riski puhvri nõude tunnustamise korra ./dyn=111072026016&id=109062021003 .
(3) Süsteemse riski puhvri kohaldamisel võib Eesti Pank nõuda, et krediidiasutused säilitaksid Eesti Panga kehtestatud korras arvutatud süsteemse riski puhvri individuaalsel, konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel, nagu see on kohaldatav kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotisega.
(4) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste riskipositsioonide suhtes:
1) kõik Eestis asuvad riskipositsioonid;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid;
3) muudes lepinguriikides asuvad riskipositsioonid, mille puhul kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 13;
4) käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud valdkondlikud riskipositsioonid, mis asuvad muudes lepinguriikides, ainult selleks, et võimaldada teise lepinguriigi kehtestatud puhvri nõude tunnustamist kooskõlas lõikega 14;
5) kolmandates riikides asuvad riskipositsioonid;
6) kõigi käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkondlike riskipositsioonide alamrühmad.
(5) Süsteemse riski puhvrit võib kohaldada järgmiste Eestis asuvate valdkondlike riskipositsioonide suhtes:
1) kõik jaenõuded füüsiliste isikute vastu, mis on tagatud elamukinnisvaraga;
2) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, mis on tagatud ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga;
3) kõik nõuded juriidiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud nõuded;
4) kõik nõuded füüsiliste isikute vastu, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud nõuded.
(6) Süsteemse riski puhvri nõue kehtestatakse 0,5 protsendipunktiliste astmetena või selle väärtuse kordajatena. Krediidiasutuste rühmadele, üksikutele krediidiasutustele ja riskipositsioonide eri alamrühmadele võib kehtestada erinevaid nõudeid.
(7) Eesti Pank järgib süsteemse riski puhvri nõude kehtestamisel järgmist:
1) süsteemse riski puhvri kehtestamine ei või takistada siseturu nõuetekohast toimimist nii, et see toob kaasa ebaproportsionaalselt negatiivse mõju teiste lepinguriikide finantssüsteemidele tervikuna või osaliselt või Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna;
2) süsteemse riski puhvrit ei või kasutada vastutsüklilise kapitalipuhvri, globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri, muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalse väljundmäära kohaldamisega hõlmatud riskide käsitlemiseks;
3) Eesti Pank hindab süsteemse riski puhvri nõude kohasust vähemalt kord kahe aasta jooksul;
4) kui krediidiasutuse koguriskipositsiooni suhtes kohaldatakse süsteemse riski puhvri nõuet ning sellise krediidiasutuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 3 sätestatud minimaalset väljundmäära, võtab Eesti Pank seda arvesse käesoleva lõike punktis 3 nimetatud hindamisel.
(8) Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamisest või taaskehtestamisest enne otsuse avaldamist. Kui krediidiasutus, kelle suhtes kohaldatakse üht või mitut süsteemse riski puhvri määra, on tütarettevõtja, kelle emaettevõtja on asutatud teises lepinguriigis, teavitab Eesti Pank ka selle lepinguriigi asjaomaseid asutusi. Kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kolmandates riikides asuvate riskipositsioonide suhtes, teavitab Eesti Pank ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Käesoleva lõike kohaselt esitatav teave peab sisaldama:
1) Eestis esineva süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riski kirjeldust;
2) selgitust, miks süsteemse riski või makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide või süsteemsete riskide ulatusest tulenev oht Eesti finantssüsteemi stabiilsusele põhjendab süsteemse riski puhvri määra;
3) põhjendust, miks Eesti Pank peab süsteemse riski puhvrit riskide maandamise seisukohast tõenäoliselt tõhusaks ja proportsionaalseks;
4) kättesaadava teabe põhjal antud hinnangut süsteemse riski puhvri rakendamise tõenäoliste Euroopa siseturule tekkivate positiivsete või negatiivsete mõjude kohta;
5) süsteemse riski puhvri määra või määrasid, mida soovitakse kehtestada, ja viidet krediidiasutustele ning riskipositsioonidele, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kavatsetakse kohaldada;
6) kui süsteemse riski puhvri määra kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, siis põhjendust, miks Eesti Panga arvates ei dubleeri süsteemse riski puhver muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri toimimist.
