(1) Finantsinspektsioonil on informatsiooni saamiseks käesoleva seaduse §-s 115¹⁴ sätestatud varalise seisundi hindamisel käesoleva seaduse §-des 99–102 sätestatud õigused.
(2) Käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud isikud on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena teavet Finantsinspektsiooni poolt nendele suunatud haldusakti ja -toimingu tegemisest, esitamisest, selle täitmisest või täitmata jätmisest menetlusosalise poolt ning haldusakti ja -toimingu sisust.
(1) Sundvõõrandamise otsust ei saa kehtetuks tunnistada põhjusel, et hüvitis määrati liiga madal.
(2) Kui sundvõõrandiandjale makstav hüvitis määrati liiga madal, võib kohus sundvõõrandiandja nõudel määrata uue hüvitise. Hüvitise määramine kohtu poolt ei mõjuta sundvõõrandatava osaluse üleminekut.
(3) Hüvitise määramisega seotud vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebus hüvitise määramiseks tuleb kohtule esitada 14 päeva jooksul haldusakti avaldamisest arvates.
(1) Krediidiasutus lõpetatakse:
1) krediidiasutuse aktsionäride või liikmete üldkoosoleku otsusel seaduste ja krediidiasutuse põhikirja alusel (vabatahtlik lõpetamine);
2) Finantsinspektsiooni algatusel kohtumääruse alusel (sundlõpetamine);
3) maksejõuetuse korral vastavalt käesolevale seadusele ja pankrotiseadusele;
4) kui krediidiasutus on asutatud ühistupangana ja ühistupangal on vähem kui 50 liiget ning liikmete arv ei ole kahe kuu jooksul suurenenud.
(1¹) Krediidiasutuse lõpetamise otsus jõustub kõikides lepinguriikides üheaegselt nimetatud otsuse jõustumisega Eestis. Otsus ja selle tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
(2) Krediidiasutuse võib vabatahtlikult või sundlõpetada tingimusel, et tema varad on piisavad kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks.
(3) Kui likvideerimismenetluse käigus ilmneb, et krediidiasutuse varast ei jätku kõigi võlausaldajate õigustatud nõuete täielikuks rahuldamiseks, peavad likvideerijad peatama oma tegevuse ja algatama pankrotimenetluse, teatades kirjalikult sellest eelnevalt Finantsinspektsioonile.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda kohtu kaudu ühistupanga sundlõpetamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alused ja ühistupanka ei ole vabatahtlikult lõpetatud kuue kuu jooksul alates vastava olukorra saabumisest.
(1) Krediidiasutuse lõpetamise otsustamiseks aktsionäride või liikmete üldkoosolekul esitab juhatus üldkoosolekule ülevaate krediidiasutuse jooksva aasta majandustegevusest ja krediidiasutuse varalisest seisundist. Ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul ja milliste vahendite arvel krediidiasutus rahuldab täielikult kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded.
(2) Krediidiasutuse juhatus on kooskõlastatult nõukoguga kohustatud vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku päeva esitama Finantsinspektsioonile taotluse krediidiasutuse vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetega. Finantsinspektsioon võib kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad kõik hoiustajate nõuded olema rahuldatud. Lisaks peab pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutus vabatahtliku lõpetamise loa saamiseks tõendama pandikirjaseaduse § 36 lõikes 5 nimetatud asjaolu.
(3) Finantsinspektsioon annab krediidiasutusele loa vabatahtlikuks lõpetamiseks üksnes tingimusel, et krediidiasutus on võimeline kõigi võlausaldajate õigustatud nõuded täielikult rahuldama hiljemalt kolme kuu jooksul likvideerimisteate avaldamise päevast arvates. Pandikirjade emiteerimiseks täiendava tegevusloa saanud krediidiasutuse puhul peab lisatingimusena olema võimalik lunastada kõiki pandikirju ja täita kõiki muid pandikirjaportfellidest tulenevaid kohustusi vabatahtlikuks lõpetamiseks loa saamise hetkel.
(1) Krediidiasutus lõpetatakse Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtumäärusega, kui krediidiasutuse tegevusluba on Finantsinspektsiooni poolt kehtetuks tunnistatud.
(2) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asjaolude kohta.
(3) Krediidiasutuse sundlikvideerimise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest arvates.
