(1) Ühistupanga puhul võetakse liikme olulise osaluse määramisel täiendavalt arvesse liikme rahalist ja mitterahalist panust ühistupanka, muu hulgas tema antud laene või tehtud sissemakseid ühistupanka või muul viisil ühistupanga tegevuse arvestatavat toetamist. Samuti tuleb olulise osaluse määramisel kaaluda liikme mõju ühistupanga juhtimisele tervikuna, mis võib tuleneda liikme rollist, ühiskondlikust kuvandist või muudest sarnastest asjaoludest.
(2) Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.
(3) Ühistupank peab põhikirjas kehtestama täpsemad liikme olulise osaluse hindamise tingimused ja korra.
(1) Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.
(2) Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.
(1) Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.
(2) Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.
(3) Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.
§ 48. Juhtidele ja töötajatele esitatavad üldnõuded
(1) Juhtidena käsitatakse krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmeid.
(2) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad tagama, et tema juhtidel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane maine. Isikul ei ole laitmatut mainet, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku maine hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtide valimise või määramise tulemusel peab nõukogu ja juhatuse koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning edendama soolist tasakaalu. Juhtide valimisel või määramisel tuleb tagada, et juhtorgan oleks töövõimeline ning selles oleksid esindatud eri pädevuse ja ametitaustaga isikud. Juhtidel peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista krediidiasutuste tegevust, sealhulgas peamisi riske, millele krediidiasutus on avatud, ning oma tehtavate otsuste mõju lühi-, kesk- ja pikaajalises perspektiivis, muu hulgas võttes arvesse keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid.
(2²) Juhtidel peab olema piisavalt aega täita ametiülesandeid konkreetsel ametikohal ning ta peab oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest sobituma juhtorgani koosseisu.
(2³) Krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhid peavad tegutsema ausalt ja usaldusväärselt ning olema oma otsuste tegemisel vabad.
(2⁴) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kontrollivad, tagavad ja vastutavad, et tema juhid vastavad igal ajal käesoleva seaduse alusel juhtidele kehtestatud nõuetele, tehes asutusesisese sobivushindamise ning dokumenteerides sellekohase protsessi.
(2⁵) Kui krediidiasutus saab või käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja saavad teadlikuks asjaoludest, mille tõttu tema juht või juhikandidaat ei vasta kehtestatud nõuetele, siis:
1) ei tohi juhikandidaati ametisse nimetada;
2) nimetatud juht kutsutakse viivitamata tagasi või
3) asjakohasel juhul kohaldatakse meetmeid, et juht sobiks ametisse või juhikandidaat saaks ametisse sobivaks.
(3) Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima.
(3¹) Kehtetu
(4) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest. Krediidiasutuse juhtide ja laenude andmisega tegelevate töötajate teadmised, oskused ja kogemused ning ametikohale esitatavad nõuded peavad tarbijale laenu andmisel vastama krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 40 lõigetes 2–5 sätestatule.
(4¹) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja peavad kehtestama korra ning tagama piisavad vahendid ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutseteadmiste täiendamiseks konkreetses valdkonnas vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisriskid ja mõjud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 52c määratletud IKT-risk.
(5) Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.
(5¹) Krediidiasutuse organisatsiooni struktuur ja juhtimise korraldus peavad tagama krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, sealhulgas ülesannete lahususe organisatsioonis ja huvide konfliktide vältimise.
(5²) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja hindavad juhtide nõuetele vastavust enne nende valimist ja juhul, kui ilmnevad juhi sobivust mõjutada võivad uued faktid või muud asjaolud. Samuti teevad krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtjad regulaarselt juhtide sobivushindamist.
(5³) Juhul kui enamik juhtorgani liikmetest tuleb asendada uute juhtorgani liikmete ametisse nimetamisega samal ajal ja juhtorganist lahkuvad liikmed peaksid tegema uute liikmete sobivushindamise, teeb krediidiasutus asutusesisese sobivushindamise pärast seda, kui uute ametisse valitud või määratud juhtide volitused on hakanud kehtima.
(5⁴) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja on kohustatud hoidma juhi sobivuse kohta käiva teabe ajakohasena.
(5⁵) Võtmeisik on isik, kellel on märkimisväärne mõju krediidiasutuse ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtimisele, aga kes ei ole juhtorgani liige. Võtmeisik on eelkõige finantsjuht ja vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht.
(5⁶) Võtmeisiku suhtes kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 2³–2⁵, 3, 4¹, 5² ja 5³.
(5⁷) Krediidiasutus ning käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja kohaldavad meetmeid, et tagada võtmeisiku ülesannete nõuetekohane täitmine.
(6) Kehtetu
(6¹) Kehtetu
(7) Kehtetu
(1) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi või võtmeisiku valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist ning esitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1619, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmandate riikide filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega (ELT L, 2024/1619, 19.06.2024), artikli 91 lõike 1d punktides a–f sätestatud isik (edaspidi käesolevas peatükis oluline krediidiasutus) teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise või määramise kavatsusest, esitades käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed ja dokumendid hiljemalt 30 tööpäeva enne juhi ametisse asumise kuupäeva.
(3) Juhi või võtmeisiku sobivust mõjutada võivate uute faktide või muude asjaolude ilmnemise korral teavitab krediidiasutus sellest Finantsinspektsiooni viivitamata.
(4) Juhi või võtmeisiku valimiseks või määramiseks esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) isiku kirjalik nõusolek ametikohale valimiseks või määramiseks ja täidetud sobivusküsimustik;
2) isiku elulookirjeldus ja üldandmed, juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, ülevaade isiku maine, hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste ning ettevõtluses osalemise kohta;
3) andmed isiku ametiaja ja -koha kohta;
4) krediidiasutuse tehtud sobivushindamisega seotud dokumendid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul;
5) andmed äriühingute kohta, milles isiku osalus on suurem kui 20 protsenti;
6) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku oma ametiülesannete täitmisele pühendatava aja kohta;
7) isiku kinnitus, et tema puhul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht;
8) välisriigi kodaniku puhul tema päritolu- või elukohariigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mis ei või olla vanem kui kolm kuud;
9) juhi ametisse nimetamise kuupäev ja tegelik ametisse asumise kuupäev.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmed esitatakse Finantsinspektsiooni kinnitatud vormil ja mahus.
(6) Kui krediidiasutuse tehtava sobivushindamise käigus selguvad uued asjaolud, mille tõttu ei vasta juht kehtestatud nõuetele, teavitab ta sellest Finantsinspektsiooni viivitamata.
