(1) Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus:
1) selgitab asjas välja vaidluse eseme;
2) selgitab asjas välja pooled ja nende esindajad;
3) kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta;
4) määrab kaebajale vajaduse korral esindaja;
5) lahendab menetlusabi taotluse;
6) otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise, kui see on vajalik enne eelmenetlust;
7) kaasab menetlusse kolmandad isikud, kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust, ning võimaluse korral ülejäänud kolmandad isikud;
8) kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
(2) Kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse.
(3) Kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.
(4) Kohus võib vajaduse korral küsida vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks ja menetlusosalised ära kuulata.
(1) Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui:
1) vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses;
2) kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist;
3) kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses;
4) kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast;
5) teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust;
6) kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiida kaebust kohtu poolt määratud tähtaja jooksul heaks.
(2) Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui:
1) kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus;
2) kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki;
2¹) kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline;
2²) kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne;
3) kaebuses märgitud aadressil, elektronposti aadressil ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel kätte toimetada, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist.
(3) Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.
(4) Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(1) Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks katkestamatult vaadata läbi ühel kohtuistungil või kirjalikus menetluses või lihtmenetluses mõistliku aja jooksul.
(2) Eelkõige teeb kohus eelmenetluses järgmised toimingud:
1) kontrollib, kas vaidluse ese ja menetlusosalised on kaebuse menetlusse võtmisel õigesti välja selgitatud, ning kaasab vajaduse korral täiendavad menetlusosalised või kõrvaldab ebaõigesti kaasatud menetlusosalised menetlusest;
2) kontrollib, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti;
3) toimetab kaebuse teistele menetlusosalistele kätte;
4) nõuab vastustajalt ja kaasatud haldusorganilt kaebusele kirjalikku vastust ja selgitab kolmanda isiku õigust esitada kaebusele vastus;
5) nõuab vastustajalt välja vaidlustatud haldusakti, kui seda ei ole kohtule esitatud, ning haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid;
6) määrab vastuste ja tõendite esitamise või nende kogumise taotlemise tähtaja;
7) annab vajaduse korral menetlusosalistele tähtaja oma väidete täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks ning kogub vajaduse korral tõendeid omal algatusel;
8) selgitab välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes;
9) selgitab välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel;
10) määrab kindlaks asja läbivaatamise vormi ja kohtukoosseisu, selgitades vajaduse korral täiendavalt välja menetlusosaliste seisukohad nendes küsimustes;
11) teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad vastavalt käesoleva seadustiku §-le 132.
(3) Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus korraldada eelistungi, nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.
(1) Vastustaja peab vastuses kaebusele muu hulgas märkima:
1) kas kaebus on tema hinnangul õigesti menetlusse võetud või on alust jätta kaebus läbi vaatamata või menetlus lõpetada;
2) kas vastustaja on kindlaks tehtud õigesti;
3) kas ta nõustub kaebusega või vaidleb sellele vastu;
4) kõik oma taotlused ja väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks;
5) kuidas tuleks jaotada menetluskulud;
6) kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või lihtmenetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
7) kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
(2) Kui kolmas isik esitab kaebusele vastuse, peab ta selles muu hulgas teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–7 nimetatud andmed.
(3) Kaasatud haldusorgan peab vastuses kaebusele muu hulgas teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed.
(4) Vastuses tuleb esitada ka esindaja andmed, kui vastuse esitajal on esindaja.
(5) Kohus võib nõuda kaebajalt kaebusele esitatud vastuse kohta kirjalikku arvamust, kui see on vajalik asja kiiremaks või õigemaks lahendamiseks.
(1) Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
(2) Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
(3) Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(4) Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(1) Eelmenetlus lõpeb:
1) kohtuistungi avamisega;
2) kirjalikus menetluses või lihtmenetluses kohtu poolt määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemisega;
3) asja määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetluses.
(2) Kui lihtmenetluses ei määra kohus tähtaega menetlusdokumentide esitamiseks ega korralda istungit, lõpeb eelmenetlus kohtuotsuse teatavakstegemise aja teatamisega.
(1) Pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses.
(2) Kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja läbi mõistliku aja jooksul.