(4)
(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei rakendata äriseadustiku § 366 lõikes 3 sätestatut.
(5) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.
(1) Likvideerijateks valitakse või määratakse vähemalt kolm pangandusalal kogemusi omavat või juriidilise kõrgharidusega isikut, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 toodud nõuetele.
(2) Likvideerijad peavad oma kohustuste täitmisel säilitama erapooletuse. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab likvideerija esitama oma isiklikke ja majanduslikke huve ning nende huvide konflikte kajastava informatsiooni.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus sekkuda likvideerijate tegevusse ja nõuda kohtu kaudu uute likvideerijate määramist, kui on andmeid, et likvideerijate tegevus ei vasta seadusele või võlausaldajate nõudeid ei rahuldata objektiivselt.
(4) Likvideerijate tasu määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekut arvestades. Tasu suurus ei või aastatasuna ületada 1 protsenti sissenõutud võlgade, müüdud vara ja võlausaldajate rahuldatud nõuete kogusummast. Likvideerijate abilistele, sealhulgas ekspertidele ja audiitoritele, ei maksta tasu rohkem kui tegutseva krediidiasutuse poolt keskmiselt makstakse vastavatel ametikohtadel töötavatele või tegutsevatele isikutele.
(5) Likvideerijate volitusi lepinguriigis tõendab nende valimise või määramise otsuse kinnitatud ärakiri koos otsuse tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(6) Likvideerijatel on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis neil on Eestis. Lisaks sellele võivad nad määrata ametisse isikuid, kes neid likvideerimisel abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peavad likvideerijad järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Neil ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
1) Likvideerijad on kohustatud:
1) teostama krediidiasutuse kõigi varade täieliku inventuuri lõpetamisotsuse jõustumise päeva seisuga;
2) avaldama krediidiasutuse likvideerimismenetluse teate vähemalt kahes ülevabariigilise levikuga ajalehes kahel korral kahenädalase vaheajaga;
3) teatama kõigile teada olevatele võlausaldajatele likvideerimismenetlusest kirjalikult, teatades ühtlasi, millise krediidiasutuse kaudu toimub nõudesummade väljamaksmine;
4) nõudma kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt nende rahaliste nõuete saldokinnituse esitamist kahe kuu jooksul, arvates esimese likvideerimisteate ajalehes ilmumise päevast;
5) teatama viivitamata lõpetamisotsusest korrespondentpankadele ning sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama lõpetamisotsusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid;
6) esitama Finantsinspektsioonile tegevusaruanded ja lõppbilansi.
§ 120¹. Tegevusaruannete ja lõppbilansi koostamise nõuded likvideerimisel
Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega käesoleva seaduse § 120 punktis 6 nimetatud tegevusaruannete ja lõppbilansi koostamisele esitatavad nõuded.
§ 121. Võlausaldajate nõuete esitamine ja rahuldamine
(1)
(2) Likvideerijatel on õigus nõuda kõigilt teada olevatelt võlausaldajatelt täiendavaid andmeid ja dokumente nende võlanõude tõestamiseks.
(3) Krediidiasutustele ei rakendata äriseadustiku § 379 lõike 3 ja § 380 sätteid.
Krediidiasutus on kohustatud teatama Finantsinspektsioonile viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval, võlausaldajalt pankrotiseaduse § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud pankrotihoiatuse saamisest.
(1) Krediidiasutuse vastu võivad pankrotiavalduse esitada:
1) võlausaldaja;
2) likvideerijad seaduses ettenähtud juhtudel;
3) Finantsinspektsioon.
(2) Tegutsev krediidiasutus kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
§ 124. Pankrotiavalduse esitamine Finantsinspektsiooni poolt
(1) Finantsinspektsioonil on krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus sellest olenemata, kas ta on krediidiasutuse võlausaldaja.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus esitada pankrotiavaldus lisaks pankrotiseaduse §-s 1 ettenähtud alustele ka juhul, kui krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet ja tal on küllaldaselt andmeid krediidiasutuse maksejõuetuse kohta.
§ 125. Pankrotimenetluse algatamine ja avalduse läbivaatamine
(1) Krediidiasutuse suhtes pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest arvates.