(7) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni juhi või võtmeisiku tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist. Tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–7 krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha krediidiasutuse juhi ja võtmeisiku sobivushindamine igal ajal, sealhulgas krediidiasutusega seotud riskide suurenemise ja juhi või võtmeisiku kohta uute asjaolude ilmnemise korral.
(2) Finantsinspektsioon võib määrata sobivushindamise tegemise tähtaja olulise krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimise või määramise korral.
(3) Kui käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 4 loetletud andmetes või dokumentides on puudusi, võib Finantsinspektsioon nõuda, et juht või võtmeisik ei asuks ametisse enne kõikide asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist.
(4) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 4 loetletud andmete täpsustamiseks ning kontrollimiseks lisaandmeid, -dokumente ja -selgitusi.
(5) Finantsinspektsioonil on käesoleva seaduse § 48¹ lõikes 4 loetletud andmete kontrollimiseks õigus saada isikuandmeid ja muud teavet karistusregistrist ning muudest allikatest.
(6) Finantsinspektsioon võib nõuda krediidiasutuselt asjakohaste meetmete rakendamist, et tagada juhi või võtmeisiku ametisse sobivus ja nõuetele vastavus.
(7) Finantsinspektsioon ei pea tegema sobivushindamist, kui juhi või võtmeisiku ametiaega pikendatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikut puudutav teave on muutunud ja see võib mõjutada isiku ametisse sobivust.
(8) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.
§ 49. Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine
(1)
(1¹) Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti. Kui krediidiasutus on järelevalve alla kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.05.2014, lk 1–50), artikli 2 punkti 16 tähenduses, ei või olulise krediidiasutuse juht olla enamal kui:
1) ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või
2) neljal nõukogu liikme ametikohal.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud piirangute tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks:
1) juhi ametikohad samas konsolideerimisgrupis;
2) juhi ametikohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes või äriühingus, milles kaitseskeemi kuuluvatel krediidiasutustel on oluline osalus;
3) juhi ametikohad äriühingutes, milles krediidiasutus omab olulist osalust.
(1³) Käesoleva paragrahvi lõikes 1¹ nimetatud piirangud ei laiene juhtidele järgmistel juhtudel:
1) lepinguriigi esindamiseks juhi ametikohale määramine;
2) nimetamine või valimine ametikohale ühingus, organisatsioonis või muus isikus, mis ei ole asutatud majandustegevuse kaudu tulu saamise eesmärgil;
3) Finantsinspektsioon on andnud loa ühele täiendavale nõukogu liikme kohale asumiseks.
(1⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 1³ punktis 3 nimetatud loa taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 48¹ sätestatut. Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest või sellest keeldumisest krediidiasutust ja nõukogu liiget ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
(2) Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:
1)
2) teise äriühingu prokurist ega audiitor.
(3) Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes.
(4) Krediidiasutus peab tagama oma juhtide, võtmeisikute, välisriigis asuva tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide ning välisriigis asuva krediidiasutuse filiaali juhataja majanduslike huvide ja varaliste kohustuste kirjaliku deklareerimise krediidiasutusele. Deklaratsioon esitatakse enne vastavale ametikohale asumist ning vähemalt üks kord aastas vastava teabe uuenemisel. Majanduslikest huvidest ja varalistest kohustustest krediidiasutusele tekkivad riskid peavad olema maandatud.
(5) Käesoleva seaduse § 57¹ lõikes 3 nimetatud krediidiasutuse töötajad on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjadele. Krediidiasutuse juhatuse nõudmisel peavad deklaratsiooni esitama ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata töötajad, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning vajalik, lähtudes krediidiasutuse organisatsioonilisest ülesehitusest, osutatavatest teenustest ja riskijuhtimise korraldusest.
§ 50. Krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimata või määramata jätmine ja tagasikutsumine
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku valimata või määramata jätmist või tagasikutsumist, kui:
1) isik ei vasta krediidiasutuse juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele või
2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või täita oma kohustusi selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid;
4) Finantsinspektsioonile ei ole esitatud seadusega ettenähtud või Finantsinspektsiooni poolt käesoleva seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente isiku sobivushindamise tegemiseks või neis on olulisi puudusi.
(1¹) Käesolevas paragrahvis krediidiasutuse kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 13⁶ alusel heakskiidu saanud finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja suhtes.
(2) Kehtetu
(3)
(1) Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku:
1) kui krediidiasutusel on omavahendeid vähem, kui on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud, või
2) muudel seaduses sätestatud juhtudel;
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon rakendab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:
1) aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;
2) krediidiasutuse ühinemise või jagunemise võikrediidiasutuse ühinemise või
3) krediidiasutuse lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise.
(2¹) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, liikmete, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, liikmetel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda.
(3) Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut.
(4) Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.
(5) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele.
(1) Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.
(2) Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.
(3) Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.
(4) Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad:
1) krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine;
2) krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine;
2¹) käesoleva seaduse § 57¹ lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise hindamine;
3) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine;
4) krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine;
5) siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine;
6) krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
7) krediidiasutuse sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute ametisse nimetamine ja ametist vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul üksuse töötajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
8) krediidiasutuse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamisest lähtuvate peamiste finantsnäitajate, sealhulgas tulude, kulude, kasumi ja rahavoogude prognooside kinnitamine konsolideeritud alusel;
9) välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine;
10) auditikomitee, krediidikomitee, riskikomitee, nomineerimiskomitee ning töötasukomitee pädevuse, õiguste ja tegevuspõhimõtete kinnitamine;
11) tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine;
12) juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine;
13) juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine;
13¹) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine;
14) muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 10 sätestatud põhimõtteid tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada.
(5) Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 ja lõike 7 kolmandas lauses sätestatut.
(1) Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
(2) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
(2) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused.
(3) Audiitor või siseauditi üksuse juht on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige.
(1) Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.
(2) Juhatus on muu hulgas kohustatud:
1) töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks;
2) kehtestama ja vähemalt iga kahe aasta järel üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid majandustsükli faasiga seotud riske ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite praegusest ning lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust tingitud riske vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 52d;
2¹) kindlaks määrama krediidiasutuse riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa;
2²) kehtestama krediidiasutuse kauplemisportfelli juhtimise põhimõtted ja protseduurid;
2³) heaks kiitma ja esitama Finantsinspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni;
3) pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;
3¹) tagama kõigi krediidiasutuse jaoks oluliste riskide juhtimiseks ja nende riskidega seotud varade hindamiseks ning väliste krediidikvaliteedi hinnangute ja sisemudelite rakendamiseks piisavate finantsvahendite ja töötajate või kolmandate isikute olemasolu;
4) kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri;
5) lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;
6) tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest;
7) korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;
8) tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;
9) tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;
10) teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest.
11) jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist;
12) korraldama krediidiasutuse poolt teabe avalikustamise.
(2¹) Juhatus peab tagama, et krediidiasutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning raporteerimise protseduurid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on juhatus seoses riskijuhtimisega ja riskide hindamisega kohustatud täiendavalt:
1) kinnitama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise üldpõhimõtted;
2) kinnitama operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kaardistamise üldpõhimõtted;
3) kinnitama operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise korral mudelite kirjelduse ja toimimise üldpõhimõtted;
4) tagama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral krediidiasutuse reitingusüsteemi nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma ülevaated reitingute määramise protsessi kohta, milles kirjeldatakse muu hulgas krediidiriski profiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist, krediidiriski parameetrite hinnanguid reitinguklasside kaupa, reitingusüsteemi täiustamist vajavaid valdkondi ja eelnevalt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist ning võrreldakse tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangute ja stressitestide tulemustega;
5) tagama krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma vastava informatsiooni.
6) tagama krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise, sealhulgas heaks kiitma käesoleva seaduse § 82¹ lõikes 10 nimetatud talitluspidevuse plaani ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni.
(3) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.
(4) Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikese ja mittekeeruka krediidiasutuse (edaspidi väike ja mittekeerukas krediidiasutus) juhatus võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid üle vaadata harvem, kui on sätestatud sama paragrahvi sama lõike samas punktis.
(1) Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
(2) Juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus.
(3) Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
§ 57. Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele
Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.
§ 57¹. Krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamine
(1) Krediidiasutuse nende juhtide ja töötajate, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad:
1) olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise ning võrdse kohtlemise põhimõtetega;
2) lähtuma krediidiasutuse äristrateegiast ja väärtustest, arvestades krediidiasutuse majandustulemusi ning hoiustajate ja muude klientide õigustatud huve;
3) lähtuma krediidiasutuse pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega.
(1¹) Tasustamise põhimõtetega tuleb kindlaks määrata alused, mis eristavad selgelt krediidiasutuse juhile või töötajale makstavat põhitöötasu ning majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid, samuti täiendava töö tegemise eest makstavaid tasusid (edaspidi tulemustasu). Põhitöötasu määramise aluseks on eelkõige isiku erialased kogemused ja lepingust tulenevad juhi või töötaja ülesanded.
(1²) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, kusjuures krediidiasutuses tarbija maksevõimelisuse hindamise eest vastutava juhi või töötaja tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste hulgast, osakaalust või sõlmitud krediidilepingute arvust. Sisekontrollifunktsiooni täitva isiku tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate majandustegevuse valdkondade töötulemustest.
(1³) Kui krediidiasutus osutab laenu andmisel või vahendamisel nõustamisteenust, ei või tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul.
(2) Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–1³, käesoleva seaduse § 57² lõigetes 2–2², 4 ja 5 ning §-des 57³ ja 57⁴ tasustamise kohta sätestatud nõudeid täielikult või osaliselt järgima juhul, kui nende rakendamine on tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalne.
(3) Krediidiasutuse töötajaks käesoleva seaduse §-de 57¹–57⁴ tähenduses on isikud, kelle:
1) ülesandeks on krediidiasutuse olulise äriüksuse või sisekontrolliüksuse juhtimine või
2)
3) tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või sellest suurem ja see on võrdne krediidiasutuse juhi keskmise tasuga või sellest suurem ning tema ülesanded mõjutavad märkimisväärselt krediidiasutuse olulise äriüksuse riskiprofiili.
(4) Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhile krediidiasutuse või temaga seotud muu isiku poolt makstavat tasu ametikohustuste täitmise eest krediidiasutuses ning töölepinguna ka isikutega sõlmitud muid lepinguid töö tegemiseks krediidiasutuses.
(5) Kooskõlas käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetega peavad krediidiasutuse tasustamise põhimõtted ning nende dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-s 57², § 57³ lõikes 1 ja §-s 57⁴ sätestatud tasustamisnõudeid ning töötasukomitee moodustamise kohustust (edaspidi käesolevas paragrahvis tasustamisnõuded) ei kohaldata konsolideeritud alusel:
1) lepinguriigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega;
2) kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega.
(6) Tasustamisnõudeid kohaldatakse krediidiasutuse tütarettevõtjale individuaalsel alusel, kui:
1) tütarettevõtja on varahaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja;
2) tütarettevõtja juht või töötaja täidab ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele.
(1) Tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama juhi või töötaja pikaajalise töö tulemusi mitmeaastase perioodi põhjal, krediidiasutuse riske ja tegevuse jätkusuutlikkust ning määratlema eelnevalt pikaajalise töö perioodi, mille eest tulemustasu makstakse, ning perioodi, millele väljamaksed jaotatakse.
(2) Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
1) põhitöötasu ja tulemustasu osakaal peavad olema mõistlikus vastavuses juhi või töötaja ülesannetega ning tulemustasu ei tohi ületada põhitöötasu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
2) põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata;
3) juhi või töötaja isiklikke töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingus sätestatud ülesannetele;
4) juhi või töötaja personaalseid ja äriüksuse töötulemusi koosmõjus kogu krediidiasutuse näitajatega;
5) tulemustasude maksmise mõju krediidiasutuse omavahendite tasemele ja likviidsusele ning sellega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid riske.
(2¹) Krediidiasutuse üldkoosoleku otsusel võib juhi või töötaja tulemustasu osakaal olla kuni 200 protsenti põhitöötasust, kui otsuse tegemine ja sellest teavitamine vastab järgmistele tingimustele:
1) üldkoosoleku otsuse eelnõule on lisatud põhjendus, milles on selgitatud tulemustasu osakaalu suurendamise vajadust ja ulatust, sealhulgas isikute arvu, kellele tulemustasu osakaalu suurendamist kohaldatakse, nende isikute ülesandeid ning tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse eeldatavat mõju krediidiasutuse omavahendite taseme säilitamise nõude täitmisele;
2) üldkoosoleku otsuse poolt on antud vähemalt 66 protsenti üldkoosolekul esindatud häältest;
3) tulemustasu osakaalu suurendamise otsustamine on võetud üldkoosoleku päevakorda ja teave selle kohta on edastatud aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teatega;
4) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjendusest, sealhulgas kavandatavast suuremast tulemustasu osakaalust, ning on suuteline tõendama, et kavandatav suurem tulemustasu osakaal ei ole vastuolus krediidiasutuse kohustustega, sealhulgas omavahenditega seotud kohustustega, mis tulenevad käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013;
5) krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni üldkoosoleku otsustest, sealhulgas mis tahes heakskiidetud suuremast tulemustasu osakaalust.