(3) Rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse vaatab kohus läbi eelisjärjekorras. Rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tähtajal.
(4) Ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 1¹ tähenduses riigikaitselise ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, seotud asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras, kuid mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Põhjendatud juhul võib kohus asja läbivaatamise tähtaega pikendada üldjuhul kuni kahe kuu võrra.
§ 127. Kohtuistungi määramine ja kohtuistungile kutsumine
(1) Kohtuistungi aeg määratakse viivitamata pärast seda, kui asi on eelmenetluses piisava põhjalikkusega ette valmistatud.
(2) Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, peab ajavahemik vastustajale ja kolmandale isikule kaebuse kättetoimetamise ning kohtuistungi vahel olema vähemalt 30 päeva.
(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega lühendada, kui see on vajalik asja läbivaatamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
(4) Kui kohus korraldas eelistungi ja asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud, võib kohus pidada asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendada asja sisuliselt. Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus toimingud, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja.
(5) Kohus võib kohustada menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma.
(6) Haldusasjas kohtuistungi määramise, menetlusosaliste kohtuistungile kutsumise ja kohtuistungi pidamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 341–346 sätestatut.
(7) Kohtuistungi aeg avaldatakse viivitamata pärast selle määramist kohtu veebilehel, märkides haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja haldusasja üldise kirjelduse. Kinnise istungi kohta avaldatakse üksnes selle toimumise aeg, haldusasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse kohtu veebilehelt 30 päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.
§ 128. Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamine
(1) Mõjuval põhjusel võib kohus kohtuistungi aja tühistada või seda muuta, samuti asja arutamise edasi lükata.
(2) Menetlusosalise istungilt puudumine on asja arutamise edasilükkamise aluseks üksnes käesoleva seadustiku §-s 143 sätestatud tingimustel.
(3) Kohtuistungi aja tühistamise või asja arutamise edasilükkamise korral määrab kohus võimaluse korral kohe uue istungi aja. Uus istung korraldatakse menetlusosaliste arvamust mõistlikult arvestades võimalikult kiiresti.
(4) Asja arutamise edasilükkamise korral võib kohus ära kuulata istungile ilmunud menetlusosaliste seletused, tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse. Kui nende isikute ärakuulamisega on lahutamatult seotud muude tõendite uurimine või mõni muu toiming, tehakse ka see toiming.
(5) Kui asja arutamine lükatakse poole või kolmanda isiku nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud, võib pool või kolmas isik esitada määruse peale määruskaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine on edasi lükatud põhjendamatult pikaks ajaks. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
(1) Kohtuistungil vaadatakse asi läbi järgmises korras:
1) kaebaja teatab, kas ta jääb kaebuse juurde;
2) menetlusosalised esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab;
3) teised menetlusosalised teatavad, kas nad nõustuvad kaebusega või vaidlevad sellele vastu;
4) menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta;
5) kohus uurib kogutud tõendeid ja kuulab üle tunnistajad;
6) kohus arutab menetlusosalistega läbi asja lahendamiseks olulised faktilised, õigus- ja menetlusküsimused;
7) menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks.
(2) Kohtuistung toimub kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi mujal.
(3) Kohtuistungi suhtes kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 347–351 ja 400–402.
1) Kohus uuendab asja arutamise määrusega:
1) kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada;
2) kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid;
3) poole või kolmanda isiku kohtustungilt mõjuval põhjusel puudumise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-le 146.
(1) Kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning:
1) kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või
2) menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.
(2) Kui pool või kolmas isik on kohtule vastanud, kuid ei ole teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel.
(3) Kui pool või kolmas isik ei ole kohtule vastanud, vastamise tähtaeg on möödunud ning vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
(4) Olenemata menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks kohtuistungil.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, ent kohus peab vajalikuks uurida mõnd asjas tähtsust omavat küsimust istungil, võib kohus piirata istungil arutatavate küsimuste ringi, piirdudes ülejäänud osas kirjalike seisukohtadega.
(6) Kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata menetlusosalise taotluse asja läbivaatamiseks istungil, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse.