(2) Finantsinspektsiooni poolt krediidiasutuse suhtes pankrotiavalduse esitamisel ei kohaldata pankrotiseaduse §-de 17–24 sätteid. Kohus vaatab pankrotiavalduse läbi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval ja otsustab pankroti väljakuulutamise pankrotiavaldusele lisatud tõendite alusel.
(3) Võlausaldaja või likvideerijate avalduse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks peab kohus eelistungi. Eelistungile kutsutakse Finantsinspektsiooni esindaja, kes annab arvamuse krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamise kohta.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud pankrotiavalduse vaatab kohus läbi mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pankrotimenetluse algatamisest arvates.
(5) Pankrotimenetluse algatamise määrus ja pankrotimäärus jõustuvad kõikides lepinguriikides üheaegselt nende jõustumisega Eestis. Eelnimetatud määrus ja otsus ning nende tagajärjed on kehtivad kõikides lepinguriikides samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu Eestis.
§ 126. Ajutise halduri ja pankrotihaldurite määramine
(1) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihaldurid määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul.
(2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses on vähemalt kolm pankrotihaldurit, kellest vähemalt üks peab vastama käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse §-s 61 sätestatut.
(3) Kohus vabastab pankrotihalduri tema soovil. Vabastamise soovist teatab pankrotihaldur Finantsinspektsioonile 30 päeva ette, esitades tegevusaruande.
(4) Kui pankrotihaldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, vabastab kohus pankrotihalduri Finantsinspektsiooni avalduse või pankrotitoimkonna otsuse alusel.
(5) Kui pankrotihaldur vabastatakse, määratakse uus pankrotihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras.
(6) Ajutine haldur ja pankrotihaldur on kohustatud seitsme päeva jooksul pärast määramist esitama käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 nimetatud informatsiooni kohtule ja Finantsinspektsioonile.
(7) Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määrab kohus Finantsinspektsiooni ettepanekut arvestades. Tasu suurus ei või aastatasuna ületada 1 protsenti pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud summast. Krediidiasutuse pankrotihalduri tasu määramisel ei kohaldata pankrotiseaduse § 65¹ lõiget 4.
(8) Krediidiasutuse ajutise halduri ja pankrotihalduri volitusi lepinguriigis tõendab tema määramise kohta tehtud kohtu määruse või otsuse kinnitatud ärakiri koos nimetatud dokumendi tõlkega vastava lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest.
(9) Ajutisel halduril või pankrotihalduril on õigus kasutada lepinguriigis neid volitusi, mis tal on Eestis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda pankrotimenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab ajutine haldur või pankrotihaldur järgima vastava lepinguriigi õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
(1) Ajutine haldur määrab, konservatiivsuse printsiibist lähtudes, kindlaks võlgnikuks oleva krediidiasutuse varade õige ja õiglase väärtuse ja esitab vastavad dokumendid kohtule koos ajutise halduri aruandega.
(2) Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, on ajutine haldur kohustatud kindlaks määrama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil konsolideerimisgrupi netovarad.
(3) Ajutine haldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.
(4) Ajutisel halduril on oma kohustuste täitmisel õigus teha koostööd ja saada teavet ning dokumente krediidiasutuse audiitorilt ja Finantsinspektsioonilt.
(1) Pankrotihaldur teatab hoiustajatele, teistele klientidele ja võlausaldajatele pankrotimäärusest ning täidab Tagatisfondi seaduses ettenähtud kohustused.
(2) Pankrotihaldur on kohustatud viivitamata teatama pankrotimäärusest korrespondentpankadele ja sulgema korrespondentkontod, samuti vajaduse korral või juhul, kui seda näevad ette vastava lepinguriigi õigusaktid, teatama pankrotimäärusest avalike registrite pidajatele lepinguriikides, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid.
(3) Pankrotihaldur on kohustatud korraldama enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmist käesoleva seaduse § 87 kohaselt sätestatud korras.
(4) Pankrotihaldur on kohustatud hoidma rahalisi vahendeid pankrotitoimkonna poolt määratud korras.
(5) Krediidiasutuse pankrotihaldur on kohustatud esitama tegevusaruandeid Finantsinspektsiooni nõutud kujul ja vormis.