(2²) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2¹ kohaselt otsustatakse üldkoosolekul tulemustasu osakaalu suurendamist, ei võta hääletamisest osa krediidiasutuse aktsionär või liige, kelle tulemustasu osakaalu suurendamist otsustatakse.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse päevakorda võtmisele vastavalt sama lõike punktile 3 ei kohaldata äriseadustiku § 293 lõikes 3 sätestatut.
(2⁴) Finantsinspektsioon analüüsib käesoleva paragrahvi lõike 2¹ alusel esitatud teabe põhjal põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu nõuete rakendamist ja sellekohast praktikat eri krediidiasutustes ning esitab selle teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.
(3) Juhi lepingus või töölepingus võib eelnevalt kindlaksmääratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal, kui krediidiasutuse omavahendite tase vastab kehtestatud nõuetele.
(4) Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest krediidiasutuse õiguslikust vormist tulenevatest nendesarnastest õigustest, mis on seotud osaluse omandamisega või muude samaväärsete õigustega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega.
(5) Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhtide ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult nelja- kuni viieaastasele perioodile. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, peab tulemustasu väljamaksmine olema jaotatud vähemalt viieaastasele perioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib välja maksta ka tervikuna edasilükkamise perioodi lõpus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktides 3–5 kirjeldatud tulemustasu määramise põhimõtteid kohaldatakse ka juhi lepingu või töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele. Lahkumishüvitisest tuleb maha arvata kahju tekkimisest, kohustuste rikkumisest või muust sellisest tulenev kulu.
(7) Juhi lepingus või töölepingus tuleb ette näha krediidiasutuse õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi. Krediidiasutus võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui:
1) krediidiasutuse üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
2) krediidiasutuse juht või töötaja ei vasta enam tulemuskriteeriumidele, ei vasta käesolevas seaduses krediidiasutuse juhile või töötajale esitatud nõuetele, on osalenud krediidiasutusele kahju tekitamises või vastutab tekkinud kahju eest;
3) krediidiasutus ei täida enam usaldatavusnormatiive või krediidiasutuse riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või
4) tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.
(8) Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati krediidiasutuse juhile või töötajale tulemustasu maksmine.
(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 nimetatud juhtudel peab krediidiasutus vajaduse korral olukorra parandamiseks ja riskide vähendamiseks muutma oma tasustamise põhimõtteid ja hoidma riskide katmiseks täiendavaid omavahendeid.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva seaduse § 57³ lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata:
1) krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 suur krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale vahetult eelnenud nelja aasta jooksul kuni viis miljardit eurot;
2) isikule, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle isiku aastasest kogutasust.
§ 57³. Erisused ja lisatingimused töötasude maksmisel
(1) Krediidiasutuse juhtidel ja töötajatel ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste rakendumist.
(2) Kui riik või avalik-õiguslik juriidiline isik on andnud krediidiasutusele finantsvahendeid või tagatisi krediidiasutuse likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks, tuleb:
1) tulemustasu maksmist piirata protsendimäärana põhitegevuse tulust, millest on maha arvatud põhitegevuse kulud, millest alates tulemustasu maksmine ei ole kooskõlas omavahendite taseme piisava säilitamisega ja finantsvahendite või tagatiste tagasimaksmise tingimustega;
2) krediidiasutuselt nõuda tasustamise põhimõtete ja töötasu, sealhulgas tulemustasu maksmise ümberkorraldamist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja krediidiasutuse majandusseisu pikaajalise paranemisega, sealhulgas vajaduse korral piirangute seadmist krediidiasutuse juhtide tasudele;
3) välistada tulemustasu maksmine krediidiasutuse juhtidele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud finantsvahendite või tagatiste andmise tingimustega.
(3) Kui krediidiasutuses on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule, tuleb juhi või töötaja pensioniõiguse tekkimisel teha pensioni väljamaksed käesoleva seaduse § 57² lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja instrumentidena ning kohaldada vähemalt viie aasta pikkust pensioni väljamaksmise perioodi.
(4) Kui juhi leping või töötaja töösuhe krediidiasutusega lõppeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb krediidiasutusel säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva seaduse § 57² lõikes 4 nimetatud instrumentidena.
§ 57⁴. Krediidiasutuses komiteede moodustamine ja nende koosseis
(1) Krediidiasutuses moodustatakse järgmised komiteed:
1) auditikomitee;
2) krediidikomitee.
(2) Kui krediidiasutus on oluline lähtuvalt tema suurusest, sisemisest korraldusest ning tegevuse laadist, ulatusest ja keerukusest, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada järgmised komiteed:
1) riskikomitee;
2) nomineerimiskomitee;
3) töötasukomitee.
(3) Auditikomitee, riskikomitee, nomineerimiskomitee ja töötasukomitee moodustatakse nõukogu liikmetest, sealhulgas sõltumatutest nõukogu liikmetest, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(4) Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.
(5) Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse juhatuse liikmetest või krediidiasutuse töötajatest. Krediidiasutuse juhatuse esimees ei tohi olla krediidikomitee esimees ega juhtida selle komitee istungit komitee esimehe äraoleku korral. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.
(6) Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ning pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.
(7) Kui on välditud huvide konflikti tekkimist, võib ühendada omavahel:
1) nomineerimiskomitee ja töötasukomitee;
2) riskikomitee ja auditikomitee, kui krediidiasutus ei ole oluline vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul peavad komitee liikmetel olema mõlema komitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused. Krediidiasutus peab komiteede ühendamist Finantsinspektsioonile eraldi põhjendama.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud komiteede moodustamise täpsemad alused määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades ning protseduurireeglites.
(10) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista krediidiasutuses muude komiteede moodustamist.
(1) Auditikomitee ülesanne on kontrollida krediidiasutuse juhatuse tegevust.