(1) Kirjaliku menetluse puhul määrab kohus eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Vajaduse korral võib otsuse avalikult teatavakstegemise aja määrata ka hiljem.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus tehakse menetlusosalistele teatavaks ning selles tuleb märkida ka asja lahendav kohtukoosseis.
(1) Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
(2) Kohus võib asja lihtmenetluses läbi vaadata ka juhul, kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud. Menetlusosaline võib nõusoleku asja läbivaatamiseks lihtmenetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel.
(3) Olenemata õiguste rikkumise vähesest intensiivsusest, menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks lihtmenetluses, võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks käesoleva peatüki 2. või 3. jaos sätestatud korras.
(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt asja läbi vaadata lihtsustatud korras, kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive.
(1) Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära.
(2) Kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele, võib kohus lihtmenetluses muu hulgas:
1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks;
2) loobuda protokolli parandamise taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukoha küsimisest;
3) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud kohtulahendi peale edasikaebamise tähtaeg;
4) kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, samuti kuulata tunnistaja ütlusi või menetlusosalise seletusi menetluskonverentsi korras telefoni teel;
5) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste poolt esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud kaebuse kättetoimetamine vastustajale ja kolmandale isikule;
6) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist;
7) teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata käesoleva seadustiku §-s 169 sätestatud tingimustel.
(3) Lihtmenetluses ei või kohus kalduda kõrvale käesoleva seadustiku peatükkide 1–4, 10–13, 16 ja 17 sätetest, kui seadus ei sätesta teisiti.
(1) Menetlusosalise ärakuulamiseks ei pea lihtmenetluses korraldama kohtuistungit.
(2) Kui lihtmenetluses ei korraldata ärakuulamiseks kohtuistungit, ei pea ärakuulamine toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul ning enne kohtuotsuse tegemist ei pea kohus teistele menetlusosalistele tutvustama ärakuulamisel esitatut.
(3) Kohus võib lihtmenetluses menetlusosalise seletuse ära kuulata muu hulgas telefoni teel või lugeda ärakuulamisel piisavaks isiku kirjaliku või elektroonilise seisukoha, kui kohtul ei ole kahtlust seletuse andja isikus ning kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohti piisavalt hinnata.
(4) Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida kohtuotsuses.
Asja läbivaatamise kohta lihtmenetluses teeb kohus määruse, milles ühtlasi tehakse teatavaks kohtu koosseis ja selgitatakse menetlusosalise õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus võib lihtmenetluses määrata tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente.
(1) Kõigi poolte ja kolmandate isikute nõusolekul võib kohus viia läbi lepitusmenetluse, mille raames menetlusosalised lahendavad kohtuniku abiga vaidluse läbirääkimistel.
(2) Lepitusmenetluse läbiviimiseks teeb kohus pärast poolte ja kolmandate isikute nõusoleku saamist määruse, millega ta ühtlasi peatab haldusasja menetluse lepitusmenetluse läbiviimise ajaks.
(1) Lepitusmenetluses kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kohus selgitab lepitusmenetluses välja, kas sellesse on otstarbekas kaasata peale menetlusosaliste ka menetlusväliseid isikuid. Kaasamine otsustatakse määrusega.
(3) Pärast lepitusmenetluse ettevalmistamist kutsub kohus menetlusosalised ja lepitusmenetlusse kaasatud menetlusvälised isikud läbirääkimistele, püüdes tagada menetlusosaliste isikliku kohaloleku. Läbirääkimised toimuvad suuliselt.
(4) Läbirääkimistel kohus:
1) selgitab lepitusmenetluse korda ja eesmärki ning menetlusosaliste õigusi;
2) kuulab ära menetlusosaliste seisukohad;
3) selgitab võimalikult täpselt välja menetlusosaliste huvid ja nende kaitsmise võimalused seoses vaidluse esemega;
4) arutab menetlusosalistega võimalusi vaidluse lahendamiseks kompromissiga.
(5) Lepitusmenetluse läbiviimiseks määratakse teine kohtukoosseis.
(6) Läbirääkimiste sisu ei protokollita ega salvestata. Läbirääkimiste sisu kohta käivat teavet ei saa koguda tõendina haldusasjas, milles korraldati lepitusmenetlus.