(8¹) Kui süsteemse riski puhvri määra kehtestamise otsuse tulemusel varem kehtestatud puhvri määr või määrad vähenevad või jäävad samaks, lähtub Eesti Pank teavitamisel ainult käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks ei ole ühegi sellise riskipositsiooni puhul kolmest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, teatab Eesti Pank sellest käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule vähemalt üks kuu enne otsuse avaldamist. Käesoleva lõike kohaldamisel ei arvestata teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri määra tunnustamist kolmeprotsendilise ülempiiri hulka.
(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul kombineeritud süsteemse riski puhvri määr tasemel 3–5 protsenti, taotleb Eesti Pank käesoleva paragrahvi lõike 8 kohaselt esitatud teavituses Euroopa Komisjoni ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamust. Kui Euroopa Komisjoni arvamus on negatiivne, järgib Eesti Pank nimetatud arvamust või põhjendab, miks ta seda ei tee.
(10¹) Kui Eesti Pank ei jõua teise lepinguriigi asjaomaste asutustega kokkuleppele süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamises ning nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on esitanud negatiivse arvamuse, võib Eesti Pank edastada küsimuse Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele arvamuse saamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19. Sellisel juhul ei tee Eesti Pank otsust enne Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse saamist.
(10²) Käesoleva paragrahvi lõike 10 esimeses lauses nimetatud taseme kohaldamisel ei arvestata kombineeritud süsteemse riski puhvri määra hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud ja Eestis tunnustatud süsteemse riski puhvri määra.
(11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud riskipositsioonide rühmale või riskipositsioonide alamrühmale, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut süsteemse riski puhvri nõuet, süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise tulemuseks on mis tahes sellise riskipositsiooni puhul viiest protsendist suurem kombineeritud süsteemse riski puhvri määr, küsib Eesti Pank enne süsteemse riski puhvri rakendamist Euroopa Komisjonilt luba. Nimetatud kombineeritud süsteemse riski puhvri määra kohaldamisel ei arvestata selle hulka teises Euroopa Liidu lepinguriigis kehtestatud ja Eestis tunnustatud süsteemse riski puhvri määra.
(12) Eesti Pank teavitab ühe või mitme süsteemse riski puhvri määra kehtestamisest või taaskehtestamisest asjaomasel veebilehel. Avaldatakse vähemalt järgmine teave:
1) süsteemse riski puhvri määr või määrad;
2) krediidiasutused, kellele süsteemse riski puhvrit kohaldatakse;
3) riskipositsioonid, mille suhtes süsteemse riski puhvri määra või määrasid kohaldatakse;
4) süsteemse riski puhvri määra või määrade kehtestamise või taaskehtestamise põhjendus;
5) kuupäev, millest alates peavad krediidiasutused hakkama kehtestatud või taaskehtestatud süsteemse riski puhvrit kohaldama;
6) loetelu riikidest, milles asuvaid riskipositsioone tunnustatakse süsteemse riski puhvris.
(13) Kui Eesti Pank otsustab kehtestada süsteemse riski puhvri nõude teistes lepinguriikides asuvate riskipositsioonide suhtes, kehtestatakse puhvri nõue võrdselt kõigi Euroopa Liidus asuvate riskipositsioonide suhtes, välja arvatud siis, kui puhvri nõue kehtestatakse selleks, et tunnustada teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet.
(14) Kui Eesti Pank tunnustab teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet, võib see nõue olla kumuleeruv Eestis kehtestatud süsteemse riski puhvri nõudega, tingimusel et need puhvrid käsitlevad erinevaid riske. Kui puhvrid käsitlevad samu riske, kohaldatakse ainult suuremat puhvrit. Teise lepinguriigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõude tunnustamisest teavitab Eesti Pank Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.