(2) Krediidikomitee ülesanne on otsustada, kas anda krediidiasutuse nõukogu kehtestatud piirmäärast suuremaid laene ja neid pikendada. Krediidikomitee vaatab enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu teabe ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse ning tema pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee ei ole kohustatud põhjendama laenu andmisest keeldumist.
(3) Riskikomitee ülesanded on:
1) nõustada nõukogu ja juhatust krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ning riskitaluvuse alal;
2) jälgida, et juhatus rakendaks riskijuhtimise põhimõtteid nõukogu juhiste alusel;
3) kontrollida krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamist ning puuduste korral esitada nõukogule paranduskava;
4) kontrollida, kas tasustamise põhimõtete puhul võetakse konkreetseid motivaatoreid pakkudes arvesse eri riske, sealhulgas neid, mis tulenevad keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite, kapitali, likviidsuse ning tulude laekumise tõenäosuse ja ajastuse mõjust.
(4) Nomineerimiskomitee ülesanded on:
1) esitada nõukogule krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaadid ning nende ametiülesannete kirjeldus ja ametiaja pikkus, muu hulgas tagades tasakaalu kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste vahel ning võttes arvesse krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtteid;
2) määrata sihttase, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötada välja poliitika selle kohta, kuidas suurendada selliste isikute arvu, et jõuda seatud sihttasemeni, ning avalikustada teave käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;
3) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning vajaduse korral teha muudatusettepanekuid;
4) hinnata vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja kogu juhatuse kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitada nõukogu tulemustest;
5) töötada välja krediidiasutuses kehtivad juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtted ja juhatuse valimise kord ning hinnata regulaarselt nende rakendamist ja teha vajaduse korral muudatusettepanekuid.
(5) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess oleks kooskõlas kogu krediidiasutuse huvidega ega oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest. Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.
(6) Töötasukomitee ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee juhindub oma tegevuses krediidiasutuse aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. Eelnimetatu käigus töötasukomitee:
1) teostab järelevalvet juhtide ja töötajate, sealhulgas sisekontrollifunktsioone täitvate juhtide tasustamise üle;
2) hindab tasustamise põhimõtete rakendamist vähemalt üks kord aastas ja teeb vajaduse korral ettepaneku nende ajakohastamiseks;
3) valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisteemaliste otsuste kavandid.
(1) Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab ühingu juhtimise heade tavade järgimise.
(2) Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada asutuse tegevuse tõhusus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, samuti krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentidele ja headele pangandustavadele, ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase teabe alusel.
(3) Sisekontrolli süsteem koosneb siseauditi-, riski- ja vastavuskontrollifunktsioonist. Sisekontrollifunktsioonid peavad olema organisatsiooniliselt sõltumatud ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevustest.
(4) Sisekontrollifunktsioonide täitjad peavad:
1) tagama kõigi oluliste riskide nõuetekohase tuvastamise, mõõtmise ja neist teavitamise;
2) andma ülevaate kõigi riskide kohta, millele krediidiasutus on avatud.
(5) Siseauditifunktsiooni ei või kombineerida krediidiasutuse ühegi muu äriliini ega kontrollifunktsiooniga.
(6) Vastavuskontrollifunktsiooni võib kombineerida mõne muu kontrolli tegeva üksuse funktsiooniga, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli tegija sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid.
(1) Siseauditifunktsiooni täitja peab:
1) jälgima kogu krediidiasutuse tegevust ja andma sõltumatu ülevaate krediidiasutuse riskistrateegia tõhusa rakendamise kohta;
2) tagama, et kehtestatakse siseauditi kava, hindamaks krediidiasutuse protsesside ja süsteemide, sealhulgas kogu sisekontrolli süsteemi ja toimingute asjakohasust ning tulemuslikkust;
3) kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vähemalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee;
4) analüüsima krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuses avastatud puudusi ning ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid ning tegema ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta;
5) hindama krediidiasutuse kohustuste täitmise korral esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust;
6) esitama krediidiasutuse nõukogule ja juhatusele regulaarseid ülevaateid oma tegevuse kohta.
(2) Riskikontrollifunktsiooni täitja peab:
1) olema aktiivselt kaasatud krediidiasutuse riskijuhtimispõhimõtete või -strateegia kindlaksmääramisse ja kõigi oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisse;
2) kontrollima eelnimetatud põhimõtete või strateegia tulemuslikku rakendamist;
3) omama terviklikku arusaama krediidiasutuse kõikide riskide kohta;
4) esitama krediidiasutuse nõukogule regulaarselt aruandeid ja vajaduse korral teavitama nõukogu kohe riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele.
(3) Vastavuskontrollifunktsiooni täitja peab:
1) kontrollima regulaarselt krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise-eeskirjadele, krediidiasutuse sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hindama krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele (edaspidi vastavusrisk);
2) tagama, et vastavusriski võetakse arvesse krediidiasutuse riskistrateegias ja asjakohaselt ka kõigis olulistes riskijuhtimise otsustes;
3) tagama, et krediidiasutuse juhte ja töötajaid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes, mis hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ja sõltumatu arvamuse andmist uute toodete kohta või olemasolevate toodete, protsesside ja süsteemide oluliste muudatuste heakskiitmist;
4) esitama juhatusele ja nõukogule regulaarselt ülevaateid, sealhulgas ülevaateid õigusaktide muudatustest tulenevate riskide kohta.
(4) Siseauditifunktsiooni täitja või muu samaväärne sõltumatu isik peab kontrollima ja hindama kord kolme aasta jooksul operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kindlaksmääramise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud krediidiasutuse ning selle juhtide ja töötajate tegevuse vastavust Finantsinspektsiooni ettekirjutustele võib kontrollida vastavuskontrollifunktsiooni täitja asemel siseauditifunktsiooni täitja.
(1) Krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivaks isikuks võib olla oma ülesannete täitmisel sõltumatu isik, kellel on lisaks käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatule kõrgharidus ning selle funktsiooni juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtiva isikuna käsitatakse isikut, kes vastutab krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni igapäevase toimimise juhtimise eest ja asetseb selles valdkonnas krediidiasutuse hierarhias kõige kõrgemal.
(1¹) Krediidiasutuse sisekontrollifunktsioonide täitmist juhtivate isikute vastutusalad peavad olema selgelt kindlaks määratud siseauditi ning vastavus- ja riskikontrollifunktsiooni alusel.