(1) Kui menetlusosaline ei ilmu läbirääkimistele, lükkab kohus läbirääkimised edasi või uuendab haldusasjas menetluse vastavalt käesoleva seadustiku § 140 lõike 1 punktile 3.
(2) Läbirääkimiste edasilükkamisel võib kohus läbirääkimistele ilmunud menetlusosalised ära kuulata.
(1) Lepitusmenetlus lõpeb:
1) kompromissi kinnitamise ja haldusasjas menetluse lõpetamisega;
2) haldusasjas menetluse uuendamisega ilma kompromissile jõudmata, kui seda taotleb mõni menetlusosalistest;
3) haldusasjas menetluse uuendamisega ilma kompromissile jõudmata, kui kohus ei pea kompromissile jõudmist mõistliku aja jooksul tõenäoliseks või lepitusmenetlust muul põhjusel otstarbekaks.
(2) Menetluse uuendamise korral jätkab asja lahendamist algne kohtukoosseis.
(3) Menetluse uuendamise korral ei saa menetlusosaline tugineda teise menetlusosalise poolt lepitusmenetluses tehtud avaldusele ega omaksvõtule.
(1) Kohtule tähtaegselt vastamata jätmine ei takista asja lahendamist, kui menetlusosalisele on vastamise tähtaeg nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
(2) Kui menetlusosaline taotleb vastamiseks menetlusabi või kui tähtaegset vastamist takistab mõjuv põhjus, võib menetlusosaline taotleda tähtaja pikendamist.
(1) Poole või kolmanda isiku kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui talle on asja arutamise aeg ja koht nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning ta ei ole eelnevalt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmisel või ei ole seda põhistanud. Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi.
(2) Kohus võib vaadata asja läbi poole või kolmanda isiku osavõtuta sõltumata mõjuvast põhjusest, kui asja arutamine on tema kohtuistungilt puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool või kolmas isik on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate küsimuste kohta.
(3) Kohus võib vaadata asja läbi menetlusosalise osavõtuta sõltumata mõjuvast põhjusest, kui asja arutamise edasilükkamine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul peab kohus tegema kõik võimaliku, et selgitataks välja asjaolud, mis omavad tähtsust selle menetlusosalise õiguste kaitse seisukohast.
(4) Kohus ei lükka asja arutamist edasi põhjusel, et menetlusosaline ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui istungil on tema esindaja ja kohus ei pea menetlusosalise isiklikku istungile ilmumist vajalikuks.
(5) Kui kohtuistungile ei ilmu kaasatud haldusorgan, teeb kohus otsuse ilma temata, kui see on kohtu hinnangul võimalik. Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi.
(1) Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.
(2) Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui:
1) kaebaja on taotlenud asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja või
2) kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile.
1) Kohus ei jäta käesoleva seadustiku §-s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata, kui:
1) vastustajal või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada kaebajalt nõutud tõendi, selgituse või vastuseta või tema osavõtuta;
2) kaebajale ei ole kohtu korraldus tõendi, selgituse või vastuse esitamiseks nõuetekohaselt teatavaks tehtud või kaebajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse;
3) kaebajat ei ole hoiatatud kohtule vastamata jätmise või istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest;
4) kaebaja on enne vastamiseks antud tähtaja möödumist või enne kohtuistungit kohtule teatanud vastamata või istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud või
5) vastustaja on võtnud kaebuse õigeks.
(1) Kui käesoleva seadustiku § 143 lõikes 1 sätestatud juhul lõpetati kohtuistungil asja sisuline arutamine, uuendab kohus asja arutamise määrusega, kui istungilt puudunud pool või kolmas isik taotleb seda enne otsuse või muu menetlust lõpetava lahendi tegemist ning tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada.
(2) Kui kaebus jäeti käesoleva seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli vastamata või istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. Kui kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avalikult, võib menetluse taastamist taotleda 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist.
(3) Menetluse uuendamiseks või taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtu korraldust vastamiseks või kohtukutset ei ole menetlusosalisele ega tema esindajale allkirja vastu üle antud või elektrooniliselt kätte toimetatud või kui kaebus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt.