(15) Eesti Pangal on õigus jätta käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 nimetatud põhjendus avaldamata, kui avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust.
§ 86⁵⁰. Kombineeritud kapitalipuhvri ja finantsvõimenduse määra puhvri nõuete täitmata jätmine ning omavahendite jaotamise piirangud
(1) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1a alusel finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, arvutab maksimaalse väljamakstava summa ja esitab selle koos aluseks olevate arvutustega Finantsinspektsioonile.
(2) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, teavitab sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni ega tohi enne väljamakstava maksimumsumma esitamist:
1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel;
2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud kapitalipuhvri nõuet;
3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.
(2¹) Krediidiasutus, kes ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, teavitab sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni ega tohi enne väljamakstava maksimumsumma esitamist:
1) teha väljamakseid esimese taseme põhiomavahendite arvel;
2) võtta kohustust maksta tulemustasu või teha täiendavaid sissemakseid vabatahtlikusse pensioniskeemi ega maksta tulemustasu aja eest, kui krediidiasutus ei täitnud finantsvõimenduse määra puhvri nõuet;
3) teha väljamakseid esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvatelt instrumentidelt.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaldamisel sellise krediidiasutuse suhtes, kes ei täida finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, hõlmab esimese taseme kapitali mõjutav väljamakse kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud väljamakseid.
(3) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi teha käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõike 2¹ punktides 1 ja 3 nimetatud väljamakseid ega võtta lõike 2 punktis 2 ja lõike 2¹ punktis 2 nimetatud kohustusi summas, mis ületab lõikes 1 sätestatud maksimaalse väljamakse summat.
(3¹) Kombineeritud puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse omavahendite kogus ja kvaliteet ei võimalda kombineeritud puhvri nõudega samal ajal täita kõiki järgmisi nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013:
1) artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue;
2) artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue;
3) artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõue ja muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks mõeldud täiendavate omavahendite nõue.
(3²) Finantsvõimenduse määra puhvri nõue loetakse mittetäidetuks, kui krediidiasutuse esimese taseme omavahendeid ei ole summas, mida on vaja, et samal ajal täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d ja lõikes 1a nimetatud nõudeid ning käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud nõuet, kui käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud piiranguid kohaldatakse üksnes selliste väljamaksete suhtes, mille tulemusel vähenevad esimese taseme põhiomavahendid või kasum ja mille puhul väljamaksete peatamine või maksmata jätmine ei kujuta endast makseviivituse juhtu ega ole krediidiasutuse suhtes pankrotiavaldust põhistavaks nõudeks.
(5) Krediidiasutus, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet ja kavatseb teha käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 2¹ nimetatud väljamakseid või võtta samas lõikes nimetatud kohustusi, esitab Finantsinspektsioonile järgmised andmed:
1) omavahendite summa, sealhulgas esimese taseme põhiomavahendite summa ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa;
2) vahe- ja aastakasumi summa;
3) käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud maksimaalne jaotatav summa;
4) jaotatav summa jaotiste kaupa, sealhulgas dividendide maksmine, aktsiate tagasiostmine, täiendavate esimese taseme omavahenditega seotud maksed, tulemustasu maksmine, vabatahtlike pensionimaksete tegemine uue maksukohustuse võtmisega ja väljamaksete tegemine maksekohustuse alusel, mis võeti ajal, kui krediidiasutus ei täitnud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet.
(5¹) Finantsinspektsioonil on õigus pärast konsulteerimist asjaomaste järelevalveasutustega nõuda käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamist lõikes 4 sätestatud ulatuses, kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, kui seda käsitatakse täiendavalt lõikes 3¹ nimetatud nõuetele, kuid see ei vasta kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 17 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvutatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele.