(1²) Erandkorras ja kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning tingimusel, et see on Finantsinspektsiooniga varem kooskõlastatud, ei pea määrama riski- ja vastavuskontrollifunktsiooni täitmist juhtima eraldi isikut. Eelnimetatud juhul võib mõni teine krediidiasutuse võtmeisik, kes täidab asutuses muid ülesandeid, välja arvatud siseauditifunktsiooni täitmist juhtiv isik, vastutada vastavus- või riskikontrollifunktsiooni täitmise eest, tingimusel et puudub huvide konflikt ja see isik:
1) vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sobivuskriteeriumitele ning tal on nendes valdkondades vajalikud teadmised, oskused ja kogemused;
2) tal on piisavalt aega, et täita mõlemat sisekontrollifunktsiooni nõuetekohaselt.
(2) Krediidiasutuse sisekontrollifunktsiooni täitev isik peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu maine ning sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ja kutsesobivus.
(3) Sisekontrollifunktsiooni täitmist juhtivad isikud ning siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel.
(3¹) Sisekontrollifunktsiooni täitvatel isikutel peab olema võimalus kontakteeruda otse krediidiasutuse nõukogu liikmetega. Seetõttu peavad sisekontrollifunktsiooni täitvad isikud olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud krediidiasutuse põhiäritegevusest ja selle tegevuse eest vastutavatest krediidiasutuse juhatuse liikmetest ning peavad olema eelkõige võimelised krediidiasutuse nõukogu vajaduse korral teavitama ja hoiatama tuvastatud kitsaskohtadest või riskidest, mis mõjutavad või võivad mõjutada krediidiasutust.
(4) Sisekontrollifunktsiooni täitvate isikute arv peab olema selle funktsiooni täitmiseks küllaldane.
(5) Sisekontrollifunktsiooni täitvad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile oma tegevuse tõttu teatavaks saanud teavet. See nõue ei kehti sellise teabe suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või sisekontrolli üksuste põhimääruses sätestatud korras.
§ 61. Sisekontrollifunktsioone täitvate isikute õigused
(1) Krediidiasutuse juhid peavad tagama, et sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja vahendid ning sobivad tingimused.
(2) Sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.
(3) Sisekontrollifunktsioone täitvatel isikutel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.
(4) Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga.
§ 63. Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid
(1) Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud ja rakendatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise.
(2) Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muu hulgas kindlaks määrama:
1) krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;
2) krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;
3) krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise korra, sealhulgas tarbijale krediidi andmiseks tarbija maksevõime hindamise, krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise korra, asjakohasel juhul ka võlaõigusseaduse §-s 416¹ sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks, ning tarbijale teabe andmise ja krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra, samuti nõustamisteenuse osutamise ja tarbija vaidluste lahendamise korra;
3¹) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse segavaldusettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teise tütarettevõtjaga ning sisekontrolli protseduurid tehingutest ja toimingutest tulenevate riskide juhtimiseks ja aruannete esitamiseks;
3²) ülevaate koostamise ja selles esitatavad andmed nõukogu ja juhatuse kõigi liikmete ning võtmeisikute töökohustuste kohta, sealhulgas üksikasjalikud andmed aruandluse ja vastutuse korra kohta, samuti käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhtimise korraldusse kuuluvad isikud ja nende töökohustused;
4) selge organisatsioonilise ülesehituse, läbipaistvad ja järjepidevad vastutusalad ning alluvussuhted, samuti aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel;
4¹) krediidiasutuse tegevuste edasiandmise korra;
4²) riskide, sealhulgas keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tuvastamise, juhtimise, jälgimise ja raporteerimise korra, mida on võimalik rakendada lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis ning mis käsitleb riske, millele krediidiasutus on avatud või võib olla avatud;
4³) tegevuspõhimõtted õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ja nendega seotud muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks;
5) sisekontrolli süsteemi toimimise korra, mis peab sisaldama muu hulgas krediidiasutuse usaldusväärset juhtimiskorda ja raamatupidamise sise-eeskirja;
5¹) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, mis on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning sisaldavad tulemustasude maksmise aluseid, meetmeid tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks ning protseduuri, mille abil kontrollitakse nende põhimõtete järgimist, arvestades muu hulgas krediidiasutuse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide tekke võimalusi;
5²) juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamise korra;
5³) võrgu- ja infosüsteemide taristu toimimise korra, mis luuakse ja mida täidetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79);
6) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja.
(2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5¹ nimetatud põhimõtted peavad olema sooneutraalsed.
(2²) Krediidiasutus hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning vajaduse korral korrigeerib neid eeskirju.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4² nimetatud riskidena käsitatakse ka kontsentratsiooniriski, mis tuleneb riskipositsioonidest kesksete vastaspoolte suhtes, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artiklis 7a sätestatud tingimusi.
(3) Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid.
(4) Krediidiasutuse poolt tarbijale laenu andmisega seotud tegevuste edasiandmisele kolmandale isikule kohaldatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 46 sätestatut.
(5) Krediidiasutus, kes soovib hakata osutama nõustamisteenust krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 7 tähenduses, peab sellest eelnevalt teavitama Finantsinspektsiooni.
(6) Krediidiasutus kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loob vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses.
§ 63¹. Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess
(1) Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskidest või potentsiaalsetest riskidest. Krediidiasutus peab keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemisel võtma arvesse lühikest, keskpikka ja pikka perspektiivi.
(1¹) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab krediidiasutusel olema kõigi riskide, millele krediidiasutus on avatud, katmiseks piisav sisemine kapital ning piisavalt omavahendeid, et katta stressitestimise ja stsenaariumianalüüsi tulemusena hinnatud võimalik kahju.
(2) Krediidiasutus peab tagama igal hetkel piisava likviidsuse, sealhulgas piisava suuruse ja kvaliteediga likviidsuspuhvrid, et tulla toime ootamatu likviidsuskriisi korral.
(3)
(4) Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
(5) Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist.
(6) Finantsinspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada.
§ 64. Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused
(1) Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.
(2) Krediidiasutuste ühinemine ja krediidiasutuse jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis ning konkurentsiseaduses sätestatud erisusi.
(3) Kehtetu
(4) Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet.
(5)
§ 65. Krediidiasutuste ühinemise viisid ja tingimused
(1) Krediidiasutus võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes lepinguriigi krediidiasutusega. Krediidiasutus võib ühendava ühinguna ühineda:
1) lepinguriigi krediidiasutusega;
2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga käesoleva seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, kui eelnimetatud ettevõtja kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ning abiettevõtjaga ühinemise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud abistava või täiendava tegevuse üleandmine krediidiasutusele.