(1) Krediidiasutuse pankrotitoimkond peab olema vähemalt viieliikmeline ja toimkonna koosseisu peab kuuluma vähemalt üks Tagatisfondi ja üks Finantsinspektsiooni poolt nimetatud isik.
(2) Krediidiasutuse pankrotitoimkonna nimetab kohus pankrotihalduri ja Finantsinspektsiooni ettepanekul.
(3) Krediidiasutuse pankrotimenetluses ei kohaldata pankrotiseaduse § 74 lõigetes 1, 5 ja 7 sätestatut.
(1) Nõudeavalduse esitamise kohustusest on vabastatud:
1) Tagatisfond – Tagatisfondi seaduse alusel väljamakstud hüvitiste ulatuses;
2) hoiustaja, kelle hoiused on tagatud Tagatisfondi seaduses ettenähtud korras ja ulatuses, – nõuetes Tagatisfondi poolt hüvitamata summade ulatuses, kui hoius ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 või §-des 110 ja 111 sätestatud määra ning ta on esitanud Tagatisfondi seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud seisukoha.
(2) Krediidiasutuse pankrotimenetluses võib pankrotiseaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldada pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist.
(1) Pärast pankrotiseaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes:
1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses;
2) tagatud hoiused ja Tagatisfondi nõuded, mis on tekkinud krediidiasutuse tasumata hoiuste tagamise osafondi osamaksetest ja regressiõiguse alusel nende hoiustajate õiguste suhtes, kelle hoiused on Tagatisfond hüvitanud;
3) füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate Tagatisfondi poolt tagamisele kuuluvatest hoiustest tulenevad nõuded osas, mis ületab Tagatisfondi seaduse § 25 lõikes 2 nimetatud hoiuste hüvitamise piirmäära, samuti füüsiliste isikute ning mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate sellistest hoiustest tulenevad nõuded, mida ei käsitleta tagatud hoiustena ainult seetõttu, et need on avatud Eesti krediidiasutuste kolmandates riikides asuvate filiaalide kaudu;
3¹)
4) tähtaegselt esitatud tunnustatud muud nõuded;
5) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud muud nõuded;
5¹) muud tagamata nõuded, mis tulenevad võlainstrumentidest, mille lepinguline lõpptähtaeg on vähemalt üks aasta arvates nende emiteerimisest, ja mis ei sisalda tuletisinstrumentide tunnuseid ega ole ise tuletisinstrumendid ning mille emiteerimisega seotud lepingulises dokumentatsioonis ja asjakohasel juhul prospektis on selgelt osutatud nõude madalamale rahuldamisjärgule;
6) kapitaliinstrumendid ja allutatud kohustused, mis ei ole arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 nimetatud omavahendite koosseisu.
(1¹) Käesoleva paragrahvi tähenduses on võlainstrumendid võlakirjad ja muud liiki võõrandatavad võlainstrumendid ning instrumendid, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5¹ kohaldamisel ei käsitata võlainstrumente tuletisinstrumente sisaldavate võlainstrumentidena üksnes juhul, kui:
1) võlainstrument on muutuva intressimääraga, mis tuleneb Euriborist või muust üldtunnustatud baasintressimäärast, või
2) võlainstrument ei ole nomineeritud emitendi asukohariigi vääringus, tingimusel et põhisumma, tagasimakse ja intress on nomineeritud samas vääringus.
(1²) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5¹ nimetatud nõuded on krediidiasutuse pankrotimenetluses kõrgema rahuldamisjärguga kui nõuded, mis tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud instrumentidest.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 26–88 sätestatud omavahenditest tulenevad nõuded rahuldatakse pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuete rahuldamist. Kui nõuet kajastatakse omavahendite koosseisus vaid osaliselt, käsitatakse seda käesoleva lõike kohaldamisel kogusummas omavahenditest tuleneva nõudena.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse lisaks Eestis asutatud krediidiasutustele ka sellistele Eestis asutatud finantseerimisasutusest tütarettevõtjatele, Eestis asutatud finantsvaldusettevõtjatele, segavaldusettevõtjatele ja segafinantsvaldusettevõtjatele, kes kuuluvad selle krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi.
(1) Maksete tagatisvahendid ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka summas, mis on vajalik enne pankrotimenetluse algatamist krediidiasutuse poolt vastuvõetud maksekäsundite täitmiseks.