(5²) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud puhvri nõudeid käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ kirjeldatud viisil, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellest viivitamata.
(5³) Kui Finantsinspektsioon leiab, et krediidiasutus on endiselt jätnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuded täitmata, kasutab ta lõikes 5¹ sätestatud õigust ka üheksa kuu jooksul pärast lõikes 5² nimetatud teavituse saamist, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et on täidetud vähemalt kaks järgmist tingimust:
1) nõude täitmata jätmine on tingitud finantsturgude toimimise tõsisest häirest, mis toob kaasa finantsturu laiapõhjalise pingeseisundi mitmes turusegmendis;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire tulemusel ei ole suurenenud mitte ainult krediidiasutuse omavahendite instrumentide ja kõlblike kohustuste instrumentide hinnavolatiilsus või sellega kaasnevad kulud, vaid krediidiasutuse jaoks on turud ka täielikult või osaliselt sulgunud, mistõttu ei ole võimalik emiteerida turgudel omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud turgude sulgumist täheldatakse nii asjaomase krediidiasutuse kui ka mitme muu ettevõtja puhul;
4) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud häire takistab krediidiasutusel emiteerida omavahendite instrumente ja kõlblike kohustuste instrumente mahus, millest piisaks nõude täitmata jätmise heastamiseks;
5) käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud õiguse kasutamisega kaasneb negatiivse mõju ülekandumine osale pangandussektorist, tõenäoliselt kahjustades seeläbi finantsstabiilsust.
(5⁴) Finantsinspektsioon hindab käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud õiguse kohaldamisel järgmist:
1) nõude täitmata jätmise põhjus, kestus ja ulatus ning selle mõju kriisilahenduskõlblikkusele;
2) krediidiasutuse finantsseisundi areng ja tõenäosus, et krediidiasutus vastab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 39 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimusele;
3) tõenäosus, et krediidiasutus on võimeline mõistliku aja jooksul tagama vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud nõuetele;
4) kui krediidiasutus ei ole võimeline asendama kohustusi, mis ei vasta enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72b ja 72c või finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kõlblikkus- või tähtajakriteeriumitele, siis kas see võimetus on spetsiifilist laadi või tingitud kogu turgu hõlmavast häirest;
5) kas omakapitali jaotamise piirangute kohaldamine on kõige asjakohasem ja proportsionaalsem vahend olukorraga tegelemiseks, võttes arvesse selle võimalikku mõju nii krediidiasutuse rahastamistingimustele kui ka kriisilahenduskõlblikkusele.
(5⁵) Finantsinspektsioon teostab käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ nimetatud hindamist kord kuus arvates lõikes 5² nimetatud teavituse saamisest.
(5⁶) Kui see on asjakohane, teavitab Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena asjaomast järelevalveasutust otsusest kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud õigust ja esitab kirjalikult otsuse tegemise põhjendused, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ nimetatud alustest.
(5⁷) Juhul kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme põhiomavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme põhiomavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks kombineeritud puhvri nõue enam täidetud.
(5⁸) Juhul kui krediidiasutus täidab finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei tohi ta siiski teha esimese taseme omavahendeid mõjutavaid väljamakseid, kui selle tagajärjel väheneksid tema esimese taseme omavahendid niivõrd, et selle tulemusel ei oleks finantsvõimenduse puhvri nõue enam täidetud.
(6) Krediidiasutus peab kehtestama korra, mis tagab jaotatava summa ning maksimaalselt jaotatava summa arvutamise korrektsuse, ning peab olema võimeline arvutuste korrektsust Finantsinspektsioonile tema nõudmisel tõendama.
(7) Esimese taseme põhiomavahendite arvel tehtavateks väljamakseteks käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses loetakse järgmised väljamaksed:
1) dividendide maksmine rahas;
2) täielikult või osaliselt makstud täiendavate aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide jaotamine;
3) oma aktsiate või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide soetamine või tagasiostmine;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud instrumentide eest saadud summade tagasimaksmine;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 1 punktides b–e nimetatud instrumentide jaotamine.