(1¹) Krediidiasutuse ühinemisega on tegemist järgmistel juhtudel:
1) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule ning nende väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud omakapitaliväärtpaberi (edaspidi omakapitaliväärtpaber) omanikud saavad vastu ühendatava ühingu omakapitali väärtpaberid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
2) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühendavale ühingule, ilma et ühendav ühing emiteeriks uusi omakapitaliväärtpabereid, tingimusel, et ühele isikule kuuluvad otseselt või kaudselt kõik ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid või omakapitaliväärtpaberi omanikele kuuluvad ühinevate ühingute omakapitaliväärtpaberid samas proportsioonis;
3) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle tema asutatud ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu asutatava ühingu omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
4) ühendatav ühing annab kõik oma varad ja kohustused või osa neist üle ühingule, mis valitseb kõiki ühendatava ühingu kapitali kuuluvaid omakapitaliväärtpabereid.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktides 1 ja 3 nimetatud juurdemakse suurusele kohaldatakse äriseadustiku § 392 lõikes 2 sätestatut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktis 3 nimetatud asutatav ühing peab taotlema tegevusloa käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale ühingule ei kohaldata tegevusloa taotlemise korral käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa taotlemise kohustust ega § 69 lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(2¹) Kui ühinevad samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, sealhulgas selliste krediidiasutuste konsolideerimisgruppi kuuluvad ühingud, mis on keskasutusega püsivalt seotud ja mille üle teostatakse järelevalvet konsolideerimisgrupina, teavitavad nad Finantsinspektsiooni viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist. Finantsinspektsioon otsustab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teate ja ühinevate ühingute konsolideerimisgruppi kuulumise põhjal, kas käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud ühingud peavad ühinemiseks taotlema ühinemisluba vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikele 1.
(2²) Otsuse käesoleva paragrahvi lõike 2¹ teises lauses nimetatud ühinemisloa taotlemise nõudmise kohta teeb Finantsinspektsioon ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud teate saamisest arvates.
(3) Ühendatava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtja ühinemisel krediidiasutusega jätkatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1¹ punktile 1 või 2 tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel.
(4) Kehtetu
(1) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.
(2) Ühinevad ühingud peavad viivitamata pärast ühinemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse ühinemisjärgset struktuuri.
(3) Ühinemise korral tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist.
(1) Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele. Krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga määrab Finantsinspektsioon neile krediidiasutuse ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori.
(2) Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel.
(1) Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid:
1) ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja;
2) ühinemisaruande;
3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav;
4) audiitori aruande;
5) esimese kolme aasta äriplaani;
6) raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
7) krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse;
8) dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele;
8¹) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja viimase majandusaasta aruande;
8²) ühendatava finantseerimisasutuse viimase kolme aasta äritegevuse detailse kirjelduse ja analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;
8³) ühendatava abiettevõtja viimase kolme aasta tegevuse detailse kirjelduse koos teabega abistava või täiendava tegevuse iseloomu ja osakaalu kohta tegevusmahust ning analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt;
8⁴) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja auditeeritud vahearuande majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud;
8⁵) teabe selle kohta, kas ühendatav finantseerimisasutus või abiettevõtja kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla;
8⁶) hinnangu ühendatava ühingu krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks nõutud ärialase maine kohta ja nende asjaolude kirjelduse, mis seda võivad negatiivselt mõjutada;
9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta;
10) Konkurentsiameti otsuse koondumiseks loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb konkurentsiseadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Konkurentsiametilt koondumiseks luba ning on selle saanud konkurentsiseaduse § 27 lõike 5 alusel;
11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse välisinvesteeringu loa andmise kohta, kui kohustus seda taotleda tuleneb välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadusest, või ühendava krediidiasutuse kinnituse, et ta on taotlenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt välisinvesteeringu luba ning on selle saanud sama seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.
(2) Finantsinspektsioon võib kirjalikult nõuda lisadokumente ja -teavet, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;
2) esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid;
3) esineb vajadus kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid ning lisadokumente ja -teavet.
(2¹) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ning lõikes 2 nimetatud dokumentide ja teabe kättesaamisest viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval.
(2²) Kui ühinevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda lisadokumente ja -teavet 50 tööpäeva jooksul ühinemisloa taotluse saamisest arvates. Nimetatud lisadokumentide ja -teabe esmakordse nõudmise ning krediidiasutuselt nõutud lisadokumentide ja -teabe saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(2³) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud menetlustähtaja peatumist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:
1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;
2) käesoleva seaduse § 69 lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamiseks peab Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja vahetama teavet rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga.
(2⁴) Lisadokumentide ja -teabe nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(3) Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, kohaldatakse osaluse omandamise suhtes käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.
(4) Finantsinspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus.
(1) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) ühinevatel ühingutel ei ole piisavalt finantsvahendeid, arvestades asutatava ühingu äritegevuse iseloomu;
2) ühinemine ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu maine sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks;
3) Finantsinspektsioonile esitatud käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nõutud dokumendid või andmed on puudulikud;
4) esineb põhjendatud kahtlus, et asutatav ühing ei suuda püsivalt järgida käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 ning kohaldataval juhul kindlustustegevuse seaduses ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid;
5) ühinemiskava ei ole ühingu usaldusväärsuse seisukohast teostatav ega mõistlik;
6) esineb põhjendatud kahtlus, et seoses ühinemisega toimub või on toimunud rahapesu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 või 5 tähenduses või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riskid või muud riskid;
7) ühinemine võib tekitada süsteemset riski.
(1¹) Finantsinspektsioon kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud ühinemiskava järgimist kuni ühinemise lõpuleviimiseni.
(1²) Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud ühinemist hinnates rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga. Viimane esitab oma arvamuse 30 tööpäeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.
(1³) Finantsinspektsioon ei või ühinemisloa andmise või sellest keeldumise üle otsustamisel võtta arvesse mõju, mida ühinemine võib avaldada teistele finantsturu osalistele.
(2) Finantsinspektsioon võib kehtestada ühinemisluba andes kohustuslikke kõrvaltingimusi, sealhulgas piirata ühinemisloa kehtivusaega.