(1) Menetluse võib jätta taastamata või uuendamata, kui sama menetlusosaline on jätnud korduvalt kohtule tähtaegselt vastamata või on kohtuistungilt korduvalt puudunud muul kui käesoleva seadustiku § 146 lõikes 3 sätestatud põhjusel.
(2) Kui menetlusosaline puudus istungilt muul kui käesoleva seadustiku § 146 lõikes 3 sätestatud põhjusel, võib menetluse jätta uuendamata ka siis, kui see kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul.
(1) Käesoleva seadustiku § 146 lõike 1 või 2 alusel esitatud menetluse uuendamise või taastamise taotlus lahendatakse määrusega. Kohus võib taotluse kohta vabas vormis küsida poolte ja kolmandate isikute seisukohta, kui see on viivitamata võimalik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluse ebaõigele taastamisele ega uuendamisele ei saa tugineda hiljem menetluses tehtud lahendi peale kaevates.
(1) Mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
(2) Haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtule vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise või kohtuistungile ilmumise takistuseks. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimuste suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lõike 2 alusel kehtestatud korda.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõend või selle puudumine ei välista haiguse või selle puudumise kindlakstegemist muude tõenditega.
(1) Kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui:
1) pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud;
2) kaebaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja;
3) kaebaja ei ole kohtu määratud ajaks tasunud riigilõivu või tasu menetlusdokumendi tõlkimise eest.
(2) Kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui:
1) pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud;
2) kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest;
3) kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt käesoleva seadustiku §-s 144 sätestatud tingimustel.
(1) Kohus lõpetab määrusega menetluse:
1) kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta;
2) kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2;
3) kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi;
4) kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud;
5) poole surma või lõppemise korral, kui õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust.
(2) Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
(1) Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime, ei võta kohus vastu kaebaja seadusliku esindaja loobumist kaebusest ja määrab talle uue esindaja, kui kaebusest loobumine on ilmselges vastuolus kaebaja huvidega.
(2) Kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.
(1) Pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
(2) Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik.
(3) Kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõikeid 8 ja 9.
(4) Kohus peab kogu menetluse vältel tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisi menetlusosaliste kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada menetlusosalistele kompromissi projekti või kutsuda menetlusosalised isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või käesoleva seadustiku 14. peatüki 5. jaos sätestatud lepitusmenetluse läbiviimiseks.
§ 155. Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord
(1) Kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi.
(2) Kui kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.
(3) Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi.
(4) Kaebusest loobumise võtab vastu ja kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei võta loobumist vastu või ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi.
(5) Halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
(6) Kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on käesoleva seadustiku §-s 43 sätestatud tagajärjed.
(1) Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena tehtud kohtulahend, millega lahendatakse kaebus sisuliselt.
(2) Kohtuotsuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 435, 441, 446 ja 447 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2² lõikes 2 sätestatut.
(1) Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
(2) Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Kui kohus hindab esiletoodud asjaolu otsuses menetlusosalistest erinevalt, peab ta eelnevalt olema juhtinud sellisele võimalusele menetlusosaliste tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
(3) Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, ei või kohus oma otsust rajada tõendile, mida istungil ei uuritud.
(4) Kui tõendit uuriti ja hinnati eelnevas haldusmenetluses, sealhulgas vaidemenetluses, võib kohus jätta tõendi uuesti uurimata ja hindamata, välja arvatud juhul, kui kaebaja vaidlustab haldusaktis või vaideotsuses tuvastatud asjaolu ning kohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks.
(1) Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
(2) Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
(3) Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
(3¹) Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust hindab halduskohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Rahvusvahelise kaitse asjades võib vastustaja enda kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada.
(4) Kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.
(5) Kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.
(1) Kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.
(2) Kaebuse õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.
(3) Kui kaebuse õigeksvõtmine on kohtule esitatud kirjalikus avalduses, lisatakse avaldus toimikusse. Kui vastustaja avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
(4) Kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Sellisel juhul teeb kohus põhjendatud määruse ja asja lahendamine jätkub üldises korras. Kohus selgitab kolmandale isikule, et õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega mittenõustumisel võivad kaebaja menetluskulud jääda käesoleva seadustiku § 108 lõike 5 alusel kolmanda isiku kanda.