(8) Maksimaalse jaotatava summa arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html määrusega.
(9) Kui krediidiasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 III, IV ja VII osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35–80), 2. peatükis sätestatud asjakohaseid omavahendite nõudeid, käesoleva seaduse § 104² lõikes 1 nimetatud asjakohast täiendavate omavahendite nõuet, ja kui see on kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud kombineeritud puhvri nõuet või finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, ei too § 104³ lõikes 1 nimetatud suunise täitmata jätmine kaasa käesolevas paragrahvis sätestatud piirangute kehtestamist.
(1) Kui krediidiasutus ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet, või kui see on kohaldatav, oma finantsvõimenduse määra puhvri nõuet, on ta kohustatud koostama kapitali säilitamise plaani ja esitama selle Finantsinspektsioonile hiljemalt viis päeva pärast kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmise tuvastamist. Finantsinspektsioon võib kapitali säilitamise plaani esitamise tähtaega pikendada kümne päevani.
(2) Kapitali säilitamise plaan peab sisaldama:
1) tulude, kulude ja bilansi prognoosi;
2) kapitali adekvaatsuse suhtarvude parandamiseks kavandatavaid meetmeid;
3) omavahendite suurendamise plaani ja ajakava kombineeritud puhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude täielikuks täitmiseks;
4) muud informatsiooni, mis on Finantsinspektsioonile vajalik kapitali säilitamise plaani hindamiseks.
(3) Krediidiasutus peab suutma Finantsinspektsioonile kapitali säilitamise plaaniga tõendada, et selle rakendamisel on krediidiasutus võimeline säilitama kombineeritud puhvri nõude, või kui see on kohaldatav, finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks vajalikku omavahendite taset või saavutama selle kohase aja jooksul.
(4) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei taga kapitali säilitamise plaan kombineeritud puhvri nõude või finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmist, kohaldatakse krediidiasutuse suhtes vähemalt ühte järgmistest meetmetest:
1) krediidiasutust kohustatakse suurendama omavahendeid Finantsinspektsiooni määratud tasemeni ja tähtajaks;
2) rakendatakse käesoleva seaduse §-s 86⁵⁰ sätestatud piiranguid või §-s 104 sätestatud õigusi ettekirjutuse tegemisel.
(1) Krediidiasutus peab avama Eesti Pangas konto. Eesti Pangas krediidiasutuste kontode avamise ja kasutamise tingimused kehtestab Eesti Pank ./dyn=111072026016&id=116062015008;124092022003 .
(2) Kehtetu
(3) Kehtetu
(4) Kehtetu
(5) Kehtetu
(5¹) Makse- ja arveldussüsteemiga liitumisel, millele kohaldub välisriigi õigus, teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni. Moratooriumi kehtestamise või pankrotimenetluse algatamise kohta teabe avaldamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 115³ sätestatut.
(5²) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et hinnata selle makse- ja arveldussüsteemi usaldusväärsust, mille liige ta otseselt või kaudselt on, ning liikmesusega kaasnevat mõju makse- ja arveldusteenuste toimimisele.
(5³) Krediidiasutus rakendab meetmeid, et tagada makse- ja arveldussüsteemi liikmeks olemise tingimuste täitmine ning pidev juurdepääs makse- ja arveldusteenustele. Krediidiasutus tagab, et tema osalemine makse- ja arveldussüsteemis ei kahjusta klientide huve ega selle makse- ja arveldussüsteemi järjepidevat toimimist, mille liige ta otseselt või kaudselt on.
(5⁴) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5² ja 5³ sätestatut kohaldatakse ka makse- ja arveldusteenuste suhtes, mis on krediidiasutusele vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks.