(3) Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
(4) Kui ühinevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, ei kohalda Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ning selle asemel:
1) teeb ta otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta 60 tööpäeva jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates;
2) annab ta taotlejale teada otsuse tegemise lõppkuupäevast;
3) teeb ta otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult kahe tööpäeva jooksul.
(1) Finantsinspektsioon kooskõlastab käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud ühinemisloa andmise taotluse kohase keeldumisotsuse asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kui lisaks krediidiasutusele osaleb ühinemises mõni järgmistest ettevõtjatest:
1) selline krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisühing või varahaldusettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub;
2) sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja emaettevõtja, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub;
3) juriidiline isik, kellel on kontroll sellise krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu või varahaldusettevõtja üle, kes on saanud tegevusloa teises lepinguriigis või muus sektoris kui see, milles ühinemine toimub.
(2) Finantsinspektsioon edastab viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalveasutusele vajaliku või olulise teabe asjakohase järelevalveasutuse taotluse alusel või omal algatusel. Edastatav teave peab olema asjakohane ja täielik. Finantsinspektsioon teeb kõik endast oleneva, et kooskõlastada käesoleva seaduse § 68 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise otsus eelnimetatud järelevalveasutusega ja tagada otsuse ühtsus.
(1) Ühinevad krediidiasutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate krediidiasutuste veebilehtedel.
(2) Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.
§ 70¹. Krediidiasutuse jagunemise alused ja tingimused
(1) Jagunev krediidiasutus peab viivitamata pärast jagunemislepingu sõlmimist teavitama sellest Finantsinspektsiooni ning esitama jagunemisega seotud dokumendid ja andmed. Nimetatud dokumendid ja andmed peavad sisaldama jagunemise ajagraafikut, jagunemise käigus planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse jagunemisjärgset struktuuri.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda krediidiasutuselt jagunemisküsimuse otsustamist ja taotluse esitamist jagunemisloa saamiseks, kui esinevad järgmised asjaolud:
1) esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet;
2) on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.
(2¹) Krediidiasutuse jagunemisega on tegemist järgmistel juhtudel:
1) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele omandavale ühingule ning sellise krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
2) jagunev krediidiasutus annab kõik oma varad ja kohustused üle rohkem kui ühele asutatud ühingule (edaspidi käesolevas peatükis asutatav ühing) ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu asutatud ühingute omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
3) jaguneva krediidiasutuse varade ja kohustuste üleandmine on kombinatsioon käesoleva lõike punktides 1 ja 2 kirjeldatust;
4) jagunev krediidiasutus annab osa oma varadest ja kohustustest üle rohkem kui ühele omandavale ühingule ning jaguneva krediidiasutuse omakapitaliväärtpaberi omanikud saavad vastu omandavate ühingute omakapitaliväärtpabereid ja asjakohasel juhul rahalise juurdemakse;
5) jagunev krediidiasutus annab üle osa oma varadest ja kohustustest vähemalt ühele omandavale ühingule ning saab vastu väärtpabereid.
(2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1, 2 ja 5 nimetatud omandav ühing peab olema krediidiasutus, kellele on antud tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korra või teise lepinguriigi õiguse alusel.
(2³) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juurdemakse suurusele kohaldatakse äriseadustiku § 435 lõikes 2 sätestatut.
(2⁴) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktis 2 nimetatud asutatav ühing peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. Asutatavale krediidiasutusele ei kohaldata tegevusloa taotlemise korral käesoleva seaduse § 70² lõikes 1 sätestatud jagunemisloa taotlemise kohustust ega § 70³ lõikes 3 sätestatud tähtaega.
(2⁵) Käesoleva paragrahvi lõike 2¹ punktides 1 ja 2 nimetatud jagunemisel tunnistatakse jaguneva krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks.
(2⁶) Kui jaguneva krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse omandavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ette nähtud määrades, kohaldatakse osaluse omandamisele käesoleva seaduse §-des 30–33 sätestatut.
(3) Krediidiasutuse jagunemisel ei kohaldata äriseadustiku § 443 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet ning § 447 lõigetes 2¹ ja 2² sätestatut.
(4) Krediidiasutuse jagunemislepingu ja -aruande kontrollimisel koostab audiitor aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel.
(1) Jagunemisloa taotlemiseks peab jagunev krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja järgmised andmed ning dokumendid:
1) jagunemisleping või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri;
2) jagunemisaruanne;
3) jagunemisotsus, kui selle tegemine on nõutav;
4) audiitori aruanne;
5) jaguneva krediidiasutuse ja muude jagunemisel osalevate äriühingute jagunemisega seotud toimingute kava;
6) käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud andmed omandava ühingu kohta;
7) hoiustajaid ja muid kliente puudutavad jagunemisega seotud asjaolud;
8) muud seaduses sätestatud andmed, eriti kui jagunemisega kaasnevad muudatused jaguneva krediidiasutuse oluliste osaluste omajate ringis või juhtide seas;
9) juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.
(2) Finantsinspektsioon võib nõuda lisadokumente ja -teavet kirjalikult, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente on vaja täpsustada ja kontrollida;
2) esitatud dokumentide ja teabe põhjal ei ole võimalik veenduda, et ei esine käesoleva seaduse § 70³ lõikes 2 nimetatud jagunemisloa andmisest keeldumise aluseid;
3) esineb vajadus kontrollida muid jagunemisega seotud asjaolusid, lisadokumente ja -teavet.
(2¹) Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse ning lõikes 2 nimetatud dokumentide ja teabe kättesaamisest viivitamata, kuid hiljemalt kümnendal tööpäeval.
(2²) Kui jagunemises osalevad ainult samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad krediidiasutused, võib Finantsinspektsioon nõuda lisadokumente ja -teavet 50 tööpäeva jooksul jagunemisloa taotluse saamisest arvates. Nimetatud lisadokumentide ja -teabe esmakordse nõudmise ning krediidiasutuselt nõutud lisadokumentide ja -teabe saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei või kesta kauem kui 20 tööpäeva.
(2³) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2² nimetatud menetlustähtaja peatumist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui:
1) vähemalt üks samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest krediidiasutustest asub kolmandas riigis või tema suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust;
2) käesoleva seaduse § 70³ lõike 2 punktis 6 sätestatu hindamiseks peab Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitja vahetama teavet rahapesu kontrolli funktsiooni täitjaga.
(2⁴) Lisadokumentide ja -teabe nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
(3) Finantsinspektsioon võib teostada jagunemistoimingute kohapealset kontrolli, sealhulgas omandavas ühingus.