(1¹) Kogumispensionide seaduse alusel pensioniregistri pidaja poolt kogumispensioni sisse- või väljamakseteks krediidiasutusse paigutatud vara ei kuulu krediidiasutuse pankrotivara hulka.
(2) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud krediidiasutuse moratooriumi ajal kooskõlas käesoleva seaduse § 114 lõigetes 2 ja 4 sätestatuga, pankrotimenetluse ajal kooskõlas §-s 87 sätestatuga või seoses nõude loovutamisega, mille eesmärk on pandikirjade tagatisvara moodustamine kooskõlas pandikirjaseaduse §-des 31¹ ja 31⁶ sätestatuga.
(1) Pankrotihalduril on õigus müüa krediidiasutuse tervikvara pankrotitoimkonna nõusolekul tingimusel, et ostja tagab kõik võlausaldajate nõuded.
(2) Kui krediidiasutuse vara ei ole õnnestunud müüa mingil muul viisil, võib võlausaldajate üldkoosolek teha oma otsusega pankrotihaldurile ettekirjutuse müüa krediidiasutuse vara võlausaldajale tema nõudega tasumise teel proportsionaalselt tema kaitstud nõudele. Nimetatud otsuse poolt peab hääletama vähemalt 3/4 kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 kõikide nõuete summast.
(1) Pankrotihaldur võib krediidiasutuse tervendamiskava võlausaldajate üldkoosolekule kinnitamiseks esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.
(2) Kompromissi võib krediidiasutus pankrotimenetluse käigus teha ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul. Krediidiasutus peab tegevuse alustamiseks saama uue tegevusloa vastavalt käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatule.
§ 134¹. Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatav õigus
(1) Likvideerimismenetlus käesoleva jao tähenduses on teise lepinguriigi haldusasutuse või kohtu alustatud menetlus, mille käigus rahuldatakse võlausaldajate nõuded selle lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali vara arvel ja viiakse läbi muud lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaali või selles lepinguriigis asutatud kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali lõpetamiseks vajalikud toimingud, kaasa arvatud menetlus, mis lõpetatakse võlausaldajate nõusolekul, kompromissi kinnitamisega või muu sarnase kokkuleppe alusel.
(2) Käesolevas paragrahvis likvideerimismenetluse suhtes sätestatut kohaldatakse ka Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse suhtes nii vabatahtliku kui ka sundlõpetamise korral, samuti tema pankrotimääruse tegemisele järgneva pankrotimenetluse suhtes ning kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamise suhtes.
(3) Likvideerimismenetlust kohaldatakse lepinguriigi krediidiasutuse ja tema filiaalide suhtes vastavalt krediidiasutuse päritoluriigi õigusele, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(4) Likvideerimismenetluse suhtes kohaldatava õiguse määramisel kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 115¹ lõigete 4–14 sätteid.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel määratakse vastava riigi õigusega eelkõige kindlaks:
1) Eesti või teise lepinguriigi likvideeritava krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal) varade koosseis ja krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali poolt pärast likvideerimismenetluse alustamist omandatud varade õiguslik staatus;
2) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali ja likvideerijate õigused ja kohustused;
3) tasaarvestuse kasutamise tingimused;
4) likvideerimismenetluse mõju lepingutele, mille üheks pooleks on krediidiasutus või krediidiasutuse filiaal;
5) likvideerimismenetluse mõju võlausaldajate poolt algatatud menetlustele, välja arvatud krediidiasutuselt või krediidiasutuse filiaalilt võõrandatud vara või õigust käsitlevad kohtuasjad, mis on Eesti kohtu menetluses;
6) krediidiasutuse või krediidiasutuse filiaali vastu esitatavad nõuded ja pärast likvideerimismenetluse alustamist esitatud nõuete menetlemise tingimused;
7) nõudest teatamine, nõude kontrollimine ja tunnustamine;
8) vara müügist laekunud raha jaotamine, nõuete rahuldamisjärgud ning võlausaldaja õigused juhul, kui tema nõue on asjaõigusliku tagatise realiseerimise või tasaarvestuse tulemusel üksnes osaliselt rahuldatud;
9) likvideerimismenetluse lõpetamise tingimused ja mõju, sealhulgas ka kompromissi puhul;
10) võlausaldajate õigused pärast likvideerimismenetluse lõpetamist;
11) likvideerimismenetluse käigus tehtud kulutuste kandja;
12) kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute kehtetuks või tagasivõidetavaks tunnistamist käsitlev kord.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 12 ei kohaldata, kui nimetatud õigustoimingust kasu saanud isik tõendab, et selle õigustoimingu suhtes kohaldatakse muu lepinguriigi kui krediidiasutuse päritoluriigi õigust ja selle õiguse kohaselt ei ole alust õigustoimingu vaidlustamiseks.