(5⁵) Finantsinspektsioonil on järelevalve tegemiseks õigus nõuda krediidiasutuselt ja välisriigi krediidiasutuse filiaalilt Eestis täiendavaid andmeid või selgitusi krediidiasutuse osalemise kohta makse- ja arveldussüsteemis, sealhulgas välisriigi makse- ja arveldussüsteemis.
(5⁶) Finantsinspektsioon võib esitada käesoleva paragrahvi lõikes 5⁵ nimetatud andmeid Eesti Pangale makse- ja arveldussüsteemide seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(6) Korrespondentsuhe käesoleva seaduse tähenduses on krediidiasutuste vahelisest lepingust tulenev õigussuhe, mille puhul üks krediidiasutus kasutab teises krediidiasutuses (edaspidi korrespondentpank) avatud kontot (edaspidi korrespondentkonto), mida ta lisaks teistele korrespondentpanga pakutavatele teenustele kasutab ka enda nimel oma klientide teenindamiseks.
(1) Kriisiolukorra ajal, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele.
(2) Kui maksja konto suhtes on tehtud arestimisakt, kontol olev vara on arestitud või kontole või kontol olevale varale on seatud käsutuspiirang, teeb krediidiasutus mõistlikke jõupingutusi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksetehingute takistamiseks. Kui krediidiasutuse jõupingutustest hoolimata ei ole võrguühenduseta kaardipõhist maksetehingut võimalik ära hoida, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maksetehing krediidiasutuse suhtes siduvaks ja krediidiasutuse vastutus arestimisaktist või käsutuspiirangust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest on sel juhul välistatud.
(3) Võrguühenduseta kaardipõhiseks maksetehinguks valmisoleku loomise ning sellise maksetehingu tegemise korra ja tingimused kehtestab Eesti Pank määrusega.
(1) Pangasaladusena käsitatakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.
(2) Pangasaladusena ei käsitata:
1) andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad;
2) koondandmeid ega muid sarnaseid andmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid ega koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvaid isikuid;
3) krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja ning andmeid nende osa suuruse kohta krediidiasutuse aktsia- või osakapitalis, sõltumata kliendiks olemisest;
4) teavet kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees.
(3) Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus kolmandale isikule, kui:
1) krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada pangasaladust tuleneb käesolevas paragrahvis sätestatust või
2) klient on andnud pangasaladuse avaldamiseks nõusoleku või
3) pangasaladuse avaldamine on vajalik kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või kliendi taotluse alusel algatatud lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks.
(3¹) Krediidiasutusel on õigus avaldada teavet kliendisuhte loomise kohta Politsei- ja Piirivalveametile, kui ta kasutab isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks riiklikesse andmekogudesse, sealhulgas isikut tõendavate dokumentide andmekogusse, kantud andmeid.
(4) Krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, on kohustatud hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹–5¹ sätestatud pangasaladuse avaldamisega seotud krediidiasutuse õiguste või kohustuste täitmist krediidiasutuse juhtide või töötajate poolt ei käsitata seaduse või lepinguga pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumisena.
(4¹) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja Finantsinspektsiooni kaudu välisriigi finantsjärelevalve asutusele, samuti Euroopa Keskpangale õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas väärteomenetluse või muu sellesarnase menetluse läbiviimiseks.
(4²) Krediidiasutusel on õigus avaldada ja ta on kohustatud seoses oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisega avaldama pangasaladust sisaldavaid andmeid:
1) Rahapesu Andmebüroole ja tegelike kasusaajate andmekogu vastutavale ja volitatud töötlejale ning Kaitsepolitseiametile rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;
2) Maksu- ja Tolliametile maksukorralduse seaduses, maksualase teabevahetuse seaduses ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses;
3) Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduse § 20⁸ lõikes 3 sätestatud juhtudel ja ulatuses;
4) väärtpaberituru seaduse §-s 188 ja väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lõikes 9² nimetatud isikutele nende sätetega kehtestatud teabe edastamise kohustuse täitmiseks;
5) Eesti väärtpaberite registrile rahvusvahelise sanktsiooni seaduse §-s 13¹ sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.
(4³) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust:
1) Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel;
2) Maksu- ja Tolliametile rahvusvahelise sanktsiooni ning Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral;
3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahvusvahelise sanktsiooni ning Vabariigi Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud teenuse osutamise keelu rikkumise kahtluse või ohu korral.
(4⁴) Seoses pandikirjadega on õigus avaldada klienti puudutav pangasaladus:
1) krediidiasutusel tagatisvara kontrollijale, tagatisvara haldurile, audiitoritele ja tagatisvara moodustamise eesmärgil nõuet omandavale krediidiasutusele või eriotstarbelisele ettevõtjale pandikirjade tagatisvara moodustamiseks üksnes põhjendatud ulatuses, kui nad tagavad, et seda teavet ei avaldata;
2) tagatisvara halduril pandikirjaportfelli omandavale krediidiasutusele pandikirjaseaduse § 45 alusel pandikirjaportfelli tervikuna võõrandamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.
(4⁵) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust sisaldavaid andmeid krediidiostjale ja asjakohasel juhul krediidiinkassole krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.
(5) Kirjalikus või elektroonilises vormis või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri (edaspidi täitmisregister) kaudu esitatud järelepärimise vastusena peab krediidiasutus avaldama pangasaladuse:
1) kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras;
2) kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas välislepingus sätestatud korras välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse koostöölepingu täitmiseks;
3) julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks;
3¹) Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 81 sätestatud ulatuses;
4) Maksu- ja Tolliametile vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel või riikliku järelevalve teostamisel hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
5) kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks;
5¹) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 189, 27.06.2014, lk 59–92), artiklis 14 sätestatud teabeasutuse ülesannete täitmiseks;
6) ajutisele haldurile, pankrotihaldurile ja Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
6¹) füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud usaldusisikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) Riigikontrollile Riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
8) Tagatisfondi määratud isikule Tagatisfondi seaduse alusel;
9) pärima õigustatud isikule või tema volitatud isikule, notarile ja notari määratud pärandvara inventuuri tegijale ning kohtu määratud pärandvara hooldajale, samuti välisriigi konsulaaresindusele seoses pärandvaraga ja sellega seotud andmetega vastavate kirjalike dokumentide esitamisel;
10) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni kontrollijale deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks;
10¹) Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile erakonnaseaduse §-s 12⁵ sätestatud teabe kontrollimiseks;
11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses ja välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
12) Konkurentsiametile konkurentsiseaduse 7². ja 9². peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks.
(5¹) Krediidiasutus võib kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud järelepärimise vastusena avaldada pangasaladuse järgmistele isikutele:
1) oma emaettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid konsolideeritud aruannete koostamiseks;
2) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale finantseerimisasutusele või teisele krediidiasutusele, kes vajab andmeid kliendi maksekohustuste täitmise ajaloo kohta krediidiriski kapitalinõuete arvutamiseks ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks;
3) krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vajab pangasaladuseks olevaid andmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamiseks, ning teisele isikule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 51 rakendamiseks vajalikus ulatuses;
4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses nimetatud kohustatud isikutele sama seaduse §-s 16 sätestatud alustel ja korras.
(5²) Käesoleva paragrahvi lõike 5¹ punktis 2 nimetatud isikutele on lubatud edastada kliendi kohustuse rikkumisega seotud andmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui seitse aastat, ja kliendi kohustuse rikkumisega seotud isikuandmeid, kui rikkumise lõppemisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud järelepärimises tuleb märkida:
1) järelepärimise esitaja nimi, ametinimetus või viide tema pädevuse muule õiguslikule alusele, aadress ja sidevahendite andmed;
2) kliendi, kelle suhtes järelepärimine on esitatud, nimi või ärinimi koos isikukoodi või sünniaja või registrikoodiga;
3) taotletavate andmete kasutamise eesmärk ja nende ammendav loetelu või kirjeldus;
4) järelepärimise esitamise õiguslik alus;
5) järelepärimise esitaja allkiri.