(7) Likvideerimismenetluse käigus ei saa kehtetuks tunnistada või tagasi võita nõuete loovutamise tehinguid, mille krediidiasutus on teinud eesmärgiga moodustada pandikirjade tagatisvara kooskõlas pandikirjaseaduse §-s 31¹ sätestatuga, juhul kui nõude loovutamise tehing on tehtud enne sundlõpetamist ette nägeva kohtumääruse jõustumist või vabatahtliku lõpetamise otsuse vastuvõtmist.
(1) Õigus alustada likvideerimismenetlust lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes on ainult selle krediidiasutuse päritoluriigi haldusasutusel või kohtul.
(2) Otsus lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali likvideerimismenetluse alustamise kohta jõustub Eestis üheaegselt sellise otsuse jõustumisega krediidiasutuse päritoluriigis.
(3) Lepinguriigi krediidiasutuse ja tema Eestis asutatud filiaali suhtes rakendatav likvideerimismenetlus on kehtiv Eestis samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu krediidiasutuse päritoluriigis.
(4) Likvideerimismenetlust rakendava isiku volitusi Eestis tõendab tema ametisse nimetamise otsuse kinnitatud ärakiri või muu vastava lepinguriigi haldusasutuse või kohtu väljastatud tõend. Eelnimetatud dokumendile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendaval isikul on õigus kasutada Eestis neid volitusi, mis tal on vastavas lepinguriigis. Lisaks sellele võib ta määrata ametisse isikuid, kes teda likvideerimismenetluse käigus abistavad või vajaduse korral esindavad. Oma õiguste teostamisel, vara realiseerimisel ja töötajate teavitamisel peab isik järgima Eesti õigusaktides sätestatut. Tal ei ole õigust kasutada oma õiguste teostamisel sunnivahendeid ega teha otsuseid küsimustes, mis on kohtuvaidluse esemeks.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud likvideerimismenetlust rakendav isik on kohustatud tegema Eesti avalikesse registritesse kannete tegemiseks vajalikud toimingud Eesti õiguses sätestatud tingimustel ja ulatuses.
(7) Pärast lepinguriigi krediidiasutuse või tema Eestis asutatud filiaali või Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi krediidiasutuse suhtes likvideerimismenetluse alustamisest teadasaamist avaldab Finantsinspektsioon viivitamata sellekohase teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
§ 134³. Teave Eesti krediidiasutuse likvideerimise kohta
(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest algatada teises lepinguriigis filiaali asutanud krediidiasutuse sundlõpetamine või anda sellisele krediidiasutusele luba vabatahtlikuks lõpetamiseks ning kohtu otsusest selline krediidiasutus sundlõpetada või tema pankrot välja kuulutada nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele, kus on asutatud krediidiasutuse filiaalid. Teatele lisatakse informatsioon likvideerimismenetluse praktilistest tagajärgedest.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele avaldab Finantsinspektsioon väljavõtte enda või kohtu vastavast otsusest Euroopa Liidu Teatajas ja vähemalt kahes üleriigilises päevalehes igas lepinguriigis, kus on asutatud krediidiasutuse filiaal.
(3) Kui pärast Eesti krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamist täidetakse krediidiasutusele võlgnetav kohustus teises lepinguriigis likvideerija asemel krediidiasutusele, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustuse täitja likvideerimismenetluse algatamisest ei teadnud ega pidanudki sellest teadma. Kui kohustus täideti enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud väljavõtte avaldamist, eeldatakse, et kohustuse täitja ei teadnud likvideerimismenetluse alustamisest ega pidanudki sellest teadma.
§ 134⁴. Lepinguriikides asuvate võlausaldajate teavitamine Eesti krediidiasutuse likvideerimisest
(1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 120 ja 128 sätestatule on likvideerijad või pankrotihaldurid kohustatud teatama krediidiasutuse likvideerimismenetluse alustamisest või pankrotimäärusest viivitamata igale krediidiasutuse teada olevale võlausaldajale, kelle asukoht või elukoht on mõnes teises lepinguriigis.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) menetlustähtajad ja sanktsioonid nendest tähtaegadest mittekinnipidamise korral;
2) nende organite või asutuste nimetused, kes on volitatud nõudeid vastu võtma;
3) muu oluline teave likvideerimis- või pankrotimenetluses kavandatud meetmete kohta, kui sellise teabe puudumine võib takistada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist;
4) teave selle kohta, kas võlausaldaja on kohustatud esitama nõude ka siis, kui tema nõudel on eesõigus või kui tema nõue on tagatud asjaõigusega.
(3) Likvideerijad ja pankrotihaldurid on kohustatud võlausaldajaid regulaarselt teavitama nendest likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus ilmnevatest asjaoludest, mille teadmine on võlausaldajatele oma huvide kaitsmiseks vajalik.
(1) Käesoleva seaduse § 134³ lõikes 2 ja §-s 134⁴ nimetatud teave antakse eesti keeles. Selleks kasutatakse vormi, millel on pealkiri «Nõude esitamise kutse. Kehtestatud tähtajad» kõigi lepinguriikide ametlikes keeltes.
(2) Võlausaldajad, kelle asu- või elukoht on lepinguriigis, võivad esitada oma nõuded selle lepinguriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. Sellisel juhul peab võlausaldaja esitatud nõudel olema eestikeelne pealkiri «Nõude esitamine». Likvideerija või pankrotihaldur võib nõuda võlausaldajalt ka nõude eestikeelse tõlke esitamist.
§ 134⁶. Koostöö lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega
(1) Finantsinspektsioon teatab viivitamata oma otsusest tunnistada kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali asutamise luba kehtetuks finantsjärelevalve asutustele lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse teised filiaalid, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EÜ artiklis 20 sätestatud ja igal aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatavasse nimekirja. Teatele lisatakse informatsioon selle otsuse kõigi praktiliste tagajärgede kohta.
(2) Finantsinspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse rakendamisel kolmanda riigi krediidiasutuse filiaali suhtes koostööd finantsjärelevalve asutustega lepinguriikides, kus on asutatud selle krediidiasutuse filiaalid.
(3) Kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali likvideerijad on kohustatud tegema koostööd sama krediidiasutuse filiaalide likvideerijatega teistes lepinguriikides.
Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide, sealhulgas likviidsete varade hoidmise, suure riskide kontsentreerumise piirmäära, finantsvõimenduse määra arvutamise või väärtpaberistamise positsiooni krediidiriski nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 või nende alusel antud õigusaktis sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe avalikustamata jätmise või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või puuduliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Krediidiasutuse juhi, töötaja või krediidiasutuse huvides tegutseva muu isiku poolt pangasaladuse ebaseadusliku avaldamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot.
§ 134¹¹. Pangas olulise osaluse omandamise korra rikkumine
(1) Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt pangas osaluse omandamise, selle võõrandamise või panga kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt pangas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 134¹². Krediidiasutuse juhi kohustuste rikkumine
(1) Krediidiasutuse juhi poolt krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatust ja keerukust arvestades ebapiisava või käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud nõuetele mittevastava organisatsioonilise ülesehituse, sisekontrolli süsteemi, riskide tuvastamise, mõõtmise või juhtimise või aruannete esitamise sisejuhtimise korra või talitluspidevuse plaani koostamise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 134¹³. Välisriigi krediidiasutuse tegevuse nõuete rikkumine
Finantsinspektsiooni teavitamata käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud finantsteenuse osutamise eest Eestis või käesolevas seaduses välisriigi krediidiasutuse tegevuse suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
(1) Käesoleva seaduse § 89¹ lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 134¹⁵. Kohustusliku kogumispensioni avalduste vastuvõtmisega seotud kohustuste rikkumine
(1) Finantsteenuste osutamisel kogumispensionide seaduse § 14 lõikes 5 või 5¹ või § 16 lõikes 7¹ kehtestatud nõuete rikkumise eest –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 10 protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.