(6¹) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse, kui järelepärimises märgitud kliendi kohta on esitatud vähemalt:
1) andmed kliendi maksekonto, maksekaardi või muu maksevahendi või makseinstrumendi tunnuse või lepingu kohta või
2) muud andmed, mis võimaldavad identifitseerida kliendi isiku.
(6²) Krediidiasutus avaldab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–4 nimetatud järelepärimise vastusena pangasaladuse:
1) järelepärimises märgitud kliendi maksekonto suhtes esindusõigust omava isiku kohta;
2) kliendi kohta, kelle maksekonto suhtes järelepärimises märgitud isik esindusõigust omab;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud kliendi tegeliku kasusaaja kohta.
(6³) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimises, mis on esitatud täitmisregistri kaudu, tuleb märkida:
1) järelepärimise edastanud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed;
2) puudutatud isiku identifitseerimist võimaldavad andmed;
3) taotletavate andmete loetelu või kirjeldus;
4) järelepärimise esitamise õiguslik alus.
(6⁴) Krediidiasutus ei ole kohustatud kontrollima täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise andmeväljadele sisestatud andmete õigsust.
(7) Isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti.
(8)
(9) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust uurijale, prokurörile ja kohtule seoses oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitsmisega seadusega kindlaksmääratud korras.
(10)
(11) Krediidiasutusel on õigus avaldada maksetehingu asjaolusid puudutav pangasaladus oma kliendile või maksetehingu täitmisega seotud makseteenuse pakkujale:
1) kui see on vajalik täitmata jäetud või valesti täidetud maksega seotud uurimise tulemustest teavitamiseks või
2) selleks, et krediidiasutuse enda või maksetehingu täitmisega seotud teise makseteenuse pakkuja klient saaks esitada vale saaja vastu õigusliku nõude rahaliste vahendite tagasinõudmiseks, kui vastavat klienti teenindava makseteenuse pakkuja kaudu rahaliste vahendite tagasisaamine ei õnnestunud.
(12) Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladuse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 23 lõigetes 2–3¹ ja § 24 lõikes 4 sätestatud juhtudel ja korras.
(1) Krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud osutama võlaõigusseaduse § 709 lõikes 15¹ nimetatud põhimakseteenuseid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Finantsinspektsioon võib vabastada krediidiasutuse ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali tähtajaga või tähtajata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui see on põhjendatud tulenevalt krediidiasutuse või filiaali tegevusest ja selle olulisusest Eestis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase vabastuse andmisel hindab Finantsinspektsioon, kas:
1) vabastamine mõjutab oluliselt põhimakseteenuste kättesaadavust, toimepidevust ja konkurentsi Eestis;
2) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali makseteenuste turuosa moodustab olulise osa krediidiasutuste makseteenuste turuosast Eestis;
3) krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali poolt tarbijatele pakutavate maksekontode osakaal ületab kümmet protsenti kõigist vastava krediidiasutuse või filiaali pakutavatest maksekontodest;
4) esineb muid asjaolusid, millel võib olla oluline tähtsus vabastuse rakendamisel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vabastuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon otsuse nelja kuu jooksul krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali taotluse saamisest arvates. Otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata krediidiasutusele või filiaalile kätte.
(5) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude hindamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente.
(6) Finantsinspektsioon võib omal algatusel käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse kehtetuks tunnistada, kui vabastuse aluseks olnud asjaolud on muutunud või esinevad muud asjaolud, mis on kehtetuks tunnistamisel olulise tähendusega. Krediidiasutus, samuti välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud teavitama Finantsinspektsiooni, kui ta enam ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud tingimusele.